1-20-2050/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

Asja läbivaatamise viis

6. august 2020

kirjalik menetlus

Kohtuasja number

1-20-2050

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi J.S. i süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi,

üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. mai 2020. a otsus

Apellandid

Süüdistatava

kaitsja

vandeadvokaadi

vanemabi

Irina

Gromtsev, kannatanu L.V.

Süüdistatav

J.S. , isikukood XXX, töökoht puudub, elukoht XXX.

Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole

kohaldatud.

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Firsova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. mai 2020 kohtuotsus osaliselt,

s.o J.S. ilt (kuni täisealiseks saamiseni eestkostjalt Toila Vallavalitsuselt) L.V.

kasuks tsiviilhagi summas 480 eurot välja mõistmises.

2. Välja mõista J.S. ilt (kuni täisealiseks saamiseni eestkostjalt Toila Vallavalitsuselt)

L.V. kasuks tsiviilhagi summas 1480 eurot.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata, kannatanu L.V. apellatsioon rahuldada.

5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo J.S. ile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 108 (sada kaheksa eurot), sh

käibemaks 18 eurot.

6. Jätta menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. J.S. i süüdistatakse selles, et tema 14.04.2019 kella 04.30 ajal tuli aadressil XXX alev, Ida-

Viru maakond, asuva elumaja hoovis O.T. kuuluva ja lukustamata asuva kuuri juurde, sisenes

sinna ja kuna kuuris oli pime, püüdis valgustada tulemasinaga, süüdates kuuris leitud paberi.

Mõned paberisöed kukkusid maas olnud paberitele. Veendumata, et põlenud paber on

kustunud, lahkus J.S. kuurist. Mõne aja pärast nägi süüdistatav, et põlevad kuurid. Tekkinud

tulekahjus põlesid maha seitse puukuuri, mida kasutasid O.T. , L.V. , A.R. , O.R. , A.S. , L.I.

, U.K. ja L.P. . Põlengu tagajärjel hävis puukuurides asunud vara täielikult. Sellega tekitas J.S.

kannatanutele varalise kahju kogusummas 10 276 eurot.

J.S. pani toime võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju KarS § 12¹ p 1

tähenduses, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 27. mai 2020. a otsusega tunnistati süüdi J.S. KarS § 203 lg 1 järgi. Talle

mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluses 6 kuuni. KarS § 74 lg-te

1,3 alusel jäeti vangistus kohaldamata ja karistus täitmisele pööramata, kui J.S. ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid

ja KarS § 75 lg 2 p 4 ettenähtud kohustust. Katseajaks määrati alates 27. maist 2020 üks aasta.

Lisaks mõisteti J.S. ilt (kuni tema täisealiseks saamiseni 09.04.2021 eestkostjalt Toila

Vallavalitsuselt) välja tsiviilhagid - L.V. le 480 eurot, A.R. ale 1431 eurot, O.R. ile 1155 eurot,

A.S. ile 3011 eurot, L.I. le 784 eurot, U.K. gile 280 eurot ja L.P. le 2135 eurot. Lahendati ka

menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohtu põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Maakohus uuris kohtuistungil kogutud kõiki tõendeid – süüdistatava J.S. i, kannatanute

L.V. , A.R. na, O.R. i, A.S. i, L.I. , U.K. gi ja L.P. , tunnistaja O.T. , V.K. ja V.I. i ütlusi

ning samuti kirjalikke tõendeid.

Maakohtu hinnangul leidis J.S. ile esitatud süüdistus tõendamist.

Kinnitust leidis asjaolu, et J.S. läks süüdistuses toodud ajal ja kohas O.T. kuuri ning süütas

seal paberi, et valgustada ümbrust. Põlevad paberitükid kukkusid maas olevatele paberitele.

Veendumata, et maas paberid ei põle, lahkus ta kuurist. Mõne aja pärast kuur süttis põlema.

Põlengu tagajärjel hävisid kõik elumaja hoovis olevad kuurid. J.S. i tegu on põhjuslikus seoses

tagajärjega - tekitatud kahjuga. Kohus leidis, et J.S. i tahtlusega on hõlmatud kogu tekitatud

kahju. Puukuurid asusid vahetult üksteise kõrval ning vähemalt kaudse tahtluse tasemel on

mõistetav, et ühe kuuri põlemisel levib tuli teiste kuurideni.

