3-20-1368/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2020, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-20-1368 Xi (X) riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 19. juulil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest ilmneb, et taotleja soovib esitada kohtule Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõuet liikumise ebaseadusliku piiramise ning maine kahjustamise eest.

Taotleja väidab, et Tartu Vangla hoidis teda põhjendamatult kahel korral lukustatud kambris. Samuti märgib, et vangla on teda kirjeldanud nii Vabariigi Presidendi kantseleile, ennetähtaegse vabastamise taotluse menetluses kui ka (haldus)kohtule kui vägivaldset isikut ning kinnitanud taotleja ebaseaduslikult lukustatud kambris hoidmist.

Taotleja viitab ühtlasi Tartu Vangla 1. juuli 2020. a vastusele nr 1-13-89-2.

Taotleja selgitab, et on maksejõuetu ning ei oska esitada kohtule kaebust ilma, et nõutaks riigilõivu, mida ta ei suuda tasuda.

2. Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele 22. juulil 2020 Xi 2. mai 2020. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/89-1 ja Tartu Vangla 1. juuli 2020. a otsuse nr 1-13/89-2, millega jäeti Xi kahju

3-20-1368

hüvitamise taotlus rahuldamata. Tartu Vangla vabandas küll kaebaja iseloomustuse ebaõige sõnastusega tekitatud ebameeldivuste pärast ja lubas teha endast oleneva, et selliseid eksimusi tulevikus vältida, kuid jättis rahuldamata rahalise hüvitise nõude.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et ta soovib riigi õigusabi kaebuse (hüvitamisnõue) esitamiseks halduskohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

Tartu Vangla esitatud kohtueelse menetluse materjalidest ilmneb, et X on 6. mail 2020 esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 20

835 eurot. Taotluse kohaselt tekitati kahju ebaseaduslikult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja eraldatud lukustatud kambris hoidmisega ajavahemikus 18.10.–11.12.2018. a ja 28.02.–22.05.2019. X on seisukohal, et sellega alandati tema inimväärikust. Samuti leiab ta, et kuna vangla kasutab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud intsidente tema iseloomustamisel, siis on kahjustatud ka tema mainet

4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

5. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Taotleja on kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kirjeldanud mõistetavalt oma kohtusse pöördumise eesmärki (kahju hüvitamine) ning viidanud Tartu Vangla otsusele, mis on võimaldanud kohtul taotluse lahendamiseks vajalikud materjalid vanglalt välja nõuda. Vangla esitatud dokumentidest ilmneb, et X on esitanud vanglale õigeaegselt ning vanglale arusaadavalt sõnastatud kahju hüvitamise taotluse, mille vangla on sisuliselt lahendanud, jättes rahalise hüvitise nõude 1. juuli 2020. a otsusega nr 1-13/89-2 rahuldamata.

6. Kohtule esitatud taotluses märgitu ning vanglale kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotlus näitavad, et taotleja on võimeline ise oma õiguste kaitseks asjakohaselt pöörduma nii vangla poole vaidluse kohtueelseks lahendamiseks kui ka kohtusse. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et X on ka varem kohtule mõistetavaid kaebusi suutnud esitada.

Eeltoodu tekitab kohtus veendumuse, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses välja toodud asjaoludel. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Tartu Vangla on ka 1. juuli 2020. a otsuses nr 1-13/89-2 selgitanud kohtusse pöördumise korda.

3-20-1368

7. Taotleja märgib riigi õigusabi taotlust põhjendades, et on maksejõuetu ning ei oska esitada kohtule kaebust ilma, et nõutaks riigilõivu, mida ta ei suuda tasuda. Kohus selgitab, et suutmatus tasuda riigilõivu ei eelda kindlasti riigi õigusabi korras advokaadi määramist kaebuse esitamiseks. Kohtule kaebust esitades saab taotleda ka riigilõivu tasumisest vabastamist ning kohus suunab vajadusel kaebajat ka sellise taotluse ning selle lahendamiseks vajalike tõendite esitamisele. Menetlusabi andmise (sh riigilõivu tasumisest vabastamiseks) otsustab kohus kaebaja majanduslikku seisu kajastavate tõendite alusel ning seega ei ole menetlusabi taotlemiseks vajalik õigusteadmistega esindaja olemasolu.

8. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 toodud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

9. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik