3-20-1198/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.07.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1198

Haldusasi

Osaühing

Alfa-Omega

Communications

kaebus

vaidlustusasjas

92-20/215323

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

11.06.2020

allkirjastatud

otsuse

punkti 3 täielikuks tühistamiseks ja punkti 4 tühistamiseks

osas, millega jäi tagastamata riigilõiv 3/5 ulatuses ning

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 04.05.2020 otsuse nr

1.1-5.2/20/365 punkti 4 tühistamiseks, millega tunnistati

edukaks OÜ Idea PR pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing Alfa-Omega Communica-

tions, esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel ja seadusjärgne

esindaja Viive Aasma

Vastustaja (hankija) – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esin-

dajad vandeadvokaat Diana Minumets ja volitatud esindaja

Siret Kade

Kolmas isik – Aktsiaselts Idea AD, esindaja vandeadvokaat

Kadri Matteus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 13.07.2020.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista osaühingult Alfa-Omega Communications aktsiaseltsi Idea AD kasuks välja menetlus-

kulud summas 2 234,25 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetlus-

kulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.08.2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.01.2020. a alustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS/hankija/vastustaja) avatud

hankemenetlusena

läbiviidavat

riigihanget

„Turismiarenduskeskuse

suhtekorraldusteenus“

(viitenumber 215323). Pakkumusi hinnatakse lähtuvalt hinna ja kvaliteedi suhtest järgmiste

2(12)

hindamiskriteeriumite alusel: 1) strateegilise konsultandi suhtekorraldusteenus (töötund) - 25%; 2)

konsultant-projektijuhi suhtekorraldusteenus (töötund) - 25%; 3) Eesti kui atraktiivse toiduturismi

sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020 - 40%; 4) strateegilise konsultandi kogemus -

10%.

2. Pakkumused esitasid kuus pakkujat, nende seas OÜ Alfa-Omega Communications (kaebaja) ja

OÜ Idea PR.

3. 28.04.2020 kustutati OÜ Idea PR (ühendatav ühing) äriregistrist AS-ga Idea AD (ühendav

ühing) ühinemise tulemusel.

4. 04.05.2020 võttis hankija vastu otsuse, mille: p-dega 1.1-1.4 tunnistas nelja pakkuja, sh OÜ

Idea PR ja kaebaja pakkumused vastavaks; p-dega 2.1-2.2 tunnistas RHS § 114 lg 2 esimese lause

alusel mittevastavaks ja lükkas kahe pakkuja pakkumused tagasi; p-ga 3.1 hindas OÜ Hamburg ja

Partnerid pakkumust 64,39 väärtuspunktiga; p-ga 3.2 hindas Akkadian OÜ pakkumust 66,67

väärtuspunktiga; p-ga 3.3 hindas OÜ Idea PR pakkumust 80,84 väärtuspunktiga; p-ga 3.4 hindas

kaebaja pakkumust 74 väärtuspunktiga; p-ga 4 tunnistas edukaks OÜ Idea PR pakkumuse; p-ga 5

jättis OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris RHS § 104

lg 8 alusel edukaks tunnistatud pakkuja; p-ga 6 otsustas sõlmida OÜ-ga Idea PR kui eduka

pakkujaga hankelepingu.

5. 13.05.2020 esitas kaebaja VAKO-le vaidlustuse hankija 04.05.2020 otsuse punktide 3.4, 4, 5 ja

6 kehtetuks tunnistamiseks.

6. VAKO tegi 11.06.2020 otsuse, millega: 1) jättis vaidlustuse läbi vaatamata osas, mis puudutab

EAS juhatuse liikme 04.05.2020 järgmisi otsuseid: 1.1 otsus hinnata kaebaja pakkumust 74

hindepunktiga (EAS otsuse p 3.4); 1.2 otsus kvalifitseerida OÜ Idea PR kui edukas pakkuja (EAS

otsuse p-s 5 sisalduv teine otsus); 1.3 otsus sõlmida OÜ-ga Idea PR hankeleping (EAS otsuse p 6);

2) rahuldas vaidlustus läbi vaadatavas osas osaliselt ning tunnistas kehtetuks EAS juhatuse liikme

04.05.2020 otsuse OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta

(EAS otsuse p-s 5 sisalduv esimene otsus); 3) jättis kaebaja menetluskulud vaidlustuse osalise läbi

vaatamata jätmise episoodis tema enda kanda; 4) mõistis EAS-ilt kaebaja kasuks välja vaidlustuse

osalise rahuldamise episoodis 256 eurot viimase tasutud riigilõivust ja tema lepingulise esindaja

kulud summas 640 eurot.

7. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1 Juba eos tuleb jätta läbi vaatamata kaebaja nõue kaebaja pakkumuse hindamise kohta 74

punktiga (otsuse p 3.4), nõue OÜ Idea PR kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta (otsuse p 5);

nõue OÜ-ga Idea PR, kui eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimise kohta (p 6). Seoses otsuse p.

3.4 p 6 vaidlustamisega tuleb selgitada, et vaidlustatavate otsuste loetelu on sätestatud riigihangete

seaduse (RHS) § 185 lg 2 p-des 2-8. Kumbki otsus ei lange RHS § 185 lg 2 p-des 2-7 mainitud

otsuseliigi alla. Pakkuja otsusele kindla arvu hindepunktide andmise otsuse ja eduka pakkujaga

hankelepingu sõlmimise otsuse puhul ei tule kõne alla ka RHS § 185 lg 2 p 8. RHS ei näe ette, et

hankija peaks igale pakkumusele antavad hindepunktid vormistama eraldi otsusena. RHS § 117 lg

1 näeb ette ainult hankija kohustuse hinnata pakkumusi ning otsustada seejärel, milline pakkumus

on edukas. Vaidlustaja jaoks on piisav esitada kaebus edukaks tunnistatud pakkuja otsusele. Seda

on kaebaja praegusel juhul ka teinud. RHS ei näe avatud hankemenetluses ette hankelepingu

sõlmimise otsuse tegemist. Kui hankija otsustab seda teha, siis on tegemist halduse siseaktiga.

Seega ei ole avatud hankemenetluse puhul eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimise otsus vastu

võetud RHS alusel ning ei ole seetõttu ka vaidlustatav. Seonduvalt OÜ Idea PR, kui eduka

pakkuja kvalifitseerimise otsusega tuleb toonitada, et vaidlusaluses hankes ei ole seatud ühtegi

kvalifitseerimise tingimust. See ei ole õigusvastane, kuivõrd RHS § 98 lg 1 esimese lause järgi on

pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine hankija võimalus, mitte kohustus. RHS § 104 lg 8 teist

lauset ei tule tõlgendada üksnes grammatiliselt. Kokkuvõtvalt on hankija otsus eduka pakkuja

3(12)

kvalifitseerimise kohta selles hankes võetud vastu liialduslikult. Tegemist on sisutühja otsusega,

mis ei saa rikkuda kellegi õigusi.

7.2 Vaidlustuse keskne nõue puudutab hankija 04.05.2020 otsuse punkti 4, millega tunnistati OÜ

Idea PR pakkumus edukaks. Viidatud otsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et edukaks

pakkujaks on ekslikult märgitud OÜ Idea PR, kes oli selleks päevaks äriregistrist juba kustutatud

(kanne tehti 28.04.2020). Kui üldõigusjärgluse korral viidatakse hankija otsuses ekslikult

ühendatavale ühingule, tuleb lugeda, et tegelikult on peetud silmas üldõigusjärglast. Seega ei

puuduta hankija otsus lõppenud õiguste ja kohustuste liini. Ühinemisel läks AS-le Idea AD üle ka

kohustus olla seotud pakkumusega, mille OÜ Idea PR vaidlusaluses riigihankes tegi. See

tähendab, et OÜ Idea PR pakkumus sai ühinemise tagajärjel Idea AD pakkumuseks.

7.3 Pakkumuse esitamise kutse (PEK) p-s 7.3 sätestatud hindamiskriteeriumi puhul ei ole tegemist

arvandmetel põhineva ja läbinisti objektiivse hindamisega. Tegemist on kirjaliku loovtöö

kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja

hinnanguruumi. Seega oli hankijal pakkumuste kvaliteedi hindamisel lai kaalutlusruum ning

vaidlustuskomisjon ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest, st hakata ise pakkumust hindama.

Hinnata saab vaid seda, kas hankija on järginud menetlusnorme ja ei ole teinud ilmseid

kaalutlusvigu.

7.4 Vaidlustaja esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, nagu hinnanuks pakkumusi ilmselgelt

ebakompetentne komisjon või et komisjon oleks olnud kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud.

Samuti ei ole tõendatud, et tema loovtöö sai teenistust madalamaid hindepunkte põhjusel, et

hankija hindas seda võrdluses teiste pakkujate töödega ja võimalik, et teised tööd meeldisid

hankijale rohkem. Riigihanke alusdokumentide kohaselt võrreldi pakkumusi omavahel vaid kahe

hindamiskriteeriumi puhul neljast ning need puudutavad arvulisi näitajaid. Ülejäänud kahe

kriteeriumi puhul vaadeldi iga pakkumust asjaomaste hindamisreeglite (PEK p 7.3) valguses

eraldi. PEK p 7.1 näol on tegemist üldise põhimõttega, mida täpsustavad konkreetsed

hindamisreeglid, nagu nt PEK p 7.3.

7.5 Hankija esile toodud faktilised asjaolud seoses alakriteeriumis „Kommunikatsiooniplaani

terviklikkus“ kaebajale 2 hindepunkti andmisega vastavad tõele. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja.

Ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid hankija olulisele kaalutlusveale. Hankija esile toodud

probleemid on jälgitavad ja mõistlikult usutavad ning tema osundatud riskid ja kitsaskohad

esinevad, mistõttu ei ole kaebaja pakkumusele 2 punkti andmine ilmselgelt väär. Hankija andis

alamkriteeriumi „Sõnumid“ alusel kaebaja pakkumusele 5 hindepunkti. Ka siin vastavad hankija

esile toodud faktilist laadi väited tõele ning hankija sisuline kriitika ei ole meelevaldne või

ilmselgelt ülekohtune. Alakriteeriumi „Kanalid“ alusel andis hankija kaebaja pakkumusele 5

hindepunkti. Hankija esile toodud faktilised asjaolud vastavad tõele. Hankija on esile toonud

erinevaid

probleemkohti

ja

riske,

mis

on

usutavad

ja

jälgitavad.

Alakriteeriumis

„Kommunikatsiooniplaani teostatavus“ andis hankija kaebaja pakkumusele 2 alapunkti. Hankija

on põhjendustes välja toonud summad. Hankija tunneb oma eelarvet hästi, samuti on tal

küllaldaselt ürituste korraldamisega seotud kogemusi, et vaidlustaja presenteeritud summade

pinnalt peljata eelarve ületamist. Kokkuvõttes ei ole hankija kaebaja pakkumuse hindamisel

kriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule

2020“ alusel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud ilmselgelt kaalutlusvigu.

7.6 Hankija 04.05.2020 otsus OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise kohta on õigusvastane. Hankija kontrollis 18.05.2020 ka AS Idea AD suhtes kõrvaldamise

aluste puudumist üksnes osaliselt. Samas ei ole hankija kõnesoleva isiku suhtes kontrollinud

nende kõrvaldamise aluste esinemist, mille puhul on peamiseks infoallikaks hankepassis esinevad

kinnitused. AS Idea AD hankepassi ei esitanud, st hankija ei ole kõigi kõrvaldamise aluste

puudumist kontrollinud. Hankepassi esitamist oleks tulnud nõuda.

4(12)

7.7 Vaidlustuse viiest nõudest kolm jäid läbi vaatamata, kahest läbi vaadatud nõudest saab

rahuldatud üks, millest tulenevalt mõistis VAKO RHS § 198 lg 2 alusel hankijalt välja 1/5 tasutud

riigilõivust ja 1/5 põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest.

8. Kaebaja esitas 20.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse punkti 3

tühistamiseks täies ulatuses; punkti 4 tühistamiseks osas, milles jäeti tagastamata riigilõiv 3/5

ulatuses ja EAS 04.05.2020 otsuse punkti 4 tühistamiseks osas, milles tunnistati edukaks OÜ Idea

PR pakkumus.

9. Tallinna Halduskohus võttis 22.06.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

EAS ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS-i Idea AD.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja tugineb kaebuses järgmistele asjaoludele.

10.1 Kaebaja vaidlustab hankija otsuse tunnistada edukaks OÜ Idea PR pakkumus põhjusel, et

hankija rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, omistades kaebaja pakkumusele samade hindamiskri-

teeriumite alusel, kuid edukaks tunnistatud pakkumusega vähemalt samaväärse pakkumuse eest

alusetult vähe punkte ning pakkumuse esitamise hetkeks oli pakkumuse esitanud isik lõppenud.

Väärtuspunktide andmisel rikuti selgelt kaalutlusõigust ja võrdse kohtlemise kohustust. Asjatundja

arvamus kinnitab, et kaebaja pakkumuse sisuline kvaliteet on hankija kehtestatud eesmärke ja hin-

damiskriteeriumeid kohaldades sellele omistatud väärtusest kõrgem. Suhtekorraldusteenuse vald-

konnas on kaalutlusvea tuvastamisel võimalik tugineda eksperdiarvamusele. VAKO tugines kae-

baja väidetele vastamisel ainult EAS selgitustele, ega pidanud asjatundja arvamust millekski.

Praeguses asjas tuleb eristada tõendeid ja hankija enda selgitusi.

10.2 Kaebaja vaidlustab tema pakkumuse hindamise osas, mis puudutab pakkumuses sisaldunud

kommunikatsiooniplaani kvaliteeti, so „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikat-

siooniplaan Rootsi turule 2020“, mille eest on võimalik saada maksimaalselt 40 punkti. OÜ Idea

PR pakkumusele omistati selles osas 40 punkti, kaebaja pakkumusele 14 punkti. Pakkumuste

punktivahe on 6,84 punkti, mis tähendab, et ainuüksi ühe kategooria hindamisel 2 punkti asemel

näiteks 10-ga tähendaks, et edukaks on tunnistatud seda mitte vääriv pakkumus.

10.3 Pakkumuse hindamisel, mis sai 40 punkti on analüüsitud üksnes positiivseid asjaolusid ning

kaebaja pakkumuse puhul on kolme alakriteeriumi puhul analüüsitud vaid negatiivseid asjaolusid.

Vaid ühe alakriteeriumi puhul „Kanalid“ on märgitud ka positiivne asjaolu. Analüüsides pakku-

muste sisulist poolt on tuvastatav pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Nimetatu nähtub asjaolust, et

seda, mida eduka pakkumuse puhul peeti positiivseks, peeti kaebaja puhul negatiivseks või ei ar-

vestatud üldse, ja seda korduvalt. Alakriteerium „Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ puhul

asjaolu – turistide suunamine liikuma pealinnast välja, suurendamaks ööbimiste arvu ei mainita

kaebaja puhul üldse, kuid OÜ Idea PR puhul hinnatakse kõrgelt. Asjaolu, mis ühel puhul loeti po-

sitiivseks, on teisel puhul negatiivne. Eduka pakkumuse puhul loeti, et riskid ei ole olulised, kuid

kaebaja puhul heideti riskide olemasolu ette. Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul olukorras, kus edu-

kas pakkumuses ei ole nähtavalt ja hanketingimustele vastavalt meediakanaleid nimetatud ega

põhjendatud, ning kaebaja pakkumuses on nõutu esitatud vajaliku täpsusega, on ebavõrdne koht-

lemine ilmne - esimesele omistatakse maksimum 10 punkti, teisele aga 5 punkti. Alakriteerium

„Kommunikatsiooniplaani teostatavus“ puhul ei mainita üldse, et kaebaja pakkumus sisaldas

Rootsi poolset partnerit. Ebavõrdne kohtlemine tervikuna on kõige asjakohasemalt tuvastatav asja-

tundja arvamusele tuginedes. Asjatundja Jens Linder on arvamusel, et kaebaja pakkumuse kvali-

teet on vastav 35-le punktile, mitte 14-le.

10.4 „Kommunikatsiooniplaani terviklikkuse“ alakriteeriumi puhul on esile toodud mitmeid as-

jaolusid, mis ei vasta tegelikult pakutule või on lihtsalt paljasõnalised. Ei ole arvestatud, et HD

5(12)

kommunikatsiooniplaani enda tehnilises kirjelduses nõutakse Expressis verbis Bocuse d`Or toi-

mumisele tähelepanu pööramist. Seega ei saa Bocuse d`Or`ga arvestamine olla etteheidetav. Eesti

brändi järgimine oli kohustuslik ning Taste Estonia on Brand Estonia osa. EAS ei ole vaevunud

tegelema talle kuuluva kaubamärgiga Taste Eestonia. EAS suhtles Taste Estonia Facebook lehe

loonud Nami-Nami esindajaga ja sai enne pakkumuste esitamist kinnituse, et kõnealust märki võib

pakkumuste esitamisel kasutada. Kaebaja on praeguseks loonud alternatiivse Taste Estonia Fa-

cebooki lehe, sama nimega leht võib olla erinevatel omanikel. Taste Estonia kuulub Brand Estonia

märkide gruppi ning kõik huvilised saavad neid Eesti tutvustamisel kasutada. Domeeni tasteesto-

nia.ee kasutamist ei ole kaebaja pakkunud. Seega on EAS süüdistused Taste Estonia kanalite hõi-

vatusest asjakohatud. Ei ole arvestatud, et Taste Estonia nimega Facebooki leht on sattunud EAS

enda tegevusetusest teise isiku kasutusse, kes on valmis selle EAS-le loovutama. EAS pidas puu-

duseks ka „sündmustele keskendumist“. Vastava asjaolu esinemist on hanketingimustes eeldatud.

Alakriteeriumi „Sõnumid“ puhul hindas komisjon ekslikult sõnumite pähe infot slaidil 4, mille

pealkiri on „Strateegilisest lähenemisest“, mitte „Sõnumid“. Slaidil 5 on iga sõnumi taga põhjen-

dused. Faktiliselt vale on EAS põhjendus väitega näidete puudumine, kuidas sihtgrupile huvitavalt

rääkida, et Eesti toit on puhas, tervislik ja mahe. Kaebaja pakutud tegevus on pühendatud just sel-

lele. Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul ei nähtu, mis kaalutlustel peab EAS probleemiks Eesti riigile

kuuluva ja kasutuses mitteoleva domeeni „Taste Estonia“ märgi kasutamist.

10.5 Ei ole vaidlust, et pakkuja OÜ Idea PR lõppes juriidilise isikuna 28.04.2020 ja pakkumusi

hinnati 04.05.2020. Oma lõppemisest (õigusjärglasega või ilma) peab hoolsuskohustusest tulene-

valt pakkuja teavitama hankijat. Olukorras, kus hankija peab hindama pakkumust, mille teadaolev

tahteavalduse kandja on lõppenud, ei ole hinnatav pakkumus pakkumuse definitsioonist lähtuvalt

enam pakkumus. Tegemist on olulise rikkumisega lõppenud pakkuja poolt.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11.1 EAS ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ega hinnanud kaebaja pakkumust liiga ma-

dalalt. Kõikide pakkumuste hindamisel lähtus EAS riigihanke alusdokumendi (RHAD) p-s 7.3

toodud hindamiskriteeriumitest. Kõik asjaolud, mida majanduslikult soodsaima pakkumuse välja-

selgitamisel arvesse võeti, on riigihanke alusdokumendis välja toodud.

11.2 Hindamiskriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaan

Rootsi turule 2020“ raames esile toodud 4 alakriteeriumi alusel hindamise puhul on tegemist kvali-

teedi hindamisega, mis nagu ka VAKO märkis, kätkeb endas juba oma olemuselt teatud subjek-

tiivsuse elementi. Kaebaja ei ole riigihanke alusdokumenti vaidlustanud. Muu hulgas on RHAD-is

selgelt välja toodud, et viidatud hindamiskriteeriumi raames hindab pakkumusi hindamiskomisjon

kollegiaalselt. VAKO on kinnitanud hindamiskomisjoni erapooletust ja leidnud, et toodud kaalut-

lused on kaalutletud ja piisaval määral motiveeritud. Kaebaja etteheited hindamiskomisjoni kallu-

tatuse ja ebaprofessionaalsuse suunal on põhjendamatud. EAS on veendunud hindamiskomisjoni

erapooletuses ja ametialases pädevuses. Kõik hindamiskomisjoni liikmed omavad magistrikraadi

suhtekorralduse ja/või turunduse vallas ning töökogemust vastavas valdkonnas keskmiselt 11 aas-

tat. Kaasatud oli ka üks välisekspert. Otsused langetati konsensuslikult, ehk üksmeelselt ning selli-

ne hindamisviis võimaldab kõige efektiivsemalt minimeerida üksikliikme võimalikku kallutatust,

kuna eeldab kõigi osalejate nõusolekut ja vastuväidete lahendamist.

