1-10-3472/10 · 1-10-3472/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Summary
AI generated1(2) 1-10-3472 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-3472 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Irina Vituhhina määruskaebus menetluskulude väl...
Full Text of the Judgment · 1-10-3472/10
1(2) 1-10-3472
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-3472 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Irina Vituhhina määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas
RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-3472 Irina Vituhhinalt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUDJA MENETLUSE KÄIK
1. I. Vituhhina tunnistati Harju Maakohtu 1. aprilli 2010. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4 aasta 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. juuni 2007. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 7 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 15. jaanuar 2010. a. I. Vituhhinalt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna sundraha 10875 krooni ja ekspertiisitasu 2416 krooni.
2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. Vituhhina temalt välja mõistetud menetluskulude jätmist riigi kanda, sest tal ei ole eriharidust ja seetõttu on raske leida ametlikku töökohta. Lisaks sellele puudub tal igasugune vara ning keegi teda ei abista.
2(2)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I. Vituhhinal kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et I. Vituhhinalt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.
5. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude, sealhulgas sundraha kohta. Kui süüdistatav I. Vituhhina jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 1. aprilli 2010.a kohtuotsuse muutmata ja I. Vituhhina määruskaebuse rahuldamata.
Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer