2-20-7679/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-7679

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7679

Tsiviilasi

A. N. i hagi E. V. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A. N. (ik XXX; viibimiskoht XXX)

kostja: E: V.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja tagastada A. N. i hagi E. V vastu kahju hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

päeva

määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. N. (hageja) esitas 27.05.2020 Tartu Maakohtule hagi summas 2000 eurot T. A.

meditsiiniliste küsimuste ja teenuste eest vastutava isiku vastu. 20.05.2020 T. A. saabudes ei

saanud hageja kohtuda arsti ega ühegi meditsiinitöötajaga. Hageja kasutab igapäevaselt

erinevaid medikamente, mille nimekirja ta andis korrapidajale. Hagejale vastati, et see pole

nende mure. Hageja pidi kannatama valu ja piinu. Hageja palub vabastada ennast riigilõivust

ning soovib riigilt tasuta advokaati.

2.

29.05.2020 määrusega jättis kohus menetlusabi taotlused käiguta. Kohus andis hagejale

14 päeva määruse kättesaamisest järgmiseks: täpsustada nõude/probleemiga seonduvaid

asjaolusid (vt põhjendava osa p 2.1); esitada teatis isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

Põhjendava osa p-s 2.1 märkis kohus, et hagejal tuleb märkida kuupäevaliselt ja

kellaajaliselt, millal ta arestimajja saabus ning millal sealt lahkus; samuti tuleb hagejal

kirjeldada oma tervislikku seisundit, välja tuua konkreetsed haigused ja vaevused ning see,

milliseid ravimeid millistel asjaoludel ta tarvitas. Hageja sai 29.05.2020 määruse kätte

02.06.2020, kuid ei vastanud kohtule.

3.

19.06.2020 määrusega jättis kohus hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Samuti

jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse jõustumisest järgmiste

puuduste kõrvaldamiseks: märkida hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad

neid asjaolusid.

4. Hageja sai 19.06.2020 määruse kätte 22.06.2020. Määruskaebust hageja ei esitanud,

seega jõustus määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 466 lg-t 3, 661 lg-t 2

arvestades 08.07.2020 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 22.07.2020. Hageja

ei ole kohtule vastanud.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS

§ 371 lg 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele

või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on

riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks

käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Kannatanu saab nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist

eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid

lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib

tervishoiuteenuse osutaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju

õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). Seega võib olla olukord, kus kannatanu

saab valida, kas ta nõuab tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist

tervishoiuteenuse osutamise lepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Sellisel

juhul võib kannatanu esitada oma nõuded TsMS § 370 lg 2 järgi alternatiivselt (vt Riigikohtu

08.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-171-10, p 12). Riigikohus on selgitanud, et kui hageja

soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise sätete järgi, on asjas oluline tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle

kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14).

Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul

on hageja kui patsiendi kohustus VÕS § 770 lg-s 3 esimesena sõnastatud üldreegli kohaselt

tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu

rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju

vahel (erinorm VÕS § 770 lg 4). Tekkinud mittevaralist kahju peab kirjeldama ja tõendama

samuti patsient, täpsemalt peab ta tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega

seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt ka Riigikohtu 27.02.2019 otsus

kohtuasjas nr 2-17-12477, p 14). VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on

kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju õigusvastasele tekitamisele tuginedes peab hageja

tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse eeldused. TsMS § 363 lg 1 p 2

kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Hageja ei ole hagiavalduses toodud puudusi kõrvaldanud. Eelkõige ei ole ta piisavalt välja

toonud tekkinud mittevaralist kahju ega seda põhjustanud kostja tegevust. Mh ei ole ta

kirjeldanud konkreetselt ja kuupäevaliselt oma terviseprobleeme, kostjale selle kohta esitatud

kaebusi ning väidetavast ravita jätmisest tulenenud tagajärgi ja kannatusi. Hagi alusena

toodud üldsõnalistest faktilistest asjaoludest ei saa järeldada hageja õiguste rikkumist ning

esitatud kujul ei ole hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus märgib

ka, et seadus ei sätesta nõudeõigust konkreetsele ravile (vt nt Riigikohtu 13.06.2018 otsus

kohtuasjas nr 2-15-123028, p 21.3). Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 alusel

menetlusse võtmata ning TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tagastada.

6. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik