Legislator Case Law & Legislation
1-07-16042/14 AI generated

1-07-16042/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-16042/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-07-16042

Legislator headnote

AI generated
1-07-16042/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-07-16042 «Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-07-16042 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jüri Vissak Kinnipeetav D.P Elukoht: puudub; isikukood: xxx; EV kodanik Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 2 ja KrMS § 432 Jätta vabastamata D.P, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-07-16042

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-07-16042 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jüri Vissak Kinnipeetav D.P Elukoht: puudub; isikukood: xxx; EV kodanik Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 2 ja KrMS § 432 Jätta vabastamata D.P, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 21.04.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

D.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi ja liitkaristatuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 25 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 29.05.2007.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, milline pöörati täitmisele 26.02.2008.a Tartu Maakohtu määrusega (karistusaja algus 25.02.2008) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu

29.05.2007.a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu ja 1 päev vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust seisuga 26.03.2008.a.

Karistusaeg algas 26.03.2008.a ja lõppeb 20.04.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 11.04.2010.a.

D.P on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 29.05.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise järel 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.P vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, 06.12.2008.a kartserisse paigutamisega. Vabaduses kindel elukoht puudus, vabanemise korral soovib elama venna juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas juhutöödel,

hetkel õpib Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise erialal. Vangistuse ajal on osalenud

majandusabitöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse Asendamise Treening“.

Vangla andmeil on kinnipeetava vastu rahalisi nõudeid ligi 37 000 krooni. Vabaduses tarvitas

igapäevaselt alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab

alkoholiprobleemi, kuid motivatsioon sotsiaalprogrammides osalemiseks on puudulik. Lisaks

tarvitas narkootikume (amfetamiini ja heroiini). D.P on krooniline haigus, vanglas diagnoositud psüühikahäire. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk olemas, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja sissetuleku puudumine. Tartu Vangla ei toeta D.P ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

D.P puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Vabanemise korral soovib elama asuda

venna juurde Tallinnasse, kuid vestlusest D.P vennaga selgus, et seoses majanduslike

probleemidega ei saa ta venda enda juurde elama võtta, kuid on nõus teda moraalselt ja materiaalselt aitama. D.P on probleeme alkoholi tarvitamisega, vabaduses on teda 4-l korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid

on elu- ja töökoha puudumine, võlad riigituludesse, kriminogeenne käitumismuster, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik.

D.P avaldas kohtuistungil, et soovib karistuse lõpuni kandmist. Praegu ta õpib puidutöölise

eriala. Vanglas on ka töö. Vabaduses ta tarvitas alkoholi, kuid vanglas ei ole tarvitanud. Ka

suitsetamise jättis vanglas maha. Individuaalses täitmiskavas on sotsiaalprogramm „12 sammu“, kuid ta ei ole veel seal osalenud.

Prokurör toetab kinnipeetavat sellest, et tema nõusolekuta ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et D.P

tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamiseks ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid.

D.P kannab karistust esimese astme kuriteo eest ja on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast. Seetõttu on tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks formaalne alus olemas KarS § 76 lg 2 p 2 järgi.

Materiaalsetest alustest ei ole kindlat elukohta ja garanteeritud töökohta. Sõltuvalt

majanduslikust situatsioonist on tööturul töökohtade puudus. Need asjaolud võivad tingimisi

ennetähtaegse vabastamise korral panna kinnipeetava raskesse olukorda. Vanglas on võimalik jätkata kutse- ja toimetulekuoskuste omandamist. Pooleli on kutseoskuste kursus ja võimalik on osalemine sotsiaalprogrammis.

Ene Muts täitmiskohtunik