3-20-1041/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

04.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1041

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

tegevusele

väärteomenetluse läbiviimisel

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-1041.

2. Tagastada XX-le määruskaebuse lisana esitatud Tallinna Halduskohtu 03.06.2020

määrus.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisana esitatud tõendid digitaalse

toimiku lehekülgedel 60–63 ja 67–69.

4. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

5. Muuta Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1041

resolutsiooni p 2 ning sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.“ Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

6. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1041

resolutsiooni p 3 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 euro

tagastamise osas.

7. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1041

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 7 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) menetleb väärteoasja nr 930019001821 maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel Q OÜ ja selle juhatuse liikme XX suhtes. Kahtluse

kohaselt jättis Q OÜ juhatuse liige XX MTA-le tahtlikult maksustamisperioodil november 2018

3-20-1041

2(4)

kuni juuli 2019 esitamata käibedeklaratsioonid (KMD), millega vähendas äriühingu

maksukohustust 17 521,77 euro võrra, ning esitas raamatupidaja YY vahendusel valeandmeid

tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsioonil (TSD), millega vähendas äriühingu maksukohustust 22 758 euro võrra.

2. MTA teostas Q OÜ äriruumides 28.05.2020 läbiotsimise ning võttis kaasa andmekandjad ja

dokumendid. Samal päeval otsiti läbi ka XX-ga seotud eluruumid.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.05.2020 kaebuse, millest nähtus tahe vaidlustada

Maksu- ja Tolliameti tegevust väärteomenetluse läbiviimisel, sh nii tema enda kui kolmandate

isikute elu- ja äriruumide läbiotsimist ja ülekuulamist puudutavas osas, ning hüvitada

õigusvastase tegevusega tekitatud kahju kohtu äranägemisel. Kaebusele oli lisatud esialgse

õiguskaitse taotlus ära võetud kliendimaterjalide tagastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2)

ning tagastas kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 265 eurot

(resolutsiooni p 3). Määruse kohaselt ei ole väärteomenetlusega seotud kaebuse läbivaatamine

halduskohtu pädevuses. Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus vaidlustada

kohtuvälise menetleja otsuseid kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni, esitades

kaebuse kohtuvälise menetleja juhile (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 76 lg 1). Kui isik

ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi tehtud otsusega, on tal VTMS § 78 kohaselt õigus esitada

kaebus maakohtule. Ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-de

15–17 kohaselt tuleks vastav taotlus esitada esmalt kohtuvälisele menetlejale ning vastava

otsusega mittenõustumise korral lahendab vaidlust maakohus. Kaebuse tagastamise tõttu jättis

halduskohus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse ning tagastas kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX on 19.06.2020 määruskaebuses seisukohal, et kaebus kuulub läbivaatamisele

halduskohtus. Asjaolu, et ta saab kohtuvälisele menetleja tegevuse peale esitada kaebuse

kohtuvälise menetleja juhile ning otsusega mittenõustumisel pöörduda maakohtusse, ei välista

halduskohtu pädevust. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes analüüsimata,

kas tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis aitab saavutada kaebuse eesmärki. Muudes

menetlustes ei ole kaebajal võimalik enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kohtuvälisele menetlejale

ei saa esitada hüvitamiskaebust, sest menetlejal ei ole pädevust määrata hüvitist iseenda toime

pandud rikkumiste osas. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamine

ja edasikaebuse esitamine maakohtule ei ole sama, mis uurimiskaebemenetlus, kus kaebuse

lahendab

Riigiprokuratuur.

Kuna

puudub

efektiivne

õiguskaitsevahend,

kuulub

hüvitamiskaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus ei võimalda nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui rikutud on eluruumi

puutumatust ja sõnumisaladust. Liiati on õigusvastane teostada väärteomenetluses läbiotsimisi.

Määruskaebusele oli lisatud Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus, kohtuvälise menetleja

tegevuse peale 31.05.2020 esitatud kaebus väärteoasjas nr 930019001821 ning kohtuvälise

menetleja 08.06.2020 määrus nr 930019001821/49, millega lahendati eelnimetatud kaebus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse

võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Kaebaja soovib, et halduskohus kaebust menetleks. Selle eesmärgi

3-20-1041

3(4)

saavutamiseks tuleb nõuda Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse tühistamist (HKMS §

205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada

vastavasisuline taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebusele

vastustaja seisukohta.

7. Määruskaebusele on lisatud kolm dokumenti. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja taotleb

lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas

tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba

piisavalt tõendatud.

8. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa 1. Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus

ei ole tõend HKMS § 56 lg 1 mõistes, vaid vaidlustatud kohtulahend. Määrus on haldusasja

toimikus olemas. Ringkonnakohus võtab asja juurde kohtuvälise menetleja juhile esitatud

kaebuse (dtl 60–63) ning selle kohta tehtud otsuse (dtl 67–69). Kaebaja vaidlustab

väärteomenetluses tehtud toiminguid ning taotleb kahju hüvitamist. Dokumentides on

kirjeldatud väärteomenetluse aluseks olnud asjaolusid ja menetluse kulgu, seega on need

vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

9. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

10. Kaebaja on esitanud liitkaebuse: tuvastada väärteomenetluses läbi viidud toimingute

õigusvastasus ning hüvitada isikuõiguste, eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse rikkumisega

tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. MTA menetleb väärteoasja nr 930019001821

MKS § 1531 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tunnustel Q OÜ ja kaebaja suhtes. Väärteomenetluse

toimetamiseks teostas MTA 28.05.2020 läbiotsimised kuues kohas. Halduskohus leidis, et

kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtuvälise menetleja otsusele tuleb

esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile ning selle otsusega mittenõustumisel pöörduda

maakohtusse. Ka kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale ning sellega

mittenõustumisel tuleb pöörduda maakohtusse.

11. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu

pädevuses ei ole selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mille lahendamiseks on ette

nähtud teistsugune kohtumenetluse kord. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse

kord on sätestatud VTMS-s (VTMS § 1). VTMS §-des 76–80 sätestatakse ka kohtuvälise

menetleja tegevuse vaidlustamise kord. Halduskohus on õigesti ja piisava põhjalikkusega

selgitanud, et kaebuse saab esitada kuni kohtuvälise menetleja lahendi tegemiseni kohtuvälise

menetleja juhile. Kui isik tehtud määrusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kaebusega

maakohtusse. Tegemist on teistsuguse kohtumenetluse korraga HKMS § 4 lg 1 ls 2 mõistes,

mille puhul vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isegi kui kaebaja arvates on

taoline menetluskord põhiseadusega vastuolus, tuleb tal seda vaidlustada pädevas kohtus, s.o

maakohtus.

12. Ka kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on ette nähtud teistsugune kohtumenetluse kord.

Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord on

reguleeritud SKHS-s (SKHS § 1 lg 1). SKHS eesmärk on allutada süütemenetlustest, sh

väärteomenetlusest tulenevad kahjunõuded üldkohtutele. Vaidluse allumine üldkohtule tagab

tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse, sest sisulisi hinnanguid väärteomenetluse toimingute

õiguspärasusele annab väärteoasju lahendav kohus, mitte halduskohus.

13. Kui kohtuväline menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja tekitab isikule kahju, on isikul

õigus nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist (SKHS § 7). SKHS § 11 lg-s 2

3-20-1041

4(4)

nimetatakse hüved, mille rikkumisel on isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

Sellisteks hüvedeks on mh eraelu puutumatus ja sõnumisaladus. SKHS §-s 12 sätestatud

nõuetele vastav taotlus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale kolme aasta jooksul arvates

päevast, kui isik kahjust teada sai või pidi teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta jooksul

kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg-d 2 ja 4).

Kohtuväline menetleja võib määrusega taotluse rahuldada (SKHS § 15 lg 3). Kui isik

kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu, võib isik pöörduda kaebusega maakohtusse (SKHS §

17 lg 1). Isegi kui kaebaja arvates ei ole taoline menetluskord põhiseadusega kooskõlas, sest ei

taga tema õiguste efektiivset kaitset, tuleb tal seda vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus.

14. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse. Kuna

määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta

läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p

15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-

17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta

läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls

2). Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, ei ole põhjendatud. Kuna MTA ei soorita väärteomenetluses toiminguid HKMS § 6

lg 2 mõistes, ei saa halduskohus teha talle kohustavat ettekirjutust.

15. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei ole selle taotluse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamiseks alust, mistõttu tuleb halduskohtu määrus 15 euro suuruse

riigilõivu tagastamise osas tühistada.

16. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse

taotluse läbivaatamata jätmise asemel selle taotluse rahuldamata, ja tühistab resolutsiooni p-i 3

esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Ülejäänud osas

jääb halduskohtu 03.06.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)