1-20-3542/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2020, Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-3542 (20274000124)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Janika Sarantšuk

Kriminaalasi

Evelin Udrik süüdistuses KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p

2, 3 järgi lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Süüdistatav

Evelin Udrik, isikukood 48806300048, xxx

Kaitsja

määratud kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso

Kannatanud

H.H, R.A, S.L

Kohtuistungi toimumise aeg

13.07.2020

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Evelin Udrik kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista

karistuseks vangistus üks (1) aasta.

2. Süüdi tunnistada Evelin Udrik kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus viis (5) kuud.

3. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel mõista Evelin Udrikule liitkaristus vangistus üks (1) aasta viis (5) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja

karistuseks lugeda vangistus üksteist (11) kuud ja kakskümmend (20) päeva.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Evelin Udriku eelvangistuses viibitud aeg alates

kahtlustatavana kinnipidamisest 06.05.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse

kandmise aja alguseks lugeda 06.05.2020.

6. Evelin Udriku suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

7. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Evelin Udrikult riigituludesse menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha 876,00 eurot ning vastavalt

KrMS § 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu summas 1005,56 eurot, kokku 1881,56 eurot (üks

tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks eurot 56 senti).

2 (12)

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Evelin Udrikult väljamõistetud menetluskulud

tasumisele osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega 11 kuud 156,80

eurot ja 1 kuu 156,76 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks

kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

nr:

EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355

(Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS),

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700029838. Selgituseks

märkida: „menetluskulud, Evelin Udrik, kr asi 1-20-3542“. Kui välja mõistetud

menetluskulu pole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Asitõendite suhtes võetavad meetmed:

9.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 03.03.2020 politseiametniku

vormikaamera salvestus, mis on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud

ümbrikusse ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures.

9.2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 politseiametniku

vormikaamera salvestus on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse

ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures.

9.3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 toimunud kõne

hädaabinumbrile 112, mis on salvestatud CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse

ja asub asitõendi vaatlusprotokolli juures.

9.4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 06.05.2020 toimunud kõne

hädaabinumbrile 112 on salvestatd CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja

asub asitõendi vaatlusprotokolli juures.

Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ja Tallinna

Vanglale.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon

kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates

07.08.2020 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

1. Evelin Udrikut süüdistatakse selles, et tema olles 20.03.2018 Pärnu Maakohtu poolt süüdi

mõistetud ja karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemises, lõi tahtlikult 03.03.2020

kella 23.00 ajal, olles alkoholijoobes, A talus S.Rkülas Saaremaa vallas Saare maakonnas

lahtise käega eakale H.Hile vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse:

hematoomi.

Samuti tema, olles 20.03.2018 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS 121

lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemises, lõi tahtlikult 30.04.2020 kella 19.00 ajal, olles

3 (12)

alkoholijoobes, A talus S.Rkülas Saaremaa vallas Saare maakonnas pudeliga pähe oma

elukaaslasele R.A-le, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutuse.

Evelin Udrik pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise

väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Evelin Udrikut süüdistatakse veel selles, et tema, olles alkoholijoobes, ähvardas tahtlikult

relvataolise esemega 06.05.2020 kella 13.45 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas S.Rkülas

A talu õuel Saaremaa valla sotsiaaltöötajat S.Lt tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega.

Evelin Udrik, nähes sotsiaaltöötajat, hakkas tema peale karjuma ning läks korraks tuppa ja tuli,

relvataoline ese käes, tagasi välja ja suunas selle sotsiaaltöötaja poole ning ütles: „kui sa siit

ära ei kao, siis lasen su maha“. See hirmutas sotsiaaltöötajat, kes põgenes sõidukisse ja sõitis

ära ning jäi eemale ootama politseid. Arvestades, et alkoholijoobes ja sellega seoses

ettearvamatu ning ärritunud Evelin Udrik reaalselt suunas relvataolise eseme sotsiaaltöötaja

poole ning sotsiaaltöötaja ei saanud olla täiesti kindel, et tegemist pole pärisrelvaga, oli

sotsiaaltöötajal alust karta ähvarduse täideviimist.

Evelin Udrik pani toime tapmisega ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui

on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

2. Prokurör leidis, et Evelin Udriku süü temale inkrimineeritud KarS § 120 lg 1, samuti

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise on kogutud tõenditega

tervikuna kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist. Prokurör taotles Evelin Udriku

süüditunnistamist ja tema karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest vangistusega üks aasta ja KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest vangistusega kuus kuud. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Evelin Udrikule liitkaristus vangistus üks

aasta kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku

võrra ja karistuseks lugeda vangistus 1 aasta. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda

06.05.2020. Karistusettepanekus arvestas prokurör Evelin Udriku karistust raskendava

asjaoluna kuriteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes ja karistust kergendavaks asjaoluks

puhtsüdamlikku kahetsust kõigis kuriteoepisoodides. Prokurör jäi seisukohale, et süüdistatavat

tuleb karistada reaalse vangistusega. Prokurör leidis, et arvestada tuleb süüdistatava poolt

varasemalt toime pandud kuritegude ja käesoleva kriminaalasjas toime pandud kuritegude

sarnast teomustrit - vägivald alkoholijoobes. Prokurör märkis, et süüdistatava viimane

vangistuslik karistus pöörati täitmisele, kuivõrd süüdistatav ei suutnud talle antud võimalust

kasutada: süüdistatavale määrati kõikvõimalikud kontrollnõuded, milliseid ta ei suutnud täita

ja karistus pöörati täitmisele ning ta vabanes vangistusliku karistuse kandmiselt alles

14.06.2019. Arutusel olnud kriminaalasjas on kolm kuriteoepisoodi toime pandud kolme kuu

jooksul. Prokurör jäi veendumusele, et süüdistatavat ei saa karistuse kandmiselt tingimisi

vabastada ega karistust asendada, kuivõrd ainuke viis hoida süüdistatavat uute kuritegude

toimepanemisest on reaalne vangistus. Prokurör taotles süüdistusaktis nimetatud asitõendite

kriminaalasja juurde jätmist. Märkis, et tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotles Evelin

Udrikult välja mõistetavate menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuu peale.

3. Kannatanutest kohtuistungist ainsana osa võtnud kannatanu R.A leidis, et süüdistatav ei

vaja vanglakaristust, vaid tal tuleks teha keskkonnamuutus ja alkoholist loobuda, on nõus

süüdistatavat toetama. Koos oldud aja põhjal järeldas, et perioodidel, kui süüdistatav on olnud

kaine, on ta täiesti normaalne inimene. Jäi seisukohale, et kõige olulisem on keskkonna vahetus,

siis süüdistatav suudab hoiduda kuritegudest.

4 (12)

4. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et Evelin Udrikule esitatud süüdistus on põhjendatud,

õigesti kvalifitseeritud ja nõutavad tõendid on olemas. Kaitsja jäi seisukohale, et H.Hi ja R.A

kehalise väärkohtlemise episoodides on süüdistatava süü väike. Kaitsja leidis, et prokurör jättis

karistust kergendava asjaoluna nimetamata, et Evelin Udrik on kannatanu H.Hi ees vabandanud

ja kannatanu R.A ees samuti vabandanud. Samuti tuleb kaitsja hinnangul arvestada, et tegude

tagajärjed ei olnud rasked. Kaitsja leidis, et vägivallakuritegude puhul on võimalik prokuröri

taotletud vangistust vähendada 8 kuule. KarS § 120 lg 1 järgi karistuse mõistmise osas on kaitsja

seisukohal, et tegelikult tagajärgi ei saabunud ja tegemist oli õhupüstoliga ning kui kuulata

Evelin Udriku versiooni, siis ta mingil juhul ei oleks sellest tahtnud lasta. Kaitsja leidis, et

tegemist oli hetkeemotsiooniga ja karistus võiks olla vangistus 4 kuud ja liitkaristus mõnevõrra

väiksem kui prokurör küsis.

5. Süüdistatav Evelin Udrik kinnitas, et on nõus asja arutamisega lühimenetluses. Samuti

kinnitas, et süüdistused on talle arusaadavad ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi.

Süüdistatav väljendas kahetsust selle pärast, mida on kannatanutele tekitanud. Tunnistas, et

talle on varem antud võimalusi, kuid on võtnud neid kergekäeliselt. On nüüd aru saanud enda

probleemi tõsidusest ja soovib alkoholisõltuvusest vabaneda ja oma elu muuta. Olnud korduvalt

vangistuses, leidis, et vangla seda ei muuda ja palus kohtult võimalust. Väljendas arusaamist,

et peab oma tegude eest vastutama ja karistuse saama.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

6. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid,

asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vastavalt KrMS §-

le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see

vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära

kohtumenetluse pooled ja uurinud kriminaalasjas kohtule esitatud tõendeid, jõudis kohus

veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool.

7. Kohus leiab, et Evelin Udrikule süüks arvatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtule esitatud, kohtuistungil

avaldatud ja uuritud tõenditega.

7.1.

Süüdistuse järgi lõi alkoholijoobes Evelin Udrik 03.03.2020 kella 23.00 eakale H.Hile

tahtlikult lahtise käega vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse:

hematoomi.

Süüdistuses kirjeldatud löögi kohta esitas prokuratuur kohtule kannatanu H.Hi protokollitud

ütlused, mille kohaselt 03.03.2020 helistas tema poeg R.A enda ja elukaaslase Evelin Udrikuga

vahel nende elukohas S.Rkülas, A talus tekkinud sõneluse pärast politseisse. R.A kutsus

politsei, et Evelin maha rahustataks. Politsei saabudes istus H.H koos Eveliniga elutoa diivanil.

