1-10-272/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedaprill 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-272 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras
Legislator headnote
AI generated1-10-272/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7. septembri 2009. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuu 11 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 11. jaanuar 2010. a. D.G-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 3262 krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(2)
1-10-272
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-272 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava D.G määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-272 D.G-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUDJA MENETLUSE KÄIK
tunnistati Harju Maakohtu 13. jaanuari 2010. a otsusega kiirmenetluses . D.G
lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7. septembri 2009. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuu 11 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 11. jaanuar 2010. a. D.G-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 3262 krooni.
2(2)
2. temalt välja Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav D.G mõistetud sundraha suuruse vähendamist, sest tal ei ole eriharidust ja seetõttu on raske leida ametlikku töökohta. Lisaks sellele puudub tal igasugune vara.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.
Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kiirmenetluses lühimenetluse korras tehtud kohtuotsuse peale ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.G kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.
Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et D.G-lt on sundraha seadusele tuginedes välja mõistetud.
5. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude, sealhulgas sundraha kohta. Kui süüdistatav D.G jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13. veebruari 2010.a kohtuotsuse muutmata ja D.G määruskaebuse rahuldamata.
Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer