1-08-3088/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-08-3088/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1
Full text
1
KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-3088 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.G
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.G
sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, rahvuselt osseet, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 14.05.2008 ja lõpp 13.05.2010 RESOLUTSIOON Jätta K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada
vandeadvokaat Leanika TAMME
taotlus ja määrata tema poolt K.G-le
osutatud õigusabi tasu suuruseks
300 (kolmsada) krooni (s.h. ennetähtaegne vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni).
Välja mõista K.G-lt kaitsjale
(vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtulikus
menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni riigituludesse.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
2
Viru Vangla esitas 18.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
K.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat alates
karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt kinnipidamise aktile peeti K.G kinni 14.05.2008.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2
distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Agressiooni asendamise treening ja riigikeele algtaseme kursuse. Vangistuses toetavad
kinnipeetavat materiaalselt sõbrad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mineviku ja mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav suhtleb vangistuses olles
vanaemaga kirjaja telefoni teel. Vabaduses tarvitas kinnipeetav alkoholi ning proovis ecstasyt ja kanepit. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale
vastavad oskused. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vangistust kannab kolmandat korda. Teda on kaks korda karistatud tingimisi, kuid kinnipeetav jätkas uute kuritegude toimepanemist. Ka peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset
vabastamist sooritas ta katseajal uue kuriteo. Vangla andmetel on kinnipeetaval
rahalisi kohustusi 24 103,60 krooni ulatuses. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Negatiivse asjaoluna toob vangla välja vangistuse ajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et kinnipeetav
ei ole vangistuses vastavaid järeldusi teinud. Arvestades kinnipeetava
sõltuvusprobleeme oleks otstarbekas läbida enne vabanemist sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 1 aasta jooksul on 41%, 2 aasta jooksul 25%. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 31%, 2 aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 11%, 2 aasta jooksul 19%.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetavat on karistatud kohtu poolt seitse
korda ning ta pole teinud sellest vastavaid järeldusi. Kinnipeetava varasemad tingimisi mõistetud karistused lõppesid ebaedukalt, kuna ta jätkas uute kuritegude
sooritamist katseajal. Korduvad kurija väärteod vabaduses ning distsipliinirikkumised vangistuses näitavad, et kinnipeetaval on raske alluda reeglitele.
Kriminaalhooldusametnik leidis, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma 69-aastase vanaema juurde
1-toalisesse korterisse, kuid vanaema ei ole nõus teda enda elamispinnale elama võtma. Ka ei ole vanaemal võimalik kinnipeetavat materiaalselt toetada. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht kahes erinevas firmas – xxx xxx ja xxx. Vestluses mõlema tööandjaga selgus, et kumbki ei tunne kinnipeetavat isiklikult
ja tema kuritegelikust minevikust ei tea midagi. Pikemaajaline töökogemus
kinnipeetaval puudub. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava puhul on
positiivseteks asjaoludeks kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning
Agressiivsuse asendamise treeningu ja riigikeele õppe läbimine vanglas. Negatiivseteks asjaoludeks on elukoha puudumine vabaduses ja väike kogemus elu
korraldamiseks vabaduses. Kinnipeetava poolt uue kuriteo sooritamise riskid on järgmised: kinnipeetav on seitse korda kohtulikult karistatud, vanglas viibib kolmandat korda; uued kuriteod sooritatud katseajal; kuriteod on muutunud raskemaks; võimaluse
korral rikub korda ja seda isegi vanglas; kinnipeetav ei tunnista oma
3
alkoholiprobleemi; kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide
saavutamiseks; kinnipeetaval puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleksid talle vabanemisel toeks.
Maakohtu istung
Kinnipeetav K.G kinnitas maakohtu istungil, et ta ei soovi vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Prokuröri abi Aivar Lembit leidis maakohtu istungil, et sel juhul tuleb kinnipeetav jätta vangistusest tingimisi vabastamata.
Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm leidis maakohtu istungil, et lähtuda tuleb kinnipeetava tahtest.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Kuigi asja materjalide kohaselt on kinnipeetav esitanud Viru Vangla kaudu taotluse
enda vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega, on ta sellest taotlusest käesolevaks ajaks loobunud.
Kuna kinnipeetav ei toeta enam oma taotlust, jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Seoses eeltooduga ei pea maakohus vajalikuks hinnata ka KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid.
Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu summa 300 krooni, mis kuulub kinnipeetavalt riigituludesse väljamõitsmisele.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik