2-20-5691/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5691

Tsiviilasi

Realpro Oy hagi tagamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Seve Ehituse Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Realpro Oy (Soome Vabariigi äriregistrikood

2404763-9), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne

Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude

Kostja Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood 10398417),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Küllike Namm ja

vandeadvokaat Kristiina Lee

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-5691

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse õiguslikku

põhjendust.

2. Jätta Seve Ehituse Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.

3. Võtta asja juurde Seve Ehituse Aktsiaseltsi 4. juunil 2020 esitatud ja Realpro Oy

3. juulil 2020 esitatud dokumentaalsed tõendid.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Seve Ehituse Aktsiaseltsi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast määruse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Realpro Oy (hageja) esitas 16. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse.

Hageja palus tagada Soome Vabariigi kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr L 14/9048 tehtava

kohtuotsuse täitmist selliselt, et Seve Ehituse Aktsiaseltsile (kostja) kuuluvatele Eesti

Vabariigis asuvatele kinnisasjadele Veski tee 12 (registriosa nr 3260806), Kannikese põik 1

(registriosa nr 3295506), Kannikese põik 2 (registriosa nr 3295606), Kannikese põik 3

(registriosa nr 3295706) ja Kannikese põik 4 (registriosa nr 3295806) seatakse kohtuliku

hüpoteegid vastavalt 140 000 euro, 40 000 euro, 40 000 euro, 65 000 euro ja 65 000 euro

ulatuses hageja kasuks.

Avalduse kohaselt esitas hageja 25. veebruaril 2014 Helsingi ringkonnakohtule hagi kostja

vastu, sest kostja jättis täitmata poolte vahel kinnisvaraprojekti ühiseks arendamiseks sõlmitud

lepingu ja on tekitanud seeläbi hagejale saamata jäänud tulu näol kahju. 19. juunil 2018 mõistis

Helsingi ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 227 090 eurot ja

menetluskulude hüvitise 25 000 eurot ning nendelt nõuetelt seadusjärgse viivise. 31. märtsi

2020 seisuga on jõustumata kohtuotsusega tunnustatud võlgnevus 353 325,83 eurot.

Helsingi apellatsioonikohus plaanis asja läbi vaadata 9–11. märtsil 2020 toimuma pidanud

istungitel, kuid kostja juhatuse liikme haigestumise tõttu jäid istungid ära. Järgmised istungid

määratakse 2021. aastasse. Helsingi apellatsioonikohtu ettepanekul pooltel kompromissi

sõlmida ei ole õnnestunud, kuigi hageja on selleks valmisolekut avaldanud. Kostja lepingulise

esindaja viimasest kirjast on möödas ligikaudu kuu aega, kuid Helsingi apellatsioonikohtu

ettepanekule ei ole kostja vastanud. Hageja hinnangul on kostja asunud Soomes toimuvat

kohtumenetlust takistama ja Soome Vabariigi kohtuotsuse täitmisest hoiduma.

3. märtsi 2020. a e-kirjas, teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja suutlikkus oma tegevust

jätkata võib sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Kostja on asunud ka oma vara

võõrandama. Kostja on võõrandanud ainuüksi viimase poole aasta jooksul neli talle kuulunud

kinnisasja, s.o Paju tee 40 (registriosa nr 10757750), Vahtra tee 1a (registriosa nr 4840550),

Vahtra tee 1b (registriosa nr 4840450) ja Kannikese põik 4 (registriosa nr 3295806) kinnisasjad

või nende osad. Kostjal on alles kuus kinnisasja, mis on krediidiasutuste kasuks hüpoteekidega

koormatud ja mida kostja on asunud võõrandama.

Eelnevast nähtuvalt on tõenäoline, et Helsingi ringkonnakohtu 19. juuni 2018. a otsuse

jõustumise korral ei pruugi kostjal enam selle otsuse täitmiseks vara olla. Kuna kostjal Soomes

vara puudub, on hageja sunnitud taotlema Soome Vabariigi kohtusse esitatud hagi tagamist

Eestis.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Harju Maakohus rahuldas 20. aprilli 2020. a (vaidlustatud määrus) määrusega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 6 tuginedes hageja hagi tagamise

avalduse. Maakohus märkis, et kostja saab taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui tasub

vastavad hageja nõuet tagavad summad kohtu deposiiti või annab samas ulatuses pangagarantii.

Maakohus saatis määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määrus on

viivitamata täidetav.

