1-09-19575/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-09-19575 Tartu Maakohtu otsus P.J karistamises

KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 1, 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 kuu 27 päeva vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avaldaja kriminaalhooldaja Albina Jakovleva Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu P.J (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx

xxxxxxxx-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks:

1.1 pöörata Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsusega P.J-ile mõistetud vangistus 1 kuu

27 päeva täitmisele. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda 20. aprill 2010; 2.2 ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määruse koopia saata karistusregistrile, P.J-ile kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

Asjaolud P.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 27.11.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest

vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxx-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . KarS § 75 lg 2 alusel määrati P.J-ile käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud P.J kohta. Ettekandest nähtuvalt P.J pani rikkumise toime 02.12.2009, olles teadlik, et katseaeg algas 27.11.2009. Ametnik koostas erakorralise ettekande 30.12.2009 ja kohus pikendas katseaega kolme kuu võrra. Hardiga kohtus ametnik igal nädalal, et paremini kursis olla tema õppimise ja käitumisega ning motiveerida Hardit pühenduma end õppimisele ja seaduskuulekale

käitumisele. Ametniku ja Hardi kasvatajatega toimus koostöö. Kasvatajad proovisid Hardit toetada õppimises ja aitasid õppematerjale hankida. Hardi ei vastanud järgi nõutud õppeaineid,

vaid hakkas kooliskäimise asemel alkoholi tarvitama. P.J rikkus kohtu poolt pandud

kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning talle koostati protokoll 20.01.2010 ja 30.01.2010. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus toetab kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet pöörata karistus täitmisele.

Süüdimõistetu kohtus avaldab, et ta oli Tallinnas ja läks meelest ära ja tal polnud raha. Otsis tööd. Nüüd elabki Tallinnas, kindlat elukohta pole. Ta oleks nagunii tulnud homme siia. Ta ei saa Viljandis käia kriminaalhooldaja juures kuna on ju Tallinnas. Tal on mingid vargused jah, mingi vaiba võtmine oli vist.

Kohtu põhjendused Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse

kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal- hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole P.J süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi.

Seoses sellega, et kohus on 08.01.2010 määrusega juba pikendanud katseaega 3 kuu võrra ja P.J pole järeldusi teinud ning on rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi, tuleb pöörata P.J-ile mõistetud vangistus 1 kuu 27 päeva täitmisele. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Helle Tamm

Kohtunik