3-19-2393/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2393

Haldusasi

XX ja YY kaebus Kose Vallavalitsuse

04.09.2019 korralduse nr 512 ja selle alusel 05.09.2019

väljastatud ehitusloa nr 1912271/24526 ning Kose

Vallavalitsuse

18.02.2020

korralduse

nr

tühistamisnõudes

Menetlusosalised Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Vastustaja – Kose vald, volitatud esindaja Veljo Väärsi

Kolmas isik – Elisa Eesti AS, volitatud esindaja Allan

Aedmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebuse lisad nr 1-6 (väljatrükk kinnistusraamatu

andmetest (lisa 1); kirjavahetus Elisa Eesti AS-ga (lisa 2); kirjavahetus Kose vallaga

ja sellele lisatud asendiplaan (lisa 3); projekteerimistingimused nr 1911802/04291 (lisa

4); ehitusluba nr 1912771/24526 (lisa 5) ja Maa-ameti kaardiserveri väljatrükk (lisa

6)); kaebajate 07.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 22.01.2020

teade nr 7-2.8/166); kaebajate 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose

Vallavalitsuse

18.02.2020 korraldus nr 86); kaebajate 13.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (kaebajate

18.03.2020 kiri ning selle lisadena edastatud eksperthinnang ning kuludokument) ja

kaebajate 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad (OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve

nr 10267; maksekorraldus nr 155; advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr

191219, 230120, 170320, 10720, 18.01.2020 maksekorraldus ning 03.07.2020 kassa

sissetuleku order nr 77).

3-19-2393

2(15)

2. Võtta asja materjalide juurde vastustaja 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4

(ehitusloa taotlus (lisa 1); ehitusprojekt (lisa 2); vallavalitsuse korraldus nr 512 (lisa

3) ja volikiri (lisa 4)); 03.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse

18.02.2020 korraldus nr 86) ning 13.05.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-3 (teade

haldusmenetluse uuendamisest (lisa 1); kaebajate 07.02.2020 seisukoht (lisa 2) ja

kolmanda isiku 31.01.2020 seisukoht (lisa 3)).

3. Võtta asja materjalide juurde kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad 1-

4 (raadiosidemasti planeeritud asukoht (lisa 1); AS Empower akt (lisa 2); AS

Empower garantiikiri (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa

1 (Elisa 31.01.2020 kiri Kose Vallavalitsusele); 10.06.2020 menetlusdokumendi lisad

nr 1-2 (ITL kiri (lisa nr 1) ja MKM vastuskiri (lisa 2)) ning 03.07.2020

menetlusdokumendi lisad nr 14 (mastide kaart (lisa 1), piirangute kaart (lisa 2),

leviala mastiga (lisa 3) ja leviala mastita (lisa 4)).

4. Jätta XXi ja YYi kaebus rahuldamata.

5. Mõista Kose vallalt XXi ja YYi kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2959,20 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulu nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.09.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXile ja YYile kuulub ühisvarana kinnisasi aadressil Metsa, Nõmmeri küla, Kose vald,

Harjumaa (registriosa nr 8554502). XXi ja YYi kinnistu piirneb kinnistuga, mille

aadressiks on Paunküla metskond 320 (katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla,

Kose vald, Harjumaa.

3-19-2393

3(15)

2. Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldusega nr 512 anti ehitusluba elektroonilise side

võrgu rajatise (mobiilsidemast) rajamiseks lähiaadressil Paunküla metskond 320

(katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa.

3. Kose Vallavalitsus väljastas 04.09.2019 korralduse nr 512 alusel 05.09.2019 ehitusloa nr

1912271/24526 mobiilsidemasti püstitamiseks kinnistule aadressiga Paunküla metskond 320,

Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa.

4. XX ja YY esitasid 20.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse

05.09.2019 ehitusloa nr 1912271/24526 tühistamisnõudes.

5. Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 86 uuendati haldusmenetlus ning

tunnistati Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud

ehitusluba nr 1912271/24526 õiguspäraseks.

6. Kaebajad esitasid 18.03.2020 kaebuse täienduse, milles palusid tühistada Kose

Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86.

7. Tallinna Halduskohtu 18.06.2020 määrusega võeti menetlusse Kose Vallavalitsuse

18.02.2020 korralduse nr 86 tühistamisnõue (resolutsiooni punkt 1).

8. Tallinna Halduskohtu 08.06.2020 kohtunõudega paluti Maanteeametil teatada, kas nn

Kukepala raadiosidemasti asukohale oleks olnud alternatiive mistahes suunal või oli

tegemist ainuvõimaliku asukohaga.

9. Maanteeamet vastas kohtunõudele 16.06.2020, et kolmandale isikule kuuluvate

tehnorajatiste, sh mobiilsidemastide asukohtade määramisel ja nende asukohtade

kooskõlastamisel lähtub Maanteeamet kehtivatest õigusaktidest ning normdokumentidest.

Avalikult kasutatavate teedega vahetult piirnevate tehnovõrkude kavandamisel tuleb

muuhulgas arvestada ka majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tooduga. Nimetatud

normide punkti 8.2 lõike 2 kohaselt peab maanteega lõikumisel side- või elektriliini posti

või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema

vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Teega vahetult piirnevate tehnovõrkude

kavandamisel tuleb arvestada ka ehitusseadustikus (EhS) toodud ehitise, sh avalikult

kasutatava tee kaitsevööndi regulatsiooniga (EhS §-d 70-72). Juhul, kui planeeritav

tehnovõrk või –rajatis ei takista planeeritavate või perspektiivsete tee või teega seotud

päraldiste rajamist ja/või hooldamist, puudub Maanteeametil alus planeeritava tehnovõrgu

või –rajatise ja selle asukoha osas piiranguid seada. Seega puudub Maanteeametil alus

väita, et Kukepala raadiosidemasti asukohale ei oleks olnud alternatiive ning tegemist oli

ainuvõimaliku asukohaga.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

10. Kose Vallavalitsuse 40.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud ehitusluba nr

1912271/24526 on õigusvastased, kuivõrd kaebajad on jäetud ehitusloamenetlusse

kaasamata. Ehitusluba on diskretsiooniotsus. Kaalutlusreeglite olulise rikkumise või

eiramisega kaasnevat minetust ei ole üldjuhul võimalik haldusakti vaidlustamisel

kohtumenetluses kõrvaldada. Käesoleval juhul ei olnud haldusorganil võimalik arvestada

kaalutlusotsuse tegemisel kaebajate huviga, kuivõrd haldusorgan ei ole pöördunud

kaebajate kui naaberkinnistu omanike poole ehitusloamenetluses. Mobiilsidemasti

3-19-2393

4(15)

rajamine elamu vahetusse lähedusse on asjaolu, mille puhul peab haldusorgan sedastama

elamu omaniku või valdaja põhiõiguste riive võimalikkuse ning vastavad isikud ehitusloa

menetlusse kaasama (vt Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3-152232, p 8.3).

11. Arvestades ehitusloa esemeks oleva rajatise mahtu ja asukohta ei saanud vastustajal tekkida

kahtlust, et sellise objekti rajamine võib puudutada kaebajate huvi. Asendiplaanilt nähtub,

et masti kõrgusega võrdne mõtteline ringjoon ulatub enam kui 30 m ulatuses kaebajate

kinnistule. Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki põhjal on tuvastatav, et vastava perimeetri

sisse jäävad osaliselt ka kaebajate kinnistul asuvad hooned, mida ei ole asendiplaanile

märgitud. Mast on planeeritud kaebajate elumajast u 100 meetri kaugusele ning selline

ehitis on talukompleksi vahetus läheduses ilmselgelt esteetiliselt ebasobiv ning vähendab

oluliselt kaebajate kinnistu väärtust. On üldteada asjaolu, et enamikele inimestele on

vastumeelne soetada eluruume kõrgepingeliinide ja mobiilsidemastide vahetusse

lähedusse, kuivõrd nendest lähtuva kiirgusfooni mõju inimeste tervisele ei ole lõplikult

tuvastatud. Lisaks kaasneb tõmmitsatega kõrgrajatiste puhul juba suhteliselt mõõduka

tuulega häiriv ning kestev mürafoon, mis tekib tõmmitsate trossidele tuulega kaasnevast

vibratsioonist. Arvestades masti kaugust kaebajate elumajast on selge, et selline

ehitustehniline lahendus on elukeskkonda sobimatu ja seda ebamõistlikult häiriv. Kaebajad

on esitanud kutselise kinnisvarahindaja poolt koostatud ekspertiisiakti, millest nähtub, et

kaebajatele kuuluva kinnisasja väärtuse langus on 1800 eurot. Seega on negatiivne mõju

kaebajate varalistele õigustele tõendatud.

12. Vastustaja ei ole andnud mingisugust hinnangut vaidlusaluse ehitise asukohavaliku ja

keskkonda sobivuse osas. Kaebajad on veendunud, et kasvõi sama kinnisasja raames oleks

olnud võimalik leida mobiilsidemastile sobivaim asukoht. Käesolevaks ajaks pole lõpuni

selge, miks ei olnud objektiivselt võimalik leida mobiilsidemastile alternatiivne asukoht,

kus see naaberkinnistu omanike huve vähem riivab ning ilma, et sellest oleks muutunud

masti abil tekkiva sideteenuse kvaliteet. Asjas ei ole esitatud ühtegi sõltumatu isiku

seisukohta, mis sellise võimaluse välistaks või sellise alternatiivi ebaproportsionaalsust

tõendaks. Maanteeameti poolt esitatud seisukoha põhjal saab järeldada, et tegelikkuses ei

ole alternatiivseid asukohti naaberkinnistute omanike huvide seisukohalt lähtuvalt

kaalutudki. Asjaolu, et täna kaasneks juba püstitatud masti teisaldamisega kulu, on

mõistetav, kuid see ei saa olla aluseks valiku õigustamisele olukorras, kus masti

püstitamisega seonduvat kulu ei olnud veel kantud. Rikkumise tõttu tekkinud lisakulu ei

saa automaatselt kaaluda üles kaebajate varaliste õiguste riivet.

13. Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86 on õigusvastane haldusakt. Õige ei ole

vastustaja seisukoht, mille kohaselt on käesoleva vaidluse esemeks Kose Vallavalitsuse

04.09.2019 korraldus nr 512. Kaebajate õigusi puudutav haldusakt on korralduse alusel

välja antud ehitusluba nr 1912271/24526. Vallavalitsuse korraldus, mille alusel on

ehitusluba välja antud võib olla küll iseseisvalt vaidlustatav eelhaldusakt, kuid ei too

kaebajate huvide suhtes kaasa lõplikke tagajärgi. Ehitusloa tühistamise korral ei saa

kehtima jääda asja menetlemise raames antud õigusvastased eelhaldusakti (sh Kose

Vallavalitsuse korraldus nr 512). Menetlusaluselt isikult ei saa eeldada, et ta peab

haldusakti vaidlustamise raames vaidlustama ka kõiki eelnenud menetluse käigus antud

õigusvastaseid eelhaldusakte.

14. Haldusmenetluse uuendamise eeldused ei ole täidetud (haldusmenetluse seadus (HMS) §

44). Kaebajad ei ole esitanud vastustajale taotlust haldusmenetluse uuendamiseks.

Halduskohtule esitatav kaebus selleks ei ole. Kehtiv seadus ei näe ette ka võimalust

menetluse uuendamiseks haldusorgani enda initsiatiivil. Haldusorganil on uute asjaolude

3-19-2393

5(15)

ilmnemisel võimalik varasem haldusakt tühistada ja anda uus õiguspärane haldusakt. Ka ei

ole ära langenud ükski kaebajate õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud

asjaolu või õigusnorm, samuti ei esine uusi asjaolusid ega ole ilmnenud uusi tõendeid, mis

ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja on jätnud nõuetekohase kaalumise

läbiviimata.

Vastustajal puudub pädevus tunnistada käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt õiguspäraseks.

Selline pädevus saab olla üksnes halduskohtul. Seetõttu ei saa ka 18.02.2020 korraldus nr 86

olla kehtiv ega õiguspärane.

15. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et vaatamata vastustaja poolsetele rikkumistele

tuleb kaebajatel ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt ebaseaduslikult välja antud

haldusaktiga kaasnevat tagajärge taluda ning haldusaktid jäävad kehtima, paluvad

kaebajad, et kohus jätaks kaebajate poolt menetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 61 alusel

täielikult vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

17. Tõendatud on masti ainus sobiv asukoht tehnilisest, keskkonnakaitselisest ja

teeplaneerimise seisukohast. Masti asukohavalikuga ei rikutud kehtivat õigust ning sellega

ei kaasnenud kaebajate omandipõhiõiguse riivet. Vaidlustatud korraldused ja ehitusluba on

õiguspärased.

18. Valitseb kaalukas avalik huvi tagada uue üleriigilise tähtsusega teelõigul mobiilside,

mobiilse andmeside ja hädaabiteenistuste kättesaadavus. Samuti on avalikuks huviks, et

antud piirkonnas paranevad kohalike elanike sidevõimalused ja sidekvaliteet. Märgitud

avalikku huvi mobiilsidemast oma praeguses asukohas täidabki. Mast ei ole olemuslikult

ebaesteetiline ning põhimõtteliselt on väär tehnorajatiste rajamise õiguspärasust hinnata

esteetilistes kategooriates. Kaebajate kinnistu paikneb 4-realise Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa teetrassi ääres ning on ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms häirida

võivad mõjutused on suuremad, kui masti puhul.

19. Vastustaja ei saanud haldusmenetluses asuda kolmanda isiku eest valima masti konkreetset

asukohta kinnistul. Asja materjalidest nähtuvalt teostati asukohavalik väga mitmete

organisatsioonide koostöös arvestades spetsiifilisi asjaolusid. Vastustaja ei tuvastanud

asukohavalikuga õigussätete rikkumist. Kaebajad ei esitanud oma paljasõnalise väite

kinnituseks tõendeid, millele toetudes tuleks eelistada masti teist asukohta kinnistul.

Kaebajad ei oleks saanud eelnevas haldusmenetluses sekkuda masti asukoha küsimusse

põhjusel, et valikuga ei rikutud kehtivat materiaalõigust. Seetõttu puudub kaebajatel

võimalus mõjutada masti asukoha küsimust ka halduskohtumenetluse käigus.

20. Kaebuses ei ole selgesõnaliselt märgitud kaebajate omandiõiguse rikkumist. Kaebajate

väitel vähendas masti püstitamine naaberkinnistule nende kinnistu väärtust. Väärtuse

vähenemise väide on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud asjaolu ei muutuks oluliseks

ka usaldusväärsete tõendite korral. Iga omanik peab kandma ise vara väärtuse vähenemise

riski objektiivse ja seadusliku olukorra puhul. Kaebajate väidetav omandiõiguse rikkumine

ei anna seaduslikku alust sekkuda või takistada kolmanda isiku õiguspärast tegevust

3-19-2393

6(15)

kinnistul. Kaebajate poolt masti asukoha muutmissoovi võiks tõlgendada riigi

omandiõiguse riivena.

21. Riigikohtu lahendi nr 3-14-52416 punktide 14, 24, 27 koostoimes sõltub haldusakti

tühistamine sellest, kas ärakuulamata jätmine võis mõjutada haldusakti andmist (HMS §

58). 22. Haldusmenetluse uuendamise käigus on selgunud, et menetlusnõuete väidetav

rikkumine

(kaalutlusviga kaasamise küsimuses) ei viinud sisuliselt õigusvastase otsuseni (HMS § 58).

Haldusmenetluse uuendamise käigust nähtuvalt oleks vastustaja saanud kaebajate kohesel

kaasamisel teada nende paljasõnalised väited. Seega ei oleks kaebajate kaasamine mõjutanud

korralduse nr 512 väljaandmist. Vastustaja kaasas kaebajad ja kolmanda isiku uuendatud

haldusmenetlusse. Kahjuks ei kasutanud kaebajad neile antud võimalust uuendatud

haldusmenetluses täiendavate väidete või tõendite esitamiseks.

23. Haldusmenetluse uuendamine oli õiguspärane ja lubatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-

180-10, p 21; nr 3-16-781/50, p 17.1; nr 3-3-1-36-04, p 13). Puudub võimalus sisult

seadusliku haldusakti tühistamiseks, olenemata seaduslikkuse põhjenduseks asjaolude

esitamisest või esitamata jätmisest. Seaduseelnõu SE 496 seletuskirjas (lk 18) märgitakse

seoses HKMS § 108 lg-ga 61, et üksnes HMS § 58 olukord ei anna alust menetluskulude

jagamisel erandi tegemiseks. Kohtumenetlust ei oleks saanud antud asjas vältida, seda on

kohtupraktikas arvestatud HKMS § 108 lg 61 rakendamisel (lahend nr 3-18-135, p 17.1 ja

lahend nr 3-17-452, p 16).

24. Kaebajate eesmärgiks oli kohtukulude väljamõistmine. Vastustaja mulje kohaselt pidasid

kaebajad juba kaebuse esitamisel silmas vastustaja „karistamist“ võimalikult suurte

kohtukuludega. Kaebajad ignoreerisid HKMS § 108 lg 61 sõnastust. Kaebajad tegid viite

kohtu seisukohale, mille kohaselt võib märgitud normist lähtuda ka antud asjas, kuna

korralduses puuduvad kaalutlused seoses kaebajate subjektiivsete õigustega. Vastustaja ei

nõustu kohtu arvamusega. Subjektiivsete õiguste küsimus ei ole olnud antud menetluses

HKMS § 108 lg 61 koosseisuliseks asjaoluks, millest sõltuks korralduse (mitte)tühistamine.

Masti kui seadusliku ehitise talumiskohustus tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-02

punktist 16 ning see ei sõltu antud asjas subjektiivsete õigustega seotud põhjendustest.

Vastasel juhul peaks kohus esile tooma subjektiivse õigusega seotud konkreetse asjaolu,

mis määraks korralduse (mitte)tühistamise. Ilmselgelt ei oleks selleks kaalukeeleks kaebaja

paljasõnaline väide masti võimalikust asukohast kinnistu teises otsas. Kohus on eelnevalt

pidanud subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumise küsimust silmas kaasamise

kohustuslikkuse põhjendamisel.

25. Kaebajad tõlgendasid Maanteeameti seisukohta omakasuliselt. Maanteeameti pädevuse

piires võiks masti püstitada mistahes kohta maantee ääres, kui järgitud on Maanteeameti

kirjas toodud õigusnorme. Asjas olevate tõendite kohaselt oli masti asukoht ainuvõimalik

tehnilistest, keskkonnakaitselisest ja teeplaneerimise seisukohast.

26. Tegelikult ei soovinudki kaebajad haldusmenetlusse kaasamist. Vastustajale jääb

arusaamatuks, kuidas vastustaja 18.02.2020 korraldus rikkus kaebajate huve.

Haldusmenetlus uuendati eesmärgiga kaasata kaebajad menetlusse, et saada teada nende

vastuväited masti püstitamisele. Keeldumine uuendamismenetluses osalemisest näitab, et

kaebajate peamine etteheide vastustajale mittekaasamise küsimuses oli otsitud.

3-19-2393

7(15)

27. Kaebajad püüavad jätkuvalt vältida HMS § 58 rakendamist. Antud asja ei ole kaebajad

väitnud, et mittekaasamine mõjutas otsustamist. Vastustaja palub kohtul välja selgitada,

kas asjas oli materiaalõiguslik asjaolu, mille teadasaamine kaebajate kohesel kaasamisel

oleks mõjutanud otsustamist.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

28. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata.

29. Vajadus nn Kukepala raadiosidemasti järele tekkis põhjusel, et riigi poolt asuti rajama

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uut 4-realist üleriikliku tähtsusega maanteetrassi, mis muude

kommunikatsioonide kõrval tuleb katta ka kvaliteetse sidega. Selles osas valitseb

ülekaalukas avalik huvi. Kuna uus maanteetrass läbib väheasustatud ja metsaseid piirkondi,

oli kavandatud maanteetrassil olemasolev sidekvaliteet kõigi 3 Eestis tegutseva

mobiilsideoperaatori puhul maanteetrassi teenindamiseks ebapiisav. Kvaliteetse side

tagamiseks trassil oli vaja rajada piki maanteetrassi kokku minimaalselt 3 uut

mobiilsidemasti, millest iga operaator pidi rajama ühe ning võimaldama teistel

mobiilsideoperaatoritel masti ühiskasutust masti mobiilside võrguseadmete paigaldamise

näol.

30. Iga konkreetse mobiilsideoperaatori puhul algas masti asukoha planeerimine

mobiilsideoperaatori võrguplaneerijate tööst, kes leidsid arvutimodulatsioonide abil

vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima geograafilise asukoha

(arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja tugijaamade leviulatust

ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid tegureid jne),

eesmärgiga et paigaldatav mast sobituks eelkõige operaatori enda mobiilsidevõrgu

arhitektuuri ning paigaldatava masti abil saaks maksimaalselt kvaliteetse side. Vastavast

geograafilisest punktist väljapoole liikudes masti efektiivsus väheneb ja teatud distantsi

pärast tekiks olukord, kus ühe masti asemel tuleks vastavas piirkonnas levi parandamiseks

paigaldada kaks masti. Antud juhul tuli arvestada ka, et masti asukoht sobiks teiste

mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri selliselt, et uus maanteetrass saaks täies ulatuses

kvaliteetse sidega kaetud. Võrguplaneerijate töö tulem masti asukoha planeerimisel võeti

omakorda

sisendiks

edasisse

kooskõlastamisprotsessi

erinevate

isikute

ja

institutsioonidega. Kuivõrd masti püstitamise vajadus tulenes uue üleriikliku tähtsusega

maanteetrassi ehitusest, mida koordineerib Maanteeamet, siis tuli lisaks teiste

mobiilsidevõrgu operaatorite (Telia Eesti AS ja Tele2 Eesti AS) nõuetele arvestada

eelkõige Maanteeameti nõuete ja seatavate tingimustega (nt masti kaugus maanteetrassi

telgjoonest,

juurdepääsuteed

jms),

aga

samuti

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Terviseameti, maaomaniku Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK), masti elektrienergiaga varustaja Elektrilevi AS,

Eesti Lairiba Arengu Sihtasutuse (edaspidi ELASA) kui üleriigilise optikavõrgu rajaja jms

isikute ning institutsioonide nõuetega.

31. Kooskõlastamiste käigus selgus, et mobiilsidevõrgu operaatorite poolt algselt

maanteetrassi katmiseks väljapakutud 3 masti asukohta ei sobinud. Eesti sideettevõtjate

katusorganisatsiooni Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (kuhu kuulub

ka kolmas isik) 30.05.2018 kirjas nr 5.1-1/74 MKM-le pakuti lisaks muudele antud

trassilõiguga seotud teemadele välja 3 mobiilsidemasti osas võimalikud mastide

asukohtade koordinaadid uue maanteetrassi mobiilsideleviga katmiseks. MKM 05.07.2018

vastuskirjas nr 1.15572018/5960 märgiti, et pakutud algsed asukohad ei sobi ja juhiti

3-19-2393

8(15)

tähelepanu vajadusele arvestada raadiomastide asukoha valikul maanteetrassile

projekteeritud ökoduktidega ning paluti sobivate mobiilsidemastide asukohtade, sobivate

juurdepääsude jms leidmisel pöörduda Maanteeameti poole. Seega oli maanteetrassi sidega

katmiseks vaja mastide planeeritud asukohtasid muuta. Seetõttu ei olnud nn Kukepala masti

praeguse asukoha näol tegemist Elisa Eesti AS-i esmase ja eelistatuima valikuga.

Mobiilsidevõrgu rajamise praktikas võib kooskõlastamise protsessis selguda, et mastile on

mitmeid võimalikke asukohti. Antud juhul aga Kukepala raadiosidemastile rohkem

täiendavaid alternatiivseid asukohti ei leitud. Seetõttu esitas kolmas isik vastustajale koos

ehitusloa taotlusega üksnes praeguse Kukepala masti geograafilised koordinaadid ning

Kose vald saatis kolmandale isikule teadaolevalt selle asukohainfo omakorda

kooskõlastamiseks Maanteeametile.

32. Kukepala mast on trassil Tallinna poolt vaadates kolmas ehk viimane. Seetõttu peab selle

leviala ulatuma kuni järgmiste, Tartu suunas jäävate olemasolevate mastide levialadeni.

Näitlikustamaks asjaolu, et masti asukohavalikul ei olnud lisaks Kukepala masti praegusele

asukohale rohkem alternatiive, on piirkonna kaardile (03.07.2020 menetlusdokumendi lisa

2) märgitud punase sõõriga planeeritava ökodukti mõjuala, kuhu masti rajada ei ole

lubatud. Kuna mast peab pakkuma sidet eelkõige piki maanteetrassi, ei või masti asukohta

planeerida maanteetrassist kaugemale. Seega oli masti asukohta võimalik liigutada vaid

piki teed paralleelselt sellega. Masti ei olnud võimalik panna teisele poole ökodukti ehk

teisele poole ökodukti piirangutsooni Tartu suunas, kuna siis oleks tekkinud enne järgmist

Tartu poole jäävat masti teetrassil (Silmsi mast; 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1)

leviauk. Seega oli masti võimalik liigutada vaid piki trassi Tallinna suunas nii minimaalselt

kui võimalik. Masti liigutamisel piki teetrassi Tallinna poole oli seda võimalik planeerida

vaid Tallinna poolt vaadates vasakut kätt jäävale teepoolele (kus Kukepala mast ka praegu

paikneb), sest paremal pool teed puudub võimalus masti elektriga varustamiseks. Vasakul

pool teed on 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2 kaardil näha elektriliiniga ühendamise

võimalus – elektriliini tähistab kaardil lillat värvi joon ja kirje „33983 ÕL mast 1“. Seda

elektriliini kasutataksegi Kukepala masti ühendamiseks. Samuti oli keskkonnakaitselisest

aspektist oluline, et mastialusel krundil ei oleks vaja puid maha võtta, et masti

paigaldamiseks oleks maaomaniku nõusolek. Kukepala masti puhul olid kõik vajalikud

tingimused täidetud ning alternatiivsed mastikohad puudusid. Kukepala masti praeguses

asukohas tuli mast projekteerida täpselt kinnistul olemasolevale lagendikule, ülejäänud

kinnistul kasvab kõrge mets ja masti kinnistul sinna planeerimine ei olnud võimalik juba

pelgalt keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt. Kinnistu Tartu poolses osas on ka

pinnareljeef sobimatu, kuna seal maapind tõuseb ja tekib kõrguste vahe, mast aga vajab

tasast aluspinda. Lisaks oleks olnud kaugemal juurdepääs teele ja elektriliitumine, samuti

oleks masti projekteerimine keset metsa halvendanud leviulatust. Kukepala masti alune

kinnistu on ka sedavõrd väike, et juba masti mahutamine kinnistu piiridesse oli keeruline

(vt 06.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).

33. Tartu poolt vaadates teest paremat kätt jääv Kõrve kinnistu masti asukohaks ei sobinud,

kuna pärast uue maanteetrassi rajamist puudub sellele juurdepääsutee, kinnistul on

kõrghaljastus, elektriühendus jääks kaugele ja see maatükk on ka maantee piirangutsoonis.

Järgmine kinnistu ongi Kukepala masti praegune asukoht. Veel edasi on järgmised teega

piirnevad kinnistud taas maanteepiirangutsoonis ja piirangutsoonist üle jäävale alale mast

ei mahuks. Sealt edasi jääks aga mast juba Tartu suuna katmiseks ja levialaga järgmise

mastini ulatumiseks liiga kaugele (vt 03.07.2020 menetlusdokumendile lisatud leviala

planeerimiskaardid; lisad 3 ja 4). Viidatud leviala planeerimiskaardid näitavad piirkonnas

kolmanda isiku võrgu ennustuslikku leviolukorda koos Kukepala mastiga ja ilma selleta.

3-19-2393

9(15)

Kuivõrd aga leviala simulatsioonitarkvara lähtub piirkonna aluskaardil veel metsast, mitte

puhtaks tehtud teetrassist, siis on neil kaartidel siniste joontega markeeritud eelduslikud

levisuunad ja leviulatused.

34. Naaberkrundil hoone kasutamine suvilana ei tähenda, et kõikjal ümbruskonnas peaksid

raadiosidemastid ja sidelevi puuduma. Arusaamatud on kaebajate väited, et mobiilsidemast

neid häirib, kuivõrd kaebajate suvituskoht paikneb ehitatava 4-realise Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa teetrassi ääres. On ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms häirida võivad

mõjutused on suuremad, kui raadiosidemasti puhul.

35. Kaebuse kohaselt omandasid kaebajad neile kuuluva kinnistu 29.03.2018. Seega pidid

kaebajad olema teadlikud, et nende soetatav kinnistu saab asuma uue 4-realise Tallinn-

Tartu-

Võru-Luhamaa teetrassi ääres, kui ka arvestama teetrassi sidega kindlustamiseks vajaminevate

trassiäärsete raadiosidemastidega. Riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-

Mäo uue teelõigu kavandamise protsess on kestnud viimased 20 aastat ja olnud selle aja jooksul

pidevalt avalikkuse ning meedia tähelepanu all.

36. Raadiosidemast ei ole olemuslikult ebaesteetiline ning põhimõtteliselt on väär siderajatiste

nagu ka muude tehnorajatiste rajamise õiguspärasust hinnata esteetilistes kategooriates.

Eksitav ja väär on kaebajate väide, et on üldteada asjaolu, et enamikele inimestele on

vastumeelne soetada eluruume kõrgepingeliinide ja mobiilsidemastide vahetusse

lähedusse, kuivõrd nendest lähtuva kiirgusfooni mõju inimese tervisele ei ole lõplikult

tuvastatud.

Raadiosidemast

ei

tekita

kiirgusmõju,

vaid

on

üksnes

metallist

kandekonstruktsioon. Mobiilsidesignaali väljastavad raadiomasti paigaldatavad antennid.

Kolmanda isiku poolt paigaldatavad tugijaamad vastavad tervisekaitsenõuetele (vt

31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).

37. Kaebajate viide, nagu oleks käesoleval juhul tegemist Riigikohtu 11.10.2019 lahendiga nr

3-15-2232 analoogse olukorraga, ei ole asjakohane. Käesoleval juhul on tegemist avalikku

üleriigilist maanteetrassi teenindava raadiosidemastiga, mobiilsidemasti ei rajata elamu

vahetusse lähedusse, vaid ca 100 meetri kaugusele kaebajate kinnistu piirist, suvitushoonest

veelgi kaugemale ning kaebajate hoonetest eraldab seda mets. Kaebajad kasutavad

kinnistut suvituskohana. Seetõttu ei pidanud haldusorgan sedastama elamu omaniku või

valdaja põhiõiguste riive võimalikkust ning vastavad isikud ehitusloa menetlusse kaasama.

38. Kolmas isik tellis 17.12.2019 Terviseametilt raadiosageduste kasutamise tingimuste

tervisekaitsealase

uuringu

seoses

kolmanda

isiku

raadiosidemasti

kavandatud

püstitamisega Kose vallas asuvale kinnistule (katastritunnusega 36302:002:0497).

Uuringutulemused koos Terviseameti poolsete kooskõlastustega saadeti Terviseameti poolt

kolmandale isikule 07.01.2020 (vt 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).

39. Oletuslikud ja tõendamata on kaebajate väited nagu kaasneks tõmmitsatega kõrgrajatiste

puhul juba suhteliselt mõõduka tuulega häiriv ning kestev mürafoon, mis tekib tõmmitsate

trossidele tuulega kaasnevast vibratsioonist. Kolmanda isiku raadiosidemasti tootja on

Aerial Oyj ning Aerial Oyj toodetud mastid on testitud ja sertifitseeritud Inspecta

Sertifiointi Oy poolt (standard EN 1090 – 1:2009+A1:2011). Nimetatud raadiosidemast on

projekteeritud taluma Eestis eksisteerivate ilmastikuoludest suuremaid koormusi ning peale

paigaldamist teostab kolmas isik regulaarselt hoolduskontrolli.

40. Kaebajate esitatud kaebuse muudatus on alusetu ja põhjendamatu ning ka muudetud kujul

kaebuse menetlemisel tuleks see jätta rahuldamata.

3-19-2393

10(15)

KOHTU PÕHJENDUSED

41. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

42. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde kaebuse lisad nr 1-6

(väljatrükk kinnistusraamatu andmetest (lisa 1); kirjavahetus Elisa Eesti AS-ga (lisa 2);

kirjavahetus Kose vallaga ja sellele lisatud asendiplaan (lisa 3); projekteerimistingimused nr

1911802/04291 (lisa 4); ehitusluba nr 1912771/24526 (lisa 5) ja Maa-ameti kaardiserveri

väljatrükk (lisa 6)); kaebajate 07.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse

22.01.2020 teade nr 7-2.8/166); kaebajate 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose

Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86); kaebajate 13.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1

(kaebajate 18.03.2020 kiri ning selle lisadena edastatud eksperthinnang ning kuludokument) ja

kaebajate 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad (OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr

10267; maksekorraldus nr 155; advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr 191219,

230120, 170320, 10720, 18.01.2020 maksekorraldus ning 03.07.2020 kassa sissetuleku order

nr 77).

43. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde vastustaja 06.01.2020

menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (ehitusloa taotlus (lisa 1); ehitusprojekt (lisa 2);

vallavalitsuse korraldus nr 512 (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 03.03.2020 menetlusdokumendi

lisa 1 (Kose

Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86) ja 13.05.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-3

(teade haldusmenetluse uuendamisest (lisa 1); kaebajate 07.02.2020 seisukoht (lisa 2) ning

kolmanda isiku 31.01.2020 seisukoht (lisa 3)).

44. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde kolmanda isiku 06.01.2020

menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (raadiosidemasti planeeritud asukoht (lisa 1); AS

Empower akt (lisa 2); AS Empower garantiikiri (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 31.01.2020

menetlusdokumendi lisa 1 (Elisa 31.01.2020 kiri Kose Vallavalitsusele); 10.06.2020

menetlusdokumendi lisad nr 1-2 (ITL kiri (lisa nr 1) ja MKM vastuskiri (lisa 2)) ning

03.07.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (mastide kaart (lisa 1), piirangute kaart (lisa

2), leviala mastiga (lisa 3) ja leviala mastita (lisa 4)).

45. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Kose Vallavalitsuse 04.09.2019

korraldus nr 512 ja selle alusel 05.09.2019 väljastatud ehitusluba on õiguspärased, kuivõrd

ehitusloa menetlusse on jäetud kaebajad, kui naaberkinnistu omanikud kaasamata ning

nende huvidega arvestamata. Samuti on menetlusosaliste vahel vaidluse all, kas

haldusmenetluse uuendamine oli lubatav ning 04.09.2019 korralduse nr 512 kehtetuks

tunnistamata jätmine Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 86 on õiguspärane.

46. Esmalt hindab kohus Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korralduse nr 512 ja selle alusel

05.09.2019 väljastatud ehitusloa õiguspärasust (I), seejärel käsitleb haldusmenetluse

uuendamise lubatavust ning annab hinnangu Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusele

nr 86 (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

47. Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel väljastatud ehitusluba nr

3-19-2393

11(15)

1912271/24526 moodustavad ühtse terviku, mistõttu ei ole tegemist kahe eraldiseisva

haldusaktiga.

48. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Haldusmenetlusse tuleb kaasata isik,

kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Riigikohus on

selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete

hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi;

kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest

(Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr

3-3-1-15-16, p 20 ning 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416/72, p 13).

49. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud ehitusluba kaebajate omandiõigust, kuivõrd

mobiilsidemasti ehitamine kaebajate naaberkinnistule vähendab kaebajate kinnistu

väärtust. Samuti on kaebajad seisukohal, et mobiilsidemasti tõmmitsate trosside

vibratsiooniga kaasneb kestev mürafoon ning raadiosidemasti ehitamine kaebajate kinnistu

naaberkinnistule on esteetiliselt ebasobiv. Seega on kaebuse kohaselt rikutud kaebajate

omandiõigust (põhiseaduse § 32) ning õigust heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1).

50. Seoses kaebajate väitega, et planeeritava mobiilsidemastiga kaasneb müra, märgib kohus

järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate kinnistu asub Tallinn-Tartu maantee ääres.

Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajate kinnistul olevatest hoonetest ca 103 m

kaugusele planeeritav mobiilsidemast põhjustaks müranorme ületavat müra või seda

sellisel määral, mis tingiks kaebajate õigusi riivava keskkonnahäiringu. Lisaks nõustub

kohus kolmanda isikuga, et kaebajate kinnistu paikneb ehitatava 4-realise Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa teetrassi ääres ning on ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms

häirida võivad mõjutused on suuremad, kui raadiosidemasti puhul. Ühtlasi on kolmas isik

esitanud

Terviseameti

kooskõlastuse,

et

vaidlusalune

mobiilsidemast

vastab

tervisekaitsenõuetele (vt kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).

51. Küll aga leiab kohus, et vastustaja oleks pidanud kaasama kaebajad ehitusloamenetlusse,

kuivõrd pidi ette nägema, et kavandatav ehitusluba võib riivata kaebajate omandiõigust.

52. Asja materjalist nähtuvalt asub kaebajate kinnistu hajaasustuste piirkonnas (kaebuse lisa 6;

dtl 28). Vaidlusaluse ehitusloaga on lubatud ehitada mobiilsidemast lähiaadressile

Paunküla metskond 320 (katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla, Kose vald,

Harjumaa.

Seejuures nähtub kohtule esitatud raadiosidemasti planeeritud asukoha kaardilt (kolmanda isiku

06.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1), et planeeritud mobiilsidemast jääks kaebajate kinnistust

kagu suunal. Samuti nähtub kaardilt, et kaebajate kinnistul asub Paunküla kinnistuga külgnevas

ääres (kagu suunal) mets. Kolmas isik on selgitanud, et mobiilsidemast peab ulatuma üle

puulatvade, et oleks tagatud mobiilside levi (kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokument, p

9). Seega ei ole vaidlust osas, et kaebajate kinnistult on vaidlusalune mobiilsidemast nähtav.

Seetõttu oleks vastustaja pidanud ette nägema, et tulevane haldusakt (ehitusluba) võib piirata

kaebajate omandiõigust, kuivõrd visuaalne muutus kaebajate kinnistu naaberkinnistul võib

mõjutada kaebajate kinnistu väärtust. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kinnisasja väärtust

võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus

mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole

põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.3). Lisaks on

3-19-2393

12(15)

käesoleval juhul kaebajad tõendanud, et vaidlusalune ehitusluba piiras nende omandiõigust.

Vastavalt kohtule 13.05.2020 esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ kutselise nooremhindaja

Kadri Pohlaku ja kutselise hindaja Virgo Laansoo 12.03.2020 koostatud kinnisvara

eksperthinnangule nr 0223-20 on kaebajate kinnistu väärtus langenud 1800 eurot

naaberkinnistule mobiilsidemasti rajamisest tingituna (dtl 291).

53. Vaidlust ei ole selles, et kaebajaid haldusmenetlusse ei kaasatud ega võimaldatud neil oma

seisukohtade esitamist (HMS § 40 lg 1). Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase

haldusaktiga.

54. Kohus nõustub kaebajatega, et ehitusluba on diskretsiooniotsus, milles tuleb ära näidata ka

otsuse tegemisel arvesse võetud kaalutlused. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud

ehitusloas põhjendused osas, kas ja kui siis, millistel kaalutlustel langetati mobiilsidemasti

asukohavalik RMK-le kuuluva Paunküla metskonna 320 kinnistu kasuks; samuti ei nähtu

kaalutlusi seoses kõigi osapoolte huvide optimaalse arvestamisega. Seega on vaidlustatud

ehitusluba põhjendamispuudustega ning ka seetõttu formaalselt õigusvastane (HMS § 56

lõiked 1-3). 55. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi

asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

56. Kolmas isik on selgitanud, et Kukepala masti asukoht oli ainuvõimalik valik ning

alternatiivid puudusid. Kolmanda isiku poolt 31.01.2020 vastustajale haldusmenetluse

uuendamise menetluses esitatud seisukohast ja selle lisadest nähtub, et kõnesoleva

mobiilsidemasti asukoha valikul arvestati mh asjaoluga, et see ei läheks konflikti riigi

põhimaanteele nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) planeeritud trassi ehitusprojekti järgsete

ulukirajatistega

(ökoduktidega).

Nimelt

pöördus

Eesti

Infotehnoloogia

ja

Telekommunikatsiooni

Liit

30.05.2018

kirjaga

nr

5.1-1/74

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole pakkudes lisaks muudele antud

trassilõiguga seotud teemadele välja 3 mobiilsidemasti võimalikku asukohta (koordinaadid) uue

maanteetrassi mobiilsideleviga katmiseks (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa

2). MKM teatas 05.07.2018 vastuskirjas nr 1.15-572018/5960, et raadiosidemastide asukoha

valikul on vajadus arvestada maanteetrassile projekteeritud ökoduktidega; väljapakutud

Kukepala punkt asub ca 115 m Nõmmeri ökoduktist, kuid ulukiökoloogide seisukoha järgi

peaks loomaläbipääsude ja mobiilsidemastide vahe olema vähemalt 500 m (kolmanda isiku

31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Elisa Eesti AS väitel tingis nimetatud asjaolu Kukepala

masti asukoha ümberplaneerimise piki trassi Tallinna suunas, et tagada raadiomasti paiknemine

vähemalt 500 m kaugusel lähimast loomaläbipääsust (Nõmmeri ökoduktist).

57. Lisaks on kolmas isik 03.07.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et Kukepala mast on

trassil Tallinna poolt vaadates kolmas ehk viimane. Seetõttu peab selle leviala ulatuma kuni

järgmiste, Tartu suunas jäävate olemasolevate mastide levialadeni. Näitlikustamaks asjaolu, et

masti asukohavalikul ei olnud lisaks Kukepala masti praegusele asukohale rohkem alternatiive,

on piirkonna kaardile (03.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2) märgitud punase sõõriga

planeeritava ökodukti mõjuala, kuhu masti rajada ei ole lubatud. Kuna mast peab pakkuma sidet

eelkõige piki maanteetrassi, ei või masti asukohta planeerida maanteetrassist kaugemale. Seega

oli masti asukohta võimalik liigutada vaid piki teed paralleelselt sellega. Masti ei olnud

võimalik panna teisele poole ökodukti ehk teisele poole ökodukti piirangutsooni Tartu suunas,

kuna siis oleks tekkinud enne järgmist Tartu poole jäävat masti teetrassil (Silmsi mast;

30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1) leviauk. Seega oli masti võimalik liigutada vaid piki

trassi Tallinna suunas nii minimaalselt kui võimalik. Masti liigutamisel piki teetrassi Tallinna

poole oli seda võimalik planeerida vaid Tallinna poolt vaadates vasakut kätt jäävale teepoolele

3-19-2393

13(15)

(kus Kukepala mast ka praegu paikneb), sest paremal pool teed puudub võimalus masti elektriga

varustamiseks. Vasakul pool teed on 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2 kaardil näha

elektriliiniga ühendamise võimalus – elektriliini tähistab kaardil lillat värvi joon ja kirje „33983

ÕL mast 1“. Seda elektriliini kasutataksegi Kukepala masti ühendamiseks. Samuti oli

keskkonnakaitselisest aspektist oluline, et mastialusel krundil ei oleks vaja puid maha võtta, et

masti paigaldamiseks oleks maaomaniku nõusolek. Kolmas isik lisab, et ka Paunküla

metskonna 320 kinnistu pinnareljeef välistab masti liigutamise Tartu poole suunas, kuivõrd

maapind seal tõuseb ja tekib kõrguste vahe, mast aga vajab tasast aluspinda. Ühtlasi on kolmas

isik esitanud argumendid, miks ei olnud võimalik Kukepala masti rajada mõnele muule

kinnistule (nagu nt Kõrve kinnistu, mis jääb Paunküla metskonna 320 kinnistust rajatava

maantee poole).

58. Vastustaja on kohtumenetluses nõustunud kolmanda isikuga, et tegemist oli

ainuvõimaliku asukohaga vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatavale mobiilsidemastile.

59. Eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul kolmas isik veenvalt selgitanud ja tõendanud,

miks pole Kukepala masti võimalik mujale rajada. Arvesse on võetud nii ökoduktide

piiranguala (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3 ja 03.07.2020

menetlusdokumendi lisa 2), teiste mobiilsideoperaatorite mastide asukohti ning levialasid

(kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1); asjaolu, et kinnistul puid maha ei

võetaks; maanteetrassi piiranguvööndit; asjaolu, et mast peab pakkuma sidet eelkõige piki

maanteetrassi; masti elektriga varustamise võimalikkust (st elektriliinide asukohad) (kolmanda

isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3) ning juurdepääsuteede olemasolu. Kuivõrd

vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatud mobiilsidemast on püstitatud eesmärgiga tagada mobiilside

levi loodava maanteetrassi Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tarbeks, siis on tegemist avalikes

huvides rajatava mastiga. Seetõttu ei näe kohus alust kahelda kolmanda isiku väidete

usaldusväärsuses, mis puudutab rajatava masti võimalikku asukohta.

60. Kaebajad on õigesti leidnud, et Maanteeamet on oma vastuses 08.06.2020 kohtunõudele

märkinud, et Maanteeametil puudub alus väita, et Kukepala raadiosidemasti asukohale ei oleks

olnud alternatiive ning tegemist oli ainuvõimaliku asukohaga. Samas nõustub kohus siinkohal

vastustajaga, et eeltoodu ei tähenda, et ilmtingimata esines mastile alternatiivseid asukohti.

Maanteeameti vastuses on mh märgitud, et juhul, kui planeeritav tehnovõrk või –rajatis ei

takista planeeritavate või perspektiivsete tee või teega seotud päraldiste rajamist ja/või

hooldamist, puudub Maanteeametil alus planeeritava tehnovõrgu või –rajatise ja selle asukoha

osas piiranguid seada. Nagu eelnevast nähtub on kolmas isik masti asukohavalikul võtnud

arvesse lisaks maantee piiranguvööndile ka muid olulisi asjaolusid, mis said määravaks asukoha

valikul (nt teiste mobiilsidemastide asukohad ja mobiilside levialad, elektriliinid, pinnareljeef,

maaomaniku nõusolek, ökoduktide piirangutsoon).

61. Riigikohus on märkinud, et ehitusloa vaidlustamisel halduskohtus sõltub kaebuse

rahuldamine asjaolust, kas ärakuulamisõiguse rikkumine võis mõjutada ehitusloa andmist

(HMS § 58; Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 14).

62. Ülaltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajate

kaasamata jätmine ei saanud mõjutada ehitusluba sisuliselt, mistõttu ärakuulamisõiguse

tagamata jätmine ei viinud materiaalõiguslikult õigusvastase otsuseni. Seetõttu leiab kohus, et

HMS § 58 alusel ei kuulu Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 tühistamisele.

3-19-2393

14(15)

II

63. Kaebajad on vaidlustanud ka Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korralduse nr 86, millega

tunnistati Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud ehitusluba nr

1912271/24526 õiguspäraseks. Haldusmenetluse uuendamise tulemusel antav haldusakt,

millega jäetakse esialgne haldusakt kehtetuks tunnistamata puudutab kaebajate subjektiivseid

õigusi ning kaebajatele on õigus seda vaidlustada.

64. Kohus nõustub vastustajaga, et haldusmenetluse uuendamine oli lubatav. Riigikohus on

selgitanud, et ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei

ole uuendamine välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda kergekäeliselt (Riigikohtu

halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21). Haldusorgani õigusele uuendada

haldusmenetlus enda initsiatiivil, on Riigikohus viidanud ka oma lahendis nr 3-16-781 (p 17.1).

65. Vaidlusaluses haldusaktis on esitatud kaalutlused ja põhjendused, miks haldusorgani

hinnangul on tõendatud masti ainus sobiv asukoht nii tehnilisest, keskkonnakaitselisest kui ka

teeplaneerimise seisukohast. Kuigi vaidlusaluses korralduses on mööndud 04.09.2019

korralduse nr 512 formaalset õigusvastasust, siiski on tunnistatud nimetatud korraldus

õiguspäraseks. Kohtu hinnangul tuleb seda mõista viisil, et haldusorgan on tunnistanud

04.09.2019 korralduse materiaalselt õiguspäraseks.

66. Haldusmenetluse uuendamine ei tähenda tingimata, et vastav haldusakt tuleb tühistada

või muuta; uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS

4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-

10, p 21). Kohtu hinnangul on Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86 õiguspärane ning

selle tühistamiseks puudub alus.

III

67. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

68. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt

HKMS § 108 lg-le 61 võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud

kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti

tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul

haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul puudub vaidlus osas, et

vaidlustatud 04.09.2019 korraldus nr 512 on oluliste põhjendamispuudustega haldusakt.

Samas

on

vastustaja

esitanud

kohtumenetluses

põhjendused

mobiilsidemasti

asukohavaliku küsimuses, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus vaidlusalust

ehitusluba väljastades. Seetõttu ei ole välistatud, et kui haldusorgan oleks haldusmenetluse

korrektselt läbi viinud ning 04.09.2019 korraldust nr

512 nõuetekohaselt põhjendanud, olnuks võimalik kohtumenetlust vältida. Eeltoodust lähtuvalt

mõistab kohus kaebajate menetluskulud vastustajalt kaebajate kasuks välja.

69. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab

vastav arve.

70. Kaebajad on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku 2959,20 eurot,

millest õigusabikulud on 2419,20 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 60 eurot ja kohtule esitatud

ekspertiisiaktiga seotud kulu 480 eurot. Kaebajad on esitanud kohtule õigusabiteenuse

3-19-2393

15(15)

osutamist tõendavad advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr 191219, 230120,

170320 ja 10720 kogusummas 2419,20 eurot (sh käibemaks). Lisaks on kaebajad esitanud OÜ

LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10267 summas 480 eurot ning selle tasumist tõendava

maksekorralduse. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel

märgitud käibemaksuga (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-12, p 22). Esitatud õigusabi arvete

spetsifikatsioonist nähtub, et kaebajate õigusabikulud seonduvad käesoleva haldusasjaga.

Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusabikulu ega kulu kinnisasja ekspertiisile ülemääraseks või

ebamõistlikuks. Riigilõivu on kaebajad tasunud 60 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebajate

kasuks välja mõista (HKMS § 101 lõiked 1 ja 2 ning § 108 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt mõistab

kohus vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2959,20 eurot (sh riigilõiv

60 eurot, kulu õigusabile 2419,20 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulud 480 eurot).

71. Vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner