3-19-1169/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.07.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1169

Haldusasi

OÜ Beetahansa kahjunõue Tallinna linna vastu 31.01.2019

maksuteate nr 5300020089 alusel

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Beetahansa

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada kaebajale enammakstud riigilõiv summas 168,47 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.08.2020, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiamet (TTA) väljastas 31.01.2019 kaebajale maksuteate number

5300020089. Maksuteate kohaselt on määratud maksustamisperioodiks 26.04.2018 kuni

29.01.2019 ja määratud on maksusumma 6115,63 eurot. Kaebajale väljastatud maksuteade on

esitatud kohtutäitur Kaja Lilloja menetlusse sundtäitmiseks asjas nr 195/2019/825.

3-19-1169

2(6)

2. Kaebuse esitaja esitas maksuteatele vaide, kuid see tagastati läbivaatamatult, kuna vaie ei olnud

esitatud seaduses ettenähtud tähtaja piires.

3. OÜ

Beetahansa

esitas

24.06.2019

Tallinna

Halduskohtusse

kaebuse

haldusakti

(maksuteate nr 5300020089) õigusvastasuse tuvastamiseks, toimingu tegemise keelamiseks ja

esialgse õiguskaitse taotluse.

4. Tallinna Halduskohus pöördus 25.06.2020 kohtunõudega Tallinna linna poole esialgse

õiguskaitse taotluse osas ning palus esitada vaide tagastamise kirja, millele kaebaja kaebuses

viitas.

5. Tallinna linn vastas kohtunõudele 28.06.2020 ning esitas asja juurde täiendavad tõendid.

Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega otsustas kohus jätta kaebuse käiguta. Kaebajal tuli

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest: esitada kaebuse täiendus koos tähtaja

ennistamise taotlusega, kui kaebaja soovib jätkuvalt vaidlustada Tallinna linna 31.01.2019

maksuteadet nr 5300020089 (1); tasuda riigilõivu 168,47 eurot (2); alternatiivselt esitada

hüvitamisnõue, tasudes riigilõivu vastavalt nõutava hüvitise suurusele riigilõivuseaduse § 60 lg 3

kohaselt (3). Kohus selgitas, et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tagastab

kohus kaebuse läbivaatamatult. Ühtlasi otsustas kohus jätta OÜ Beetahansa esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 16.07.2020 kaebuse täienduse, milles palus lugeda lõplikuks nõudeks järgmine:

tuvastada Tallinna Transpordiameti 31.01.2019 maksuteate nr 5300020089 õigusvastasus ning

välja mõista Tallinna linnalt kaebuse esitaja kasuks vaidlustatud õigusvastase haldusaktiga

tekitatud kahju summas 50 eurot. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu summas 168,47 eurot

maksuteate õigusvastasuse tuvastamise nõudelt (RLS § 60 lg 4) ja 15 eurot kahjunõudelt (RLS §

60 lg 2). Kokku tasus kaebuse esitaja täiendavalt riigilõivu summas 183,47 eurot.

7. Kohus võttis 08.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse hüvitamisnõudena st tõlgendas

kaebaja taotluseid kokkuvõttes ühe kahju hüvitamise nõudena HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes. Kohus

selgitas, et jääb 01.07.2019 määruses esitatud põhjenduste juurde, miks vaidlusaluses asjas ei ole

võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõuet eraldiseisvalt menetleda.

8. Tallinna linn esitas vastuse kaebusele 27.09.2019.

9. Kaebaja esitas oma seisukohad vastustaja vastusele 04.03.2020.

10. Tallinna Halduskohus määras 27.04.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses, määras pooltele täiendavate seisukohtade esitamsie tähtajaks 26.06.2020 ning

kohtuotsuse avalikult teatatavaks tegemise ajaks 24.07.2020 kell 16.00.

11. Tallinna Linna esitas täiendava seisukoha 26.06.2020.

12. Kaebaja esitas menetluskulude taotluse 26.06.2020.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. Kaebaja taotleb välja mõista Tallinna linnalt kaebuse esitaja kasuks vaidlustatud õigusvastase

maksuteatega tekitatud kahju summas 50 eurot.

13.1. Antud juhul ei selgu haldusaktist, miks rakendatakse haldusakti adressaadile

maksukohustust (kirjeldamata on faktilised asjaolud). Samuti ei selgu vaidlusalusest haldusaktist,

miks maksukohustust rakendatakse just sellises summas ja just sellise perioodi eest nagu

maksuteatises kirjas. Samuti ei nähtu sellest haldusaktist, kuidas on tasumisele kuuluv

maksusumma arvutatud ning millistest õiguslikest alustest ja millistest maksumääradest on

kaebajale kohustuse määramisel lähtutud. Samuti puuduvad maksuteatises viited maksu

määramist õigustavatele tõenditele (tänava sulgemine, asukoht, selle periood, ulatus jne). Ning

3-19-1169

3(6)

samuti puuduvad maksuhalduri kaalutlused selles osas, milliseid maksu määramise vähendamist

ja suurendavaid asjaolusid on arvesse võetud vaidlusaluse maksu määramisel.

13.2. Kaebuse esitajal on alust arvata, et vaidlusalune maksuteade on esitatud kaebajale seoses

kaebaja poolt Erika tänav 7 elamus teostatud ehitustöödega. Siinkohal aga peab kaebaja

vajalikuks märkida, et teeregistisse kantud Erika tn 7 tee (tee nr 7840600, ehitisregistri nr

220725263) puhul on tegemist sõiduteega ja hageja ehitustegevuse tulemusena ei suletud mitte

kordagi teeregistrisse kantud Erika tn 7 sõiduteed ega selle ühtegi osa.

13.3. Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 11 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus

kehtestada kohaliku maksuna teede ja tänavate sulgemise maks kuid kaebuse esitaja on

seisukohal, et sellised maksud saab kohaliku omavalitsuse volikogu rakendada ainult

teeregistrisse kantud teedele ja tänavatele. Muude teede osas rakendatud maks on vastuolus

põhiseadusega, sest see ületab kohaliku omvalitsuse pädevust maksu kehtestamisel.

13.4. Lisaks nähtub ehitisregistrist, et Erika tänaval kulgeb veel ka kergliiklustee

(ehitisregistrikood 220785836) ehitusaluse pinnaga 840m2. Selle rajatise ehitus on täna pooleli

ja tegemist ei ole valmis ehitisega (seda kergliiklusteed ei ole ehtisregistri andmetel kasutusele

võetud tänase seisuga) ja seega ei ole see vaadeldav ka lõpetatud ehitisena (rajatisena) ja teena

(nt kergliiklustee, jalgtee), mille sulgemist vastustajal oleks üleüldse õigus maksustada.

13.5. Tallinna Linnavolikogu 20.12.12 määrus nr 31 § 6 sätestab tee maksu mäksumäärad ja § 7

reguleerib maksusumma arvutamist. Määruse § 7 lg 4 kohaselt tee sulgemise laiust mõõdetakse

meetrites, ümardades saadud arvu ühe kohani pärast koma. Seejärel arvutatakse välja sõidu- või

jalgtee sulgemise ulatus protsentides sõidu- või jalgtee kogu laiusest. Seega toimub teede

maksutamine sõltuvalt kui laias ulatuses on tee täielikult või osaliselt suletud. Selline

maksutamise aluspõhimõte aga ei võimalda kohelda tee sulgejaid õiglaselt, mõistlikult, võrdselt

ja proportsionaalselt. Kõik teed kui rajatised ning nende suurus on kantud ehitisregistrisse ja

sellest tulenevalt oleks võimalik välja selgitada täpne suletud tee pind, mis võimaldaks õiget ja

õiglast tee sulgemise maksu rakendamist lähtuvalt suletud tee pinnast. Seda aga ei tehta. Antud

juhul ei ole vahet, kas suletakse nt Erika tn 7 terves pikkuses (43 meetri pikkuses ulatuses) või

see tee suletakse ainult 2 m pikkuselt, maksustamise aluseks on ikka ainult suletava teeosa laius,

mitte aga reaalne suletava tee osa pindala (vt määruse § 7 lg 4 ja 5) ehk ulatus. Selline

maksustamise rakendamine on vastuolus põhiseadusega, sest see ei arvesta tegelikku tee

sulgemise pindala/suurust ja võimaldab tee sulgejaid kohelda ebavõrdselt ja seega ka sisuliselt

kohaliku omavalitsuse omavoli. Selline maksustamine ei taga õigusselguse ja võrdse kohtlemise

põhimõtet.