Maakohus viitas TsMS § 377 lg-le 6, mille järgi võib hagi tagamise abinõu rakendada ka seoses

välisriigis toimuva kohtumenetlusega. Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud,

miks annab kostja senine käitumine alust arvata, et asjas tehtava kohtulahendi täitmine võib

hagi tagamata osutuda raskendatuks või võimatuks (TsMS § 377 lg 1). Hageja on tõendanud,

et Helsingi ringkonnakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 353 325,83 eurot. Hageja

on põhistanud ja ka tõendanud, et kostja on asunud Helsingi apellatsioonikohtu menetlust

venitama ja samal ajal oma vara võõrandama. Seetõttu ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hagejal

on kostja vastu õiguslikult perspektiivikas nõue ja hagi tagamata jätmine raskendaks

kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Lisaks on kostja möönnud, et tal ei pruugi olla

3 (6)

vahendeid Helsingi ringkonnakohtu 19. juuni 2018. a otsuse täitmiseks. Seda väidet kinnitab

asjaolu, et kostja lepinguline esindaja teatas 3. märtsi 2020. a e-kirjas, et kostja suutlikkus oma

tegevust jätkata võib sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Kostja tegevusest on 90 %

suunatud välisturgudele (eelkõige Soome, Rootsi, Norra ja Šveits). Olukorras, kus märtsi

algusest on piirid sisuliselt sulgunud ja ehitustegevus sisuliselt lõppenud, pole ka kostjal

võimalik oma tavapärase majandustegevusega jätkata. See tähendab, et kostjal on kas juba

tekkinud või lähiajal tekkimas tõsised likviidsusprobleemid. Kostja kinnistutele seatud

hüpoteegid annavad aga aluse arvata, et kostjal on märkimisväärsetes summades

laenukohustusi, mille täitmiseks tal enam vahendeid pole.

Maakohus leidis, et arvestades hagihinda (353 325,83 eurot) on põhjendatud kostjale kuuluvale

viiele kinnistule seada kohtulikud hüpoteegid, kokku summas 350 000 eurot. Tegemist on

proportsionaalse hagi tagamise abinõuga. Lisaks on hageja tasunud hagi tagamise tagatise

17 500 eurot kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmine

tagab hageja õiguste kaitse hagi rahuldamise korral ning kohtupraktikas on peetud kohtulikku

hüpoteeki minimaalselt koormavaks hagi tagamise abinõuks (vt Riigikohtu 15. aprilli 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11 ja 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-

10, p 16).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega kostjale kuuluvatele kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid kustutada ja

jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei olnud maakohtul seadusest tulenevat alust hagi tagada ja

vaidlustatud määruse tegemisel on rikutud menetlusnorme, mis seab kahtluse alla kohtu

erapooletuse.

Puudub igasugune mõistlik põhjendus eeldada, et kostja alustab alates 2013. aastast kestnud

kohtumenetluse ajal ning jõustumata kohtuotsuse tõttu enda varade võõrandamist eesmärgil

välistada kohtuotsuse täitmist. Kostja on tegutsenud alates 1995. aastast. 2018. aastal oli kostja

müügitulu 6,6 miljonit eurot ja puhaskasum 106 000 eurot. Kostjal on vara 5,4 miljoni euro

väärtuses. Kostjal on 95 töötajat. On tavapärane, et kinnisasjad koormatakse hüpoteekidega

krediidi saamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, et hagi tagamise

avalduse esitamise ajal on kostjal probleeme nii laenukohustuste kui ka muude kohustuste

täitmisega.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hagi tsiviilasjas nr L 14/9048 rahuldati kostja vastu üksnes

13 % ulatuses. Kostja kaebas otsuse edasi. Soome kohtule hagi tagamise avaldust esitatud ei

ole. Soome apellatsioonikohtu nõuniku 11. märtsi 2020. a e-kirja kohaselt võib

apellatsioonikohtu otsus tulla vahemikus 0 – 227 090 eurot. Seega ei ole hageja nõue kostja

vastu perspektiivikas. Maakohtu käsutuses ei olnud ühtegi tsiviilasja materjali, mille pinnalt

hagi perspektiivi hinnata. Vaidlustatud määruses on ebaõiged väited nii asja lahendanud kohtu

kui ka välja mõistetud summa osas. Asja lahendas Soome Vabariigi esimese astme kohus ja

jõustumata otsusega mõisteti välja 252 090 eurot. Praguseks on selgunud, et kohtuistung

toimub 8–10. veebruar 2021.

Maakohus nõustus põhjendamatult hagejaga, et kostja venitas kohtumenetlust. Kostja seaduslik

esindaja Henri Enniste haigestus raskelt ja vajas haiglaravi. Selle kohta esitati Soome

apellatsioonikohtule tõendid, millega maakohus erinevalt Soome apellatsioonikohtust ei

arvestanud ega pidanud neid tõesteks. Soome apellatsioonikohus ei ole leidnud, et kostja

venitab menetlust.

