1-07-5732/38 · 1-07-5732/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.04. 2010 Tartu Kohtumaja Asja number 1-07-5732 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Jane Oidsalu

Anna Jänes, Antonina Muravjova Prokurör Kristi Keldo Krimnaalasja täitemenetlus

Süüdimõistetu R.D vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsutamine Süüdimõistetu

R.D ( ik: xxx;vabanemise puhul kindel elukoht puudub, kriminaalkorras karistatud 5 korral; kannab Tartu Vanglas karistust) Juhidudes KarS § 76 , KrMS § 426 , kohus

Määras : Jätta süüdimõistetu R.D tingimisi ennetähtaegselt vabastamata temale Viru

Maakohtu 24.10. 2007 otsusega mõistetud vangistusest.

Edasikaebe kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse kuulutamisest , s.o. alates 17.04.2010 .

Asjaolud

Viru Maakohtu 24.10.2007 otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 200 lg 2 p.4,5,7,9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.11.2006 - 23.10.2007, s.o. 11(üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning alates 24.10.2007 kuulus ärakandmisele 4 (neli) aastat ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

2

Viru Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega Viru Maakohtu 24.10.2007 kohtuotsus R.D süüdimõistmises KarS §§-de 200 lg 2 p 4,5,7,9-25 lg 2 järgi tühistati osaliselt. R.D mõisteti KarS §§-de 200 lg 2 p 7-25 lg 2 järgi õigeks. Ülejäänud osas, samuti Aleksei Homutovi õigeksmõistmises KarS §§-de 200 lg 2 p 4,5,7,9- 25 lg 2 järgi jäeti maakohtu otsus muutmata.

Karistuse kestus 15.11.2006 – 14.11.2011. Tingimisi ennetähtaega vabanemise teoreetiline võimalus alates 15.03.2010.

Poolte seisukohad R.D soovis vabaneda. Ta pidas tema kohta langetatud kohtuotust ebaõigeks.

Tartu Vangla iseloomustuses on loetletud riskifaktorid ennetähtaegsel vabanemisel. Riskifaktoriteks on varalise ja füüsilise kahju tekitamine süüdimõistetu poolt ( vangla toimik lk. 116 pöördel ). Vangla on välja toonud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise võimaluse

süüdimõistu poolt kahe aasta jooksul 45% ; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 49%.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettekandes ei ole peetud võimalikuks R.D ennetähtaegset vanglast vabastamist, pidades seda ennatlikuks ning on toodud välja riskifaktorid.

Prokurör oli seisukohal, et R.D ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud. R.D kannab viiendat kriminaalkaristust; puudub elukoht, töökoht,

karistuse kandmise ajal on R.D korduvalt distsiplinaarkorras karistatud; uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge.

Kohtu põhjendused

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus kuulas ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvus kinnipeetava isikliku toimikuga.

Kriminaalhooldusosakonna ettekandest nähtub,et R.D on viimase 25 aasta jooksul kandnud vangistust 20 aastat; kriminaalkorras 5 –korral karistatud. Teda on karistatud

ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15 1 alusel.

Vabanedes puudub R.D kindel elukoht; võimaliku töökoha kohta andmed

puuduvad. Vanglapäringu andmeil puuduvad R.D suhted lähedastega.

Täitetoimiku andmetel on R.D vastu võlanõudeid 11376 krooni. R.D

on vangistuse aja korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetul R.D ei ole vabanemiseks kindlat elukohta ega tegevusala- töökohta ette näidata. Seega on täitmata ennetähtaegse vabanemise need nõuded. Kriminaalhooldusosakond, kes vanglast

vabanenutega otseselt tegeleb, ei pea R.D vanglast ennetähtaega vabastamist

võimalikuks ning on riskifaktoritena välja toonud R.D toetava lähivõrgustiku

puudumise, tema majandusliku kindlustamatuse, eelneva alkoholi ja narkootiliste ainete

tarbimise vabaduses, kriminaalse käitumisega suhtlusringkonna, järjepidevuse kuritegude sooristamisel.

Kohus arvestab kriminaalhooldusosakonna arvamust, sest just kriminaalhooldusosakond

tegeleb ennetähtaegselt vanglast vabastatud isikutega. Samuti on tähelepanuväärne Tartu

Vangla poolt antud riskihinnang - R.D poolt mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise võimalus kahe aasta jooksul on 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus tema poolt kahe aasta jooksul on 49%. Need on suured riskiprotsendid.

3

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul veendumust , et R.D on isik keda saaks

ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastada ja kriminaalhooldusele allutada. Jätta R.D ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastamata.

Kohtunik :