3-20-365/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.07.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-365 Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 punkti 1 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja juures kambris viibida teistel kinnipeetavatel Menetlusosalised Kaebaja/apellant Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor täiendas 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 punktiga 1 (tl 13) Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“ punkti

1.7.19. sõnastusega: „viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal.“ Kodukorra punkti 1.7.19 kehtiv sõnastus on seega: „Kinnipeetaval on keelatud: viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal.“ Sama käskkirjaga täiendas direktor Tartu Vangla kodukorra seletuskirja punktiga 1.7.19. sõnastuses: „keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal – julgeoleku tagamiseks ei tohi kinnipeetavad ilma vanglateenistuse loata viibida teiste kinnipeetavate kambrites. Keeld on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi).“ Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkiri nr 1-1/191 jõustus 01.01.2020.

2. Kaebaja esitas 27.12.2019 vaide, milles taotles käskkirja nr 1-1/191 punktide 1–6 tühistamist, kuna need on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

3. Justiitsministeerium jättis kaebaja vaide 06.02.2020. a vaideotsusega nr 11-7/78-2 (tl 8–9) rahuldamata. Tartu Vangla oli tagastanud vaide käskkirja nr 1-1/191 punktide 2, 4 ja 6 tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna neil punktidel puudus iseseisev õiguslik tähendus, mistõttu neid ei olnud võimalik vaidlustada. Justiitsministeerium

2 tagastas vaide käskkirja nr 1-1/191 punktide 3 ja 5 peale HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel, sest nimetatud punktid ei puudutanud vaide esitaja õigusi. Seega vaatas Justiitsministeerium vaide läbi Tartu Vangla 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 punkti 1 kehtetuks tunnistamise nõudes.

4. Kaebaja esitas 25.02.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–4) Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lubada kaebaja juures kambris viibida teistel kinnipeetavatel. Kaebuse kohaselt piirab vaidlustatud käskkirja punkt 1 kaebaja suhtlemis-, liikumisja usuvabadust, kuna teised usklikest kinnipeetavad ei saa enam tulla kaebaja kambrisse palvetama. Vanglale tuleks teha ettekirjutus lubada teistel kinnipeetavatel raske liikumispuudega invaliidist kaebaja kambris käia ilma vanglaametniku loata.

5. Tartu Halduskohus tagastas 02.03.2020. a määrusega (tl 17–18) kaebaja kaebuse osaliselt, s.o Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 punkti 5 tühistamise ja kaebajale kambrisse veekeedukannu väljastamise kohustamise nõudes. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohtus tegi 22.05.2020 otsuse lihtmenetluses, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis vastuseks kaebusele, et nõustub nii Justiitsministeeriumi vaideotsuses kui vastustaja vastuses kaebusele esitatud põhjendustega ning järgib neid põhjendusi. Vaidlustatud käskkirja p 1 kohaselt teeb kaalutlusotsustuse kinnipeetava võõras kambris viibimise lubatavuse kohta vanglateenistuse ametnik. Seega on vaidluse eset arvestades asjasse puutumatud kaebaja arutlused kaalutlusreeglite eiramisest vastava loa andmisel või sellest keeldumisel. Halduskohus nõustus vaideorgani ja vastustajaga, et kaebaja usu-, liikumisja suhtlemisvabadust ei ole vaidlustatud üldkorraldusega ebaproportsionaalselt piiratud, mille tõttu puudus alus nii tühistamiskui kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Piirangud on kehtestatud legitiimsel eesmärgil, milleks on vangla julgeolek, aga ka kinnipeetavate enda turvalisus. Kuna käskkirja jõustumisel anti igakordne otsustuspädevus viibimisõiguse üle vanglateenistusele, ei riku vaidlustatud käskkiri kaebaja õigusi ega usuvabadust.

7. Kaebaja esitas 21.06.2020 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja palus tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2020. a otsus ning teha uus otsus. Lisaks esitas kaebaja taotluse asja arutamiseks kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

9. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

11. Kaebaja põhjendas oma kaebust halduskohtus sellega, et ta on usklik inimene ja vaidlustatud käskkirja punkt 1 piirab kaebaja suhtlemis-, liikumisja usuvabadust, kuna teised usklikest kinnipeetavad ei saa enam tulla kaebaja kambrisse palvetama. Vanglale tuleks teha ettekirjutus lubada teistel kinnipeetavatel raske liikumispuudega invaliidist kaebaja kambris käia ilma vanglaametniku loata. Kaebaja oli kohustuslikus kohtueelses menetluses esitanud kaebusega

3 samasisulise vaide (tl 10–12). Justiitsministeerium käsitles 06.02.2020. a vaideotsuses (tl 8–9) kaebaja väiteid ja põhjendas asjakohaselt nendega mittenõustumist. Vastustaja käsitles 30.04.2020. a vastuses kaebusele (tl 42–43) kaebuse väiteid nii vangistusseaduses kui kirikute ja koguduste seaduses sätestatud põhimõtetest lähtuvalt, samuti kaebuse väidetega mittenõustumist liikumisvabaduse kui põhiõiguse piiramise aspektist valitseva kohtupraktika valguses. Halduskohus leidis, et põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt eelnimetatud vaideotsuses ja vastuses, nõustus nendega ning jättis kaebuse rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et vaideotsusest ega kohtuotsusest ei nähtu õiguslikku alust, mis näeks ette piirangute kehtestamise võimaluse. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Juba Justiitsministeerium on viidanud vaideotsuses VangS § 41 lg-le 2, mille kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 8 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VSkE § 8 lg 1 teise lause kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda väljaspool kambrit oma osakonna piires kodukorras selleks ettenähtud ajal. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 kohaselt sätestatakse reguleerimist vajavad asjaolud kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatud normidele tuginevalt on vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/191 punkt 1 õiguspärane, kuna see on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus.

15. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, jätab kohus tähelepanuta kaebaja taotluse asja arutamiseks kohtuistungil.

/allkirjastatud digitaalselt/