2-14-61007/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

03. august 2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-61007

Tsiviilasi

P K kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik P K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Võlausaldaja xxx (e-post: xxx)

Võlausaldaja xxx (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku P K (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada P K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku P K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku P K kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 18.12.2014.a määrusega kuulutati välja P K pankrot. 29.05.2015.a määrusega

lõpetati võlgniku P K pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku P K pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja xxx nõue summas 1 953,81 eurot

ja võlausaldaja xxx nõue summas 2 775,57 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku P K kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

26.05.2020 esitas võlgnik P K kohtule viimase usaldusisiku aruande, mille kohaselt on tema

maksejõuetus tingitud tervise ootamatutest riketest. Eelmise aastaga võrreldes on tema tervislik

olukord veelgi halvenenud. Tegemist on progresseeruva xx ja xxx, millele on lisandunud kaks

xxx. Võlgnik ei ole töövõimeline. Haiguste efektiivseks raviks puuduvad igasugused rahalised

võimalused. Tema sissetulek koosneb pensionist, mis ei kata ka inimväärseid elamiskulusid.

Võlgniku 2019.a. sissetulek koosnes pensionist kogusummas 4 894,50 eurot. Võlgniku sõnul

tema tervislik olukord halveneb pidevalt ja võimalust kohustusi likvideerida ta ei näe. 26.05.2020

esitas P K taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

18.06.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku P K ärakuulamine

kohustustest

vabastamise

menetluses.

Ärakuulamisele

ilmus

võlgnik,

võlausaldajad

ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema tervislik seisund ei

ole võimaldanud tal tööd teha ja lisasissetulekuid ei ole tal olnud. Talle on kohustustest

vabastamise menetluse kestel tehtud kaks xxx ning kolmas ja neljas on veel ees. 18.06.2020 andis

võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlausaldaja xxx on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega

nõus.

Võlausaldaja xxx ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamise osas oma seisukohta esitanud.

29.07.2020 esitas võlgnik kohtule tõendid oma tervisliku seisundi tõendamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku P K

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175

lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 18.06.2020.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud.

18.06.2020.a andis võlgnik P K kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka

võlgniku võlausaldaja xxx on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Võlausaldaja xxx ei ole kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas oma seisukohta esitanud.

Kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamise

otsustamisel

hindab

kohus,

lisaks

võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse

jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid vähemalgi määral

rahuldanud ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, kuid on oma kohustuste täitmata

jätmist põhjendanud oma raske tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et tal esineb

progresseeruv xxx ja xxx, lisaks on ta menetluse kestel läbinud kaks xxx ning kaks on veel ees.

Oma tervisliku seisundi tõendamiseks esitas võlgnik vastavad tõendid. Tema ainsaks igakuiseks

sissetulekuks on pension summas 415,87 eurot, kuid sellest ei piisa ka tema igapäevaste

elamiskulude ja ravimite katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa

tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema

tervislikust seisundist tulenevalt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist

eeldada. Samas on võlgnik esitanud kohtule korrektselt usaldusisiku aruandeid. Kohus selgitab,

et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude

tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele, kuid selline võimalus võlgnikul

puudub. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest

vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske

ning võlgniku P K’i majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku P K pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku

algust, tuleb P K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg

1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai

võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate P K (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik