2-18-12684/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Mati Maksing ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12684

Tsiviilasi

OÜ ESTROSS (pankrotis) pankrotihalduri Jüri

Truutsi hagi XX vastu juhatuse liikme kohustuste

täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ESTROSS (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ ESTROSS (pankrotis, registrikood

10432580) pankrotihaldur Jüri Truuts

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja

vandeadvokaat Liisi Kents

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 29. mai 2020. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-12684

esitatud OÜ ESTROSS (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ ESTROSS

(pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ESTROSS (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Jüri Truuts (hageja) esitas 26. augustil

2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt võlgniku

2 (3)

pankrotipesa kasuks välja kahju hüvitise 70 675 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 13. juuli 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

18-5527 välja võlgniku pankrot ja hageja nimetati pankrotihalduriks. Hageja väljaselgitatud

andmete kohaselt on kostja kui võlgniku juhatuse liige sõlminud 27. augustil 2013

AKTSIASELTSIGA BALT-KOMZ-SERVICE võlgniku nimel lepingu, millega tekitas

võlgnikule kahju vähemalt 70 675 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus jättis 29. mai 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras, et nende rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Maakohus leidis, et võlgnikule kahju tekitamine on tõendamata.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas, ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus valesti menetluskulud hageja kanda.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 teine lause ja kohtupraktika kohaselt on halduri tegevuse

tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul

on tegemist sellise olukorraga.

6. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja

põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus hindab praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning kui eeldada kaebuse

esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada. Hagejal puudub apellatsioonkaebuse

menetlemiseks õiguskaitsevajadus. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka

apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral

lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

8. Hageja arvates jättis maakohus menetluskulud valesti hageja kanda, sest PankrS § 541 lg 1

ja kohtupraktika kohaselt on pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja

kohustuste kandjaks võlgnik. Menetluskulud oleks pidanud jääma võlgniku kanda.

Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu.

Hagimenetluses saab kohus jätta menetluskulud üksnes poolte kanda (TsMS § 162 jj).

Praegusel juhul osales menetluses võlgniku asemel hagejana PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause

mõttes pankrotihaldur. Seega ei saanud maakohus hagi rahuldamata jätmisel TsMS § 162 lg 1

alusel jätta menetluskulusid võlgniku kanda, kes hagimenetluse pooleks ei olnud.

Ringkonnakohus selgitab, et kuna pankrotihaldur esitas hagi seoses pankrotivarga, siis PankrS

§ 541 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei tule menetluskulusid kanda asjas hagejana osaleval

pankrotihalduril isiklikult, vaid võlgnikul, s.o OÜ-l ESTROSS (pankrotis) (vt Riigikohtu

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 32). Pankrotihaldurilt menetluskulude

väljamõistmiseks ei ole alust ka jätkumenetluses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel.

Eelnevat arvestades ei ole maakohus menetluskulude hageja kanda jätmisel rikkunud PankrS §

541 lg-s 1 sätestatut ega muid menetlusõiguse norme. Maakohus on õigesti jätnud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda tulenevalt asja sisulise lahendamise

3 (3)

tulemusest. Ka kohtupraktika kohaselt jäetakse menetluskulud pankrotihalduri kanda (vt nt

Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1319, resolutsiooni p-d 3 ja 4).

9. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud

põhjendustel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta apellandi kanda. Kuivõrd vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele

kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kulude puudumise tõttu tuleb jätta nende suurus

kindlaks määramata.

11. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.

12. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust vastustajale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada.

Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teisele poolele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on määrus edasikaevatav.

14. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 asendavad suvisel puhkuste perioodil

tööl viibivad kohtunikud koosseisu liikmeid vastavalt töökoormusele juhuvaliku alusel.

Kolleegiumi liikmeid Vallo Karileri ja Margo Klaari asendavad kohtunikud Mati Maksing ja

Peeter Pällin.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Mati Maksing, Peeter Pällin