Vaidlustatud määruses on esitatud ebaõige väide selle kohta, et kostja lepinguline esindaja

teatas 3. märtsi 2020. a e-kirjas Soome kohtule, et kostja suutlikkus oma tegevust jätkata võib

sõltuda Soomes toimuvast kohtumenetlusest. Konkreetselt sellist väidet ei sisalda mitte ükski

4 (6)

hagi tagamist lahendavale kohtule esitatud dokumentaalne tõend. Nimetatud e-kirjas on üksnes

viidatud kohtuotsuse olulisusele.

Maakohtu järeldused ehitustegevuse lõppemise ja kinnisasjade võõrandamise osas on

põhjendamatud. Ehitustegevus välisriikides jätkus sõltumata piiride sulgemisest. Eestis tegeleb

kostja mh kinnisasjade ostmisega nende hoonestamise ja seejärel müümise eesmärgil. Seega on

hagi

tagamise

avalduses

viidatud

kinnisasjade

müük

osa

kostja

tavapärasest

majandustegevusest, mille kaudu täidetakse ühtlasi kohustusi krediidiasutuste ees. Viidatud

kinnisasjade müügiga tegeles kostja juba 2016. aastast. Kohtuliku hüpoteekidega koormatud

ning ka teiste kinnisasjade müük lepiti 2020. a märtsis kokku selleks, et vähendada kohustusi

krediidiasutuste ees.

Arvestades kinnisasjade LVM Kinnisvara OÜ soovituslikku müügihinda ja nendele

krediidiasutuste kasuks seatud hüpoteekide suurust on ilmne, et need kostja nõuet tegelikkuses

ei taga. Nende seadmine piirab üksnes ebamõistlikult kostja majandustegevust.

Maakohus jättis kohtualluvuse kontrollimata ja asus lahendama hagi tagamise avaldust, mis oli

eelnevalt teises tsiviilasjas jäetud rahuldamata. Sama hagi tagamise avaldust lahendas kohtunik

Piret Rõuk tsiviilasjas nr 2-20-5614, kes leidis mh, et asi ei allu Harju Maakohtule. Hagi

tagamise avalduse jagamine hageja taotlusel (hageja lepingulise esindaja 16. aprilli 2020. a e-

kiri) samal päeval, kui üks kohtunik on selle lahendanud ja rahuldamata jätnud, uue numbriga

uuele kohtukoosseisule seab kahtluse alla menetluse objektiivsuse. Seejuures saadeti hagi

tagamise avaldus uuesti otse ka Harju Maakohtu esimehele. Mh on hageja lepingulise esindaja

kiri käsitatav kohtuniku P. Rõuk taandamisavaldusena, mida oleks pidanud lahendama

nimetatud kohtunik ise.

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus TsMS § 659) alusel tuleb maakohtu määruse

resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

7. Menetlusosalised on esitanud koos määruskaebusega (4. juuni 2020) ja seisukohaga

(3. juuli 2020) täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada

uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud

dokumentaalsed tõendid TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohased ja lubatavad ning need tuleb võtta

asja juurde.

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väiteid kohtualluvuse ja maakohtu

erapooletuse kohta.

8.1. TsMS § 75 lg 1 järgi avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule,

kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 4 järgi kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda

kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise

määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu

kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse

järgi, kui see vaidlustati maakohtus.

Kui kohus on otsustanud kohtuasja menetleda, saab kohtualluvuse kontrollimist vaidlustada

põhikaebuse ühe osana TsMS § 75 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus

madalama astme kohtu lahendit kohtualluvuse kohta kontrollida juhul, kui madalama astme

5 (6)

kohus on otsustanud avalduse kohtualluvuse puudumisele viidates jätta menetlusse võtmata või

läbi vaatamata. Rahvusvahelist kohtualluvust saab kontrollida ka juhul, kui kohtualluvus

vaidlustatakse kas apellatsioonkaebuses või määruskaebuses.

8.2. Praegune vaidlus allub Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 35 järgi võib liikmesriigi kohtutelt

taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete

kehtestamist isegi juhul, kui asja sisuliseks lahendamiseks on pädevad teise liikmesriigi kohtud.

TsMS § 382 lg 3 järgi võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka

kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist

taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi

kohtusse või vahekohtusse. Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu

rakendada ka registri asukoha järgne kohus, laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus.

Eeltoodust lähtuvalt võib Eesti kohus tagada välisriigis esitatud hagi eelkõige siis, kui vara,

mille suhtes hagi tagamist taotletakse, asub Eestis. Eelnev on põhjendatav sellega, et just kohus,

kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse, on kõige sobivam hindama

tagamisabinõu kohaldamise vajadust (vt ka Euroopa Kohtu 17. novembri 1998. a otsus

kohtuasjas nr C-391/95, Van Uden Maritime BV, tegutseb ärinime Van Uden Africa Line all

versus Kommanditgesellschaft in Firma Deco-Line jt, p 39).

Kuigi maakohus on avalduse lahendamisel ebaõigesti tuginenud TsMS § 377 lg-le 6, ei viinud

see ebaõige lõppjärelduseni, sest Eesti kohus võis asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse

järgi. Vaidlustatud määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et asi ei saanud

siseriiklikult alluda Harju Maakohtule (TsMS § 75 lg 4 esimene lause).

8.3. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust kahelda asja lahendanud kohtuniku

erapooletuses. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei juhataja on 19. juuni 2020. a e-

kirjas selgitanud, et praegune tsiviilasi loodi tsiviilasjana nr 2-20-5691 ja jagati automaatse

jagamise teel menetlemiseks kohtunik Fred Fiskerile. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei

viita sellele, et esineksid alused kohtunik F. Fiskeri taandamiseks TsMS § 23 alusel või muud

menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mis annaksid aluse vaidlustatud määruse

tühistamiseks.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka teised määruskaebuse väited alust vaidlustatud

määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et hagi tagamiseks ei olnud alust.

Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul,

kui seda on rikutud (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386, p 14).

Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus tuvastanud, et maakohus oleks diskretsioonipiire

ületanud. Maakohus kontrollis hagi tagamise eelduseid ja leidis õigesti, et hageja on tagamise

aluseks olevaid asjaolusid veenvalt põhistanud. Seega võis maakohus Soome kohtusse esitatud

hagi TsMS § 382 lg 3 järgi tagada. Maakohus on hagi tagamise avalduse lahendamisel õigesti

hinnanud kostja majanduslikku seisundit ning ohtu, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

välisriigi kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selles osas ei korda ringkonnakohus

maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

9.1. Kostja väidab, et 2018. a majandusaasta aruande järgi on kostja heas majanduslikus

seisus. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et 2018. a majandusaasta aruanne ei

lükka ümber hageja väiteid kostja praeguse majandusliku olukorra kohta. Kostjal on alates

13. aprillist 2020 maksuvõlg, mille suurus on 3. juuli 2020. a seisuga 116 262,60 eurot. Kostja

on taotlenud töötukassalt töötasu hüvitist, mis viitab sellele, et kostja käive või selle puudumisel

tulu on langenud vähemalt 30 % võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibe või tuluga (vt

Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 § 19¹).

6 (6)

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hagi tagamist mõjutab asjaolu, et

Soome kohtusse esitatud hagi rahuldati esimese astme kohtu poolt 13 % ulatuses. TsMS § 382

lg 3 alusel hagi tagamisel omab praegusel juhul tähtsust see, et Soome esimese astme kohus

rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 227 090

eurot, menetluskulud ning viivise. Teoreetiline võimalus, et apellatsioonikohus nimetatud

otsuse tühistab ja jätab hageja hagi rahuldamata ei anna alust hagi tagamise avalduse

rahuldamata jätmiseks. 31. märtsi 2020. a seisuga on hageja esitatud andmetel kostja

võlgnevuse suuruseks 353 325,83 eurot. Hageja on hagi tagamise korras taotlenud kohtulike

hüpoteekide seadmist summas 350 000 eurot, mistõttu on maakohus arvestanud TsMS § 378

lg-s 4 sätestatut, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib

pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kinnistutele seatud

kohtulikud hüpoteegid ei takista kostja igapäevast majandustegevust, sest kostja saab kinnistuid

koormata ja võõrandada ning hagi tagamise saab asendada raha maksmisega või pangagarantii

esitamisel (TsMS § 385). Kohtulike hüpoteekide seadmata jätmisel ja kinnistute võõrandamisel

(isegi kui seda tehakse kostja tavapärase majandustegevuse raames) ei oleks kostjal enam Eestis

vara, mille arvel välisriigis tehtud kohtuotsust täita. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest

saab teha järelduse, et Soome apellatsioonikohtu istung lükati edasi kostjast tuleneva asjaolu

tõttu. Seega on hagi tagamine põhjendatud olukorras, kus apellatsioonikohus teeb lahendi mitte

varem kui 2021. aastal.

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna vaidlustatud

määruses puudub menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramine, siis

menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast määruse jõusutmist TsMS § 177 lg-

s 2 sätestatud korras.

11. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

12. TsMS § 390 lg 1 teine lause annab õiguse esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur