1-20-4162/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

23. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-4162 (20278000074)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi X.L süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § lg 2 p 2, 3, KarS § 120 lg 1, KarS § 331 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Alar Häidberg

Süüdistatav X.L

, isikukood XXX ; elukoht: ; XXX XXX XXX XXX ; telefon: , e-post ; emakeel: eesti keel; haridus kriminaalkorras karistamata. : ; ; XXX XXX Kahtlustatavana oli kinni peetud 13.-15.01.2020. Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg 1 p- -st 249, kohus § st 5 ja § otsustas:

1. Süüdi tunnistada X.L § järgi ning karistuseks mõista KarS 121 lg 2 p 2, 3

(üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada X.L KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada X.L KarS § 331

2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista X.L Lätile üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.L Läti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.-15. jaanuar 2020. a, s.o 3 olm lugeda kandmata (k ) päeva ning karistuseks vangistust.

1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

2 (6)

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) - päeva vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui X.L

1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuri

tegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata X.L katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määra – tud alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p määrata X.L Lätile käitumiskontrolli aja - 2, 4 ja 5 alusel de

ks lisakohustusteks: - mitte tarvitada alkoholi; - registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel:

731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal; - alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst.

KarS § 78 p 1 alusel hakata X.L Läti katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. ja lisakohustusi

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta X.L Läti sundrahast 636 eurot ja kaitsjatasu 224,40 eurot riigi kanda.

KrMS 175 lg 1 p 9 ning alusel X.L § , § 179 lg 1 p , § 180 lg 1 § 189 lg 2 välja mõista Lätilt menetluskuluna riigituludesse:

▪ sundraha 240 eurot.

KrMS - § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p de 7 ja 12 alusel määrata, et X.L Lätil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 240 (kakssada nelikümmend) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt kuu 10. kuupäevaks vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või

3 (6)

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700030487 ning selgituse “X.L , menetluskulu“. , otsus nr 1-20-4162

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. urde kriminaalasja juures asuv

KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja ju CD R - plaat pakendis nr HK1, millele on salvestatud häirekeskusesse tehtud kõned, ning DVD R - plaat pakendis nr AT1, millele on salvestatud politsei patrullikaamera salvestised.

4. Kannatanu K. P. (ik XXX; e-post XXX

) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning X.L Läti ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus X.L-i süüdistatakse selles, et tema 13.01.2020. a kella 15:30 paiku oma XXX elukohas aadressil XXX . P. suhtes, mis asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K seisnes selles, et X.L võttis vasaku käega kinni K. P. kõrist ja pigistas, misjärel ähvardas

K. P. tapmisega, öeldes, et lööb kannatanu varsti maha, misjärel haaras kinni kannatanu vasakust käevarrest õlavarre piirkonnast, misjärel haaras parema käega kinni kannatanu suupiirkonnast ja pigistas. Kuriteosündmuse ajal oli K. P. süles beebi, kes hakkas nutma, samas korteris viibisid lisaks XXX osapoolte ühist lapseealist last, kellest üks hakkas nutma. Sellise tegevusega põhjustas X.L K füüsilist valu ja punetuse käele. Ähvardust kuuldes . P. tunnetas K. P. hirmu. X.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema 2019. a detsembris täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma ähvardas oma elukaaslast K XXX XXX aadressil

. P. tapmisega, öeldes, et lööb kannatanu varsti maha, misjärel haaras kinni kannatanu kaelast ja pigistas, misjärel lükkas kannatanu vastu aknalauda. Sellise tegevusega põhjustas X.L K. P. füüsilist valu ja hematoomi vasakule poole alaselja piirkonda. Kuriteosündmuse ajal oli K

. P. süles beebi, samas korteris viibisid lisaks kolm osapoolte ühist lapseealist last. X.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema 30.06.2016. a kella 19:35 paiku oma XXX aadressil XXX . P. suhtes, mis seisnes selles, et kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K X.L võttis ühe käega kinni kannatanu kaelast ja pigistas. Kuriteosündmuse ajal viibisid samas korteris

. P. XXX osapoolte lapseealist last. Sellise tegevusega põhjustas X.L K füüsilist valu.

4 (6)

Sellega pani X.L toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. X.L-i süüdistakase samuti selles, et tema 13.01.2020. a kella 15:30 paiku ähvardas oma elukaaslast K. P. tapmisega, mis seisnes selles, et samal ajal, . P. kui X.L kasutas K suhtes füüsilist vägivalda, ütles ta kannatanule, et lööb ta maha. Seda kuuldes tunnetas K. P. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna X.L kasutas samal ajal tema suhtes füüsilist vägivalda, on tema suhtes varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda, samuti käitus muul viisil ähvardavalt ja hirmutavalt, näiteks loopis asju. Sellega pani X.L toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. X.L-i süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kellele Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1

301 kohaldati ajutine lähenemiskeeld K . P. suhtes, mis tühistati Tartu Maakohtu 3. veebruari 2020. a määrusega, rikkus talle kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu korduvalt, mis seisnes selles, et X.L viibis K. P. elukohas aadressil

XXX korteris kuupäevadel 20.01.2020. a kella 10:00 paiku ja 30.01.2020. a kella 10:15 paiku, kus tal oli keelatud kohtumääruse alusel viibida. Sellega pani X.L toime KarS § 331

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p des 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus - X.L Lätile karistuseks 1 aastat vangistust. KarS § 120 lg s 1 ettenähtud kuriteo - toimepanemise eest küsib prokurör kohtus X.L Lätile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § s 3312 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus X.L Lätile karistuseks -

6 kuud vangistust. Kars § 64 lg 1 alusel moodustada X.L Lätile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, suurendades osaliselt mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat. KarS § 68 lg

1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 13.01.-15.01.2020. a, millal X.L oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg te 1, 3 alusel jätta - karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui X.L ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § rollnõudeid ja kohustusi. X.L peab -ga 75 pandud kont

järgima talle kooskõlas KarS § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; luma kriminaalhooldaja kontrollile oma al elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha - vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada X.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada X.L-i registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada X.L-i

5 (6)

käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst. X.L on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1100,40 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 224,40 eurot, ja kohtumenetluses lisanduv kaitsjatasu, ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. X.L hetkel võetud. Tema sissetulek on u XXX XXX , ta on

XXX eurot kuus . XXX X.L soovib peagi ja enda sõnul on tal selleks võimalused olemas. X.L Läti ja XXX

K. P. peres kasvab alaealist last. Pere sissetuleku moodustavad K. P. XXX vanemahüvitis ja lastetoetused kokku umbes eurot kuus. Pere elab . Perel endal tuleb korteri eest XXX XXX tasuda kommunaalkulud. X.L Lätil on võlgu u 15 000 euro ulatuses, mida temalt nõuavad sisse erinevad kohtutäiturid. On ilmne, et X.L Lätil puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ja esinevad alused nende osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista X.L Lätilt menetluskuluna välja sundraha summas 240 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 636 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 224,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada X.L Lätil menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10.

kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 20 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav X.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude nende , kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239− K X.L Läti süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 120 lg 1 KarS § 331

ja

2 järgi ning mõista talle karistuse

vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas X.L Läti menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 224,40 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1.

584 eurot). jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär

6 (6)

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

X.L vähendamist ja nende taotles menetluskulude tasumise ajatamist 1 aastaks, kinnitades, et talle on jõukohana tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 20 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib töötule X.L Lätile, arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel X.L Läti sundrahast 636 eurot ja kaitsjatasu 224,40 eurot riigi kanda ning annab talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulu kokku 240 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik