2-15-9979/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Melissa Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-9979 Tsiviilasi T P (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Ärakuulamise toimumise aeg 12.06.2020.a

RESOLUTSIOON

1. Keelduda T P kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada teade T P kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud T P kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega kuulutati välja T P pankrot. 16.06.2016 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati T P kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Kohus määras 15.11.2019 võlgniku aruande esitamise tähtaja. Võlgnik aruannet ei esitanud.

19.05.2020 esitas Aktsiaselts I seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud.

12.06.2020 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik T P, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus määras võlgnikule aruande ja pangakonto väljavõtete esitamise tähtajaks 30 päeva. Võlgnik aruannet ega pangakonto väljavõtet ei esitanud. Kohus hoiatas võlgnikku, et aruande ja pangakonto väljavõtte esitamata jätmisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtumääruse põhjendused Pankrs § 175 lg 5 sätestab: „Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.“

PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole kohtu nõudmisel esitanud võlgniku aruannet. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajatele midagi tasunud. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, kuigi kohus on võlgnikule selleks andnud tähtaja ning täiendava tähtaja, viitab see võlgniku soovile mitte täita võlausaldajate kohustusi ning huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Seega on võlgnik rikkunud §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamise ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajad ei ole võlgnikult võlga tagasi saanud ega ka infot veendumaks, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et võlgu tasuda.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad T P kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik