2-20-2143/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2143 Kohtuasi YY (Y) hagi XX ja CC vastu kostjate erialase ettevalmistuse puudumise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.03.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosaline Hageja YY Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.03.2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. YY (hageja) esitas 09.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XX ja CC (koos kostjad) vastu nende erialase ettevalmistuse puudumise tuvastamiseks.

Hagiavalduses kohaselt on maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-2991 (YY avaldus HH vastu nende alaealise lapsega suhtlemiskorra määramiseks), milles kostjad kui lastekaitsespetsialistid andsid oma arvamuse (Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kiri

07.10.2019 nr 5-10-1/17/463-18, allkirjastas XX, sotsiaalhoolekanne osakonna juhataja ja koostajaks oli CC).

Hageja palus tuvastada, et kostjatel puudub erialane ettevalmistus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele töötamiseks lastekaitsetöötajana, millise nõude sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 19. Seega on protsessis, kus hageja on üheks pooleks, andnud arvamuse selleks õigustamata ja kompetentsi mitteomavad isikud. Hagejal on selle asjaolu tuvastamiseks õigustatud huvi.

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hagiga ei olnud hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2).

Maakohtu määruse põhjendustel kontrollib kostjate poolt esitatud seisukohti tsiviilasja nr 2-17- 2991 menetlev kohtunik (TsMS § 477 lg 5 ja TsMS § 477 lg 7). Iseenesest näeb TsMS § 368 lg 1 küll ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samas ei ole hageja nõude näol siiski tegemist sellise tuvastusnõudega, mida kohus peaks eraldiseisvalt menetlemahagejal puudub selleks iseseisev tuvastushuvi. Kostjate haridusnõuete kontrollimise kohustus on eelkõige nende tööandjal.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 ning lg 4 koosmõju alusel.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja kohustada maakohut jätkama hagi menetlemist.

Kostjate tööandja ei ole täitnud oma kohustust kontrollida kostjate haridusnõudeid ja kaebuse esitajal on õigustatud huvi vastava nõude esitamiseks. Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-20-1569 vastu tõendi, mis ei vasta dokumentaalse tõendi nõudele. Kohtu poolt tõendi vastuvõtmine tähendab, et kohus arvestab sellega. Kohus ei olnud seejuures objektiivne. Kuna kostjad hagile ei vastanud, võtsid nad sellega hagi õigeks. Kohus oleks pidanud tegema eelnimetatud asjas tagaseljaotsuse.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Ringkonnakohus küsis kostjatelt määruskaebusele vastuse. Vastuse kohaselt puudub kostjate ja kaebuse esitaja vahel eraõigusest tulenev õigusvaidlus, mida iseseisvas hagimenetluses lahendada. Kostjad palusid jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lahendi põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja § 659 ei korda põhjendusi.

TsMS § 3 lg 1 sätestab üldise põhimõtte, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, tuues välja, et hageja esitas tuvastushagi, omamata selleks tuvastushuvi. TsMS § 368 lg 1 kohaselt on tuvastushagi esitamine lubatud üksnes tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu korral.

Asjaolu, et määruskaebuse esitajal on eelduslikult isiklik huvi selle vastu, et maakohtus tema poolt esitatud avalduse menetlemisel (tsiviilasi nr 2-17-2991 – YY avaldus HH vastu alaealise lapse R-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kõrvaldatakse tõendite hulgast Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhooldekande osakonna seisukoht, ei anna alust tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on kohtu poolt TsMS § 552 lg-s 2 sätestatud nõude täitmiseks küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mida kohus hindab TsMS § 232 lg 1 ja 2 kohaselt ülalnimetatud kohtuasjas.

Hagejal puudub iseseisev tuvastushuvi, st tegemist ei ole nõudega, mida kohus peab menetlema. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.

7. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing