1-10-4895/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kuriteoasi nr.1-10-4895 (10250100098)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse kuupäev ja koht

Pärnu Maakohus

16. aprill 2010.a., Kuressaare Kohtumajas Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi E.P kuriteoasi süüdistuses KarS § 121 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2010.a. käskmenetluses Süüdistatav

Kohtueelses menetluses on kaitsjaks olnud

E.P, ik.xxx, varem kriminaalja väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

advokaat Alla Raudsepp

Resolutsioon

Süüdi tunnistada E.P kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend ) miinimumpäevamäära, so. 2500 ( kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse ( 50x50).

Kuriteoasi nr.1-10-4895 (10250100098)

Rahaline karistus tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus: „ E.P , 1-10-4895, rahaline karistus“.

Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses või otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

E.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Vabastada E.P menetluskulu-sundraha tasumisest riigituludesse.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne

(10) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras.

Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Kuressaare Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik : E.P’ i süüdistatakse selles, et tema 30.12.2009.a. kell 20.00 paiku oma elukohas

Saare maakonnas X külas X vallas X talus lõi X– X Xile kahel korral raudpulgaga vastu pead ja kahel korral rusikaga vastu nägu ning väänas vasaku käe sõrmi, millega tekitas X–X Xile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: verevalumid vasakul alalõua piirkonnas, paremal ümber silma ning sarnaluu piirkonnas, marrastused oimu piirkonnas ning vasaku käe IV sõrme proksimaalse sõrmeliigese piirkonna turselisuse.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, löömises ja valu tekitanud muus kehalise väärkohtlemises, pani E.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on esitanud kohtule toimiku koos süüdistusaktiga ja teinud ettepaneku asi vaadata läbi käskmenetluses. Kohus on oma määrusega andnud E.P kohtu alla asja läbivaatamisega käskmenetluses.

Prokurör on karistuse taotlemisel arvestanud, et E.P poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette võimaluse mõista karistuseks ka rahalise karistuse. Prokurör on teinud kohtule ettepaneku karistada E.P’ t KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega viiskümmend (50) miinimumpäevamäära, s.o. (50x50 = 2500.-) kaks tuhat viissada krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse põhjendus

Kuriteoasi nr.1-10-4895 (10250100098) Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses.

Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel

Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub E.P süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga.

Karistuse mõistmisel E.P’ ile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et E.P keskmise päevasissetuleku suurus on alla krooni (tl.24). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna E.P päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav miinimumpäevamäär 50 krooni.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuuluks E.P’ lt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse, milles palub E.P täielikult vabastada menetluskulusundraha tasumisest riigituludesse. E.P’ il on Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti otsuse kohaselt sügav puue, millest tingituna ta vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, riietumisel, liikumisel, hügieenitoimingutel. Ta on jalutu invaliid. Puue põhjustab lisakulutusi abivahenditele, transpordile jne. E.P elab X. Tema ainsaks sissetulekuks on pension. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus eeltoodu alusel leiab, et E.P’ i võib vabastada menetluskulusundraha tasumisest riigituludesse. Sundraha tasumine ilmselt käib süüdistataval üle jõu. E.P on varem kriminaalkorras karistamata ja ning tulenevalt tema tervislikust seisundist saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks.

Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256.

K. Pedassaar kohtunik