3-20-1294/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1294 Haldusasi Xi riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta Xi riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohus edastas 7. juulil 2020 Tartu Halduskohtule Xi taotluse riigi õigusabi saami- seks, mis oli adresseeritud ja saabunud Tartu Maakohtule.

Taotlus on pealkirjastatud „Kaebus/Taotlus“ ning selles on märgitud, et taotluse esitaja soovib tasuta advokaati, et hakata vaidlustama Jõgeva linna hankeid ja detailplaneeringuid. Taotluse esitaja väitel vajab ta advokaati, kuna tal endal puudub vastav haridus. Taotleja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub raha.

2. Halduskohus jättis taotluse 16. juuli 2020 määrusega käiguta ja andis taotlejale 5 päeva taot- luse puuduste kõrvaldamiseks (selgitusteks vaidluse eesmärgi, vaidlustatavate haldusaktide ja nende puutumuse kohta taotleja õigustesse).

Kohus selgitas määruses, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses muu hulgas probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Samuti tuleb märkida põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks (p 4) ning milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (p 5).

Taotleja on küll nimetanud, et soovib hakata vaidlustama Jõgeva linna hankeid ja detailplaneerin- guid, kuid pole kirjeldanud probleemi, mille lahendamiseks õigusabi vajalik on, ega ka seda, millised on vaidlustatavad haldusaktid, ja miks on nende vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik või milles seisneb nende vaidlustamisest saadav kasu taotlejale.

2(2) Kohus selgitas veel, et peab riigi õigusabi andmist otsustades ka hindama taotleja eduväljavaadet enda õiguste kaitsmisel ning riigi õigusabi andmise eesmärgipärasust (RÕS § 7 lg 1 p-d 2 ja 5). Sel- leks on vajalik, et taotleja kirjeldaks täpsemalt probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab (võimalusel nimetaks ka haldusaktid, mida soovib vaidlustada) ja selgitaks, miks on nende vaidlus- tamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik või milles seisneb nende vaidlustamisest saadav kasu taotle- jale.

Halduskohus märkis samas määruses, et Xi taotluse lahendamine on Tartu Halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esinda- misena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Taotlusest ilmneb, et kaebaja viibib taotluse esitamise ajal Tartu Vanglas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg-st 5 tulenevalt on Tartu Halduskohus taotleja vii- bimiskohajärgne kohus.

3. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et taotleja sai 16. juuli 2020. a kohtumääruse kätte 23. juulil 2020. Kohtumäärusega antud 5-päevane tähtaeg lõppes seega 28. juulil 2020. Taotleja ei ole käeso- leva määruse tegemise ajaks kõrvaldanud riigi õigusabi taotluse puudusi ega ole taotlenud kohtult ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Nüüdseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud isi- kuna on taotlejal olnud küllaldane võimalus kohtuga suhelda (saata menetlusdokument puuduste kõr- valdamiseks, aga ka taotleda kohtult tähtaja pikendamist, kasutades selleks muuhulgas ka telefoni või e-posti).

4. HKMS § 55 lg-st 2tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh riigi õigusabi taotluse) läbi vaatamata.

Eelnevat arvestades tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Kohus on sellise tagajärje eest taotlejat ka 16. juuli 2020. a määruses hoiatanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe kohtunik