Kannatanu sõnul olid tema ja poeg Raivo kained, Evelin alkoholijoobes. Kannatanu kirjelduse

kohaselt üritas ta Evelini maha rahustada, kui Evelin korraga lõi teda vastu vasakut põske ja

kannatanu tundis löögist valu. Kannatanu väitel sai löögi tagajärjel vigastada ka tema põsesarn

ning löögipiirkonda tekkis sinikas. (t lk 2-4). Kannatanu ütlused riimuvad kohtule tõendina

esitatud S.Rkülas, A talus viibinud politseiametniku turvakaamera salvestiselt nähtuvaga.

Nimelt nähtub salvestiselt, et diivanil kannatanu H.Hi kõrval istub väliste alkoholijoobe

tunnustega Evelin Udrik, kes tõuseb diivanilt püsti ja seejärel 23:00:44 lööb toas diivanil istuvat

H.Hi lahtise käega vastu kannatanu vasakut näopoolt (vaatlusprotokoll ja salvestis DVD-l t lk

7-8). Evelin Udrik on H.Hi löömist süüdistuses kirjeldatud viisil tunnistanud nii kahtlustatavana

ülekuulamisel 07.05.2020 (t lk 45-47), kahtlustatavana täiendavalt ülekuulamisel 14.05.2020 (t

lk 48-50) kui kohtuistungil. Evelin Udriku 14.05.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli

5 (12)

omakäeliselt kirjutatud ütlused H.Hi löömisest riimuvad kannatanu ütluste ja politseikaamera

salvestiselt nähtuvaga. H.Hi isikuandmetest nähtuvalt on kannatanu sündinud 02.11.1944 ja oli

seega kuriteosündmuse ajal 76-aastane.

Süüdistatav ei nõustu, et tema löögist jäi kannatanu näkku sinikas, kuivõrd löök ei olnud

süüdistatava hinnangul tugev ning kuna süüdistatava väitel ka kannatanu tarbib tihti alkoholi ja

talle on omane sageli kukkuda. Prokurör on esitanud tõendina kannatanust tema ülekuulamise

käigus tehtud foto, millega on süüdistus soovinud tõendada süüdistatava käelöögi tagajärjel

tekkinud hematoomi kannatanu näol (t lk 6) Kohtuistungil möönis prokurör, et kannatanu näost

tehtud fotol on märgata aimatav tumedam vari ja tõesti foto tõendiväärtus võib olla küsitav.

Teisi tõendeid peale kannatanu ütluse ja 10.03.2020 foto sellest, et H.Hil tekkis Evelin Udrikult

saadud löögi tagajärjel põsel hematoom, kohtule esitatud ei ole. Kohus, uurinud tõendit, leiab,

et hematoom ei ole 10.03.2020 kannatanu näost tehtud fotolt tuvastatav. Olukorras, kus

kannatanu ütlusi ei ole võimalik teiste tõenditega kogumis kontrollida, on kohtu hinnangul

tõendamata süüdistuses Evelin Udriku tegevusele omistatud tagajärg – kannatanul

tervisekahjustuse - hematoomi esinemine.

KarS § 121 lg 1 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist

ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teise inimese löömine, s.o teise inimese keha

mõjutamine viisil, mis ei ole sotsiaalselt adekvaatne, on kahtlemata kehaline väärkohtlemine

KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu mõttes. Kannatanu on kohtueelses menetluses andnud

ütlused sellest, et Evelin Udriku käelöök tekitas talle füüsilist valu (t lk 2-4). Hinnates

kannatanu ütlusi koos politsei vormikaamera salvestiselt nähtuva Evelin Udriku löögi

intensiivsusega, on kannatanu ütlused temale löögiga füüsilise valu tekitamisest kohtu jaoks

veenvad. Salvestiselt on nähtav kuidas diivanil istuva kannatanu ülakeha löögi tagajärjel

tahapoole vastu diivani seljatuge vajub (salvestis DVD-l t lk 7-8).

7.2.

Süüdistuse järgi lõi alkoholijoobes Evelin Udrik tahtlikult pudeliga pähe oma

elukaaslasele R.Ale, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutuse.

Süüdistuses kajastatud vägivalla kohta esitas prokurör kohtule kannatanu R.A protokollitud

ütlused, mille kohaselt viibis kannatanu 30.04.2020 oma elukohas Saaremaa vallas S.Rkülas A

talu hoovis, tegi seal tööd. Kannatanu sõnul oli ta kaine. Tema elukaaslane Evelin Udrik viibis

toas ja tarbis alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt väldib ta elukaaslase Eveliniga koos alkoholi

tarvitamist, sest teab, et Evelin muutub vägivaldseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt läks ta

19:00 paiku majja, köögis oli alkoholijoobes Evelin Udrik. Kannatanu keeldus süüdistatava

kutsest koos temaga alkoholi tarvitada ja ajas köögis T.J juttu. Ootamatult võttis Evelin Udrik

köögilaualt 2/3 ulatuses täis viinapudeli ja lõi sellega kannatanule pea vasakusse piirkonda.

Kannatanu hinnangul oli löök tugev, pudel ei purunenud. Kannatanu kirjeldab, et löögi

tagajärjel hakkas teadvus virvenama ja ta oli umbes 10 minutit köögipõrandal põlvili. Seejärel

helistas kannatanu numbril 112 ja teavitas juhtunust häirekeskust. Kannatanu samal päeval arsti

poole ei pöördunud, kuid järgmisel hommikul oli tal halb ja Evelin Udrik, kes oli politseist

kainenemiselt saabunud, kutsus talle kiirabi. Kannatanu viidi kiirabiga haiglasse, kus talle anti

esmaabi ja ta viibis haiglas järgmise päeva hommikuni (t lk 10-12). Kannatanu ütlusi

kinnitavate tõenditena on prokurör kohtule esitanud veel R.A poolt häirekeskuse numbrile 112

30.04.2020 kell 19.03 tehtud kõne salvestise koos vaatlusprotokolliga (t lk 15-16) ja 30.04.2020

A talus viibinud politseiametniku vormikaamera salvestise koos vaatlusprotokolliga (t lk 13-

14). Kõnesalvestisel kirjeldab kannatanu kokkuvõtvalt, et elukaaslane Evelin Udrik lõi teda

viinapudeliga vastu pead. Kirjeldab, et löögist on muhk peas ja ütleb, et ta kiirabi ei soovi,

soovib oma elukohta politseipatrulli. Kannatanu räägib, et elukaaslane on alkoholijoobes (ütleb,

et on ka ise natukene võtnud). Nii kõne numbrile 112 kui vestlus politseiametnikuga on

toimunud lühikese aja jooksul peale sündmust (Kõne numbrile 112 kell 19:03 ja salvestiselt

nähtub, et politseiametniku käekell näitab A tallu saabumise järgselt 19:25). Vormikaamera

6 (12)

salvestiselt on jälgitav politseiametniku vestlus kannatanuga ja kannatanu kirjeldab pudeliga

löögi saamist riimuvalt enda kohtueelses menetluses antud ütluste ja kõnes numbrile 112 antud

teabega. Kannatanu kinnitab, et on varasemalt võtnud paar pitsi viina, samas on tema kõne selge

ja väliselt hinnates äratuntavaid joobetunnuseid ei esine ja kannatanu on rahulik. Kohtu

hinnangul kinnitab kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust asjaolu, et

kannatanu on kirjeldanud elukaaslaselt Evelin Udrikult pudeliga löögi saamist vahetult peale

sündmust nii häirekeskusesse tehtud kõnes kui temaga vestelnud politseiametnikule ja olnud

sündmuse kirjelduses järjepidev. Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanul oleks põhjust tõde

sündmusest moonutada. Tõendina esitatud kiirabikaardist nähtub, et kannatanu on

süüteosündmust ütlustes kirjeldatud viisil selgitanud ka 01.05.2020 hommikul välja kutsutud

kiirabibrigaadile (t lk 23). Kohtule tõendina esitatud R.A haigusloo väljavõttest nähtub, et

kannatanul diagnoositi 01.05.2020 haiglas konkussioon (peaajupõrutus) S06.0. Täiendavalt

nähtub haigusloost, et väline vigastus puudub, kuid palpatsioonil on vasak parietaalpiirkond

valulik ( t lk 24-26). Kohtu hinnangul on R.Al tuvastatud vigastuse piirkond ja iseloom

kooskõlas Evelin Udrikult saadud löögi kirjeldusega. Evelin Udrik on R.A löömist süüdistuses

kirjeldatud viisil tunnistanud nii kahtlustatavana ülekuulamisel 07.05.2020 (t lk 45-47),

kahtlustatavana täiendavalt ülekuulamisel 14.05.2020 (t lk 48-50) kui kohtuistungil. Evelin

Udriku 14.05.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli omakäeliselt kirjutatud ütlused R.A

löömisest riimuvad kannatanu ütluste ja politseikaamera salvestiselt nähtuvaga. Eeltoodust

nähtub, et R.A pudeliga löömisega tekitas Evelin Udrik kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse: peaajupõrutuse.

7.3.

Kohtule esitatud tõendite pinnalt on tuvastatud, et Evelin Udrik on toime pannud KarS

§ 121 lg 1 sätestatud kehalise väärkohtlemise korduvalt. Korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes

tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on

karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3

mõttes. Korduvus karistusõigusliku mõistena tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist

vähemalt teist korda. Eelnevalt leidis tuvastamist, et Evelin Udrik pani toime KarS § 121 lg 1

põhikoosseisule vastavad teod toime 03.03.2020 ja 30.04.2020, lisaks nähtub karistusregistri

andmetest, et Evelin Udrik on 20.03.2018 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi mõistetud KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (t lk 51-58). Seega esineb Evelin

Udriku osas eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist korduvusega KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes.

