1-20-5362/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-5362

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2020, Tallinn Alustamata kriminaalasja number 1-20-5362 (20267000386) Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi XX (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 20. juuli 2020 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

TAOLTUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 29. juulil 2020 XX taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. XX taotleb riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 20. juuli 2020 määruse vaidlustamiseks. Vaidlusaluseks küsimuseks on kriminaalmenetluse alustamata jätmine. Kokkuvõtvalt on XX seisukohal, et kriminaalasjas, milles ta Pärnu Maakohtu 21. veebruari 2019 otsusega süüdi mõisteti, andsid NN ja KK vastavalt 4. ja 5. oktoobril 2017 toimunud kohtuistungitel vande all

1-20-5362

ja prokuröri survel valeütlusi, väites, et nad kutsusid 30. aprillil 2016 aset leidnud sündmuste ajal politsei. Kaebaja on seisukohal, et politsei kutsumine kui kuriteosündmuse järgne käitumine, on selle aset leidmist tõendav oluline asjaolu. Taotluse kohaselt viisid seega valeütlused sisuliselt tema alusetu süüdimõistmiseni. XX leiab, et kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisega on tema õigusi rikutud. Riigi õigusabi taotlusele on lisatud taotleja majandusliku seisundi teatis. Sellest nähtuvalt viibib XX vanglas. Teatise kohaselt on XX kõrgharidusega ehitusinsener, kuid hetkel sõltub tema sissetulek sellest, kas ema ja õde talle raha saadavad. Saadavad summad on teatise kohaselt „marginaalsed“. Samuti on XX-l alaealise lapse ülalpidamiskohustus 140 eurot kuus, mida maksab samuti tema õde. XX igakuised kulutused on umbes 20 eurot hügieenija kirjatarvetele. Temale kuuluval pangakontol on umbes 1 euro, talle kuuluvad sõidukid on arestitud ja muu vara tal puudub. Teatisele on lisatud XX K-Raha väljavõte, mille kohaselt on tema rahaliste vahendite vaba jääk 0.00 eurot.

2. Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur 3. augustil 2020 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 19. juuni 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, Lääne Ringkonnaprokuratuuri 3. juuni 2020 ja Riigiprokuratuuri 20. juuli 2020 kaebuse rahuldamata jätmise määrused. Neist nähtuvalt leiab XX, et NN ja KK valetasid vande all olles

30. aprillil 2016 toimunud sündmuse kohta, väites, et nad kutsusid välja politsei, kuigi prokuröri sõnul ei olnud tal lisada hädaabinumbrile tehtud kõne ega ka sündmuskoha vaatluse protokolle. XX hinnangul kinnitavad eeltoodut kohtuistungi protokollid, kust kuriteokaebuses väidetu on ühemõtteliselt välja loetav. Riigiprokurör nõustus Politseija Piirivalveameti ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 320 kuriteokoosseisu järgi alust ei ole. Prokurör tutvus vaidlusaluse kriminaalasja materjalidega ning tuvastas, et vastuolusid isikute eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel ei olnud ning kriminaalasjas vaidluse all olnud kuriteo kvalifikatsiooni ega tõendatusse seisukohalt ei olnud sellel asjaolul tähtsust, st väidetavad valeütlused ei puudutanud tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Riigiprokuratuuri määrusega jäeti XX kaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras.

4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et see tingimus on XX puhul täidetud.

1-20-5362

Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest ja kohtu kontrollitud andmetest nähtuvalt kannab XX Tallinna Vanglas karistust. XX väitel on tema ainus sissetulek õe ja ema poolt vangla kontole kantav raha. K-raha väljavõtte kohaselt jääb neilt saadav rahasumma 30-60 euro vahele ja ülekanded ei ole igakuised. Suurem osa summadest on kinnipeetud XX vabanemisfondi tarbeks ning ülejäänu on kulunud elektrienergia eest tasumisele, paljundamisteenusele ja vangla poe ostudele. Andmeid ei ole ka sellise vara kohta, mille arvelt oleks XX-l endal võimalik õigusabi eest tasuda.

5. RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui tõenäosus, et esitatav kaebus oleks edukas, on väga väike. Väga väikseks on alust pidada seda tõenäosust muuhulgas siis, kui isik lähtub seisukohast, mis läheb vastuollu kohtupraktikas või õiguskirjanduses valitseva seisukohaga. Kui mingis küsimuses on juristide seas olemas väljakujunenud seisukoht, on võimalik, et seda seisukohta muudetakse, kuid see võimalus on vähene. Praegusel juhul on tegemist just sellise olukorraga. Nagu korduvalt selgitatud ka eelnevate menetlejate lahendites, on valeütluste andmisega KarS §-s 320 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tegemist üksnes siis, kui valeütlusega on moonutatud tõendamisel tähtsaid asjaolusid. See seisukoht on kooskõlas õiguskirjanduses valitseva seisukohaga: sama seisukohta on väljendatud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (S. Laos: § 320; komm. 3.2, lk. 799 – Sootak/Pikamäe: Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne. 4.trk. Tallinn 2015). Pärnu Maakohus pole oma 21. veebruari 2019 otsuse tegemisel tuginenud asjaolule, kas politsei kuriteojärgselt välja kutsuti või mitte. Seetõttu puudub alus väita, et kuriteojärgne käitumine oli tõendamisel tähtsust omava asjaoluga. Eelnevast tulenevalt on võimalus, et kaebus, mille esitamiseks XX riigi õigusabi taotleb, oleks edukas, ilmselgelt väike.

6. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS §

6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt