1-09-16141/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 16141 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tõlk

Tatjana Derkatš Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 13. aprill 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Z.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 – 25 lg 2 järgi ja G.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 01. veebruari 2010.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad Z.I ja G.T Prokurör Maksim Kink

Süüdistatavad Z.I

sünd 19.09.1984.a Eesti kodanik, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxx, ei tööta, karistatud kolmel korral, viimati 19.06.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi 5 kuu ja 10 päevase vangistusega, vabanes 26.06.2009.a, vahi all alates 11.11.2009.a. G.T sünd 10.08.1987.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxx xxx xxxx-xx xxxxxxxxx, ei tööta, varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati 11.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes 07.08.2009.a, vahi all alates 30.10.2009.a. Kaitsjad Adv Leelo Viil ja Toomas Bekker

2 RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 01. veebruari 2010.a otsus muutmata. Z.I ja G.T apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 01.02.2010.a otsusega tunnistati Z.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 11.11.2009.a ning karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud 4 päeva.

G.T tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 30.10.2009.a ning karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud 7 päeva.

Z.I tunnistati süüdi kahes varguse katses – 18.09.2009.a püüdis ta kui viimase

aasta jooksul korduvalt vargusi toime pannud isik koos G.T-ga Järve Selveri Sportland kauplusest kokku 4797 krooni maksvaid kolme jopet varastada ning 21.09.2009.a püüdis Tabasalu Säästumarketist 6 pudelit juukselakki varastada, kuid mõlemal juhul peeti ta kinni.

G.T tunnistati süüdi üheksas varguses ja varguse katses kui isik, kes on

viimase aasta jooksul pannud toime korduvalt vargusi: 18.09.2009.a püüdis ta koos Z.I-ga Sportlandi kauplusest kolme jopet varastada;

20.09.2009.a püüdis Rocca al Mare keskuse apteegist 671.10 väärtuses toidulisandit varastada; 25.09.2009.a varastas Pae tänava Säästumarketist 3 pudelit likööri 606.90 krooni väärtuses; 06.10.2009.a püüdis Männiku tee Säästumarketist 449.40 krooni väärtuses alkoholi varastada; 11.10.2009.a varastas Haabneeme Konsumi kauplusest 1474 krooni väärtuses kaupu; 17.10.2009.a varastas samast kaupa 1075.50 krooni väärtuses ja 24.10.2009.a kaupu 1089.90 krooni väärtuses; 30.10.2009.a tungis Väike-Männiku 16 OÜ Ehitusveod territooriumil firma veoautosse Scania ja püüdis sellest auto apteeki varastada, kuid peeti kinni ning 30.10.2009.a püüdis Tammsaare tee Rautakesko kauplusest 689 krooni väärtuses kaupu varastada, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni.

APELLATSIOONIDE SISU

3

Z.I leiab apellatsioonis, et poevarguste eest mõistetud 6 kuud vangistust on liialt range karistus.

G.T vaidlustab kohtuotsuse samuti üksnes karistuse mõistmise osas ja leiab,

et tema jaoks on karistus range. Taotleb karistusest vabastamist ja üldkasuliku töö kohaldamist. Palub arvestada, et enamik poevargusi on jäänud katse staadiumi ning varastatu

väärtus ei olnud suur. Märgib, et tegi eeluurimisel politseiga koostööd ning raskendavaid asjaolusid ei ole.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, süüdistatavatele on mõistetud karistused KarS § 56 sätteid järgides, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid apellatsioone, Z.I täpsustas, et talle mõistetud karistust tuleks leevendada 1 kuu võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Nii Z.I kui G.T apellatsiooni puutuvalt rõhutab kohtukolleegium

esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt

maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme

kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt

sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on süüdistatavatele karistust mõistes järginud

KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist

lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr

3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Eelnevat silmas pidades on maakohus põhjendatult Z.I-le karistust mõistes märkinud ka seda, et süüdistatav on lühikese aja jooksul mitmel

korral kohtu poolt karistatud. Z.I vabanes eelmise karistuse kandmiselt

26.06.2009.a, sama aasta septembris tabati ta uute kuritegude toimepanemiselt. Kõiki

kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul Z.I-le

kahe vargusekatse toimepanemise eest mõistetud 6-kuulise vangistuse

leevendamiseks alust. Oma apellatsioonis ei esita Z.I ka ise ühtki sisulist argumenti, mis seaks kahtluse alla talle mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse.

4

G.T apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud karistusest tingimisi

vabastamiseks ja üldkasuliku töö kohaldamiseks on kohtukolleegiumi hinnangul samuti põhjendamatu. Kohtukolleegium rõhutab järgmist.

Kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti

karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud

asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. G.T puhul erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda karistusest vabastada, ei ole tuvastatud. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes

on varem analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga

tutvumist väita, et G.T puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad

aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada.

Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi,

narkootikumide vms suhtes. G.T on kohtuistungil kinnitanud, et pani kuriteod toime narkootikumide tarvitamisega seoses, möönab narkosõltuvuse olemasolu /I kd tl 216/.

Teiseks ei saa olukorras, kus süüdistatavat on varem korduvalt analoogiliste kuritegude

toimepanemise eest karistatud ning kus paar kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt

vabanemist on lühikese aja jooksul toime pandud üheksa uut kuritegu, kujuneda kuidagi

veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas G.T isikuandmed.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01. veebruari 2010.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Paavo Randma