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, kui see on

toime pandud lähisuhtes. Nii kannatanu R.A kui Evelin Udriku ütlustest nähtuvalt on nad

elukaaslased ja jagavad ühist eluaset, seega esineb süüdistatava ja kannatanu vahel ühiseluline

sotsiaalne ja emotsionaalne side, s.o lähisuhe KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 09.03.2020 lahendis 1-19-3377 selgitanud, et lähisuhte tuvastamisel

KarS § 121 kontekstis ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis

lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti

tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid

alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik

sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele,

üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset

turvatunnet.

7.4.

Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse

olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – so tervisekahjustuse tekitamise või valu

tekitava kehalise väärkohtlemise suhtes. Kohtu hinnangul on Evelin Udrik pannud nii H.Hi kui

R.A kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg 3 sätestatule paneb

isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime

7 (12)

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb etteheidetavat tegu vaadelda süüdistatava

nii sellele eelnevat kui ka järgnevat käitumist. H.Hi löömist ajendas süüdistatava antud ütlustest

nähtuvalt varasem omavaheline sõnelemine, süüdistatava poolne kannatanu löömine oli

süüdistatava sõnul reaktsioon kannatanu sõnadele. Mida kannatanu täpselt ütles, seda

süüdistatav ei mäleta (t lk 48-50). Politseiametniku vormikaamera salvestisel nähtuv on

kooskõlas süüdistatava ütlustega, salvestiselt on jälgitav, et süüdistatav tõuseb politsei käskluse

peale diivanilt püsti ja seejärel pöördub ootamatult löögiks kannatanu poole. Välise teopildi

järgi on süüdistatava tegu spontaanne ja ilma läbimõeldud teoplaanita. Kohus leiab, et

süüdistatav sai sellise käitumisega aru oma teo keelatusest, sest see ei vasta üldtunnustatud

sotsiaalselt adekvaatsele käitumisele situatsioonis, milles teise inimese väljendatu ei meeldi.

Süüdistatav on, lüües kannatanut lahtise käega vastu nägu, kiitnud heaks ka koosseisulise

tagajärje saabumise, s.o valu põhjustamise. Kannatanu R.A pudeliga löömise episoodis on

süüdistatava käitumismuster sama, süüdistatav reageeris kannatanu käitumisele või sõnadele

spontaanse vägivallaga. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tema jaoks süüdistatava poolt pudeli

haaramine ja löök ootamatu. Nähtuvalt Evelin Udriku kahtlustatavana ülekuulamise

protokollile lisatud omakäelistest ütlustest võttis ta pudeli laualt, et sellega lahkuda, kuid

kannatanu sõnade peale keeras ringi ja lõi kannatanut. Löök pudeliga pähe on kahtlemata

intensiivsem kui löök käega, seega sai süüdistatav kohtu hinnangul aru oma teo keelatusest ja

mittevastavusest sotsiaalselt adekvaatsele käitumisele ning süüdistatav pidi teadma, et tekitab

kannatanule valu ja möönma ka tervisekahjustuse tekkimist.

8. Süüdistuse kohaselt pani Evelin Udrik toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo sellega, et olles alkoholijoobes, ähvardas ta tahtlikult relvataolise esemega A talu õuel

Saaremaa valla sotsiaaltöötajat S.Lt tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega ja

sotsiaaltöötajal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta ei teadnud, et tegemist ei ole

pärisrelvaga. Kohus leiab, et Evelin Udrikule süüks arvatud kuritegu KarS § 120 lg 1 järgi on

tõendamist leidnud järgmiste kohtule esitatud, kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

8.1.

Tulenevalt KarS § 120 lg 1 moodustab ähvardamise objektiivse külje tapmisega,

tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega

ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamise objektiivne

koosseis tuleb lugeda täidetuks kui tuvastatakse a) isikut ähvardati tapmisega, tervisekahjustuse

tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ja b) isik tundis oma elu,

tervist või vara ohustatuna, s.o isiku jaoks oli ähvardamine veenev ja tekitas temas hirmutunde.

Kohtule tõenditena esitatud kannatanu S.Le, kes töötab Saaremaa Vallavalitsuses

sotsiaaltööspetsialistina, protokollitud ütlused (t lk 29-30) ja tema ähvardamise tunnistaja R.A

protokollitud ütlused (t lk 32-33) Evelin Udriku tegevusest 05.06.2020 A talu õuel on kattuvad.

Kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt 06.05.2020 ca 13:45 paiku saabus koju alkoholijoobes

Evelin Udrik, kes kannatanut nähes ärritus ja segas valjuhäälselt kannatanu ja tunnistaja

vestlust. S.L palus Evelin Udrikul lahkuda. Evelin Udrik läks korraks tuppa ja naases sealt

R.Ale kuuluva õhkrelvaga, mis on musta värvi ja meenutab välimuselt revolvrit. Seejärel

suunas revolvrit meenutava relva S.Le suunas ja ütles, et laseb S.Le kohe maha, kui ta ära ei

lähe. Kannatanu on andnud ütlused, et ta hakkas kartma, ta käed ja jalad hakkasid värisema. Ta

käskis R.Al politsei kutsuda ja istus autosse. Kannatanu jaoks oli tegemist päris relvaga ja ta

kartis enda tervise ja ohutuse pärast. Evelin Udrik on teo toimepanemist tunnistanud ja tema

kirjeldus sündmusest kattub olulises osas kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Evelin Udrik andis

07.05.2020 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel ütlused, et pani õhkrelva, millega ta

sotsiaaltöötajat ähvardas, õuele välikäimla taha põllule, 07.05.2020 toimunud sündmuskoha

vaatluse käigus süüdistatava osutatud kohas ka leiti ( t lk 45-47, 35-37). Leitud õhkrelva on

asitõendina vaadeldud, fotografeeritud ja vaatlusprotokoll kohtule tõendina esitatud (t lk 37-

8 (12)

38). Kannatanu kirjeldus musta värvi revolvrit meenutavast relvast on kooskõlas Evelin Udriku

poolt osutatud kohast leitud õhkrelvaga.

Süüdistatava sõnul oli ta S.Le sealviibimisest ärritunud, sest tema hinnangul oli sotsiaaltöötaja

süüdi selles, et ta jäeti ilma toimetulekutoetusest ilma. Süüdistatav tegi sotsiaaltöötajale

etteheiteid, et ta ei ela kaks korda kuus toodavates toidupakkides olevast saiast- leivast ära ja

ärritus veel enam sotsiaaltöötaja vastuse peale, et kui ta toidupakke ei taha, siis võetakse ta

nimekirjast ära. Ta läks tuppa ja seal meenus talle R.Al õhkrelva olemasolu. Kui ta nägi, et S.L

ei olnud ikkagi lahkunud, haaras õhkrelva ja läks sellega õue. Süüdistatava sõnul ta teadis, et

relv on laadimata. Süüdistatav on seisukohal, et ta vehkis relvaga niisama ja ei sihtinud kedagi

konkreetselt, kannatanu oli tema hinnangul autosse minnes suhteliselt rahulik. Kohtu jaoks on

usutav, et süüdistatav teadis relva ohutusest s.o sellest, et tegemist on õhkrelvaga, milles ei ole

kuule. Vastupidist eelviidatud sündmuskoha- ja asitõendi vaatluse protokollidest ei nähtu. KarS

§ 120 objektiivse koosseisu täitmise mõttes ei ole tähtis, kas ähvardajal ka tegelikult oli

ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus, vaid tähtis on ähvarduse adressaadi arusaam

ähvardavast ohust, s.o ähvardus peab olema veenev kannatanu jaoks. Kohtu jaoks on usutav

kannatanu väide, et ajal kui Evelin Udrik suunas temale relva ja ähvardas ta maha lasta, tundis

ta hirmu enda tervise ja ohutuse pärast. Nii kannatanu kui tunnistaja ütlustest nähtub, et ka

juures viibinud tunnistaja oli ehmunud ja tundis ohtu nii kannatanule kui endale. Tunnistaja

R.A ütlusi kinnitab omakorda 06.05.2020 kell 13:46 häirekeskusele tehtud kõne salvestis,

milles ta kirjeldab vahetult eelnenud sündmust, süüdistatava agressiivset käitumist ja ohtu

endale ja oma emale (CD salvestisega ja vaatlusprotokoll t lk 40-41).

8.2.

Ähvardamise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Tahtlik ähvardamine eeldab muu

hulgas seda, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust

reaalsena. Kohtu hinnangul pani Evelin Udrik teo toime kavatsetusega. Süüdistatav on

selgitanud, et ta soovis kannatanu lahkumist ning oli kannatanu jätkuvast hoovil viibimisest

ärritunud. Süüdistatava ütluste pinnalt saab teha järelduse, et ta soovis toast võetud õhkrelvaga

ja sõnadega kannatanu elu ähvardades tekitada kannatanus hirmutunnet ja sundida kannatanut

lahkuma. Suunates relvataolise eseme kannatanu suunas ja öeldes sinna juurde sõnad, et kui

kannatanu ei lahku, laseb ta maha, pidi süüdistatav pidama vähemalt võimalikuks, et kannatanu

jaoks on oht oma tervisele veenev. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks (KarS § 16 lg 2).

9. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Evelin Udriku teod on koosseisupärased,

õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Evelin Udriku õigusvastasust või

süüd välistavat asjaolu. Evelin Udrik on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd

välistavaid asjaolusid ei esine. Evelin Udrik on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS

§ 121 lg 2p 2, 3 järgi, samuti KarS § 120 lg 1 järgi. Seega tuleb Evelin Udrik süüdi tunnistada

ning mõista karistus.

Karistus

10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada

tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

10.1. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Arvestades, et Evelin Udrikul puudub sissetulek (t lk 81) ja seda, et tal on viis

kehtivat kriminaalkaristust, leiab kohus, et karistusliigina tuleb valida vangistuslik karistus.

9 (12)

Evelin Udriku süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kannatanu H.Hi löömise episoodis oli

süüdistatava poolne vägivald kannatanu suhtes väheintensiivne – üks löök lahtise käega, mille

tagajärjena realiseerus koosseisu kergem alternatiiv – füüsiline valu ja süüdistatava süüd tuleb

hinnata pigem väikseks. R.A kehalise väärkohtlemise episoodis oli lööke samuti üks ja löögiga

tekitatud tervisekahjustus oli lühiajalise kestusega, samas löögivahendiks oli pudel, mis on

ohtlikum ja intensiivsem tegu kui löök lahtise käega. Ühtlasi arvestab kohus, et kehalise

väärkohtlemise episoodid on toime pandud keskkonnas, mille tingimustest kumab läbi sage

ühine alkoholitarvitamine. Nimetatud süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades, leiab

kohus, et Evelin Udriku süü toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodides on alla

keskmise.

Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes

puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu osas, samuti KarS § 57 lg 1 p 9 sätestatud leppimist

kannatanuga. Evelin Udrik on kahetsenud toimepandud tegusid nii kohtueelses menetluses kui

avaldas puhtsüdamlikku kahetsust süüdistatava viimases sõnas kohtuistungil. Kaitsja tõi kõnes

välja, et Evelin Udrik on kannatanute H.Hi ja R.A ees vabandanud. Kannatanu R.A väljendas

kohtuistungil, et ta on nõus Evelini toetama. Karistustust raskendava asjaoluna tuleb arvesse

võtta, et H.H on 76-aastane eakas inimene, seega esineb KarS § 58 lg 1 p 3 sätestatud karistust

raskendav asjaolu, milleks on süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes.

Arvestades tema süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja

eripreventsiooni leiab kohus, et Evelin Udrikule tuleb kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

mõista karistuseks vangistus üks aasta.

10.2. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sirje

Lõhmuse ähvardamise episoodis hindab kohus Evelin Udriku süü keskmiseks. Süü suurust

hinnates arvestab kohus, et süüteo tagajärjel tundis kannatanu ohtu oma tervisele ja ohutusele,

s.o ohtu elule kannatanu ähvarduse tagajärjena ei näinud, samas tuleb arvestada kannatanus

hirmu ja ähvarduse mõjususe tekitamises valitud intensiivset vahendit – revolvrilaadse

väljanägemisega õhkrelva. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3

sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Nii nagu toimepandud kehaliste väärkohtlemiste osas nii

ka S.Le ähvardamise osas on süüdlane nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil

süüdistatava viimases sõnas väljendanud kohtu jaoks usutavalt puhtsüdamlikku kahetsust.

Võttes arvesse süüs suurust võimaldab puhtsüdamlik kahetsus mõistetavat karistust vähendada.

Arvestades tema süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üld- ja

eripreventsiooni leiab kohus, et Evelin Udrikule tuleb kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi mõista

karistuseks vangistus viis kuud.

KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Evelin Udrikule üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel liitkaristuse vangistus üks aasta ja viis kuud.

11. Kohtu hinnangul arvestab karistuse määra valik ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri

andmetel on Evelin Udrikul viis kehtivat kriminaalkaristust (t lk 53-58). Süüdistus on kohtule

Evelin Udrikut iseloomustavate tõenditena esitanud mh 20.03.2018 kohtuotsuse, millega Evelin

Udrikut karistati samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest vangistusega 8 kuud. Kohus jättis mõistetud vangistusliku karistuse täitmisele pööramata

katseajaga 24 kuud ja allutas Evelin Udriku katseajaks käitumiskontrollile (t lk 58-65).

15.08.2020 kohtumäärusega pööras kohus 20.03.2018 otsusega mõistetud vangistusliku

karistuse täitmisele kuivõrd Evelin Udrik ei suutnud järgida katsejaks määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi (t lk 66-68). Kohtu hinnangul tuleb karistuse eripreventiivset

eesmärki arvestades süüdistatava isikut iseloomustavana arvesse võtta ka seda, et 20.03.2018 a

kohtuotsusega mõisteti Evelin Udrik süüdi kehalises väärkohtlemises, mille ta oli toime pannud

10 (12)

kaks nädalat peale eelneva (28.09.2016) kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud ja

09.12.2015 otsusega talle mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse – vangistuse üks aasta

kaks kuud ja neliteist päeva, kandmiselt vabanemist.

Käesolevas kriminaalasjas karistusena mõistetav vangistus – nii KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

(kahe kuriteoepisoodi eest) määras üks aasta, KarS § 120 lg 1 p 1 järgi määras viis kuud, kui

moodustatud liitkaristus vangistus üks aasta viis kuud, on vangistuse kestuselt pikem ja rangem

kui eelmine karistus. Mõistetav karistus arvestab samas, et käesoleva kohtuotsusega on Evelin

Udrikut karistatud kolmes episoodis toime pandud kuritegude eest ja seda, et varasemad

lühemad vangistuslikud karistused ei ole mõjutanud Evelin Udrikut süütegude toimepanemisest

loobuma. Kohtu hinnangul täidab eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistetud

vangistuslik karistus käesoleval juhul ka õiguskorra kaitsmise vajaduse ehk üldpreventiivse

eesmärgi. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks

mõista Evelin Udrikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega

suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat

eripreventiivset mõju.

12. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus lühimenetluses mõistetavat liitkaristust ühe

kolmandiku võrra ja vähendatud karistuseks tuleb lugeda vangistus üksteist kuud ja

kakskümmend päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Evelin Udriku eelvangistuses viibitud aeg

alates kahtlustatavana kinnipidamisest 06.05.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse

kandmise aja alguseks lugeda 06.05.2020.

13. Kohus asub seisukohale, et Evelin Udrikut ei saa, arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ja süüdlase isikut, talle mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi

vabastada või mõistetud karistust asendada. Evelin Udrik vabastati tingimuslikult talle eelmise

20.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse kandmiselt ja allutati katseajaks

käitumiskontrollile ja määrati täiendavad kohustused, sh KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus

katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 5 järgi kohustus alluda

alkoholismivastasele ravile. Kohtule tõendina esitatud kinnipeetavate isikute registri andmed

Evelin Udriku kohta näitavad, et kohus rakendas leebema meetmena karistusest vabastamist ja

kontrollnõudeid vaatamata sellele, et süüdistatav oli varem kolmel korral kandnud reaalset

vangistuslikku karistust (t lk 69). 15.10.2020 kohtumäärusest, millega 20.03.2018 mõistetud

vangistus täitmisele pöörati, nähtub, et vaatamata antud lubadustele ja kohustusele ravile alluda,

jätkas Evelin Udrik süstemaatiliselt alkoholi tarbimist, mis viis konfliktide ja politsei

väljakutseteni. Arvestades eeltoodut ja käesolevas asjas kuritegude toimepanemise asjaolusid -

s.o kuriteod on taaskord toime pandud alkoholijoobes, on süüdistatava käitumismuster

muutumatu. Seega hinnates, kas Evelin Udrik on sobiv isik tema vabastamiseks vangistusliku

karistuse kandmisest ja prognoosi katseaja edukusele, tuleb asuda seisukohale, et Evelin Udriku

katseajal kontrollnõuetele ja kohustuste täitmisele allutamine ei täida Evelin Udriku isikut

arvestades oma eesmärki. Evelin Udriku poolt toime pandud õiguserikkumised on läbivalt

seotud alkoholijoobes olekuga ja kohus on veendunud, et vabaduses olles ei hoidu Evelin Udrik

alkoholist ning seega on kõrge ka uute kuritegude toimepanemise risk. Samadel põhjendustel

ei ole kohtu hinnangul võimalik kaaluda ka mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö

või elektroonilise valvega.

Tõkend

14. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus

süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi üle

otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava

11 (12)

või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid tõkendi

kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kuna käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus

Evelin Udrikule reaalse vangistusliku karistuse, peab kohus põhjendatuks uute kuritegude

toimepanemise või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks jätta süüdistatavale

kohaldatud tõkend - vahistamine - kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Asitõendid ja salvestised

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 03.03.2020 politseiametniku

vormikaamera salvestus, mis on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja

asub asitõendi vaatlusprotokolli juures.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 politseiametniku

vormikaamera salvestus on salvestatud DVD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub

asitõendi vaatlusprotokolli juures.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 30.04.2020 toimunud kõne

hädaabinumbrile 112, mis on salvestatud CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub

asitõendi vaatlusprotokolli juures.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse 06.05.2020 toimunud kõne

hädaabinumbrile 112 on salvestatd CD plaadile, mis on pakendatud ümbrikusse ja asub

asitõendi vaatlusprotokolli juures.

Menetluskulud

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas

kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Evelin Udriku kanda jäävad menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on

alljärgnevad.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

KarS § 179 lg 2 kohaselt tuleb isikul maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele,

kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi.

Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on II raskusastme kuriteod (KarS § 4). Sundraha

suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II raskusastme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on alates 01.01.2020

584,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 876,00 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras

määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtumenetluses tasuks ja kulude

hüvitamiseks kokku 454,18 eurot, sh käibemaks. Kohus olles tutvunud kaitsja poolt esitatud

tasu taotlustega on taotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud. Kohtueelses menetluses on

määratud kaitsja tasuks ja kulude hüvitamiseks kokku 551,38 eurot, sh käibemaks (t lk 78-79,

84-85, 89-91). Kokku on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses- ja

kohtumenetluses 1881,56 eurot, sh käibemaks.

KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub Evelin Udrikult välja mõistmisele menetluskulu kokku summas

1881,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus Evelin Udrikult välja mõistetud

menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik

12 (12)