2-19-138302/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-138302

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Edite Riseva vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

801,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital - registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask - PlusPlus Legal

OÜ; Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115;

e-post carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: Edite Riseva - isikukood XXX; rahvastikuregistri

järgne elukoht XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Edite Riseva vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Edite Risevalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Edite Riseva ja 1A.EE

OÜ vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud osamaksetega müügilepingu nr XXX alusel:

2.1. 690 (kuussada üheksakümmend) eurot 41 senti, sealhulgas põhivõlg 500 eurot;

intress 64,48 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot ning viivis

alates 23.08.2019. a kuni 29.07.2020. a 112,43 eurot;

2.2. viivis 0,065753% tasumata põhivõlalt (500 eurot) päevas alates 30.07.2020. a kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 30 eurot väljamõistmise osas.

4. Jätta menetluskulud 96% ulatuses Edite Riseva kanda ja 4% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 425 eurot.

6. Mõista Edite Risevalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 408 (nelisada

kaheksa) eurot (s.o 96% 425 eurost).

7. Mõista Edite Risevalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale.

9. Teha tagaseljaotsus Edite Risevale teatavaks avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded

kohtuotsuse resolutsiooni avaldamise teel.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Edite Riseva vastu 681,29 euro

(võlgnevus 500 eurot, intress 64,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingutasu 9,90 eurot,

lepingu haldustasu 3,60 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 73,31 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja 1A.EE OÜ

vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud osamaksetega müügilepingust nr XXX, millest tulenevaid

kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. 1A.EE OÜ ütles lepingu üles 22.08.2019. a ja

loovutas 29.08.2019. a nõude kostja vastu hagejale.

Kohus võttis hagi 02.04.2020. a menetlusse ning andis kostjale aega 30 päeva määruse

kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte

14.06.2020. a. avalikult, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel. Kostja ei

kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja

põhjendava osa, märkides üksnes järgmist:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja

sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). VÕS §

1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 kuni 1000 eurot.

Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just

taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud

ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest

tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle

ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V.

Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).

Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Muus osas rahuldab kohus

hagi.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras tähtajaks tasumata

summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud

viiviseid kuni hagi esitamiseni 73,31 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt

(500 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 39,12 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta menetluskuludest

96% kostja kanda ja 4% hageja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 420 eurot,

kokku 595 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus

põhjendatud.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja

menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on

hageja menetluskulud seega 425 (175 + 250) eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 408 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

kohtunik