2-19-20175/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. august 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20175

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S T vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: S T (isikukood: 3xxxx, tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks põhivõlgnevus summas 579,07 eurot,

viivised summas 151,5 eurot ja võla sissenõudmiskulud

summas 30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks viivis tasumata põhinõudelt (579,07 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

19.12.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt S T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks põhjendatud menetluskulud summas 290

eurot (riigilõiv 200 eurot + põhjendatud õigusabikulud 90

eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

S T tasuda hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt mh sissenõutavaks muutunud viivist summas 483,94 eurot. Kohus leiab, et

hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on hagis välja toonud, et viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepingujärgne

viivisemäär 0,07% päevas.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on

õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus

kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav

oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning

täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus

tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13).

Hagiavaldusele lisatud Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt

on viivise määraks 0,07% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist

tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd teenuse osutajaks on kutse- või

majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on mobiilsidealaste teenuste

osutamine. Kostja on füüsiline isik, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses.

Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

Hageja viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% aastas ületab praegusel juhul seadusjärgset

viivisemäära (8% aastas) enam, kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure

kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on

selline tüüptingimus tühine. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist

seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja

10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele

tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt

VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab

kokkulepitud viivisemäära kuni 24%-ni.

32,65 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 19.06.2016 –

16.12.2019 9,13 eurot; 29,25 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena

perioodil 19.07.2016 – 16.12.2019 7,99 eurot, 29,25 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja

hagejale viivisena perioodil 19.08.2016 – 16.12.2019 7,79 eurot ja 487,92 euro tasumisega

viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 19.09.2016 – 16.12.2019 126,59 eurot.

Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 151,5 eurot. Kohus

jätab 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 332,44 euro osas rahuldamata

(483,94 – 151,5). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (579,07

eurot) alates 19.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot ja hageja õigusabikulud on 420 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud

kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla

suuremad kui 90 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud

kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 290 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik