1-20-1014/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2020 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-1014 Kohtunik Rita Kulberg A si

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse Põlva

erakorraline ettekanne etu E.G-le süüdimõist täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu

E.G

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx)

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna a esinduse taotlus rahuldada. Põlv

Määrata E.G-le KarS § 75 lg 2 p alusel täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile, pöördudes ravi saamiseks mõne tervishoiuteenuse osutaja poole hiljemalt 15.09.2020.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru le (Põlvas, Võru tn 12)

kohtumaja

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 16.04.2020 otsusega tunnistati E.G (edaspidi E.G) süüdi KarS § 199 lg 2 p de 8, 9 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 7 kuud. KarS § 68 -

lg 1 alusel arvati E.G eelvangistuses viibitud aeg 20.09.-21.09. va 2019, s.o 2 päe

karistusaja hulka ning E.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks

3 aastat 6 mõisteti kuud ja 28 päeva vangistust. õistetud vangistus jäeti KarS § 74 lg

3 alusel täitmisele M -te 1, pööramata, kui E.G uut kuritegu ja täidab ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid. -des 1-

Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.04.2020 (katseaja kestus 16.04.2020-16.04.2024)

ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 05.05.2020.

2 (4)

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esindus esitas 24.07.2020 Tartu Maakohtu Põlva

Võru kohtumajale süüdimõistetu erakorralise ettekande (tl 2-3), milles taotletakse E.G-le

. Erakorralise ettekande täiendava kohustuse alluda ettenähtud ravile määramist koostamise aluseks on E.G registreerimiskohustuse rikkumised 02.06.2020,

03.06.2020, 05.06.2020 ja 17.07.2020. E.G on juba katseaja alguses toime pannud korduvaid registreerimiskohustuse rikkumisi ja kriminaalhooldaja hinnangul on ilmne, et ilma alkoholiprobleemiga tegelemata ei ole katseaja edasine jätkamine mõeldav. Kuna E.G on valmis pöörduma ravile, võib täiendava kohustuse määramine aidata tal oma senist käitumist muuta.

KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KarS § 74 lg kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

4 kohaselt, pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametnik heidab E.G-le ette registreerimiskohustuse rikkumist 02.06.2020, 03.06.2020, 05.06.2020 ja 17.07.2020.

Registreerimislehelt (tl 4) nähtub, et E.G ei ilmunud 02.06.2020 registreerimisele ega teavitanud , 03.06.2020 ilmus registreerimisele ametnikku ilmumata jätmise põhjusest

joobeseisundis, 05.06.2020 ilmus registreerimisele joobeseisundis, 17.07.2020 ei ilmunud registreerimisele, kuid helistas.

05.06.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 7) kirjutas E.G 02.06.2020 registreerimisele mitteilmumise kohta, et kuna teisel juunil olid xxxxxxxxxxx xxx matused ning

E.G oli tarvitanud alkoholi, siis ta ajas kuupäevad segamini. Samuti nähtub kriminaalhoolduse päevikust (tl 11), et kriminaalhooldusametnik suhtles süüdimõistetuga telefonitsi 03.06.2020 hommikul ja registreerimisele ilmumata jätmist põhjendas E.G asjaoluga, et ta arvas, et ei pea enam juunikuus registreerimiskohustust täitma. Süüdimõistetule oli meelde jäänud, et ta peab uuesti registreerimisele tulema 02.0

7.2020. E.G

tegi 03.06.2020 telefonis ametnikule ettepaneku täita registreerimiskohustust 03.06.2020, mida ametnik ka aktsepteeris.

03.06.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et (tl 5) kriminaalhooldusametnik kontrollis 03.06.2020 kell 08.32

Võru linnas Jüri tn 19a kabinetis nr

418 indikaatorvahendiga süüdimõistetu joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne

(1,183 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis märgitud: alkoholilõhna esinemine suust; silmade punetus; suured pupillid; häiritud reaktsioon; aeglane kõne; aja ja kohatajus esineb häireid – isik arvas, et pidi registreerimiskohustust täitma -, isiku-

02.07.2020, mitte enam juunikuus; ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi; tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired – tuigerdab; omamehelik käitumine.

05.06.2020

kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 8) kirjutas E.G 03.06.2020 alkoholijoobes

3 (4)

registreerimisele ilmumise kohta, et tuli 03.06. purjus peaga kriminaalhooldusesse, unust , as mis päeval pidi kriminaalhooldusesse tulema ning tarvitas alkoholi, sest pea oli haige.

(tl 6) .06.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 05.06.2020 kell 12.30 Võru linnas Jüri tn 19a kabinetis nr

418 indikaatorvahendiga süüdimõistetu joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne

(0,105

mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis märgitud alkoholilõhna esinemine suust ja aeglane kõne. 05.06.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses

(tl 9) kirjutas E.G 05.06.2020 alkoholijoobes registreerimisele ilmumise kohta, et ta tarvitas 04.06.2020 öise rünnaku tõttu alkoholi.

22.07.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 10) kirjutas E.G 17.07.2020 registreerimisele mitteilmumise kohta, et ei ilmunud kriminaalhooldusesse, sest oli koos vennaga metsas tööl. Töötamise registri väljatrüki kohaselt süüdimõistetul (tl 13) kehtivat

töösuhet ei ole. Ettekande kohaselt helistas E.G 17.07.2020 hommikul ametnikule ja selgitas, et tal on vaja koos vennaga istutustöid teha. Süüdimõistetu eitas alkoholi tarvitamist, kuid ametnik tundis E.G häälest ära alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused.

Kriminaalhooldusaluse päevikust (tl 12) selgub, et 22.07.2020 kohtumisel lxxx E.G suuliselt, et tegelikult unustas ta 17.07.2020 ametnikuga kohtumise ära.

Kohtu hinnangul rikkus E.G tahtlikult ja mõjuva põhjuseta registreerimiskohustust 02.06.2020, 03.06.2020

ja 17.07.2020. Registreerimislehest nähtub, et nimetatud kuupäevadel aset leidvatest registreerimistest on kriminaalhooldaja E.G eelneval kohtumisel teavitanud (02.06.2020 kohtumisega seoses 27.05.2020, ettepaneku kohtumiseks 03.06.2020 tegi E.G 03.06.2020 ise ja 06.07.2020 seoses 17.07.2020 toimuma pidanud kohtumisega , et 02.06.2020, 03.06.2020 ja ) ning seetõttu pidi E.G olema teadlik 17.07.2020 peab ta ilmuma registreerimisele. Inimlikult on mõistetav, et 02.06.2020 matuste korraldamisel võis registreerimise kuupäev ununeda, kuid kuna E.G on ise kriminaalhooldusaluse seletuses tunnistanud, et ta tarvitas samal päeval ka alkoholi, siis lõppastmes ei loe kohus 02.06.2020 registreerimiskohustuse rikkumist vabandatavaks. E.G on kohustus korraldada enda elu selliselt, et registreerimiskohustused saaksid õigel ajal täidetud mõjuvast põhjusest kriminaalhooldajat aegsasti teavita . Vastasel korral tuleb da. Samuti loeb kohus, et 03.06.2020 pani E.G toime registreerimiskohustuse rikkumise, sest süüdimõistetu ilmus alkoholijoobes kriminaalhooldaja juurde

. Kui süüdimõistetu on

tugevas alkoholijoobes (1,183 mg/l), ei ole ametnikul võimalik temaga registreerimisega kaasnevaid toiminguid nõutaval viisil läbi viia. Küll aga loeb kohus, et 05.06.2020 täitis E.G registreerimiskohustust korrektselt, kuigi ilmus registreerimisele joobes olekus –

süüdimõistetu joove oli väike (0,105 mg/l) ning s mal päeval võttis ametnik temalt alkoholi a

kirjalikud seletused eelnevate rikkumiste kohta. (3 tükki) Järelikult ei olnud E.G

05.06.2

020 sellises joobes, mis oleks takistanud temaga vajalike toimingute läbiviimist. 17.07.2020 registreerimisele mitteilmumise kohta on E.G sisuliselt andnud 2 erinevat vastuolulist selgitust ta l juhul – kas töötas vennaga metsas või unustas kohtumise. Mõlema loeb kohus 17.07.2020 registreerimiskohustuse rikkumise põhjendamatuks. E.G on kohustus korraldada enda elu selliselt, et registreerimiskohustused saaksid õigel ajal täidetud või vastasel korral tuleb mõjuvast põhjusest kriminaalhooldajat aegsasti teavitada. Registreerimisleht kogumis kriminaalhooldusaluse seletust E.G rikkus ega tõendavad, et

02.06.2020, 03.06.2020 ja 17.07.2020 registreerimiskohustust, s.o -s 75 lg 1 p-s KarS §

sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

4 (4)

E.G iseloomustab positiivselt, et tal on (tl 12) andmetel kriminaalhoolduse päeviku plaanis helistada psühhiaatrile ja osale programmis „Kainem ja tervem Eesti“. 09.06.2020 da koostatud Audit test (tl 15) viitab E.G

kõrgele riskile seoses alkoholi kuritarvitamisega

- testi vastuste juurde on lisaks kirjutatud, et süüdimõistetu joob närvide rahustuseks ja tal on raske sõpradele „ei“ öelda. ne üks põhilisi uute Ametniku hinnangul on alkoholi kuritarvitami kuritegude toimepanemise soodustegureid. 09.06.2020 on E.G andnud nõusoleku (tl 14) alluda alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhoolduse ajal ei ole tuvastatud, et E.G oleks toime pannud uusi süütegusid.

E.G senis esineb tihti e kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul probleeme alkoholi liigtarvitamisega E.G on korduvalt ilmunud registreerimisele –

joobeseisundis ilmumata. Vastava rikub E.G ja jätnud registreerimisele käitumisega

talle kohtuotsusega pandud kohustust d ilmu a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (kainelt). Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kohtu hinnangul ei suuda E.G alkoholi tarvitamist sellisel määral kontrolli all hoida, et ta ei rikuks kontrollnõudeid. E.G isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks KarS § 75 lg 2 p alusel täiendav kohustus alluda panna E.G-le

alkoholismivastasele ravile. ks Vastava kohustuse määramise peab olema süüdimõistetu eelnev nõusolek. Vastava nõusoleku on E.G 09.06.2020 ka kirjalikult andnud (tl 14).

Kuigi E.G on plaanis pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja osaleda programmis

„Kainem ja tervem Eesti“, peab kohus vajalikuks ravi jätkamise tagamiseks kohustada E.G osalema alkoholismivastases ravis, nagu on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletud. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus selle täitmiseks mõistliku tähtaja.

Olgu lisatud, et kui E.G jätkuvalt rikub kontrollnõudeid, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida mõistetud E.G-le karistuse täitmisele pööramisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg