3-20-1409/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1409 Määruse kuupäev

30. juuli 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi K.L. (L.) kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevusele RESOLUTSIOON

1. Tagastada K.L. kaebus.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. K.L. esitas 26. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt käib kaebaja põlv trauma tõttu liigesest välja ning see takistab tema liikumist, kuid vangla arstid ei aidanud kaebajat ega väljastanud talle põlve toetamiseks sidet. Kaebaja palub kohtult abi, kuhu ta peaks pöörduma.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

4. Kaebaja soovib vaidlustada tervishoiutöötajate tegevusetust kaebaja põlve ravimisel.

Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamisega tervishoiutöötajate poolt. Kohtule esitatud andmetest ei tulene, et vangla ametnike tegevus oleks mõjutanud negatiivselt kaebajale tervishoiuteenuse osutamist. Seega ei vaidlusta kaebaja vangla avalikõiguslikku tegevust või tegevusetust, vaid tervishoiutöötaja poolt osutatud teenuse kvaliteeti. Kohtu hinnangul on kõnealuse vaidluse sisuks tervishoiuteenuse osutamine, sest arsti poolt meditsiiniliste abivahendite määramine on tervishoiutöötaja tegevus ravimisel TTKS § 2 lõike 1 mõistes.

5. Kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad vaidlused lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, punktid 11 ja 12 ning seal viidatud kohtupraktika).

6. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et vangla ja kaebaja vahel on vaidlusaluses olukorras tekkinud eraõiguslik suhe ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul.

7. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)