2-20-110300/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks poolte vahel 28.12.2016 sõlmitud Mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks välja viivis põhinõudelt (102,10 eurot)
Legislator headnote
AI generated2-20-110300/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks poolte vahel 28.12.2016 sõlmitud Mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks välja viivis põhinõudelt (102,10 eurot)
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.08.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-110300
Tsiviilasi
AS STV hagi Z Z vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
148,29 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS STV (registrikood 10059388, asukoht Valge
6-4, 11413 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: Eveli Altunbas (Julianus
Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn,
e-post: jurist@julianus.ee);
Kostja: Z Z (isikukood zzz, viimane teadaolev
viibimiskoht zzz, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks poolte vahel 28.12.2016 sõlmitud
teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr 463074 tulenev põhivõlgnevus
102,10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 23,02 eurot.
3. Mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks välja viivis põhinõudelt (102,10 eurot)
võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 20.06.2020 kuni põhinõude
(102,10 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 79,08 euro ulatuses.
4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1 Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.
5.2 Mõista kostjalt Z Z hageja AS STV kasuks välja menetluskulud summas 146,85
eurot.
5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (146,85 eurot) tuleb Z Z’il tasuda AS-
le STV käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
2-20-110300
2 (3)
7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Z Z avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab
hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu sissenõudmiskulude
2-20-110300
3 (3)
hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5
eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal õigus
nõuda sissenõudmiskulude hüvitist AS STV tüüptingimuste punktide 6.2.18. ja 6.3.16.
alusel. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest
hageja ei ole põhistanud 15 eurose nõude kujunemist. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et
kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud
kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse
nõuda.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab
hagi ligikaudu 89% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta
menetluskulud 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja
taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja
esindustasu 240 eurot, kokku 315 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning
TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75
eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole
sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja
mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse
koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb
lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu
alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+90) 165 eurot. Hageja
menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 146,85
eurot (s.o 165-st eurost 89%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik