2-20-4972/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4972 Tsiviilasi Tatjana Krõlova avaldus XXXXXXXX korteriühistu otsuse vaidlustamiseks ja registriandmete muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 2. juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tatjana Krõlova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Tatjana Krõlova (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (vastustaja): XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2020 määrus ja saata Tatjana Krõlova avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tatjana Krõlova (avaldaja) esitas 31. märtsil 2020 Viru Maakohtule avalduse XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks

7. juuli 2019 üldkoosoleku protokolli alusel 5. detsembril 2019 tehtud kanne ning tühistada

2

korteriühistu 2018. a majandusaasta aruanne. Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on korteriühistu 2018. a majandusaasta aruandes esitanud ebaõigeid andmeid. Korteriühistu 7. juuli 2019 üldkoosoleku protokolli alusel on ebaõigesti kantud korteriühistu juhatuse liikmena äriregistrisse Tatjana Daits. Avaldaja palus tühistada kõik üldkoosoleku protokollid, millega valiti korteriühistu juhatuse liikmed ning millega võeti vastu 2018. a majandusaasta aruanne. MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 2. juuni 2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Avaldusest on arusaadav, et avaldaja ei ole rahul korteriühistu 7. juuli 2019 otsusega. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) §

29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldus on esitatud 31. märtsil 2020 ehk ajal, mil vaidlustatud korteriühistu otsuse vastuvõtmisest oli möödunud 7 kuud ja 23 päeva. Maakohus leidis, et avaldaja nõue korteriühistu otsuse vaidlustamiseks on esitatud seaduses selleks ettenähtud tähtaega ületades ja ennistamist ei ole taotletud. Seetõttu ei ole esitatud avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduses kirjeldatud registrikannete muutmiseks ei ole alust. Kandemääruse vaidlustamine eeldab kandemääruse aluseks olnud asjakohase korteriühistu otsuse vaidlustamist, milleks omakorda on seaduses ettenähtud tähtaeg mööda lastud. Seega tuleb registrikande muutmise nõue (sõnastatud ka kui „protokollide tagasikutsumine“) jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldaja nõue majandusaasta aruande tühistamiseks ei ole kohtu pädevuses. Majandusaasta aruandeid koostab, kinnitab ja muudab korteriühistu üldkoosolek. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus ei ole andnud avaldajale tähtaega avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas avalduse hilinenult, sest korteriühistu üldkoosoleku protokollid ei olnud talle varem kättesaadavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

5. Avaldaja on palunud tunnistada kehtetuks XXXXXXXX korteriühistu 7. juuli 2019 üldkoosoleku otsused, muuta nende alusel 5. detsembril 2019 äriregistrisse tehtud kanne ning tühistada korteriühistu 2018. a majandusaasta aruanne. Avalduse tekstist kogumis on arusaadav, et avaldaja pole rahul korteriühistu 7. juuli 2019 üldkoosoleku otsustega ning korteriühistusse valitud juhatuse liikmetega. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtuga selles, et avalduse sisu ja nõuded on ebaselged.

3

6. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses on avaldaja esitatud põhjendused vastuolulised ja kohati arusaamatud. Nii on avaldaja märkinud, et avaldus koos lisadega on saadetud kohtusse õigeaegselt, s.o 31.03.2020 (vt määruskaebuse p 3.4), kuid arusaamatuks jääb, milles seisneb avalduse esitamise õigeaegsus. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti asunud seisukohale, et maakohtule avalduse esitamise ajaks 31.03.2020 oli möödunud 7 kuud 23 päeva ning seega korteriühistu otsuste vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg, 60 päeva, oli möödunud (KrtS § 29 lg 3).

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja nõue tunnistada kehtetuks

7. juuli 2019 üldkoosoleku alusel 5. detsembril 2019 registrisse tehtud kanne eeldab kandemääruse aluseks olnud asjakohase korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 16). Kui lähtuda sellest, et avaldaja soovib vaidlustada 7. juuli 2019 üldkoosoleku otsust, siis on vastav nõue esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud 60 päevast nõude esitamise tähtaega ületades.

8. Vaatamata eeltoodule on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest nõue on esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja näol on tegemist materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga. See tähendab, et kohus kohaldab seda omal algatusel, mitte ainult juhul, kui sellele tuginetakse. Kuna tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, siis ei ole selle rikkumine aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, vaid avalduse rahuldamata jätmisele (vt korteriomandija korteriühistuseaduse eelnõu seletuskiri, lk 56). KrtS § 29 lg 4 näeb ette vastava tähtaja ennistamise võimaluse. KrtS § 29 lg 4 kohaselt võib huvitatud isiku taotlusel kohus ennistada KrtS § 29 lg-s 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on määruskaebuses esitanud muuhulgas väite, et ta soovib esitada kohtule taotluse ennistada üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg.

9. Ülaltoodust tuleneb, et KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumine ei saa olla aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele ning praegusel juhul tuleb nõude esitamise tähtaja rikkumise küsimus, sh tähtaja ennistamise taotlus, lahendada sisulises menetluses avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmisega. Kuna avaldaja on määruskaebuses märkinud, et ta soovib esitada taotluse ennistada nõude esitamise tähtaeg, on maakohtul kohustus anda avaldajale tähtaeg oma nõude, sh tähtaja ennistamise taotluse, täpsustamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nõustub maakohtuga selles, et kehtiv õigus ei anna korteriühistu liikmele õigust nõuda korteriühistu majandusaasta aruande tühistamist. Majandusaasta aruande kinnitamine kuulub KrtS § 20 lg 3 kohaselt korteriomanike üldkoosoleku päevakorda ning kinnitatakse korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Kui avaldaja leiab, et korteriühistu on üldkoosolekul võtnud vastu majandusaasta aruande, milles esitatud andmed on ebaõiged, on avaldajal õigus esitada nõue korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid nõude esitamisel tuleb järgida KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud nõude esitamise tähtaega.

11. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest Viivi Tomson