3.2 Süüdistatava J.S. i tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 203 lg 1 järgi. KarS § 203 lg 1

järgi karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline

kahju. Seega tuli maakohtul tuvastada olulise kahju tekitamine.

KarS § 12¹ p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kannatanud on andnud ütlusi nende kuurides olnud vara maksumuse ja tsiviilhagi suuruse kohta

ning esitanud hagiavaldused.

L.V. kuuris oli 20 m³ puid - 1000 eurot, muruniiduk – 290 eurot, kirves Fiskars 40 eurot,

aiatööriistad – 100 eurot, metallredel – 20 eurot, 5 võrku kaminaküttepuid – 20 eurot, aiatool –

10 eurot. Kogukahju 1480 eurot.

A.R. na kuuris oli 5 m³ puid - 250 eurot, aiakäru – 80 eurot, puulõhkumismasin – 389 eurot, 4

rehvi – 260 eurot, 4 velge – 240 eurot, rehvid koos velgedega –500 eurot, reha – 20 eurot,

labidas – 20 eurot, kirves – 30 eurot. Kokku kahju kokku 1789 eurot. Hagiavaldus oli esitatud

summas 1431 eurot.

O.R. i kuuris olid aiatööriistad (labidad 60 eurot, rehad 50 eurot, kirves 35 eurot, ämbrid 50

eurot), küttepuud kokku 9 m³ - 360, grill – 100 eurot, puulauad (ehitusmaterjal) – 500 eurot.

Kokku kahju 1155 eurot.

A.S. i kuuris oli 18 m³ puid – 900 eurot, trimmer – 100 eurot, s/a porimatid – 58 eurot, traktori

haagise 2 rehvi koos velgedega – 428 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, s/a 4 suverehvi – 408

eurot, veljed – 496 eurot, 5 trossi – 150 eurot, soome kelk – 100 eurot, 3 ämbrit – 40 eurot,

ehitusmaterjal – 104 eurot. Peale selle oli tal ka õues küttepuud, mis ka ära põlesid, kokku 4m³

- 148 eurot. Kokku kahju 3011 eurot.

L.I. kuuris hävis 12 m³ puid - 444 eurot, plastikust aiamööbel – 50 eurot, naiste jalgratas – 190

eurot, laste tõukeratas – 30 eurot, aiatööriistad – 50 eurot, 2 välivoodit – 20 eurot. Kokku kahju

784 eurot.

U.K. gi kuuris olid kütteklotsid võrkudes – 180 eurot, aiakäru – 100 eurot. Kokku kahju 280

eurot.

L.P. kuuris oli 60 m³ puid – 1920 eurot, hekikäärid – 30 eurot, aiatööriistad – 100 eurot, 2

kastekannu – 15 eurot, 2 plastiktünni – 70 eurot. Kokku kahju 2135 eurot.

Maakohtul puudus alus kahelda kannatanute ütlustes ja esitatud tsiviilhagide summades. Kõik

summad on reaalsed, vastavad esemete väärtusele, mõned kannatanud esitasid ka õiendid

(ostutšekid), mis kinnitavad tekitatud kahju. Asjaolu, et osad asjad on soetatud mõned aastad

tagasi, ei muuda nende väärtust oluliselt, sest inflatsiooni tõttu lähevad kallimaks ka müügil

olevad tooted. Seega on hagisid esitatud kokku summas 10 276 eurot, mis ületab vähemalt

kahekordselt KarS § 12¹ p 1 sätestatud olulise kahju suurust, mis on 4000 eurot.

3.3 Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega

– kannatanute, tunnistajate ja kahtlustatava ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga ning

päästeameti vastusega on J.S. i süü kuriteos, mis seisneb võõra asja hävitamises, millega on

tekitatud oluline kahju, tõendamist leidnud. J.S. i tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 203 lg

1 järgi, s.o võõra vara hävitamine, millega on tekitatud oluline kahju. Teo objektiivne koosseis

on täidetud.

3.4 Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 203 lg 1 järgi koosseis tahtlust selle koosseisu asjaolude

suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele leidis maakohus, et J.S. pani kuriteo toime kaudse

tahtlusega.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud tõenditega on

tuvastatud, et J.S. süütas pabereid täis olnud puukuuris paberilehe, millelt kukkusid maha

(paberitele) põlevad tükid. Veendumata, et maha kukkunud paberitükid ei jäänud hõõguma,

lahkus J.S. kuurist. Mõne aja pärast süttis kuur ning samuti kõik teised kõrvalolevad kuurid,

mis kõik hävisid.

Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et J.S. pani teo toime ettevaatamatusest. J.S. oli

teo toimepanemise ajal 16-aastane, varem on teda 8-l korral karistatud erinevate väärtegude

toimepanemise eest. Seega on süüdistatav piisavalt vana ja õigusrikkumiste kogemusega, et

mõista paberi süütamise tagajärge. Maakohtu arvates pidi J.S. vähemalt möönma, et maha

kukkunud põlevad paberitükid võivad omakorda süüdata kuuris maas olevad paberid ning

tagajärjeks on tulekahju. J.S. aga lahkus kuurist veendumata, et kõik maha kukkunud

paberitükid on kustunud.

3.5 J.S. ile karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaoludest.

J.S. on varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi on 8. Kohtueelse

ettekande (1 kd, lk 140-143) kohaselt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku allutada J.S.

kriminaalhooldusele. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus süüdistatava

alaealisust.

Kuna J.S. on varem kriminaalkorras karistamata, tegu oli toime pandud kaudse tahtlusega ning

alaealisena, siis pidas kohus otstarbekaks mõista talle tingimisi vangistus käitumiskontrollile

allutamisega. Süü suurust ja süüdistatava isikut silmas pidades mõistis maakohus karistuse

KarS § 203 lg 1 sanktsiooni minimaalsest määrast suuremas määras, s.o 9 kuud vangitust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu võrra. Lõplik

karistus on 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata ning

määrati katseajaks 1 aasta ning tal tuleb täita käitumiskontrolli nõudeid vastavalt KarS § 75 lg

1. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati J.S. i asuma õppima, töötama või võtma end arvele

Töötukassas 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

3.6 Kannatanud on esitanud järgnevad hagiavaldused: L.V. hagi 1480 eurot (lk 96), L.P. hagi

2135 eurot (lk 101), U.K. gi hagi 280 eurot (lk 102), L.I. hagi 784 eurot (lk 103), A.S. i hagi

3011 eurot (lk 109-116), O.R. hagi 1155 eurot (lk 117-118), A.R. na hagi 1431 eurot (lk 119-

122).

Kuna kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kannatanutele tekkis kahju kuuripõlengu käigus,

mille põhjustas J.S. , siis kuuluvad hagid süüdlaselt väljamõistmisele.

Kohtuotsuse tervikteksti koostamisel tuvastas maakohus, et kannatanu L.V. hagiga on tekkinud

eksitus juba süüdistusakti koostamisel. Nimelt on süüdistusakti punktis 3 (kuriteoga tekitatud

kahju laad ja suurus) märgitud, et L.V. hagi on summas 480 eurot. Sellest lähtus ka maakohus,

kui võttis 20.04.2020 kohtu alla andmise määruses L.V. tsiviilhagi menetlusse summas 480

eurot. Määrus oli tehtud kannatanule nähtavaks ka e-toimiku kaudu, kuid kannatanu ei

reageerinud kuidagi kohtu määruses olnud eksimusele hagi summa osas. Samuti nähtub ka

tsiviilkostjaks tunnistamise määrusest (1 kd, lk 171), et L.V. ja tsiviilhagi on 480 eurot. Seega

on antud viga prokuratuuri dokumentides sisse tulnud korduvalt. Maakohus ei näinud

võimalust viga ise parandada.

Seega rahuldas maakohus L.V. tsiviilhagi summas 480 eurot ja teiste kannatanute tsiviilhagid

aga täies ulatuses. Kuni J.S. i täisealiseks saamiseni lasub tsiviilhagide hüvitamise kohustus

tsiviilkostjal Toila Vallavalitsusel.

Apellatsioonid

4. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsus täielikult. Teha uus otsus, millega mõista J.S.

KarS § 203 lg 1 järgi õigeks. Alternatiivselt palutakse tühistada kohtuotsus osaliselt

tsiviilhagide rahuldamise osas. Teha uus otsus, millega jätta tsiviilhagid läbi vaatamata.

4.1 Apellant leiab, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. Kohtuotsuse tegemisel

kohaldas kohus valesti materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusõigust.

Apellant vaidlustab J.S. i süüdimõistmise KarS § 203 lg 1 järgi ning leiab, et süüdistatava teos

puudub kuriteokoosseis.

Apellant ei vaidlusta asjaolu, et J.S. koos tunnistaja V.I. iga viibisid 14.04.2019 umbes kella

04.30 paiku kuuris, asukohaga XXX ning J.S. süütas seal paberilehe, et valgustada ümbrust.

Apellant leiab, et J.S. i tegudes puudub tahtlus.

Apellandi arvates saab süüdistatava ja tunnistaja V.I. i ütluste põhjal teha järelduse, et J.S.

tegutses ettevaatamatult, täpsemalt kergemeelsusega.

KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu

loodab seda vältida. Kohtupraktikast tulenevalt on kergemeelsusega tegemist siis, kui

toimepaneja lootis konkreetsetele faktilistele asjaoludele (isiku elukogemus) tuginevalt, et

tagajärg jääb saabumata.

J.S. ja tunnistaja V.I. kinnitasid, et kui nad lahkusid kuurist, miski ei põlenud. Süüteo

toimepanemise ajal oli J.S. 16-aastane ja tema elukogemus erineb täisealiste isikute

elukogemusest. Kohusetundlikkus ja tähelepanelikkus on alaealistel madalam, kui

täiskasvanutel, nad ei mõtle veel tagajärgede üle nii tõsiselt, kui täiskasvanud ja elukogenud

inimesed. J.S. pidi kindlasti eeldama, et tema tegude tagajärjel võib tekkida tulekahju, kuid

konkreetsetele asjaoludele tuginedes (lahkudes kuurist tuld ei olnud, midagi ei hõõgunud ega

tossanud) lootis, et tulekahju ei teki.

4.2 Juhul kui ringkonnakohus leiab, et J.S. on KarS § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises süüdi, siis on apellant seisukohal, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud

kannatanute tsiviilhagid.

Apellant leiab, et kohtuotsuses puudub täielikult põhjendus selle kohta, miks kohus on leidnud,

et

tsiviilhagid

kuuluvad

rahuldamisele,

samuti

puudub

tsiviilhagide

rahuldamise

materiaalõiguslik alus.

Tsiviilhagide rahuldamisel on maakohus vaid märkinud, et kuna kriminaalmenetluses on

tuvastatud, et kannatanutele tekkis kahju kuuripõlengu käigus, mille põhjustas J.S. , siis

kuuluvad hagid süüdlaselt väljamõistmisele.

Kannatanute L.V. ja, O.R. i, A.S. i, L.I. , U.K. gi ja L.P. tsiviilhagisid tõendavad üksnes

kannatanute ütlused. Süüdistatav ei tunnistanud tsiviilhagisid. Kaitsja arvates ei ole

kannatanute ütlused piisavad tõendid tsiviilhagide põhjendatuse üle otsustamisel. Asjas ei ole

vaidlust selle üle, et kahju on tekitatud kuuripõlengu käigus. Kuid ei ole tõendatud, kas

tsiviilhagides märgitud asjad olid enne põlengut alles, millises koguses ja millises väärtuses.

Kohus on leidnud, et puudub alus kahelda kannatanute ütlustes ja esitatud tsiviilhagide

summades. Kõik summad on reaalsed, vastavad esemete väärtusele, mõned kannatanud esitasid

ka õiendid (ostutšekid), mis kinnitavad tekitatud kahju. Asjaolu, et mõned asjad olid ostetud

mõned aastat tagasi, ei muuda nende väärtust oluliselt, sest inflatsiooni tõttu lähevad kallimaks

ka müügil olevad tooted.

Apellant ei nõustu kohtu järeldusega. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Seega kahju hüvitamine ei tähenda, et kannatanule peab olema hüvitatud uue asja maksumus,

vaid tema valduses kahju hüvitamise hetkel olnud asja maksumus. Apellant leiab, et tsiviilhagid

on täielikult põhjendamatud ning kohus pidi jätma nedd kas rahuldamata või läbi vaatamata.

5. Apellatsiooni esitas ka kannatanu L.V. , kes palub rahuldada tema tsiviilhagi täies ulatuses.

Apellant osundab, et 10.12.2019 esitas ta hagiavalduse summale 1480 eurot. 17.03.2020

koostatud süüdistusakti tekstist tuleneb, et prokuratuur nõustus kahjusummaga 1480 eurot. Küll

aga on ühes süüdistusakti punktis ekslikult märgitud summaks vaid 480 eurot.

Viru Maakohus võttis kriminaalasja ja tsiviilhagiavalduse menetlusse eelnimetatud punkti järgi.

Viru Maakohtu otsusega mõisteti süüdistatavalt J.S. ilt kannatanu kasuks välja tekitatud

kahjuna vaid 480 eurot. Kannatanu rõhutab, et hagiavalduse esitas ta summas 1480 eurot ning

ta palub haginõude rahuldada täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et J.S. i

kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas, et 14.04.2019 kella 04.30 paiku varahommikul sisenes J.S. O.T. kuuri

aadressil XXX ning süütas seal paberi eesmärgiga valgustada ümbrust. Põlenud paberitükid

kukkusid kuuris maas olevatele paberitele. Veendumata selles, et maas ei ole hoovaid, põlevaid

või suitsevaid pabereid, lahkus süüdistatav kuurist, mis mõne aja pärast süttis. Põlengu

tagajärjel hävisid kortermaja hoovis olevad kõik kuurid. J.S. i tegu on põhjuslikus seoses

saabunud tagajärjega, s.o tekitatud kahjuga.

8. Apellant ei vaidlusta asjaolu, et J.S. viibis eelmärgitud ajal ja kohas koos tunnistaja V.I. iga

kuuris, kus ta süütas paberi. Apellandi arvates puudus aga J.S. i teos tahtlus, mistõttu tuleb ta

õigeks mõista.

9. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et J.S. i teos puudus tahtlus ning ta tegutses

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Juba maakohtus avaldas kaitsja samasugust

seisukohta süüdistatava tahtluse küsimuses. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud ning leidis, et

J.S. i tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Sellise järeldusega nõustub ka ringkonnakohtu

kolleegium.

10. Apellandi arvates käitus J.S. kergemeelselt. Ringkonnakohtu kolleegium nõustub küll

apellandi viitega kohtupraktikale, mille kohaselt on kergemeelsusega tegemist siis, kui teo

toimepanija lootis konkreetsetele faktilistele asjaoludele (isiklik elukogemus) tuginevalt, et

tagajärg ei saabu. Küll aga ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga selles, et J.S. tegutses

kergemeelselt. Apellant leiab, et kuna J.S. oli teo toimepanemise ajal 16- aastane, siis puudus

tal täiskasvanuga võrreldes vastav elukogemus. Samuti ei olnud tema kohusetunne ja

tähelepanelikkus võrreldavad täiskasvanuga. Lahkudes kuurist lootis J.S. , et tulekahju ei teki.

11. Kohtukolleegiumi hinnangul on kahtlemata õige see, et võrreldes täiskasvanuga ei ole

alaealisel veel piisavalt elukogemusi, samuti võib alaealisel olla probleeme kohusetundega.

Pidades antud juhul silmas J.S. i ja tema elukäiku (raskused koolis, korduvad õigusrikkumised),

siis saab kindlalt väita, et kohuse- ja vastutustunne on tal arengufaasis. Samas ei saa aga

nõustuda kaebajaga selles, et 16- aastane nooruk ei suuda mõista oma tegude tagajärgi. J.S. ei

ole lapseealine, kes n.ö tulega mängimise tagajärgi ei suuda ette näha, või saab naiivselt

lapsemeelselt loota, et mingeid ohtlikke tagajärgi sellest ei tulene. J.S. süütas paberi kuuris,

kus oli hulgaliselt paberit. Põleva paberi tükid kukkusid maas olevatele paberitele.

Kohtukolleegiumi jaoks jääb mõistetamatuks, millisele faktilisele asjaolule võis J.S. loota, et

paberid ei sütti. Viidata seejuures J.S. i elukogemuse puudumisele, ei ole küll tõsiselt võetav.

J.S. oli teo toimepanemise ajal 16- aastane nooruk, kelle elukogemuste pagasisse kuuluvad

paraku ka rida erinevaid õigusrikkumisi (8 korda väärtegude eest karistatud AS § 71, KarS §

262 lg 1, KarS § 218 lg 1 järgi). Kohtukolleegiumi arvates, isegi kui jätta kõrvale süüdistatava

õigusrikkumised, saab ka tavaline õiguskuulekas 16-aastane nooruk aru, et põlevate

paberitükkide mahakukkumise tulemusel võivad süttida ka maas olevad paberid, mida antud

kuuris oli rikkalikult.

12. Seega, kokkuvõttes nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et J.S. pani kuriteo toime

kaudse tahtlusega. Teatavasti on kaudse tahtlusega tegemist siis, kui isik peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. See tähendab, et J.S. pidi

möönma, et mahakukkunud põlevad paberitükid võivad omakorda süüdata kuuris maas olevad

paberid ning tulemuseks on tulekahju.

13. J.S. i kaitsjal on ka alternatiivtaotlus. Kui ringkonnakohus J.S. i õigeks ei mõista, soovib

kaitsja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse tsiviilhagide välja mõistmise osas ning

jätta hagid läbi vaatamata. Kaitsja arvates ei ole tsiviilhagid põhjendatud, kohus on nõuded

rahuldanud sisuliselt vaid kannatanute ütluste alusel. Maakohus pole viidanud hagide

rahuldamise materiaalõiguslikule alusele.

14. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et tsiviilhagid on tõendamata ning need tuleb

jätta läbi vaatamata.

Esmalt osundab kohtukolleegium asjaolule, et antud kriminaalasja menetleti lühimenetluses,

sest süüdistatav ja tema kaitsja seda ise soovisid. (1 kd, lk 149) Teatavasti lahendatakse

kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal (KrMS § 233). Seega toimub

isiku süüasja arutamine kohtus juba eelnevalt kogutud tõendite alusel ning mingeid uusi

tõendeid kohtumenetluses enam esitada ei saa. See puudutab ka tsiviilhagide läbivaatamist.

Vastavalt KrMS § 234 lg-le 5 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda

enne kohtuliku uurimise lõppemist. Kaitsja ja süüdistatav sellist taotlust kohtus ei esitanud.

Seega tegi maakohus kogutud tõendite alusel otsustuse ka esitatud tsiviilhagide osas.

15. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohtul ei olnud piisavalt tõendeid

otsustamaks kannatanute tsiviilnõuete põhjendatuse üle. Sealhulgas tuleb märkida, et ka

kannatanu ütlused on tõend, millega saab faktilisi asjaolusid tuvastada. Samuti ei saa ka jätta

märkimata, et võimaluste piires on osad kannatanud esitanud tõendeid erinevate esemete

maksumuste kohta. Võttes arvesse kannatanute haginõuete sisu, saab nõustuda maakohtuga

selles, et nõuete suurused on vastavuses hävinud esemete väärtustega ning reaalsed (vt

maakohtu otsuse lk 8-9, hagiavaldused ja tõendid, 1 kd, lk 96-122). Kohtukolleegiumi

hinnangul ei olnud maakohtul ühtegi takistust, et teha otsustus kannatanute haginõuete

põhjendatuse kohta.

16. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga küll selles, et maakohus jättis viitamata haginõuete

rahuldamise materiaalõiguslikule alusele. Selle vea loeb kohtukolleegium ebaoluliseks ning

teeb siinkohal ise vastavad normiviited.

17. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg-s 4 sätestatu kohaselt peab isik

hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Veel on

kohtukolleegiumi arvates oluline rõhutada VÕS § 132 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt

on kahju tekitamine õigsvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohus

tuvastas õigesti, et J.S. on isik, kelle teo tagajärjel hävis kannatanute L.V. , A.R. na, O.R. i,

A.S. i, L.I. , U.K. gi ja L.P. vara. Seega on tema õigusvastane tegu põhjuslikus seoses

kannatanutel tekkinud varalise kahjuga ning tema on isik, kes süüdlasena peab kannatanutele

põhjustatud varalise kahju hüvitama.

Kuni J.S. i täisealiseks saamiseni lasub kahjunõuete hüvitamise kohustus VÕS § 153 lg 2 alusel

tema eestkostjal, tsiviilkostjaks tunnistatud Toila Vallavalitsusel.

18. Kannatanu L.V. oma apellatsioonis leiab, et maakohus on alusetult temalt välja mõistnud

tsiviilhagi vaid osaliselt, s.o summas 480 eurot, sest ta esitas hagiavalduse 1480 euro suuruses

nõudes. Ka süüdistusaktis on prokuratuur märkinud, et tema tsiviilhagi on 1480 eurot.

Kannatanu soovib, et ringkonnakohus parandaks maakohtu vea ning mõistaks süüdistatavalt

välja kogu hagisumma.

19. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu L.V. apellatsioon on põhjendatud ning tuleb

rahuldada.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et juba esimesel ülekuulamisel 15.04.2019 selgitas

kannatanu L.V. , et kuuri põlenguga tekitati talle varalist kahju 1480 eurot.(1 kd, lk 7-12).

Esitatud hagiavalduses palus kannatanu hüvitada talle õigusvastaselt tekitatud varaline kahju

1480 eurot (1 kd, lk 96). Ka teisel ülekuulamisel 10.12.2019 jäi kannatanu varem osundatud

kahjunõude suuruse juurde. Seega on üheselt selge, et kannatanu L.V. tsiviilhagi suuruseks on

1480 eurot ning maakohus on eksinud kannatanu haginõude rahuldamisel väiksemas summas.

20. Maakohus püüdis kohtuotsust tehes enda eksimust selgitada prokuratuuri eksimusega

süüdistusaktis ja tsiviilkostjaks tunnistamise määruses. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et

süüdistusaktis on prokuratuur korduvalt märkinud kannatanu L.V. tsiviilhagi suuruse õigesti

(süüdistusakti p 2 ja 9), eksitud on vaid p-s 3, kus on märgitud nõude suuruseks 480 eurot.

Kohtukolleegium ei pea õigeks maakohtu osundust asjaolule, et kannatanu ise ei juhtinud kohtu

tähelepanu talle e-toimiku kaudu nähtavaks saanud menetlusdokumendis olevale veale hagi

summas. See ei ole kannatanu probleem. Maakohus vaatab läbi kannatanu tsiviilhagi esitatud

hagiavalduse alusel. Seega ei oma mingit sisulist tähtsust see, kas prokuratuur ja kohus on

mingis menetlusdokumendis teinud vea kannatanu kahjunõude suuruse märkimisel. Kannatanu

esitas hagiavalduse ning tõi selles välja oma kahjunõude suuruse. Peale selle on kannatanu

kahel ülekuulamisel selgitanud oma kahjunõude sisu. Seega kannatanu hagiavaldus ning tema

selgitused ongi need, mille alusel pidi kohus langetama otsustuse, kas kannatanu hagiavalduses

toodud nõue on põhjendatud.

21. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu eksimuse saab kannatanu kaebuse alusel parandada.

Nagu märgitud, esitas L.V. hagiavalduse, milles palus hüvitada talle õigusvastase teo tulemusel

tekkinud varaline kahju summas 1480 eurot. Kannatanu nõude loeb ringkonnakohus

põhjendatuks täies ulatuses. Seejuures tuleb märkida, et ka kannatanu ütlused on tõend, mida

tuleb kohtul hinnata. Kannatanu selgitas ülekuulamiste käigus, et kuuris olid küttepuud 20 m3 -

1000 eurot, muruniiduk - 290 eurot, kirves - Fiskars 40 eurot, aiatööriistad -100 eurot,

metallredel- 20 eurot, 5 võrku kaminapuid – 20 eurot, aiatool 10 eurot. Kokku kahju 1480

eurot. Kannatanu selgitas eelnimetatud esemete soetamise aega, tasumise viisi ja muid

asjaolusid (vt kannatanu ütlused, 1 kd, lk 12, 99). Kohtukolleegium leiab, et kannatanu nõude

suurus on põhjendatud ning vastavuses esemete reaalsete hindadega. Võttes aluseks käesoleva

otsuse p-s 17 osundatud VÕS-i sätted, tuleb kannatanu L.V. tsiviilhagi täies ulatuses, s.o 1480

eurot rahuldada. Kuna õigusvastase teo pani toime J.S. , tuleb temalt kannatanu L.V. kasuks

välja mõista kahjuhüvitis summas 1480 eurot.

22. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 2, 340 lg 4 p-st 5,

tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o J.S. ilt kannatanu L.V.

kasuks tsiviilhagi välja mõistmises summas 480 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse ning mõistab J.S. ilt välja (tema täisealiseks saamiseni eestkostjalt Toila

Vallavalitsuselt) kannatanu L.V. kasuks tsiviilhagi summas 1480 eurot. Muus osas jääb Viru

Maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, kannatanu L.V. apellatsioon

rahuldada.

23. J.S. i kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja selle

selgitamisele kaitsealusele 40 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Kokku taotleb

kaitsja tasu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi

seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb käesolevas punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185

lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)