11.3 Vastustaja nõustub, et Jens Linderi äol on tegemist oma eriala professionaaliga, kuid kindlasti

mitte ainsaga. EAS-il on kindel arusaam, mida soovitakse hankida ja mis on konkreetse hanke

eesmärgid. EAS seab kaebaja eksperdi erapooletuse kahtluse alla, kuna tegemist on kaebaja pak-

kumuses välja toodud influentsaga. Seega ei ole välistatud, et eksperdil on huvi, et just kaebaja

osutuks edukaks pakkujaks. Eksperdi hinnangud on ka pinnapealsed, mida tõendab ka asjaolu, et

6(12)

kaebaja pakkumusele on valdavalt antud maksimumhinded, ehkki kaebaja pakkumuses esines

puuduseid, mida ei saa olematuks muuta.

11.4 Kui pakkumus sisaldab negatiivseid aspekte, ei ole pakkumusele võimalik maksimumpunkte

omistada. Samuti ei ole võimalik negatiivseid asjaolusid välja tuua, kui neid ei esine. Kaebaja

pakkumus sai kommunikatsiooniplaani terviklikkuse ja teostatavuse alakategoorias 2 punkti põh-

jusel, et selles esitatud kommunikatsiooniplaan ei moodustanud tervikut ega olnud etteantud eelar-

ve juures valdavas osas realistlik. Sõnumite ja kanalite alakategoorias aga 5 punkti, kuna sõnumid

olid laialivalguvad ja fookuseta ning kanalid sihtgrupini jõudmiseks mitte kõige efektiivsemad.

11.5 Vastustaja ei tauninud kuidagi seda, et suunatakse turiste liikuma pealinnast väljapoole, vaid

seda, kuidas kaebaja seda teha plaanis – läbi sündmuste, mille toimimine ja edukus ei sõltunud

hankijast ega pakkujast. Eduka pakkuja puhul oli olukord vastupidine, ning komisjon tõi selle ka

välja. EAS eesmärgiks on jõuda hankelepingusse pakkujaga, kelle pakkumuses toodud kommuni-

katsiooniplaan on kindlalt ja reaalselt ellu viidav ja mõlema osapoole mõjusfääris. Nii edukas pak-

kumus kui ka kaebaja pakkumus sisaldasid riske. Oluline erinevus on, et edukas pakkuja maandas

olemasolevad riskid.

11.6 EAS-le jääb arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt ei ole edukas pakkuja pakkumuses

nähtavalt ja hanketingimustele vastavalt meediakanaleid nimetanud ega põhjendanud. Olenemata

RHAD lisa 1 punktis 7 sätestatust sidus kaebaja Bocuse d`Ori üheks olulisemaks kommunikat-

siooniplaani tegevuseks. Lisaks on pakkuja end sidunud Bocuse d`Or Euroopa osas sündmusega

ProfExpo Food Village, mille toimumine polnud kunagi kinnitatudki. Erinevalt kaebajast näeb

edukas pakkuja Bocuse d`Ori kui Eestis toimuvat sündmust vaid lisavõimalusena, kus suhteid

luua, kuid see ei ole kampaanias määrava tähtsusega ega eraldi eelarvega nagu kaebaja pakkumu-

ses.

11.7 Kaebaja väited kaubamärgi Taste Estonia osas on asjakohatud. Kaubamärk on kasutusel toi-

duainetööstuse tutvustamiseks maailmas, mitte Eesti toidukultuuri edendamiseks. Teiseks tuleks

alles hankijal hakata jõupingutusi tegema, et Taste Estonia erinevad kanalid EAS omandisse saa-

da. Hanke eesmärgiks on aga jõuda lepinguni pakkujaga, kelle esitatud kommunikatsiooniplaani

saab hakata kohe lepingu sõlmimise järgselt ellu viima. Asjaolu, millist sotsiaalmeedia kanalit

soovib EAS enda omandisse saada otsustab EAS ise. Brändiraamat annab materjalid ja juhised

Eesti tutvustamiseks, kuid igal konkreetsel sõnamärgil on oma kindel eesmärk ja kasutusvaldkond.

Pakkumuste hindamisel lähtus hankija kaebaja poolt viimasena esitatud 20 slaidilisest kommuni-

katsiooniplaanist, mistõttu on ka viidatud hindamiskomisjoni põhjendustes sõnumite slaidile 4

mitte 5.

11.8 Pakkuja ühinemine hanke keskel ei mõjuta hanke tulemust. Edukas pakkuja teavitas EAS-i

õigusjärglusest peale hanke tulemuste teada saamist (06.05.2020). Õigusjärglust ei avastanud

VAKO omal algatusel, vaid selle teema tõstatas kaebaja. Mööname, et asjaolu, et OÜ Idea PR ei

teavitanud EAS-i õigeaegselt ühinemisest, on hoolsuskohustuse rikkumine, kuid see ei ole aluseks

koheselt vastutuse kohaldamisele. RHS-ist ei saa järeldada, et pakkujate õigusjärglus oleks keela-

tud. See oleks vastuolus ka ettevõtlusvabaduse põhimõttega.

Kolmanda isiku seisukoht

12. Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kokkuvõtli-

kult on VAKO õigesti lahendanud kaebaja vaidlustuse ning VAKO otsuse tühistamiseks või

muutmiseks puuduvad alused.

12.1 VAKO on õigesti leidnud, et hankija ei ole kaebaja pakkumuse hindamisel lähtunud ebaõige-

test asjaoludest ega teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. VAKO on oma seisukohti otsuse punktides

23-40 põhjalikult põhjendanud. VAKO on õigesti välja toonud, et vaidlusaluse hindamiskriteeriu-

mi puhul ei ole tegemist arvandmetel põhineva ja läbinisti objektiivse hindamisega ning hankijal

7(12)

oli pakkumuste hindamisel lai kaalutlusruum. VAKO ega kohus ei saa ise kaalutlusõigust teostada

ja pakkumusi hinnata.

12.2 VAKO on õigesti leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist ei välistanud

kolmanda isikuga ühinemine ja üldõigusjärglus. VAKO on õigesti leidnud, et kui üldõigusjärgluse

olukorras viidatakse hankija otsuses ekslikult ühendatavale ühingule, kes on äriregistrist kustuta-

tud, tuleb vastava otsusega tutvudes ja sellele sisu andes viga mõtteliselt parandada ning lugeda, et

tegelikult on silmas peetud ühendavat ühingut, kui õigusjärglast. Vastav seisukoht on kooskõlas

kehtiva õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga.

12.3 Hankija hindab pakkuja vastavust nõuetele pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Vastav

nõue on sõnaselgelt kehtestatud RHS § 104 lg-s 8. Võrreldes RHS § 104 lg-s 6 sätestatud formaal-

se eelkontrolliga on tegemist sisulise kontrolliga. RHS ei reguleeri täpsemalt olukorda, kui han-

kemenetluse jooksul leiab aset pakkuja ühinemine ja õigusjärglus. VAKO on õigesti leidnud, et

sellises olukorras tuleb hankijal nõuda üldõigusjärglaselt hankepassi esitamist. Hankija nõudiski

kolmandalt isikult hankepassi esitamist, mida kolmas isik samal päeval ka tegi. Ühinemisleping on

kätte saadav Ametlikest Teadaannetest alates 20.01.2020. Menetlusökonoomia põhimõttest tule-

nevalt ei oleks ka mõistlik pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamine, et hankija saaks

teha uue samasisulise otsuse. Järelikult ei ole õige kaebuse väide, et kolmas isik ei teavitanud han-

kijat õigeaegselt ühinemisest või et see tingiks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tühistamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

14. Tulenevalt kaebuse nõuetest ei ole kohtumenetluses enam vaidlust järgnevate hankija otsuste

üle: otsus hinnata kaebaja pakkumust 74 hindepunktiga (otsuse p 3.4); otsus kvalifitseerida OÜ

Idea PR, kui edukas pakkuja (otsuse p-s 5 sisalduv otsus); otsus sõlmida OÜ-ga Idea PR

hankeleping (otsuse p 6). Viidatud nõuetes jättis VAKO kaebaja poolt esitatud vaidlustuse läbi

vaatamata ning kaebaja ei ole VAKO otsust selles osas vaidlustanud. Lisaks ei ole

kohtumenetluses enam vaidlust hankija otsuse üle OÜ Idea PR, kui eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta (otsuse p-s 5 sisalduv otsus). Nimetatud otsuse

tunnistas VAKO kehtetuks ning viidatud osas ei ole VAKO otsust vaidlustatud. Seega on

kohtumenetluses vaidluse all hankija otsus nr 4, millega tunnistati RHS § 117 lg 1 teise lause

alusel edukaks OÜ Idea PR esitatud pakkumus, kui majanduslikult soodsaim pakkumus.

Täpsemalt

on

vaidlus

selles,

kas

kaebaja

pakkumust

on

hinnatud

liiga

madalalt

hindamiskriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi

turule 2020“ alusel.

15. Kaebaja märgib kaebuses õigesti, et VAKO ei ole otsuses sõnaselgelt märkinud, et viimati

nimetatud nõue jääb rahuldamata. Samas on VAKO otsuse punktist 2 tuletatav, et põhinõuded,

mis kuulusid rahuldamisele, on toodud nimetatud punktis ning ülejäänud osas jääb vaidlustus kas

rahuldamata või läbi vaatamata. Kuna kaebaja vaidlustas vaidlustuses hankija otsuse punkti 4, siis

järeldub sellest, et VAKO jättis selle kaebaja nõude rahuldamata. Samuti on poolte vahel vaidlus

menetluskulude jaotuse küsimuses. Seega on asja läbi vaatamise piirid määratletud ning järgnevalt

lahendab kohus kaebuse.

16. Kaebaja arvates on tema pakkumust hinnatud liiga madalalt hindamiskriteeriumi „Eesti kui

atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020“ alusel. Kaebaja

pakkumusele omistati nimetatud alakriteeriumi alusel 14 väärtuspunkti ning kolmanda isiku

pakkumusele 40 väärtuspunkti, st maksimaalne väärtuspunktide arv.

17. RHAD p 7.3 kohaselt hinnati hindamiskriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha

kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020“ raames pakkumusi nelja alakriteeriumi osas, milleks

olid kommunikatsiooniplaani terviklikkus, sõnumid, kanalid ja kommunikatsiooniplaani

8(12)

teostatavus. Alakriteeriumite raames anti pakkumustele hindeks 10, 5 või 2 punkti. Hankija andis

kaebaja pakkumusele kommunikatsiooniplaani terviklikkuse ja teostatavuse alakategooriates 2

punkti ning sõnumite ja kanalite alakategooriates 5 punkti. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et

asjaomase hindamiskriteeriumi puhul ei ole tegemist arvandmetel põhineva ning läbinisti

objektiivse hindamisega, nagu seda on nt mingite maksumuste kõrvutamine. Tegemist on kirjaliku

loovtöö kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi

ja hinnanguruumi. Kohtu arvates ongi nimetatud subjektiivsuse aspekti minimeerimiseks RHAD-s

välja toodud, et viidatud alakriteeriumi puhul hindab kommunikatsiooniplaani hankija poolt

moodustatud komisjon kollegiaalselt ning iga alakriteeriumi puhul leitakse komisjoni liikmete

ühine hinne (väärtuspunktide arv). See tähendab, et komisjoni liikmed pidid iga alakriteeriumi

osas antavas väärtuspunktide arvus jõudma üksmeelele. Tegemist ei olnud punktide

summeerimisega, mille puhul komisjoni liikmete subjektiivsetel hinnangutel oleks oluliselt

suurem kaal. Nimetatud kontekstis ei ole ka asjakohane tõend kaebaja poolt esitatud

eksperdiarvamuse hinnang, mille kohaselt oleks kaebaja pakkumus väärinud 35 hindepunkti. Kuna

tegemist oli kollegiaalse hindamisega, ei ole üksikisiku poolt antavatel hinnetel mingit kaalu ning

ei ole teada, millisele seisukohale oleks ekspert jäänud olukorras, kus ta oleks võtnud hindamisest

osa komisjoni liikmena. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et tema loovtöö võis

saada võrdluses teiste loovtöödega teenitust madalamad hindepunktid põhjusel, et hankija hindas

seda võrdluses teiste pakkujate töödega ning võimalik, et teised tööd meeldisid hankijale rohkem.

Igat pakkumust vaadeldi RHAD p-s 7.3 toodud hindamisreeglite alusel eraldi ning hindepunktid

anti kollegiaalselt. See tähendab, et pakkujate poolt esitatud kommunikatsiooniplaane mitte ei

võrreldud omavahel, vaid neile anti väärtuspunktid sõltumata sellest, millised väärtuspunktid anti

konkureerivale pakkumusele. Hindamiskriteeriumist tulenevalt ei ole välistatud, et nii kaebaja kui

ka kolmanda isiku pakkumused oleksid võinud saada ka sama arvu hindepunkte. Tegemist ei

olnud paremusjärjestuse kujundamisele suunatud hindamisega vaid kvaliteedi hindamisega.

18. Kohus leiab, et asja materjalid ei kinnita kaebaja kahtlust, mille kohaselt võis komisjoni

esimees mõjutada teisi komisjoni liikmeid kaebaja pakkumusele madalamate hindepunktide

andmisel. Vastustaja selgitas istungil, et tal puuduvad komisjoni liikmete poolt alla kirjutatud

individuaalsed hindamislehed või muud hindamistulemusi kajastavad kirjalikud dokumendid.

Asjaolu, et vastavad dokumendid puuduvad, ei tähenda veel seda, et komisjoni liikmed oma

sisulisi hinnanguid ei andnud, vaid piirdusid komisjoni esimehe seisukohaga nõustumisega. Sellist

väidet ei kinnita hindamiskomisjoni 13.04.2020 e-kiri otsusele jõudmise kohta. Viidatud e-kirjast

nähtub, et komisjoni esimees on seisuga 08.04.2020 koondanud kokku komisjoni liikmete poolt

antud hinnangud ning edastanud need komisjoni liikmetele tutvumiseks. E-kiri on saadetud

koopiana ka hankijale. Kirjast nähtub, et enne kirja saatmist on komisjoni liikmed jõudnud

hindepunktide osas konsensuslikule seisukohale, v.a kaebaja loovtööd puudutavas osas, mille

puhul nähtub, et komisjoni liikmete seisukohad läksid lahku küsimuses, kas anda tööle

alakriteeriumi „Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ osas 2 või 5 punkti. Viidatud e-kirjast ei

nähtu, et komisjoni esimees oleks kujundanud oma seisukoha ning saatnud selle kinnitamiseks

teistele komisjoni liikmetele. E-kirjast nähtub, et komisjoni esimehele olid varasemalt esitatud

komisjoni liikmete seisukohad ning ta saatis need komisjoni liikmetele tutvumiseks. 13.04.2020 e-

kirjas informeerib komisjoni esimees hankijat, et komisjon jõudis konsensuslikule seisukohale.

Seega ei nähtu kohtule, et komisjon oleks väärtuspunktide andmisel kaldunud kõrvale RHAD p-s

7.3 toodud nõuetest. Kohus RHAD p 7.3 rikkumist ei tuvastanud ning seega ei ole käesolevas

vaidluses tähendust asjaolul, mis kanalite kaudu ja kuidas komisjoni liikmed konsensuslikule

seisukohale jõudsid. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas mõni komisjoni liige on hindamise kestel

oma seisukohta muutnud. Konsensuslik hindamine tähendabki seda, et võimalik on olukord, kus

komisjoni liige või liikmed peavad ühe pakkuja loovtööd niivõrd heaks, et suudavad veenda ka

teisi komisjoni liikmeid oma positsiooni õigsuses. See ongi konsensusliku hindamise mõte.

VAKO märgib õigesti, et hindamiskomisjoni tegutsemine konsensuse põhimõttel ei saa juba

olemuslikult a priori rikkuda kaebaja õigusi, kuna konsensuse põhimõttel töötamine saab töötada

9(12)

nii kaebaja kasuks kui ka kahjuks. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et kaebaja ei ole toonud välja

mistahes asjaolusid, mis viitaksid tema pakkumuse hindamise protseduuri õigusvastasusele.

19. Kaebaja

ei

nõustu

hankija

otsusega,

et

tema

loovtööle

alakriteeriumi

„Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ osas anti 2 hindepunkti. RHAD p 7.3 sätestab, et

pakkumus

selle

alakriteeriumi

alusel

väärib

hindepunkti

(miinimumhinne),

kui

kommunikatsiooniplaan ei moodusta toimivat tervikut ning võimaldab eesmärke täita ainult

vähesel määral. Valitud tegevused ei ole põhjendatud ja/või vastavate tegevustega on sihtgrupini

jõudmine raskendatud“. Sama sätte kohaselt väärib pakkumus maksimaalselt 10 punkti siis, kui

kommunikatsiooniplaan moodustab toimiva terviku, kombineerides eesmärkide täitmiseks

tõhusamaid kommunikatsioonitegevusi. Pakutud tegevused on põhjendatud ja sobivad hästi

sõnumite edastamiseks sihtgrupile.

20. VAKO on kaebaja etteheiteid analüüsinud otsuse punktis 30. Kohus nõustub VAKO

seisukohaga ega korda neid. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et vaidlustatud otsuse

põhjendustest ei ole võimalik tuvastada, et hankija oleks arvestanud eduka pakkuja puhul

positiivse asjaoluna ideed suunata turiste pealinnast väljapoole ning veetma pikemalt aega Eestis,

kuid kaebaja puhul seda arvestatud ei ole. Kaebaja loovtöö oli seotud mitmete erinevate üritustega,

mille toimumispaik ei olnud Tallinn, mistõttu ei saanud hankija kohtu arvates kaebaja poolt esile

toodut eirata. Hankija ei ole kohtumenetluses ka väitnud, et ta vastavat asjaolu eiranud oleks.

Hankija on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses selgitanud, et ta ei jätnud kaebaja poolt pakutud

lahendust tähelepanuta ega tauninud seda, vaid taunis viisi, kuidas kaebaja seda teha plaanis.

Hankija keskseks etteheiteks oli, et kaebaja plaanis seda teha läbi sündmuste, mille toimumine ja

edukus ei sõltunud ei hankijast ega ka kaebajast. Selliste ürituste osakaal kaebaja pakkumuses oli

2/3. Hankija on vaidlustatud otsuses põhjendatult välja toonud kaalutluse, mille kohaselt on

hankijal olnud varasemalt ebameeldivaid kogemusi üritustega, mis jäid ära. Hankija rõhutas, et

eesmärgiks oli taolist olukorda vältida ning mitte siduda kommunikatsiooniplaani konkreetsete

sündmustega. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus ei olnud seotud hankijast ja pakkujast

mitte olenevate sündmustega, vaid oli teostatav igal ajal, ei ole kolmanda isiku pakkumusele

rohkema arvu punktide andmine kaalutlusõiguse rikkumine. Samuti ei ole kaalutlusõiguse

rikkumine asjaolu, et kaebaja pakkumuse puhul peeti negatiivseks liigset keskendumist üritusele

Bocuse d`Or Euroopa voorule. Hankija ei heida seejuures kaebajale ette mitte seda, et

kommunikatsiooniplaanis nimetatud üritust kajastati, kuivõrd nagu kaebaja ise välja toob, siis oli

nimetatud üritusega arvestamine RHAD p 7 kohaselt kohane. Hankija etteheide seondub sellega,

et kaebaja on sidunud end liigselt nimetatud üritusega (peamine üritus art 1), ehkki RHAD p-s 7

on rõhutatud, et viidatud ürituse kajastusel on vaid lühiajaline mõju kuna Eesti kui atraktiivse

toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooni- ja turundustegevusi ei tehta süsteemselt, jooksvalt ja

pidevalt enne ja pärast antud sündmust. Samuti on hankija põhjendatult viidanud asjaolule, et

sõnamärgi „Taste Estonia“ kasutamine ei ole asjakohane ega pruugi anda soovitud tulemust, kuna

Taste Estonia domeen tasteestonia.ee on Maaeluministeeriumile kuuluv domeen, kuhu ehitatakse

2020. aastal valmima pidav Eesti toidusektori enamasti ekspordihuvile suunatud veebilehte.

Domeen ei ole mõeldud toidukultuuri edendamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et sellises

olukorras jääb Taste Estonia seos külaliste Eestisse meelitamisega (sõnumiga Visit Estonia)

kaugeks ning võimaldab täita kaebaja eesmärke vaid osaliselt. Eeltoodut kokku võttes on VAKO

õigesti leidnud, et kuigi kaebaja ei nõustu hankija järeldustega tema kommunikatsiooniplaani

terviklikkuse osas, siis ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid hankija olulisele kaalutlusveale. Kohus

nõustub, et hankija esile toodud probleemid on jälgitavad ja mõistlikult usutavad ning kaebaja

pakkumusele 2 hindepunkti andmine ei olnud ilmselgelt väär.

21. Hankija andis kaebaja pakkumusele alakriteeriumi „Sõnumid“ alusel 5 hindepunkti. RHAD p

7.3 järgi antakse pakkumusele selle alakriteeriumi alusel 5 hindepunkti (keskmine hinne), kui

pakutud sõnumite argumenteerituses esineb probleeme ning need pole piisavalt täpselt suunatud

sihtgrupile ja/või sobivad osaliselt eesmärkide täitmiseks. Võrdluseks, pakkumus väärib 10

10(12)

hindepunkti siis, kui pakutud sõnumid on hästi läbi mõeldud ja argumenteeritud ning on suunatud

täpselt sihtgrupile. Sõnumid sobivad väga hästi eesmärkide täitmiseks.

22. Kohtu hinnangul on vastustaja kohtumenetluses vastanud kaebaja etteheitele, mille kohaselt

hindas komisjon väidetavalt ebaõigel slaidil toodut. Kaebaja väidab, et tema poolt pakutud

sõnumid ei ole mitte slaidil 4 vaid 5. Vastustaja selgitas istungil, et kaebaja esitas esialgselt

kommunikatsiooniplaani 22 slaidil, mis ületas kommunikatsiooniplaani nõutavat mahtu, milleks

oli 20 slaidi. Kaebaja korrigeeris kommunikatsiooniplaani ning selle mahuks jäi 20 slaidi. Kuna

kaebaja eemaldas tiitellehe, siis sisaldusid tema poolt pakutud sõnumid slaidil 4. Kohus ning

menetlusosalised uurisid nimetatud slaidi ning vastustaja selgitas, et ei lähtunud sõnumite arvu

määratlemisel mitte kaebaja enda poolt esile toodud punktidest (mida oli 5) vaid punktides

sisaldunud sõnumite (lausete) arvust, saades selleks 7. Kohtu hinnangul ei pruugi vastustaja küll

olla õigesti määratlenud kaebaja poolt esile toodud sõnumite arvu, kuid nimetatu ei oma ka

määravat tähendust ega võimalda väita, et kaebaja kommunikatsiooniplaanile oleks pidanud

andma 10 punkti põhjusel, et kommunikatsiooniplaanis välja toodud sõnumite arv oli 5 nagu

nõutud. Nagu vastustaja on välja toonud, siis arvestas ta hindamisel asjaoluga, et sõnumite

argumenteerituses esines probleeme ning need ei olnud hankija arvates piisavalt täpselt suunatud

sihtgrupile ja/või sobivad osaliselt eesmärkide täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hankija otsuses

välja toodud, et hindamisel oleks arvesse võetud kaebaja poolt kirjeldatud tegevust tutvustada

Rootsi blogijatele meie puhast ja mahedat toitu. Seega ei ole kohtul ka võimalik kontrollida, kas

hankija on otsuse tegemisel viidatud tegevusega arvestanud. Nimetatu omaks aga tähendust

olukorras, kus hankija oleks andnud kaebaja pakkumusele antud alakategoorias miinimumpunktid.

Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija poolt esile toodud faktid võisid anda hankijale mõistliku

aluse jõuda otsuses toodud järeldusteni. Kui kaebaja rõhutas läbivalt sõnatähise „Taste Estonia“

kasutamist, aga seda polnud sõnagagi mainitud kampaania põhisõnumite all, siis võis see hankijas

õigustatult küsimusi tekitada. Seega ei ole hankija kohtu arvates teinud ilmselgeid kaalutlusvigu

andes kaebaja pakkumusele viidatud alakategoorias 5 punkti.

23. Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul andis hankija kaebaja pakkumusele 5 hindepunkti. RHS § 7.3

järgi antakse pakkumusele selle alakriteeriumi alusel 5 hindepunkti (keskmine hinne), kui kanalite

valik ei ole sihtgrupini jõudmiseks kõige efektiivsem. Kanalite valiku hulgas on kanal, mis ei

sobitu sihtgrupile. Kanalite valiku põhjendused (sh kanali ja kanali sihtgrupi kirjeldus) on

keskpärased. Pakkumus väärib 10 hindepunkti, kui kanalite valik võimaldab jõuda efektiivselt

sihtgrupini ja kanalite valik on hästi argumenteeritud (sh kanali ja kanalite sihtgrupi kirjeldus).

24. Viidatud alakriteeriumi puhul on hankija põhjendatult heitnud kaebajale ette, et „Taste

Estonia“ ja selle kanalid ei ole seotud linkide ja tegevuste kaudu turismiga, vaid veebidomeen

kuulub Maaeluministeeriumile ning sellele ehitatakse 2020. aastal valmima pidavat Eesti

toidusektori ekspordile suunatud veebilehte. Seega on sõnamärk loodud eesmärgiga toetada Eesti

toiduettevõtete eksporti välisriikides. Samuti on Taste Estonia nimeline Facebooki veebileht

eraisiku kasutada. Isegi kui kaebaja on loonud ka ise sama nimega veebilehe või saanud

olemasolevalt veebilehe omanikult nõusoleku veebilehe kasutamiseks, ei muuda see tõsiasja, et

veebidomeen on loodud muul eesmärgil kasutamiseks ning viidatud eesmärk ei vasta hanke

eesmärgile. Hankija kriitika viidatud kanali kasutamise osas on põhjendatud. Seega, ehkki hankija

hindas viidatud kategoorias väga kõrgelt kaebaja pakutud välismaiseid kanaleid, ning kaebaja

poolt tehtud taustatööd märkimisväärse hulga väljaannete ning sotsiaalmeedia mõjuisikute ja

kanalite leidmisel, on hankija võtnud kaalutletult arvesse tekkivat segadust brändi Taste Estonia

nimega ning hinnanud, et kokkuvõtvalt ei pruugi sellises olukorras väliskanalid kompaktselt ja

tulemuslikult tööle hakata. Seega on kohus seisukohal, et viidatud kaalutlused võisid põhjendatult

mõjutada vastustajat andma kaebaja pakkumusele 5 hindepunkti, mitte aga maksimaalselt 10

hindepunkti.

25. Alakriteeriumi „Kommunikatsioonplaani teostatavus“ puhul andis hankija kaebaja

pakkumusele 2 hindepunkti. RHAD p 7.3 kohaselt antakse pakkumusele selle alakriteeriumi alusel

11(12)

2 punkti (miinimumpunktid), kui kommunikatsiooniplaanis välja toodud tegevuste elluviimine

etteantud eelarve piires ja ajakuluga ei ole valdavas osas realistlik ja/või teostatav. Pakkumus

väärib 10 hindepunkti, kui kommunikatsiooniplaanis välja toodud tegevuste etteantud eelarve

piires ja ajakuluga on teostatav ja vastab reaalsele turusituatsioonile.

26. Hankija keskseks etteheiteks kaebajale on, et kommunikatsiooniplaanis välja toodud tegevuste

elluviimine etteantud eelarve piires ei ole valdavas osas realistlik. Tegevuste sisu arvestades on

eelarvestatud tehnilisteks kuludeks liiga väike osa eelarvest, ca 6000 eurot. Samuti heidetakse ette,

et kaebaja ei ole arvestanud mõningate tõenäoliselt tekkivate kuludega. Vastavat puudust on

möönnud kaebuses ka kaebaja ise viidates asjaolule, et kaebaja enda poolt tellitud Jens Linder

juhtis viidatud puudusele samuti tähelepanu. Kohtu hinnangul on hankija põhjendused aru

saadavad ning ei ole tuvastatav, et hankija oleks lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Hankija peab

tagama, et lepingu sõlmimisel hanke võitjaks osutunud pakkujaga on võimalik tellida pakkumuses

toodud teenust RHAD p-s 2.5 toodud hinna eest. Seega on tõepoolest küll hankija mure, kuidas ta

oma eelarvega välja tuleb, kuid olukorras, kus hankija on tuvastanud, et pakkuja poolt pakutud

eelarvega teenuse osutamine ei ole realistlik, ei saa talle ka ette heita, et ta sellisele pakkumusele

kooskõlas RHAD p-s 7.3 tooduga miinimumpunktid andis.

27. Kaebaja on ette heitnud, et menetluses ei ole arvestatud tema poolt tellitud eksperdi Jens

Linder arvamusega. Kohus nõustub, et hankija otsuste vaidlustamisel ning kaalutlusõiguse

rikkumise tuvastamisel on teoreetiliselt võimalik tugineda eksperdi arvamusele. Praegusel juhul

väljendab ekspert aga oma subjektiivset arvamust olukorras, kus hindepunktide andmine toimus

kollegiaalselt. Samuti on vastustaja põhjendatult viidanud asjaolule, et tegemist ei ole täiesti

sõltumatu eksperdiga, vaid isikuga, kellel võib olla huvi selle vastu, et hanke võitjaks osutub

kaebaja.

28. Järgnevalt leiab kaebaja, et hankija oleks pidanud rakendama kolmanda isiku suhtes

sanktsioone põhjusel, et kolmanda isiku õiguseellane ega kolmas isik ei informeerinud hankijat

asjaolust, et toimunud on ühinemine ning OÜ Idea PR ühines menetluse kestel AS-ga Idea AD.

Õigusjärglus riigihangete menetluses on lubatud. Seadus (ÄS) ja kohtupraktika (nt Tln RGK otsus

nr 3-09-1339) tunnustavad õigusjärglust ka riigihankemenetluses. Seega tuleb pakkuja

õigusjärglast käsitleda pakkujana sõltumata sellest, et toimunud on ühinemine. Vastustaja on

menetluses möönnud, et OÜ Idea PR ei teavitanud teda õigeaegselt ühinemisest ning teavitamata

jätmine on käsitletav hoolsuskohustuse rikkumisena. Hoolsuskohustuse rikkumine ei sätesta aga

keeldu tunnistada pakkumust edukaks. Kaebaja ei ole ka välja toonud RHS sätet, mis hankijal

vastava kohustuse ette näeks. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija 04.05.2020 otsust pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et edukaks pakkujaks on ekslikult

märgitud OÜ Idea PR.

29. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et hankija ei ole kaebaja pakkumuse hindamisel

kriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule

2020“ alusel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. Kuivõrd kohus

ei tuvastanud, et nimetatud alakriteeriumi alusel kaebaja pakkumusele 14 punkti andmisel oleks

hankija teinud kaalutlusvigu, siis ei ole kaebaja pakkumuse hindamine kokku 74 väärtuspunktiga

õigusvastane. Tulenevalt eeltoodust puudub alus hankija 04.05.2020 otsuse punkti 4 tühistamiseks

ning VAKO otsuse muutmiseks osas, milles VAKO jättis vaidlustuse nimetatud osas rahuldamata.

Kuivõrd kohus VAKO otsust ei tühista, siis puudub alus ka VAKO otsuse muutmiseks kaebaja

menetluskulude jaotust puudutavas osas.

MENETLUSKULUD

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

31. Vastustaja on taotlenud kaebajalt seoses lepingulise esindaja kasutamisega kantud

menetluskulude hüvitamist kokku 1152 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud

12(12)

lähtuda Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-3-1-68-14 p 33 põhjendustest, milles leiti, et välise

õigusabi kasutamine hankeasjades on halduse kõrvalfunktsioon. Praeguses asjas on vastustaja

puhul tegemist menetlusosalisega, kelle igapäevaseks tegevuseks ongi konkursside läbi viimine

erinevate rahaliste toetuste saamiseks ning ettevõtjate nõustamine. Vastustaja on institutsioonina

kogenud hankemenetluste läbiviija ning nendega seotud vaidlustes osaleja. Vastustaja on enda

huve ise esindanud nii käesoleva asja menetluses VAKO-s kui ka kohtumenetluses enne

kohtuistungit. Vastustaja juures töötavad juristid, kellel on hankevaidlustes esindamise kogemus

ning kellest kahe tööülesannete hulka kuulubki vastustaja esindamine riigihanke vaidlustes.

Kaebaja lepingulise esindaja seisukohad sisaldavad küll põhjalikumat juriidilist argumentatsiooni,

kuid vaidluse põhilised juriidilised ja faktilised asjaolud ning põhjendused olid esitatud juba

vastustaja enda poolt. Ka kohtuistungil esindasid vastustajat lisaks lepingulisele esindajale

vastustaja töötaja Siret Kade. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et välise õigusabi kasutamine

käesolevas haldusasjas ei olnud põhjendatud ning kohus jätab vastustaja taotluse menetluskulude

hüvitamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel rahuldamata. Seega jäävad hankija menetluskulud tema

enda kanda.

32. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

33. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku

summas 4 468,5 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kulud ei ole kogu ulatuses

põhjendatud. Kolmas isik on ise menetluses väitnud, et ta ei ole soovinud esitada

märkimisväärseid vastuväiteid seoses kaebaja ja hankija vahelise sisulise vaidlusega seoses

kaebaja pakkumuse hindamisega. Kolmanda isiku väited on keskendunud õigusjärgluse ning asja

menetlemisega seotud küsimustele. Nimetatud küsimused on õigusküsimused ega eelda hankija

otsuste detailset analüüsi kaebaja pakkumust puudutavas osas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud pooles ulatuses, st 2 234,25 euro ulatuses

käibemaksuga, millises osas mõistab kohus kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm