2-20-2467/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (15)

2-20-2467

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.08.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2467

Tsiviilasi

OÜ Goldstern hagi KONEMER OÜ vastu võlgnevuse ja

kahjuhüvitise nõudes

Hagihind

1539,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Goldstern (registrikood: 10666289; asukoht:

Spordikompleksi, Kurista küla, Jõgeva vald, 48413 Jõgeva

maakond);

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Kxxxxx Lxxx

(e-post: x

Hageja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (Merike

Valgmäe Õigusbüroo OÜ; e-post: info@mvoigusburoo.ee);

Kostja: KONEMER OÜ (registrikood: 11174170; asukoht:

Suur tn 27, Sadala alevik, Jõgeva vald, 48501 Jõgeva

maakond);

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Sxxxx Mxxxx

(e-post: sulev.marss@mail.ee);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Jennsen

(Advokaadibüroo

Sirje

Must;

e-post:

katrin@sirjemust.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

29.06.2020. a.

Lõpplahend

2 (15)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista kostjalt KONEMER OÜ hageja Goldstern OÜ kasuks välja 1247,69 eurot,

millest põhivõlg on 1152 eurot ning viivis perioodil 01.01.2019. a kuni 14.02.2020. a

summas 95,69 eurot.

3. Mõista kostjalt KONEMER OÜ hageja Goldstern OÜ kasuks välja 291,67 eurot

otsese varalise kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja KONEMER OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt KONEMER OÜ hageja Goldstern OÜ kasuks välja

menetluskuluna 1109,92 eurot, millest 225 eurot riigilõiv ja 884,92 eurot

õigusteenuse tasu (käibemaksuta).

3. Välja mõista KONEMER OÜ-lt Goldstern OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Goldstern esitas 14.02.2020. a Tartu Maakohtule hagi (tl 4-9) KONEMER OÜ vastu

võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt leidis 2018. a novembris

KONEMER

OÜ

veoautoga

Volvo

FH-440,

registreerimismärgiga

xxxxxx

aset

kindlustusjuhtum, mille tagajärjel sai veoauto kahjustada. Vahetult pärast kindlustusjuhtumi

toimumist võttis Pxxxx Lxxxx ühendust Goldstern OÜ logistik Uxxxx Oxxxxxx ning soovis

saada remondikalkulatsiooni. Kalkulatsiooni soovis Pxxxx Lxxxx esitada kindlustusandjale.

Pxxxx Lxxxx kinnitas, et veoautol on olemas kaskokindlustus ning saatis hagejale

24.11.2018. a fotod veoautost. Hageja koostas 26.11.2018. a kostjale kalkulatsiooni nr

26/11/2018/1 veoauto remondi kohta. Kalkulatsiooni kohaselt kujunes tööde maksumuseks

kokku 2550,99 eurot (koos käibemaksuga), sh kasutatud kütusepaak mahutavusega 770 liitrit

ja hinnaga 960 eurot (ilma käibemaksuta). Pakkumine saadeti Pxxxx Lxxxxx e-posti

aadressile. Kalkulatsiooni alusel koostas Swedbank AS 30.11.2018. a garantiikirja nr

236773441. Pxxxx Lxxxx ning hageja leppisid kokku, et panga garantiikiri saabub, tuleb

Pxxxx Lxxxx kostja veoautoga Kxxxxxxxx remonti. Kostjale väljastatud panga garantiikirja

tõi hagejale Pxxxx Lxxxx.

Pärast kalkulatsiooniga tutvumist soovis Pxxxx Lxxxx veoautole siiski uut kütusepaaki.

Pxxxx Lxxxx tuli 10.12.2018. a hageja kontorisse ning koos hageja juhatuse liikmega valiti

internetist välja sobiv kütusepaak kostja veoautole. Pxxxx Lxxxx sai aru ja teadis, et koos

välja valitud kütusepaak on mahult väiksem ning ilma astmeteta, kui seda oli pakkumises

3 (15)

esitatud kütusepaak. Pxxxx Lxxxx jäi endale kindlaks ning soovis, et hageja telliks kostja

veoautole välja valitud kütusepaagi. Hageja tellis samal päeval, s.o 10.12.2018. a Pxxxx

Lxxxxx soovil ning tema juuresolekul Leedust uue kütusepaagi. Tellitud kütusepaagi hind oli

samuti 960 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Seega kalkulatsiooni ei muudetud.

Kütusepaak saabus hagejal ligikaudu 3-4 päeva pärast tellimist ning hageja juhatuse liige

kutsus Pxxxx Lxxxxx veoauto kütusepaaki vahetama.

Hageja koostas 17.12.2018. a kostjale arve nr GAR4542 uue tellitud kütusepaagi eest summas

960 eurot, millele lisandus vahetamise tasu 200 eurot, kokku 1160 eurot, millele omakorda

lisandus käibemaks. Kokku 1392 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2018. a. Arve edastati

selle koostamise päeval Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile. Hageja raamatupidaja saatis Pxxxx

Lxxxxx e-postile korduvaid meeldetuletusi arve tasumise kohustuse kohta, kuid kostja arvet

tasunud ei ole. Pxxxx Lxxxxxhageja telefonikõnedele ega ka e-kirjadele ei vasta. Eelnevalt on

hageja samuti saatnud kõik ostja arved Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile, kuna ta on ajanud

koguaeg kostja asju hageja juures. Kostja on sellega nõus olnud. Kostja on 2018. a kõik

varasemad arved (4 arvet) tasunud. Hageja saatis 30.05.2019. a kostjale kohustuse täitmise

nõude, milles loobus kütusepaagi vahetamise tasu nõudest summas 200 eurot, kuid kohustas

kostjat tasuma võlgnevus koos viivistega summas 1189,87 eurot hiljemalt 10.06.2019. a.

Kostja juhatuse liige esitas 30.05.2019. a hageja lepingulisele esindajale telefoni teel

vastuväited nõude täitmise osas ning selgitas, et tema ei ole andnud Pxxxx Lxxxxxxx

kirjalikku volitust kütusepaagi tellimiseks. Pxxxx Lxxxx ei ole kostja töötaja ega ka esindaja,

mistõttu kostja arvet ka ei tasu. Hageja hinnangul on kostja kasutanud oma majandus- ja

kutsetegevuses enda esindajana Pxxxx Lxxxxx TsÜS § 132 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et

pooltevaheline müügileping on sõlmitud suuliselt, leping on kehtiv ning seda tuleb täita.

Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tema kasuks KONEMER OÜ-lt välja mõista põhivõlg

summas 1152 eurot ja kahjuhüvitis summas 291,67 eurot, kokku 1443,67 eurot.

Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda eelpool toodud nõuet, välja mõista kostjalt hageja kasuks

kahjuhüvitis summas 1433,67 eurot. Välja mõista viivis perioodi 01.01.2019. a kuni

14.02.2020. a eest summas 95,69 eurot.

Hageja nõuab kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamist. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks

tekkinud kahju seoses õigusabikulude kandmisega summas 291,67 eurot.

Hageja juhatuse liige taotleb enda vande all ülekuulamist, samuti tunnistaja Uxxxx Oxxxx

ülekuulamist ning Pxxxx Lxxxxx kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poolel.

2. Kohus võttis hagi 03.03.2020. a määrusega (tl 1-2) menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Lisaks määras kohus, et kostjal tuleb esitada kohtule kirjalik seisukoht

hageja taotluse osas kaasata Pxxxx Lxxxx menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poole.

3. 23.03.2020. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (tl 45-48). Kostja vastusest

nähtuvalt kostja ei võta hagi õigeks ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on

seisukohal, et hageja ja kostja vahel müügilepingut sõlmitud ei ole. Seega puuduvad hagejal

kostja vastu lepingulised nõuded. Samuti ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Kostja

kinnitab, et on hagejalt võtnud hagiavalduses märgitud veoki remontimiseks hinnapakkumise,

kuid pakkumise küsimine kostja poolt ning selle esitamine hageja poolt ei ole pooltele rahalisi

kohustusi kaasa toov tehing. Käesolevas asjas ei ole kostja hageja pakkumisega nõustunud

(VÕS § 9 lg 1). Kostja osundab VÕS § 19 lg-le 1.

10.12.2018. a peale hageja pakkumise kättesaamist helistas kostja juhatuse liige hageja

juhatuse liikmele ning teavitas viimast, et tehtud pakkumine veoauto remontimiseks ei ole

4 (15)

sobiv. Kostjale ei sobinud hageja poolt pakutud kütusepaak. Seega edastas kostja hagejale

tagasilükkamise teate VÕS § 19 lg 1 mõttes. Veokile on tootja poolt paigaldatud astmega

kütusepaak ning kostja soovis oma tervislikust seisundist tulenevalt, et ka uus paigaldatav

paak oleks astmega. Hageja juhatuse liige teatas, et tema pakkumist muuta ei kavatse. Kostja

hagejalt remontöid ei tellinud, pakkumusele nõustumust ei andnud ning tellis remonttööd

OÜ-lt Maksibussid. Veok remonditi 2019. a jaanuaris. Hagiavalduse punktis 1.8 kirjeldatud

kütusepaagi tellimisest ei tea kostja midagi ning sama on kinnitanud ka Pxxxx Lxxxx. Lisaks

on xxxxx xxxxxxkinnitanud, et tema ei ole kostja nimel ühtegi pakkumust heaks kiitnud,

samuti ei ole ta jätnud muljet, et tal sellekohane volitus üldse on. Kostja ei ole ka hagejale

lubanud, et tuleb tema juurde kütusepaaki vahetama. Lisaks kütusepagi vahetusele vajas veok

veel hulgaliselt väiksemaid parandustöid. Kostja ei olnud seega huvitatud üksnes kütusepaagi

vahetusest. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale esitanud pakkumuse sobiva kütusepaagi

osas ning et kostja oleks pakkumuse ka vastu võtnud, samuti tellinud hagejalt remonttööd.

Asjaolu, et hageja lihtsalt on asunud Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile edastama arveid, mille

adressaadiks on kostja, ei tõenda kostja poolt vastava volituse andmist Pxxxx Lxxxxxxx.

Seega ei ole kehtiv hageja argument, et kostja on Pxxxx Lxxxxx oma majandustegevuses

varem kasutanud, kuna nähtub, et arveid Pxxxx Lxxxxx e-postile on saadetud üksnes

käesoleva vaidluse esemeks oleva veoki remonttöödega seonduvalt. Kostja ei ole kunagi oma

majandustegevuses kasutanud Pxxxx Lxxxxx selliselt, et viimasel oleks olnud õigus kostja

nimel sõlmida lepinguid. Pxxxx xxxxx küsis kostja nimel pakkumust veoki remonttöödeks

ning edastas kostja nimel ka veoki pildi ning seda üksnes seetõttu, et Pxxxx Lxxxx on

varasemalt kostja juures töötanud. Sellest ei saa aga järeldada, et Pxxxx Lxxxx oleks olnud

kostja volitatud esindaja. Hinnapakkumine ja müügitehingu sõlmimise ei ole omavahel

võrreldavad tehingud. Kuna kostja seaduslik esindaja isiklikult helistas hagejale ja teavitas

viimast asjaolust, et ei võta pakkumust vastu, pidi hageja järeldama, et veoki remondiga

seotud otsused teeb kostja seaduslik esindaja, aga mitte Pxxxx Lxxxx. Hageja on käitunud

omavoliliselt ja pahatahtlikult.

Pxxxx Lxxxx osutab kostjale FIE-na autojuhi teenust. Tema töökohustuseks ei saa pidada

veoki remondi tellimist, küll aga tsisterni pesemist. Pxxxx Lxxxx ei ole kunagi sõlminud

ühtegi lepingut kostja nimel seoses veokite remondiga. Pxxxx Lxxxx on käinud hageja juures

pesemas kostjale kuuluva veoki tsisterni. Seejuures ei ole võimalik tsisterni pesemiseks

sõlmitava teenuselepingu tegemiseks antud volitust laiendada veoki remondiks lepingu

sõlmimiseks antud volituseks. Seega ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut,

millega kostja oleks andnud nõustumuse hageja poolt esitatud pakkumusele veoki remondiks.

Kostja hinnangul tuleb hagejal lisaks tõendada, et tal ei olnud võimalik kütusepaaki müüjale

tagastada ning nii vältida kahju tekkimist. Kuna tegemist ei olnud eritellimusel valmistatud

kütusepaagiga vaid tavapärase veoki varuosaga, võib hageja kütusepaagi müüa kellelegi

teisele, kuna see on ka ettevõtte põhitegevus. Kuna hageja on teinud kokkuleppeid Pxxxx

Lxxxxxxx, on kostja seisukohast tegemist hageja enda riiskoga. Hagejal võib olla nõudeid

Pxxxx Lxxxxx vastu, kuid ka sel juhul tuleb hagejal oma nõuet tõendada.

Kostja taotleb SxxxxxMxxxx ja kolmanda isiku Pxxxx Lxxxxx vande all ülekuulamist. Lisaks

taotleb kostja kohtult tõendi kogumist Telia Eesti AS-lt.

4. 20.04.2020. a esitas kostja vastuse kohtunõudele (tl 53-54). Kostja leiab, et hagejal puudub

käesolevas asjas võimalus asja lahendamise korral tema kahjuks nõude esitamiseks Pxxxx

Lxxxxx vastu, kuna viimasel puudub pädevus kostja esindamiseks ning kostja nimel tehingute

tegemiseks. Kostja viitab TsMS § 216 lg-tele 1, 4 ning leiab, et hageja on esitanud taotluse,

mis on õiguslikult ebapädev ning selle rahuldamine ei ole seetõttu ka võimalik. Kostja leiab,

et Pxxxx Lxxxx tuleb tsiviilasjas üle kuulata tunnistajana, et välja selgitada kõik vaidlusaluse

5 (15)

remonttöö tellimisega seotud asjaolud. Jätta rahuldamata hageja taotlus Pxxxx Lxxxxx

kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

5. Hageja esitas 18.05.2020. a kohtule omapoolsed seisukohad ja taotlused (tl 59-61). Hageja

ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja leiab jätkuvalt, et poolte vahel oli sõlmitud

müügileping kütusepaagi ostmiseks ning kostja on hagejale kahju tekitanud. Hageja leiab, et

kostja nõustus 26.11.2018. a hageja pakkumusega. Asjaolu, et kostja edastas remonttööde

kalkulatsiooni panka ning ei esitanud pakkumusele vastuväiteid, saab tõlgendada kui kostja

nõustumust pakkumusega. Töövõtulepingut ei täidetud ning töövõtulepingu 26.11.2018. a

pakkumusele tuginedes alustasid pooled müügilepingu läbirääkimisi uue kütusepaagi

ostmiseks. Kostja nõustub 23.03.2020. a kohtule esitatud menetlusdokumendi punktis 6, et sai

hagejalt kütusepaagi müügi pakkumuse kätte. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on

10.12.2018. a müügileping sõlmitud. Hageja esitas taotluse dokumentaalsete tõendite

(kirjavahetus Leedu äriühinguga UAB „Ferikas“) asja juurde võtmiseks. Hageja juhatuse liige

kinnitab, et Sxxxx Mxxxx ei helistanud hagejale peale pakkumuse kättesaamist 10.12.2018. a,

vaid tõenäoliselt helistas alles mais 2019. a, kui hageja saatis kostjale kirja selle kohta, et

esitan nõude kohtule võlgnevuse mittetasumise korral. Seega ei saanud tegemist olla

pakkumuse tagasilükkamise teatega. Nõustumuse müügilepingu sõlmimiseks andis Pxxxx

Lxxxx 10.12.2018. a, kui ta koos hagejaga kütusepaagi välja valis ning see ka ära telliti.

Hageja taotleb kohtult tõendite kogumist, et tõendada asjaolu, et Sxxxx Mxxxx ei helistanud

hagejale 10.12.2018. a. Hageja jääb oma varasema seisukoha juurde, et müügilepingu sõlmis

kostja nimel Pxxxx Lxxxx, kes on varasemalt korduvalt kostja nimel tegutsenud - kostja

autoga sõitnud hageja juurde ning teenust tarbinud. Hageja esitab vastavasisulised

dokumentaalsed tõendid. Pxxxx Lxxxx ei avaldanud hagejale kordagi, et Sxxxx Mxxxx saab

kasutada ainult astmetega kütusepaaki. Pxxxx Lxxxx viibis hageja kontoris ajal, mil

kütusepaaki valiti ja telliti. Pxxxx Lxxxx lubas hagejale, et tuleb hageja juurde kütusepaaki

vahetama. Uus pakkumus kütusepaagi osas tehti 10.12.2018. a kostja esindajale Pxxxx

Lxxxxxxx suuliselt ning viimane andis pakkumusele aktsepti. Müügileping võib olla sõlmitud

ka suuliselt. Seega oli müügileping poolte vahel sõlmitud. Pjotr Lukas oli seejuures kostja

volitatud esindaja. Kõik varasemad arved, mis hageja on Pxxxx Lxxxxx e-postile saatnud, on

kostja tasunud. Seega on kostja ka asjakohased dokumendid, mis on saadetud Pxxxx Lxxxxx

e-postile, kätte saanud. Hageja hinnangul on kostja veoki pesemine hageja juures samuti

lepingu sõlmimine. Eeltoodust tuleneval saab asuda seisukohale, et kostja on kasutanud

Pxxxx Lxxxxx pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses esindajana ning viimasel oli kostja

volitus kostja nimel tegutsemiseks, lepingute sõlmimiseks. TsÜS § 132 lg 1 on käesolevas

asjas asjakohane norm. Kui volituse piire ei ole määratud või teada antud kolmandatele

isikutele, tuleb hageja hinnangul asuda seisukohale, et Pxxxx Lxxxx oli kõikide tehingute

tegemiseks kostja volitus. Kostja viited hageja pahatahtlikkusele on alusetud. Hageja esitab

tõendid, et arve hagejale koostati 10.12.2018. a ning samal päeval hageja arve ka tasus. Kostja

on leidnud ebaõigesti, et hageja võib kütusepaagi müüa kellelegi teisele. Hageja klientidel ei

ole Volvo veokeid, seega ei saa hageja paaki ka kasutada või paigaldada oma klientide

veokitele. Hageja loobub hagiavalduses esitatud taotlusest Pxxxx Lxxxxx kaasamiseks

kolmanda isikuna.

6. Tartu Maakohtu 22.05.2020. a määrusega (tl 81-82) kohus määras: hageja on loobunud

taotlusest kaasata kolmanda isikuna Pxxxx Lxxxx. Kohus rahuldas hageja taotluse tema

seadusliku esindaja küsitlemiseks vande all ja tunnistaja UxxxxxOxxxx küsitlemiseks. Lisaks

rahuldas kohus kostja taotluse tema seadusliku esindaja küsitlemiseks vande all ja tunnistaja

Pxxxx Lxxxxx küsitlemiseks. Kohus rahuldas hageja ja kostja taotlused nõuda Telia Eesti

AS-lt perioodil 01.12.2018. a kuni 31.05.2019. a KONEMER OÜ-le kuuluvatelt telefonidelt

tehtud kõnede eristused.

6 (15)

7. 29.06.2020. a toimus tsiviilasjas kohtuistung poolte osavõtul.

8. 09.07.2020. a esitas kostja kohtule lõppseisukohad (tl 100-102) ning menetluskulude

nimekirja (tl 103).Kostja on seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et Goldstern OÜ

ning KONEMER OÜ vahel oleks sõlmitud müügileping vaidlusaluse kütusepaagi ostmiseks

ning paigaldamiseks. Täidetud ei ole VÕS § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused. Asjas on üheselt

tuvastatud, et Goldstern OÜ poolt esitatud pakkumusele KONEMER OÜ nõustumust ei

avaldanud.

Hageja poolt hinnapakkumuse esitamine KONEMER OÜ-le ei piisa müügilepingu sõlmitud

lugemiseks. Ka pakkumuse kättetoimetamisega kostjale ei saa lugeda müügilepingut

sõlmituks. Lisaks ei ole võimalik lugeda müügilepingut sõlmituks poolte vahel olemasoleva

garantiikirja teatavaks tegemisega. Nii KONEMER OÜ seaduslik esindaja kui ka Pxxxx

Lxxxx on kohtuistungil kinnitanud, et Pxxx Lxxxxx poolt tellitud tsisternipesu oli kostja

seadusliku esindaja poolt heakskiidetud. Tegemist on toiminguga, mida on mõistlik pidada

autojuhi töökohustuste hulka kuuluvaks. Pxxxx Lxxxxxxe eelnevalt antud nõusolek tellida

hagejalt tsisternipesu peale igakordset kauba vedu, ei võimalda hagejal pidada Pxxxx Lxxxxx

kostja esindajaks muudes tehingutes.

Kostja hinnangul ei ole TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Pxxxx Lxxxx on

kohtuistungil andnud ütlusi, et temal vaidlusaluse kütusepaagi osas otsustusõigus puudus ning

vastavasisulise otsuse sai teha kostja seaduslik esindaja ainuisikuliselt. Seega ei saa Pxxxx

Lxxxxx käitumist pidada selliseks, millest võis järeldada, et temal on kostja nimel tehingute

tegemise õigus. Sellise volituse puudumist on kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja. Kostja

viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-13. Kostja leiab, et autojuhina tegutseva isiku õigus

tema poolt kasutatava veoki pesu tellimise tehing ei ole võrdsustatav veoki remondiga seotud

tehinguga. Hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on tema ettevõttes lubatud töötajatel

teha tehinguid üksnes etteantud piirides. Hageja esindaja ei ole kostja seadusliku esindajaga

ise ühendust võtnud müügilepingu sõlmimiseks ning seega jätnud täitmata oma esmase

hoolsuskohustuse. Teiseks TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et esindatav

teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub sellist tegevust. Pxxxx

Lxxxxx ja SxxxxxMxxxx ütlustest nähtub vastupidine. Seega TsÜS § 118 lg 2 tsiviilasjas ei

kohaldu.

TsÜS § 132 lg 1 ei ole aluseks kostja vastutuse laiendamiseks. Veoki varuosade tellimine/ost

ei ole kostja majandus- või kutsetegevuseks. Kostja ei ole autoremondifirma vaid osutab

veoteenust. Nimetatud sättest tuleneks kostja vastutus juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud

leping, mille täitmine kostja pool toimuks kolmanda isiku vahendusel, kelle tegevuse eest

lepingu täitmisel sellisel juhul kostja vastutaks. Sellist lepingut poolte vahel ei ole. TsÜS §

132 lg-st 1 tulenev vastutus saaks tulla kõne alla ka vastupidises olukorras, kus poolte vahel

oleks sõlmitud müügileping, millega hageja kohustuks kostjale müüma kütusepaagi ja selle ka

paigaldama, kuid kostja ei oleks tööga rahul.

Hageja soovib alternatiivselt kahju hüvitamise nõude rahuldamist juhul, kui poolte vahel ei

ole müügilepingut ning kahjunõuet põhjendab olemasoleva müügilepinguga. Kostja

hinnangul on selline hageja nõue vastuoluline. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud

müügilepingut, ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p-de 5, 8 eeldused.

Tõendamata on ka kahju tekkimine hagejal. Kahju hüvitamise nõude suuruseks on hageja

märkinud 1152 eurot, samas on tõendina esitanud arve kütusepaagi eest tasumise kohta

summas 840 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil

märkinud, et kütusepaagi hinnale lisanduvad transpordi- ja hoiustamiskulud, samuti eeldatav

ettevõtte kasum, kuid väited on hagejal tõendamata. Tõendamata on ka väited, et kütusepaki

ei olnud võimalik edasi müüa või müüjale tagastada. Vastuolulised on ka poolte ütlused

7 (15)

kütusepaagi hinna osas, mis tekitab kostjal kahtluse, et hageja võis kütusepaagi tellida peale

telefonivestlust kostjaga, tekitades endale tahtliku kahju kostja kahjustamise eesmärgil.

Tunnistaja Uxxxx Oxxxx ütlustest ei sa üheselt järeldada, et kütusepaak telliti ära Pxxxx

Lxxxxx juuresolekul.

Kostja hinnangul välistab VÕS § 139 lg-d 1, 2 kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise nõude

väljamõistmise, kuna kui hageja ka kahju on kannatanud, on hageja ise oma kahju tekkimises

süüdi.

Hagi jätta rahuldamata.

9. 10.07.2020. a esitas hageja kohtule lõppseisukohad (tl 105-107) ning täiendava

menetluskulude nimekirja (tl 108). Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning

leiab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping (VÕS § 208 lg 1) ja see oli kehtiv.

Müügileping sõlmiti poolte vahel 10.12.2018. a suuliselt. Müügilepingu sõlmimist kinnitas

kohtuistungil ka Pxxxx Lxxxx. Hageja seadusliku esindaja ütlustega on tõendatud, et hageja

tellis kostja poolt välja valitud kütusepaagi. Pxxxx Lxxxx ei maininud hagejale kordagi, et

kostjale sobib ainult kindlat tüüpi kütusepaak. Nõustumuse müügilepingu sõlmimiseks andis

Pxxxx Lxxxx 10.12.2018. a kütusepaagi väljavalimisega ja tellimuse kinnitamisega.

Kütusepaak müüdi kostjale hinnaga 960 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja seaduslik

esindaja selgitas kohtuistungil hinna kujunemise põhimõtteid. Hageja hinnangul on

müügihind põhjendatud.

Müügilepingu sõlmis kostja esindajana Pxxxx Lxxxx, keda kostja on alates 2016. a volitanud

hagejalt erinevaid teenuseid tellima, st lepinguid sõlmima. Nimetatud asjaolu on tõendatud

dokumentaalsete tõenditega ning hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja Uxxxx Oxxxx

ütlustega. Pxxxx Lxxxx on kostja nimel hagejalt aastaid tellinud teenuseid. Pxxxx Lxxxx

tellis teenused KONEMER OÜ-le. Pxxxx Lxxxx on tellinud erinevaid töövõtulepinguid, sh

puksiirteenuse tellimine, remonttööde tegemine jne. Tõendatud on asjaolu, et kostja seaduslik

esindaja helistas hageja seaduslikule esindajale oluliselt hiljem, kui 2018. a lõpus. Hageja

hinnangul ei ole tsisternipesu tavapärane toiming võrreldes muude tehingutega. Tsisternipesu

on oma olemuselt töövõtuleping. Pxxxx Lxxxx on kostja nimel tellinud teenuseid summas

1824 eurot, mis on vähem, kui seda oli kütusepaagi maksumus.

Hageja märgib, et kui ettevõttes on tavapärane, et kui ettevõttes on sisesed protseduuri

reeglid, millisest hinnast alates on vaja kooskõlastust tehingute puhul, siis need

kooskõlastused antakse reeglina enne tehingu tegemist, st enne, kui esindaja läheb teenust või

kaupa tellima. Hageja hinnangul on tõenäoline, et Pxxxx Lxxxxx ja Sxxxx Mxxxx vahel oli

ka enne 10.12.2018. a läbi arutatud, millist kütusepaaki kostja soovib ning alles seejärel läks

Pxxxx Lxxxx kütusepaaki tellima. Seega oli Pxxxx Lxxxxxx kostja volitus kütusepaagi

tellimiseks olemas.

Hageja ei nõustu käsitlusega, et Pxxxx Lxxxx oli kütusepaagi tellimisel vahendaja, vaid ta

esindas kostjat volituse alusel. Väidet vahendaja kohta ei esitatud ka 23.03.2020. a

menetlusdokumendis. Kostja teadis aastaid, et Pxxxx Lxxxx esindab teda ning kostja talus

seda. PxxxxxLxxxxx käitumine mõjutas hagejat uskuma, et Pxxxx Lxxxxxx on olemas kostja

volitus kütusepaagi müügilepingu sõlmimiseks. SxxxxxMxxxxxei teatanud kordagi hagejale,

et soovib arveid teisele e-posti aadressile. Hageja hinnangul oli Pxxxx Lxxxxxx volitus

olemas tuginedes TsÜS § 118 lg-le 2.

Hageja leiab, et viidatud TsÜS § 132 lg-d 1, 2 ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohased

normid.

Kostja on müügilepingut rikkunud. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas

1152 eurot ja kahjuhüvitis summas 291,76 eurot, kokku 1443,67 eurot. Alternatiivselt kostjalt

8 (15)

hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1433,67 eurot. Välja mõista viivis

põhinõudelt perioodi 01.01.2019. a kuni 14.02.2020. a eest summas 95,69 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108).

Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76

lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks.

Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe.

12. Võlaõigusseadus ei sätesta müügilepingule kohustuslikku vormi, mistõttu on

müügilepingu sõlmimine VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võimalik ka suuliselt või mis tahes muus

vormis. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping tahteavalduste vahetamise

teel, st hageja esitas pakkumuse ehk oferdi ning kostja andis nõustumise ehk aktsepti.

VÕS 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei

ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta

ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu

olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku

tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada

pakkumus.

VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Nii omab vaidluses tähtsust, millist tahet avaldas VÕS § 16 järgi hageja pakkumuses kostjale

ja millist tahet avaldas VÕS § 20 lg 1 järgi kostja enne lepingu sõlmimist hagejale seoses

ostetava asjaga - millist asja, milliste omaduste ning milliste võimalike lepingu tingimustega

soovib ta asja osta.

Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et 2018. a novembris esitas kostja, keda esindas Pxxxx

Lxxxx, hagejale soovi veoauto taastusremondi hinnakalkulatsiooni saamiseks, st ettepaneku

esitada pakkumus. Nimetatud asjaolu on ütlustega kinnitanud nii Goldstern OÜ juhatuse liige

Kxxxxx Lxxx (tl 12), Goldstern OÜ mehhaanik-logistik Uxxxx Oxxxx kui ka KONEMER

OÜ juhatuse liige SxxxxxMxxxx (tl 11) ja autojuht Pxxxx Lxxxx. Lisaks nähtub kostja

ettepanek esitada pakkumus pooltevahelisest e-kirja vahetusest (tl 13-16).

Hageja esitas 26.11.2018. a pakkumuse vastavalt päringule (tl 17). Nii nähtub esitatud

kalkulatsioonist nr 26/11/2018/1, et 770-liitrise kasutatud kütusepaagi hind on 960 eurot (ilma

käibemaksuta). Kalkulatsioonis on välja toodud ka veoauto Volvo, registreerimismärgiga

9 (15)

xxxxxx taastusremondi kalkulatsioon. Seega nähtub hageja tehtud pakkumuses otseselt VÕS

§ 16 lg 1 järgi pakkumus, et hageja poolt pakutava veoauto taastusremondiks kujuneb kokku

2125,83 eurot, sh kasutatud kütusepaak 960 eurot ning hinnale lisandub käibemaks 20%, s.o

425,17 eurot, kokku 2550,99 eurot.

Järgnevalt hindab kohus, kas kostja esindaja, kes valis internetist kütusepaaki, aktsepteeris

VÕS § 20 lg 1 järgi hageja pakkumust.

Hageja seadusliku esindaja Kxxxxx Lxxxx vande all antud ütlustest nähtub, et ajaks, mil

kindlustusfirma esitas garantiikirja, oli kalkulatsioonis nr 26/11/2018/1 toodud kasutatud

kütusepaak müüdud. Nii Kxxxxx Lxxx kui ka kostja esindaja Pxxxx Lxxxxxon kinnitanud, et

viimane käis 10.12.2018. a hageja kontoris Kxxxxxxx (xxxxxx maakonnas) ning koos valiti

internetist kostjale sobivat kütusepaaki. Ka tunnistaja Uxxxx Oxxxx on kinnitanud, et Pxxxx

Lxxxx käis seoses veoauto kütusepaagiga hageja kontoris 1-2 korda ning juttu oli ka

kütusepaagi tellimisest. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel maksis uus originaalkütusepaak

2800 eurot. Kostja esindajale pakuti alternatiivseid variante - tellida uus kütusepaak, ilma

astmeteta ning väiksemas mõõdus, seejuures lähtus hageja seaduslik esindaja eeldusest, et

veoauto tuleb taastada samaväärselt, võrreldes õnnetuse-eelse olukorraga. Hageja seadusliku

esindaja kinnitusel oli arvutiekraanil näha kütusepaagi suurus ja hind. Kuigi Pxxxx Lxxxx on

selgitanud, et kütusepaakide pildid arvutis olid väikesed ning ei öelnud midagi paakide

suuruste kohta, on Pxxxx Lxxxx kinnitanud, et ta sai aru, et originaalpaagile alternatiivselt

pakutud kütusepaak oli ilma astmeteta. Nii nähtub Pxxxx Lxxxxx ütlustest, et kuigi õiget

kütusepaaki polnud saada, oli võimalus saadaolev kütusepaak ümber ehitada, millisele

järeldusele jõudis ka hageja seaduslik esindaja.

TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tähel viisil, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. Seega võib isik tahteavalduse teha mis tahes viisil, oluline on, et tema tahe

oleks teistele äratuntavalt väljendatud, st teised isikud saaksid avaldaja soovitavas tahtest aru.

Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et koos kostja esindajaga valiti internetist

kütusepaak välja ning hageja tellis selle ka koheselt kostja esindaja Pxxxx Lxxxxx

juuresolekul ära. Tunnistaja Uxxxx Oxxxx ütluste kohaselt vaatasid Kxxxxx Lxxxxja Pxxxx

Lxxxxxkoos arvutisse ning jõudsid otsusele, et koos välja valitud paak tuleb ära tellida. Pxxxx

Lxxxx on aga selgitanud, et tema ei tea, kas hageja tellis kütusepaagi ära ajal, mil Pxxxx

Lxxxx hageja kontoris viibis või hiljem. Lisaks on Pxxxx Lxxxx selgitanud kohtuistungil, et

ta ei uskunud, et otsus (kütusepaagi tellimiseks) nii ruttu (ühe päevaga) ära tehakse ning ta

(Pxxxx Lxxxx) oleks pidanud veel kostja KONEMER OÜ seadusliku esindaja Sxxxx

Mxxxxxx seda arutama. Seega möönab Pxxxx Lxxxx, et hageja siiski võis kütusepaagi tellida

ära juba ajal, mil ta viibis hageja kontoris ning ühtlasi nendib, et oleks pidanud tellimist

xxxxx Mxxxxxx arutama. Oluline on seegi, et Pxxxx Lxxxxx kinnitusel käis ta 10.12.2018. a

Goldstern OÜ kontoris enne lõunat. Hageja esitatud e-kirjavahetusest (tl 63-67) kütusepaagi

müüjaga UAB „Ferikas“ nähtub, et hageja on 10.12.2018. a kell 11.47 saatnud müüjale e-kirja

sisuga „Palun saatke arve koos kohaletoimetamisega“ (tl 63 pöördel). Veelgi enam, esitatud

tõenditest nähtuvalt on Leedu ettevõte UAB „Ferikas“ koostanud 10.12.2018. a Goldstern

OÜ-le arve nr 2045359-1 summas 840 eurot (tl 70) ning maksekorralduse nr VM7872 (tl 71)

kohaselt on Goldstern OÜ arve summas 840 eurot 10.12.2018. a kell 13.17 juba ka tasunud.

Eeltoodule tuginedes saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja esindaja Pxxxx

Lxxxxx poolt 10.12.2018. a väljendatud tahe internetist valitud kütusepaagi (ilma astmeteta)

ostmiseks oli hagejale selgelt väljendatud ning hageja seaduslik esindaja sai tema tahtest (osta

kütusepaak) aru. Kohtu sellesisulist seisukohta toetab ka hageja seadusliku esindaja poolt

vande all väljendatu, et kuna tegemist oli veoautole Volvo mõeldud kütusepaagiga, siis hageja

tellis selle spetsiaalselt kostjale. Hageja tegeleb valdavalt veoautode Scania remondiga,

10 (15)

mistõttu ei ole tal ka Volvodele mõeldud varuosadega midagi teha. Kohus peab oluliseks

sedagi, et hageja koostatud kalkulatsiooni alusel väljastas Swedbank AS 30.11.2018. a

garantiikirja nr 236773441 (tl 19), Garantiikirjast nähtuvalt on sõidukiga Volvo FH-440,

registreerimismärgiga xxxxxx toimunud kindlustusjuhtum ning garantii on antud

kindlustusjuhtumist tulenevate kahjude kõrvaldamiseks ettevõttele KONEMER OÜ summas

1844,63 eurot. Kxxxxx Lxxx on kohtuistungil selgitanud, et kui kostja esindaja ei oleks

garantiikirja esitanud, ei oleks ta mingil juhul ka kütusepaaki tellinud.

Seega saab asuda seisukohale, et õiged ja tõendatud on hageja väited, et hageja tegi

10.12.2018. a uue VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse kostjale. Hageja seaduslik esindaja on

vande all kinnitanud, et kuna Leedust tellitud kütusepaagi hind jäi samaks algselt

kalkulatsioonis nr 26/11/2018/1 olnud kütusepaagi hinnaga, siis kalkulatsiooni ei muudetud.

Seega hageja avaldas 10.12.2018. a VÕS § 9 lg 1 tähenduses tahet tema poolt pakutud

tingimustel kütusepaak müüa ja leping sõlmida. Kuna kostja esindaja esitas hageja koostatud

kalulatsiooni pangale ning väljendas hagejale 10.12.2018. a vahetult ning suuliselt tahet

kütusepaagi tellimiseks, milline oli hageja jaoks äratuntav, avaldas kostja esindaja VÕS § 20

lg 1 järgi nõustumust eeltoodud hageja pakkumusele, avaldades sellega omakorda VÕS § 9 lg

1 järgi tahet olla õiguslikult seotud hageja pakutud tingimustega ehk tasuda kütusepaagi eest.

Vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja loobus KONEMER OÜ-le kuuluva veoauto Volvo,

registreerimismärgiga xxxxxx taastusremonttöödest (v.a kütusepaagi vahetus).

Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud tõendid ja asjaolud müügilepingu olemasolu poolte

vahel tõendatuks lugeda.

13. Lisaks poolte vahel õigussuhte olemasolu vaidlustamisse, on kostja asunud seisukohale, et

Pxxxx Lxxxxxx ei olnud õigust kostja nimel lepingut (kütusepaagi ostmiseks) sõlmida.

Kohus leiab, et seda, kas Pxxxx Lxxxxxx, kes osutab FIE-na KONEMER OÜ-le teenust

raskeveokiga ning kes ei ole äriühingu juhatuse liige, oli äriühingu nimel õigus lepingut

sõlmida või mitte, tuleb hinnata TsÜS § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja

väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku

(esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu

tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab

tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab

kehtima esindaja või esindatava suhtes. Ka TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et

majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele

poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (Riigikohtu

15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11, 12).

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Riigikohus on selgitanud,

et talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate

isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool

mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 17).

Kohus osundab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu

kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga

11 (15)

juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on

vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118

komm 3.2.1).

Hageja seaduslik esindaja on vande kinnitanud, et Pxxxx Lxxxx on KONEMER OÜ jaoks

tellinud hagejalt teenuseid alates 2016. a - 2017. a, s.o ajast, mil kostja ostis uue veoauto.

Nimetatud ajast alates on KONEMER OÜ nimel hagejalt tellinud teenuseid just Pxxxx

Lxxxx. Lisaks on Goldstern OÜ väljastanud ka kõik KONEMER OÜ-le mõeldud arved

Pxxxx Lxxxxx e-posti aadressile (). Ka Uxxxx Oxxxx on kinnitanud, et kõik KONOMER

OÜ-le väljastatud arved on saadetud Pxxxx Lxxxxx e-postile. Goldstern OÜ arvetest nr 3265,

3289, 3439 ja GAR4510 (tl 24-25) nähtub üheselt, et perioodil 26.02.2018. a kuni

10.12.2018.a on ettevõte saatnud 4 arvet just Pxxxx Lxxxxe e-posti aadressile. Kxxxxx Lxxx

ei ole kunagi vaadanud KONEMER OÜ B-kaarti ning ei tea, kes ettevõtte juhatusse

kuuluvad. Samuti ei ole ta kunagi Pxxxx Lxxxxxxt ega ka KONEMER OÜ-lt küsinud

volikirja Pxxxxxxxxxxx esindusõiguse kohta ettevõttes. Sarnast seisukohta on väljendanud ka

Uxxxx Oxxxx. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitanud, et lisaks sagedastele

tsisternipesudele tellis Pxxxx Lxxxx KONEMER OÜ nimel ka teisi teenuseid, nt

puksiirteenust ja remonttöid (viimati remonditi veoauto Volvo tagasilda). Hageja on esitanud

oma sellesisuliste väidete tõendamiseks arve nr GAR2318 (tl 72) ja arve nr GAR2472 (tl 73),

millest nähtuvalt on KONEMER OÜ 2017. a esimeses pooles tellinud kahel korral hagejalt

puksiirteenust. Kostja seaduslik esindaja Sxxxx Mxxxx on vande all andnud ütlusi, et Pxxxx

Lxxxxxsai KONOMER OÜ nimel veoautoga ainult pesulas käia (kuna see oli hädavajalik ja

hind oli juhatuse liikmele eelnevalt teada), kuid ühtegi muud teenust Pxxxx Lxxxx ettevõtte

nimel tellida ei saanud. Samas kui hageja pool on veendunult kinnitanud, et puksiirteenused

tellis Pxxxx Lxxxx, siis kostja seaduslik esindaja puksiir- ning remonditeenuse tellimist ei

mäleta, kuid arvab, et seda ei pruukinud Pxxxx Lxxxx tellida. Lisaks ei teadnud Sxxxx

Mxxxx öelda, kas Goldstern OÜ-st on keegi tema käest küsinud, kuhu KONEMER OÜ-le

väljastatud arved saata, ühtlasi ei tea Sxxxx Mxxxx, kas ta on väljendanud hagejale tahet, et

soovib arveid enda e-posti aadressile. Sxxxx Mxxxx teab üksnes, et arved liikusid - ta sai

arved kätte e-posti vahendusel või tõi need talle Pxxxx Lxxxx paberkandjal. SxxxxxMxxxx

üksnes eeldab, et arved tema e-postile saatis Goldstern OÜ ning ta ei tea, kas Pxxxx xxxxx

talla e-posti vahendusel arveid edastas. Sxxxx Mxxxx vande all antud ütlustest nähtub, et kui

ettevõte on midagi tellinud, siis ta ei süvene arvetesse ning maksab arved ära. Põhiline, et

võlgu ei tekiks. Ka hageja mõlemad esindajad on kinnitanud, et KONEMER OÜ-l ei ole

varasemalt hageja ees võlgnevusi olnud. Pxxxx Lxxxx on kohtule kinnitanud, et temal mingit

otsustusõigust KONEMER OÜ nimel ei olnud ning kõik tuli eelnevalt kooskõlastada kostja

seadusliku esindaja Sxxxx Mxxxxxx. Kohus leiab, et olukorras, kus Pxxxx Lxxxxxx tuli

igakordselt enne teenuse tellimist Goldstern OÜ-lt saada kostja seadusliku esindaja nõusolek,

kuid mingil põhjusel ei pruukinud tal kütusepaagi tellimiseks kostja seadusliku esindaja

nõusolekut olla, ei pidanud hageja nõusoleku/volituse puudumisest teadlik olema. Hageja

seaduslik esindaja märgib, et tal puudus vähimgi põhjus kahelda, et Pxxxx Lxxxx ei või kostja

nimel lepinguid sõlmida (sh teenuseid tellida) ning seda eelkõige seetõttu, et aastaid oli hageja

ja kosta vaheline koostöö toiminud hageja kirjeldatud viisil ning mingeid tõrkeid (sh arvete

tasumisel) ei esinenud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused. Siinkohal

tugineb kohus asjaolule, et poolte vahel on tehingulised suhted kestnud vähemalt alates 2016.

aastast ning Goldstern OÜ on KONEMER OÜ-le osutanud erinevaid teenuseid. Seega on

poolte vahel olnud pikaajalised lepingulised suhted ning aastate jooksul on korduvalt Pxxxx

Lxxxxx tellimisel tehtud sarnaseid tehinguid, s.o tsisterni pesu, remont- ning puksiirteenused,

mistõttu võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult uskuda, et KONEMER OÜ-d esindanud

isikule Pxxxx Lxxxxxxx oli antud volitus tehingute tegemiseks, sh kütusepaagi tellimiseks.

12 (15)

Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kui ettevõte on teenust või kaupa tellinud, siis ta ei

süvene, kust arved tulevad, ei tekita probleemi sellest ning maksab arved ära. Seega oli Sxxxx

Mxxxx kostja seadusliku esindajana teadlik, et Pxxxx Lxxxx tegeleb teenuste tellimisel

KONEMER OÜ nimel esindajana ning kostja seaduslik esindaja on talunud sellist praktikat.

Pxxxx Lxxxxx ütlustest nähtuvalt Kxxxxx Lxxxxja SxxxxxMxxxx omavahel ei suhtle ja

seetõttu oligi nii, et Lxxxx pidi Goldsternis asju ajama (12:40:50). See on toimunud nii

umbes 7 aastat (12:27:48). Nüüd kui see asi nii läks, ütles Lxxxx Sxxxxxxe, et ajagu ise

neid asju edasi. Ka paagi arvet ei edastanud Lxxxx Sxxxxxxx. Asjaolu, et Pxxxx Lxxxx oli

tegutses kostja esindajana nähtub ka e-kirja vahetusest (tl 13-16). Nii on olnud just Pxxxx

Lxxxx isikuks, kes kostja esindajana on saatnud Goldstern OÜ-le kalkulatsiooni koostamise

tarbeks veokist pilte. E-kirjavahetusele eelnevalt võttis Pxxxx Lxxxx isiklikult Uxxxx Oxxxx

tunnistuste kohaselt just temaga telefoni teel ühendust ning soovis hinnakalkulatsiooni

veoauto taastusremondi kohta. Ka nähtub hageja esindajate ütlustest, et Pxxxx Lxxxx kinnitas

hagejale, et tuleb lähipäevil (peale kütusepaagi saabumist) Goldsterni OÜ töökotta paaki

vahetama. Veelgi enam, hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on xxxxx Mxxxs ise

käinud paaril korral hageja juures autopesu teenusel ning ühel korral ka ADR märki saamas,

kuid sel korral helistas Pxxxx Lxxxx hagejale, et viimane SxxxxxMxxxxxx märgi ka annaks.

Kohus leiab, et kostja väide Pxxxx Lxxxxxx volituste puudumise kohta ei ole tõendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et KONEMER OÜ volitusi Pxxxx

Lxxxxxxx tuleb lugeda TsÜS § 118 lg 2 kohaselt antuks ja järelikult kokkulepe kütusepaagi

tellimiseks, mis Pxxxx Lxxxx on KONEMER OÜ nimel sõlminud, kehtib TsÜS § 115 lg 1

alusel ka kostja suhtes.

14. Kostja seadusliku esindaja Sxxxx Mxxxx ütluste kohaselt helistas ta koheselt, s.o

10.12.2019. a vahetult peale Pxxxx Lxxxxxxx informatsiooni saamist, et Goldstern OÜ-l on

pakkuda ainult ilma astmeteta kütusepaaki, helistas ta kohe hageja seaduslikule esindajale

ning andis teada, et ei soovi sellist kütusepaaki soetada. Seega tuleb kohtul hinnata, kas Sxxxx

Mxxxxxpoolt kirjeldatud käitumisakti saab pidada pakkumuse tagasilükkamiseks VÕS § 19

lg 1 mõistes.

VÕS § 19 lg 1 sätestab, et pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud

või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate.

Kui kosja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt helistas ta koheselt peale Pxxxx

Lxxxxxxx vastava informatsiooni saamist hageja seaduslikule esindajale ja teatas, et ta ei

soovi osta hageja poolt alternatiivselt pakutud kütusepaaki. Nimetatud asjaolu on kinnitanud

ka Pxxxx Lxxxx (SxxxxxMxxxx helistas Kxxxxx Lxxxxxx tema juuresolekul), siis hageja

seadusliku esindaja kinnitusel helistas SxxxxxMxxxxxseoses kütusepaagiga esimest korda

alles 2019. a mais. Kohus rahuldas 22.05.2020. a määrusega (tl 81-82) poolte samasisulised

taotlused ning nõudis Telia Eesti AS-lt perioodi 01.12.2018. a kuni 31.05.2019. a KONEMER

OÜ-le kuuluvatel telefonidelt numbritega 51 67 720 ja 59 123 015 tehtud kõnede eristused,

kõne adressaat number 50 83 146. Telia Eesti AS vastusest (tl 85) nähtuvalt perioodi

01.12.2018. a kuni 24.05.2019. a sideettevõttel andmed puuduvad, kuna Telia Eesti AS on

lähtudes elektroonilise side seaduse § 1111 lg-s 4 sätestatud kohustusest kustutanud nimetatud

sideandmed 1 aasta möödudes side toimumise ajast. Perioodil 25.05.2019. a kuni

31.05.2019.a ei ole kohtu küsitud numbritelt toimunud kõnesid numbrile 50 83 146.

Tuginedes tsiviilasjas kogutud tõenditele, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja

seaduslik esindaja ka tegelikult 10.12.2018. a hagejale helistas, on tõsikindlalt tõendamata.

Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt helistas kostja seaduslik esindaja talle 2019.a

kevadel ning üksnes karjus telefonis, et tema pole kütusepaaki tellinud, mistõttu kostja selle

eest ka ei maksa. Tuginedes tsiviilasjas kogutud tõenditele, ei saa kohus veendunult asuda

13 (15)

seisukohale, et kostja on lepingust taganemisel täitnud VÕS § 116 ja § 188 järgi taganemise

õiguse kasutamiseks materiaalsed ja formaalsed eeldused.

15. Kohus asub eelnimetatud tõendeid ja poolte seisukohti kogumis hinnates seisukohale, et

hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Arve nr GAR4542 17.12.2018. a

(tl 20) alusel on kostjal tasumata hagejale põhivõlgnevus summas 1152 eurot. Põhivõlgnevus

nähtub ka kliendilaekumiste aruannetest (tl 23, 26) (loobutud on kütusepaagi paigaldamisega

seonduvatest kuludest). Kostja võlgnevust kinnitavad ka Goldstern OÜ raamatupidaja 10.01,

08.02 ja 19.03.2019. a e-kirjad (tl 22 ja pöördel) kostja esindajale. Hageja esindajad proovisid

kostja esindaja Pxxxx Lxxxxxxx korduvalt ühendust saada ka telefoni teel, kuid tulutult.

Kostja oma lepingulist kohustust hageja ees täitnud ei ole, st hageja nõue 1152 euro ulatuses

on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on lisaks põhinõudele

põhjendatud ka viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostja peab hagejale müügilepingu

alusel tasuma põhivõlgnevuse summas 1152 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud

summat tasunud, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on esitanud viivise nõude alates 01.01.2019. a (arve nr GAR4542 maksetähtajaks oli

31.12.2018. a) kuni 14.02.2020. a (s.o hagiavalduse esitamiseni) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

Esitatud tõenditest, s.o e-kirjad (tl 22) ning kohustuste täitmise nõuded (tl 27-28; 30) nähtub,

et hageja on kostjale korduval tekkinud võlgnevust meelde tuletanud. Eeltoodule tuginedes

leiab kohus, et hageja on võlasuhtes kostjaga käitunud korrektselt ning kooskõlas heade

äritavadega ning kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest VÕS § 208 lg 1

alusel. Hagejal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1152 eurot) kokku summas

95,69 eurot.

17. Hageja kahju hüvitamise nõude (otsese varalise kahju hüvitis 291,67 eurot) õiguslik alus

on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg.3 järgi on

hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas mõistlikud kulud kahju

hüvitamisega seotud nõuete eistamiseks.

VÕS § 115 lg 1 alusel saab nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu

rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS

§ 127 lg 4).

14 (15)

Kohus tuvastas, et kostja rikkus 10.12.2018. a lepingut sellega, et tasunud tellitud kauba

(kütusepaagi) eest. Kostja ei tõendanud, et ta oleks täitnud VÕS § 116 ja § 188 järgi

taganemise õiguse kasutamiseks sisulised ja vormilised eeldused. Õigusabikulude eest

tasumise kohustuse tõttu tekkis hagejal otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg.3 tähenduses)

ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja kulud hõlmavad tasu õigusabi eest

toimingutelt, mis hageja esitatud tõendite järgi on tehtud 2019. a, s.o ajal, mil hageja võis

nõuda kostjalt lepingu täitmist. Nii on Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ 30.05.2019. a ja

20.12.2019. a Goldstern OÜ nimel koostanud KONEMER OÜ-le kohustuse täitmise nõuded

(tl 27-28; 30). Nimetatud õigusbüroo koostatud arvete nr MA1900063 30.05.2019. a (tl 32) ja

nr MA1900136 19.12.2019. a (tl 34) kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust (kohustuse

täitmise nõude koostamine KONEMER OÜ-le) vastavalt summas 210 eurot ja 140 eurot.

Goldstern OÜ on esitatud arved tasunud vastavalt 30.05.2019. a (tl 33) ja 20.12.2019. a (tl

35). Kohtu hinnangul saab pidada õigusabikulusid selliste nõuete realiseerimiseks vajalikeks.

Kohus leiab, et hagetav kahju on hõlmatud VÕS § 208 lg-st 1 tuleneva kostja lepingulise

kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti oli sellise kahju tekkimine kostjale

müügilepingu sõlmimisel mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks,

siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

10.07.2020. a esitas hageja (täiendava) menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise

esindaja kuludega järgmiselt: hagiavalduse koostamine 7 tundi hinnaga 70 eurot tund, kokku

408,33 eurot ilma käibemaksuta; 18.05.2020. a hageja seisukoha koostamine 3 tundi, kokku

175 eurot ilma käibemaksuta; 29.06.2020. a kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, kokku

116,67 eurot ilma käibemaksuta; 29.06.2020. a kohtuistungil esindamine 2,67 tundi, kokku

155,75 eurot ilma käibemaksuta ning 10.07.2020. a hageja lõppseisukohtade koostamine 2,5

tundi, kokku 145,83 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabikuludele lisandub hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kokku on hageja menetluskulu suuruseks

1226,58 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 225 eurot (tl 40) ning lepingulise

esindaja tasu 1001,58 eurot (ilma käibemaksuta) (kokku 17,17 tundi). Hageja taotleb

menetluskulude välja mõistmist kostjalt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

225 eurot.

Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud Merike Valgmäe

Õigusbüroost Merike Valgmäe OÜ. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu

ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis

on 70 eurot (sisaldab käibemaksu) ühe töötunni eest.

15 (15)

Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega saab ta käibemaksu tagasi

arvestada ja TsMS § 174 lg.10 alusel saab ta nõuda menetluskulude hüvitamist ilma

käibemaksuta.

Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas esitatud hagiavalduse koostamise

ajakulu arvestusega ei saa nõustuda. Seejuures tugineb kohus esitatud hagiavalduse (sh

esitatud lisade) mahule, aga ka asjaolule, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega.

Kohus peab esindaja põhjendatud ajakuluks 5 tundi.

Lisaks nähtub hageja esindaja menetluskulude nimekirjast, et hageja esindajal on kulunud 3

töötundi hageja 18.05.2020. a seisukoha koostamiseks. Kohus, võttes arvesse kostja esitatud

seisukohtade mahtu ja põhjendusi ning hageja vastust kostja esitatud seisukohtadele, peab

ajakulu põhjendatuks.

Põhjendatuks peab kohus ka ajakulu, mis hageja esindajal on 29.06.2020. a tekkinud seoses

kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemisega, kokku 4,67 tundi (2+2,67).

Hageja lõppseisukohtade koostamise 2,5 tundi peab kohus samuti põhjendatuks. Kuigi hageja

on kogu menetluse vältel väljendanud sarnast seisukohta, on lõppseisukohta täiendatud

kohtuistungil esitatud seisukohtadega ning kohtu hinnangul tuleb arvestad ka asjaolu, et kohus

rahuldab hagi täies ulatuses.

Seega on hageja lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud ajakulu 15,17 tundi, s.o

summas 884,92 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku hageja kasuks väljamõistetav

menetluskulu 1109,92 eurot (õigusabiteenus 884,92 eurot ja riigilõiv 225 eurot).

Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg.1

sätestatud ulatuses. Esitatud taotlus vastab TsMS § 177 lg.4 sätestatule ja kuulub

rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik