1-10-5003/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-5003

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-5003 (09249000127) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses R.A süüdistus KarS § 25 lg 2 § - 199 lg 2 p 8, 9 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav R.A

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, , emakeel-eesti, t põhiharidus öökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 04.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel

3 kuud vangistust tingimisi 18 kuud katseajaga, väärteokorras

karistatud keeld alates

5 korral, tõkend: elukohast lahkumise 22.03.2010. a

Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.A KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karituseks mõista 3 - (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 04.06.2009.a Tartu Maakohtu otsusega

kriminaalasjas 1-09- mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 8703 R.A-le (kolm) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuostuste kogumis R.A-le mõista

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistus asendada R.A-le 360 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus)

kuud. R.A KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima Kar

S § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

2(3)

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamisek s.

Käitumiskontrolli teostamiseks

määrata

katseajaks Tartu vangla R.A kriminaalhooldusosakonna

Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda R.A-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat vii

ssada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu

540 (viissada nelikümmend) krooni vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks) kuu jooksul kohtuotsuse

1 (

jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017,

viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas

0 krooni, jätta riigi kanda. 84

R.A suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.A süüdistatakse selles, et tema olles 04.06.2009. a karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

23.11.2009 kella 16.20 ajal Jõgeva linnas Aia 33 Jõgeva Majandusühistu Pae Konsumi poe laoruumist kinnise lukustamata ukse avamise teel - , süstemaatiliselt püüdis võtta ära võõra vallasasja

0,5 liitrise Saku Light õlu väärtusega 14 krooni, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kolmandate isikute sekkumise tõttu.

Seega R.A, pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 25 lg §

2 - 199 lg 2 p 8,

9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § § 199 lg 2 p 8, nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

25 lg 2 -

9 ette

süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurenda

da R.A-le

mõistetud karistust 04.06.2009. a Jõgeva Maakohtu otsusega 1 8703 mõistetud karistuse -09-

ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra, mõistes R.A-le lõplikuks karistuseks kahe

3(3) kohtuotsuse järgi 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga,

mõistes kokku 360 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 6 kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on R.A kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid j elama kohtu määratud alalises elukohas; a kohustusi:

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks; , töö või saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1380 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest tema poolt taotletud ulatuse makstavad tasud, s.o kokku 540 krooni s (350 kr + 100 kr = 450 kr + 20%, s.o 90 kr = 540 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52

ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi

osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi

õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada

arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja

teisest linnast (antud juhul Paidest), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 840 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Kohtunik