13.6. Vastustaja ei ole arvestanud maksukohustuse määramisel asjaoluga, et jalakäijatel oli

olemas võimalus kasutada ehituse ajaks rajatud ajutist jalgteed samal trajektooril liikumiseks.

Jalgtee ei olnud seega suletud. Erika tn 7 elamu esine jalgtee ei oma kasutusluba. Rakendatud on

vale maksumäära. Maksuarvestus on ebaselge. Vastustaja eksib leides, et tee suletav osa

moodustab 25% (kogulaius 4m/suletava osa laius 1,2m). Rakendatud ei ole määrusega ettenähtud

soodusaega. KoMS § 11 lg 2 on vastuolus põhiseadusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

vaidlusaluse haldusakti aluseks olev Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 31 ja selle lisa

on vastuolus põhiseadusega.

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

14.1. Seoses varasema menetluskäiguga täpsustab vastustaja järgmist: Kaebaja sulges Erika tn 7

esise kõnnitee. TTA poolt tuvastatud sulgemise algusajaks on 26.04.2018. TTA selgitas kaebajale

(juhatuse liikme Aleksei Poskatševi isikus), et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013

määrusele nr 30 "Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskiri" peab tänava (sh ka kõnnitee)

sulgemiseks esitama sulgemistaotluse ja tänava sulgemisel tasutakse teede ja tänavate sulgemise

3-19-1169

4(6)

maksu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrusele nr 31 "Teede ja tänavate

sulgemise maks" (edaspidi maksumäärus). TTA poolse teavitamise kohta käivad tõendid on

kohtule esitatud. Vaatamata korduvale meeldetuletusele ei taotlenud kaebaja sulgemisluba. Kuigi

vastustajal oli võimalus teha kaebajale ettekirjutus tee sulgemise lõpetamiseks ja sunniraha

rakendamiseks, vastustaja seda heas usus ei teinud. Vastustaja, teostades sulgemise üle

järelevalvet ja saamata kaebajalt nõutud andmeid tee sulgemise ulatuse kohta, viis läbi

maksumenetluse, mille tagajärjel esitas kaebajale 31.01.2019 vaidlustatud maksuteate.

Maksuteade käsitleb Erika 7 kõnnitee sulgemist ajavahemikul 26.04.2018 kuni 29.01.2019 ja

määratud maksusummaks on 6115,63 eurot. Maksu arvutamise aluseks olevad andmed on

kättesaadavad internetiaadressil https://opinfo.tallinn.ee/menetlus/39898. TTA saatis kaebajale

27.03.2019 maksukorralduse seaduse (MKS) § 129 nõudeid täites sundtäitmise hoiatuse.

12.04.2019 esitas kaebaja vaide maksuotsusele, mille TTA tagastas 16.04.2019 kui hilinenult

saadetu. Seejärel saatis TTA maksunõude täitmiseks kohtutäiturile.

14.2. Kaebaja väited kohalike maksude seaduse § 11 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri

2012 määrus nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" põhiseadusega vastuolu kohta on otsitud,

paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

14.3. Vaidlustatud maksuteade ei ole õigusvastane. Kaebaja tegelikult tunnistab, et tegemist on

Erika 7 esise kõnnitee sulgemisega. Taoline teadmine on tõendatud ka e-kirjavahetusega, mille

vastustaja esitas koos arvamusega esialgse õiguskaitse kohta. Nimetatud e-kirjavahetuses anti

kaebajale üheselt teada, mis on maksuteate faktiliseks ja õiguslikuks aluseks. Kaebaja esitas

vastustajale oma vastuväited, väites, et sulges kõnnitee, kuna selle juures asuv hoone on

varisemisohtlik. Kaebaja leidis, et kuna ta ostis kinnistu Tallinna linnalt, on vastustaja vastutav

hoone esise kõnnitee ohutuse eest ja seeläbi ei pea kaebaja teede ja tänavate sulgemise maksu

tasuma. Ostetud kinnistul puuduste olemasolu ei vabasta omanikku selle remontimisega või

kinnistuga piirneva kõnnitee ohutuse tagamisega seonduva tee sulgemise puhul maksu tasumisest.

14.4. MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks

tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust. HMS § 5 kohaselt on

haldusmenetlus vormivaba. Vaidlustatud maksuteade vastab MKS § 46 lg-s 3 täheldatud

maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõudele. Kaebajale teatati e-kirjas, et maksu määramise

aluseks

olevad

faktilised

asjaolud

on

kättesaadavad

internetiaadressil

https://opinfo.tallinn.ee/menetlus/39898, nimetatud veebilehele sisse logides ja vajutades nupule

„Arvutuskäigu väljatrükk“ avaneb alamleht, millel on näha kõik maksuarvutamise faktilised

õiguslikud alused (alamlehe väljatrükk Wordi faili kujul lisatud vastustaja vastusele).

14.5. Maksu aluseks olevate faktiliste asjaolude puudumine maksuteates ei too kaasa maksuteate

tühisust, kuna see asjaolu ei mõjutanud maksusummat (HMS § 58). Kui kaebaja ei nõustu esitatud

makseteate faktiliste asjaoludega või maksu arvutuskäiguga, oleks ta võinud esitada sellele

konkreetsed vastuväited, kaebaja seda seni teinud ei ole.

14.6. Jalgtee sulgemine ehk tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on toimunud siis, kui

jalgteed (kas täielikult või osaliselt) liikumiseks kasutada ei saa. Jalakäijate suunamine

alternatiivsele teele on juba suletud tee puhul majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määruse

"Nõuded ajutisele liikluskorraldusele" § 27 nõuete täitmine.

14.7. Kaebaja esindaja väide, et ta ei saa logida sisse vastustaja poolt maksuarvestuse aluseks

internetiaadressile https://opinfo.tallinn.ee/menetlus/39898, on ainetu, kuna ligipääs antud

internetiaadressile on mõeldud kaebajale, mitte tema esindajale. Kaebaja oleks piisavat

hoolsuskohustust täites saanud õigeaegselt reageerida nii esitatud maksuteatele kui esitada

maksearvestus ka oma esindajale. Kaebaja aga seda teinud pole, mistõttu on ta minetanud õiguse

maksuteate vaidlustamiseks.

3-19-1169

5(6)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Käesolevas asjas on kaebaja lõplikuks nõudeks kahju hüvitamise nõue summas 50 eurot

Tallinna linna poolt õigusvastase haldusaktiga (31.01.2019 maksuteade nr 5300020089) tekitatud

kahju hüvitamiseks.

16. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Tallinna Linn on õigusvastase maksuteate väljastamisega

tekitanud kaebajale varalist kahju summas 50 eurot. Maksuteate õiguspärasuse küsimus taandub

poolte seisukohti arvestades sellele, kas maksuteade on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud.

Faktilise põhjendatuse küsimus taandub sellele, kas vaidlusaluses asjas oli tegemist tee või tänava

sulgemisega, mis õigustaks maksuteate väljastamist. Õigusliku põhjendatuse osas tuleb lahendada

ka kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise üle.

17. Olen seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Esmalt selgitan kahju hüvitamise nõude eeldusi ja seda, kuidas see mõjutab vaidlusaluses

asjas otsustamist mõjutavaid küsimusi ja nendel peatumise vajadust (käesoleva otsuse p 20- 24).

Edasi peatun kaebaja taotlusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (käesoleva

otsuse p 25).

19. Riigivastustuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu

avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4)

põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua

varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

20. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise imperatiivseks eelduseks on aga esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on vastavalt esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamise kohustusele nõutav, et kahju kandnud isik oleks enne kahju

hüvitamise nõude esitamist esitanud kohtule kas haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude

(RVastS § 3), jätkuva toimingu lõpetamise nõude (RVastS § 4) või haldusakti andmise või

toimingu sooritamise nõude (RVastS § 6). Kohtupraktikas on selgitatud, et põhimõte, mille

kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega

oleks saanud kahju tekkimist vältida, on sätestatud RvastS § 7 lg-s 1. Nimetatud säte võimaldab

jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida,

esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu

lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Lisaks on kolleegium märkinud,

et tühistamiskaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel

viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse

esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (RKHKo 3-3-1-8-04, p 10-11 ja seal viidatud

lahendid).

21. Vaidlusaluses asjas tugineb kaebaja kahjunõue maksuteate õigusvastasusele. Seega oleks

kaebaja pidanud esmase õiguskaitsevahendina kõigepealt kasutama ära maksuteate tühistamise

nõude. Asjas esitatud materjalide pinnalt kaebaja vaie maksuteatele tagastati (vastustaja

28.06.2019 vastuse lisa nr 3), kuna see ei olnud tähtaegne. Kaebaja pöördus küll seejärel kohtusse,

kuid hoolimata kohtu selgitustest (01.07.2019 määruses) maksuteate vaidlustamise osas tähtaja

ennistamise taotlust ei esitanud. Kaebaja ei ole käesoleva kohtumenetluse kestel esitanud

mingeidki põhjendusi, mis õigustaks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, s.o miks

ei olnud kaebajal võimalik tähtaegselt maksuteadet vaidlustada. Sellekohased põhjendused oleks

saanud kaebaja esitada tähtaja ennistamise taotluses, kuid kaebaja loobus sellest. Esmase

õiguskaitsevahendi mittetähtaegse kasutamise riski kannab minu hinnangul kaebaja, kuna

tühistamisnõude esitamise vajadus oli talle asjaoludest tulenevalt arusaadav ja tähtaja ennistamise

aluseid kaebaja menetluse kestel välja toonud ei ole. Seega ei ole kaebaja astunud omapoolseid

3-19-1169

6(6)

samme, et võimalikku kahju ära hoida või vähendada. Ei ole mõistlik, menetlusökonoomia ja

õhusrahu põhimõttega kooskõlaline, et kaebetähtaja ületamise tõttu omal riisikol maksuteate

vaidlustamise võimaluse kaotanud isik vabaneb maksuteatega määratud kohustuse täitmisest

sisuliselt samaväärse kahjunõude esitamise läbi.

22. Möönan, et eelnevat arvestades oleks olnud võimalik kaebajale kaebus tagastada HKMS §

121 lg 2 p 2¹ alusel, kuid kuna tegemist on poolte vahelise põhimõttelise vaidlusega maksuteate

õiguspärasusse puutuvalt, pidasin vajalikuks eelnevalt hinnata asja sisulise lahendamise

võimalikkust.

23. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.

24. Kaebaja tugineb maksuteate aluseks olevate sätete põhiseadusvastausele. Kaebaja väidab, et

KOKS § 11 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrus nr 31 "Teede ja tänavate

sulgemise maks" on vastuolus põhiseadusega. Kuna kahju hüvitamise nõue sisuliselt

lahendamisele ei kuulu, siis ei ole põhjendused asjakohased ja kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks jääb rahuldamata.

25. Ülaltoodud põhjendustel jätan kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsuse tegin

kaebaja kahjuks. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

27. Kaebaja tasus täiendavat riigilõivu summas 168,47 eurot maksuteate õigusvastasuse

tuvastamise nõudelt (RLS § 60 lg 4) ja 15 eurot kahjunõudelt (RLS § 60 lg 2). Kaebaja ei ole

menetluse kestel kahjunõude summat muutnud. 08.08.2019 määruse aluse võtsin menetlusse

üksnes kahju hüvitamis nõude, mistõttu kuulub riigilõiv õigusvastasuse tuvastamise nõudelt

summas 168,47 eurot tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma