1-10-1059/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4) 1-10-1059

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1059 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 20. aprill 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi J.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 257, § 274 lg 1 § 329 ja § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. veebruari 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav J.J

XXX elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-X, ei tööta,

varem karistatud Harju Maakohtu 10. detsemberi 2007. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 ja § 424 järgi 1 aasta vangistuse ja

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, kinni peetud 31.07.2009. a Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis

2(4) RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 26. veebruari 2010.a otsus J.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. aprillil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. veebruari 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati J.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi (30. aprilli 2006. a ja 15. mai 2006. a episoodides) ja karistati 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem kaetuks Harju

Maakohtu 10. detsembri 2007.a otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta vangistust. J.J tunnistati süüdi veel KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (2009.a episoodid) ja karistati 1 aasta 2 kuu vangistusega. Lisaks sellele tunnistati J.J süüdi ja karistati veel KarS § 257 järgi 5 kuu vangistusega, KarS § 274 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 329 järgi 2 kuu vangistusega ja KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud 6 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 31. juuli 2009.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati J.J-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 1 aasta.

Apelleeritud kohtuotsusega on süüdi mõistetud veel O.O , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

2.KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et ta 30. aprilli 2006. a varahommikul võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas XXXXX XXX X maja ees pargitud ja P. P. kasutuses olnud kaubikusse ja varastas sealt P. P.le kuulunud vara kokku 160 750 krooni väärtuses;

Varem varguse toime pannud isikuna ajavahemikul 14. maist kuni 15. maini 2006. a tungis ta

Tallinnas XXXXX XX asuvasse garaažiboksi nr XX ja varastas sealt A. M. kuulunud esemeid kokku 68 900 krooni väärtuses.

KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et ta 18. mail 2009. a varastas

Tallinnas XXXXXX XXX XX eramaja aiaga piiratud territooriumilt M. T. kuulunud motorolleri maksumusega 12 500 krooni;

18.mail 2009. a kella varastas ta Tallinnas XXXXXXX XXX XX eramaja aiaga piiratud

territooriumilt T. T. kuulunud motorolleri koos kiivriga, tekitades vargusega T. T. varalist kahju summas 51500 krooni;

2009. a juulikuus tungis ta Tallinnas XXXXX XX elamu ühte keldriboksi, kust varastas E. O. kuuluva akordioni maksumusega 1000 krooni.

3(4)

KarS § 257 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et ta ajavahemikul 9. detsembrist 2008. a kella

03.00-st kuni 10. detsembrini 2008. a kella 01.00-ni võttis vabaduse ning tarvitas vägivalda P.

Š.suhtes, nõudes viimase poolt J. G. laenatud 3700 krooni ning A. K. laenatud 800 krooni tagastamist.

KarS § 274 lg 1 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et ta 08. jaanuaril 2008. a kella 00.40

paiku joobnuna sõitis tema poolt juhitud auto esipamperiga vastu ametikohustusi täitnud turvatöötaja D. P. põlve ja seejärel üle turvatöötaja vasaku labajala.

Lisaks sellele mõisteti J.J süüdi selles, et ta 10. märtsil 2008. a kella 17.20 paiku joobnuna lõi jalaga vastu pead teda õigusrikkumisel tõkestanud politseitöötajat R. O..

KarS § 329 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et tema olles 10. detsembril 2007. a karistatud

Harju Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 263 p 1, 4 alusel vangistusega 1 aasta ning lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ning omades kehtivat karistust, juhtis 20. märtsil 2008. a kella 12.53 ajal Tallinnas, Liivalaia tänaval mootorsõidukit.

KarS § 424 järgi mõisteti J.J süüdi selles, et ta juhtis 11. aprillil 2009. a ning 12.

aprillil 2009. a mootorsõidukit narkojoobe seisundis.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, kes taotlesid

kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Lisaks sellele taotles kaitsja kohtuotsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas. Apellantide taotlused ja põhiväited on järgmised.

3.1 Süüdistatav J.J taotleb end karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Oma taotlust motiveerib ta sellega, et tunnistab end kõikide kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja

kahetseb puhtsüdamlikult. Ta oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Tal on olemas alaline elukoht ning perekonnas kasvab väike laps. Kohus mõistis talle rangema karistuse kui oli taotlenud prokurör.

3.2 Kaitsja taotleb J.J-ile mõistetud vangistusaja lühendamist ning kohtuotsuse tühistamist

temalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas. Apellatsiooni motiivide

kohaselt on kohus J.J-ile karistust mõistes üles näidanud erakordset repressiivsust ja

jätnud tähelepanuta, et teda on varem vaid ühel korral kohtu poolt karistatud, ta kahetseb

puhtsüdamlikult toimepandut ning asjas puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Maakohtu

otsusest ei nähtu, miks kohus J.J-i puhtsüdamlikku kahetsust ei arvestanud. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, miks mõistis kohus J.J-ile tunduvalt karmima karistuse, kui seda oli

taotlenud prokurör. Kohus ei saanud A. Živadjorovi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada, sest tal ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust kunagi olnudki.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas oma apellatsiooni ja taotles mõistetud karistusest

tingimisi vabastamist. Kaitsja toetas apellatsiooni osas, mis käsitles J.J-ile mõistetud

vangistusaja lühendamist. Lisakaristuse mõistmise osas kaitsja apellatsiooni ei toetanud, sest vahepeal on selgunud, et J.J siiski oli mootorsõiduki juhtimise õigus. Prokurör toetas kaitsja apellatsiooni ning taotles kohtuotsuse tühistamist J.J-ile mõistetud

karistusaja pikkuse osas. Prokurör leidis, et J.J on otstarbekas karistada sama pika vangistusega, kui ta oli taotlenud seda esimese astme kohtult.

4(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri arvamust

see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava

karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Seda seisukohta on väljendanud Riigikohtu

kriminaalkolleegium juba 7. juuni 2001. a kohtuotsuses nr 3-1-1-70-01 (RT III 2001, 23, 252). Viimati on Riigikohtu kriminaalkolleegium 12. veebruari 2008. a kohtuotsuses nr 3-1-1-91-07 (RT III 2008, 9, 62) märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega

kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada KrMS §-i 2 punktile 4, mille kohaselt on

kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et kohus

oleks pidanud J.J-ile karistuse mõistmisel arvestama prokuröri poolt taotlusetud karistusega. 5.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et J.J-ile karistust mõistes on kohus lähtunud KarS §-

s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks J.J-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

5.3 Kohus on J.J-ile karistuse mõistmist põhjendanud kahel leheküljel. Ta on

põhjendanud karistuse mõistmist iga kuriteo eest eraldi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel karistuste täieliku liitmise põhimõtte rakendamist. Samuti on kohus põhjendanud, miks on J.J-ile vaja mõista karistuseks reaalne vangistus ning miks ei ole tema suhtes võimalik rakendada kriminaalhooldust. Kohus on põhjendatult märkinud, et kuna J.J pani vahetult

pärast vanglast vabanemist toime mitu uut eriliigilist kuritegu, siis tuleb mõistetud karistused liita KarS § 64 lg 1 alusel täies ulatuses.

Alalise elukoha ja perekonna olemasolu ei takistanud J.J toime panemast uusi

kuritegusid, mistõttu kohtukolleegium ei pea neid asjaolusid sellisteks, mis tingiksid J.J-ile kergema karistuse mõistmist. Puhtsüdamlikku kahetsust võib kohus arvestada karistust

kergendava asjaoluna ainult siis, kui see on siiras. J.J-i poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja tema isik aga kinnitavad, et see kahetsus ei ole siiras. Seetõttu esimese astme kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvestanudki.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju

Maakohtu 26. veebruari 2010. a otsus J.J-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola