3-20-908/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-20-908 Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2020, Tartu Kohtuasi AB kaebus ehitusteatise nr 2011201/04727 peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Menetlusosalised

Kaebaja – AB

Vastustaja – Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada AB kaebus.

2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot AB pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja pangakonto number märkidega „X“

4. Edastada kohtumäärus teadmiseks Tartu linnale ja Tartu linn, Y Korteriühistule.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Riigilõiv tagastatakse vastavalt määruse reolutsiooni p-le 2 pärast määruse resolutsiooni p 1 jõustumist.

ASJAOLUD

1. AB esitas 14. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada ehitusteatise nr 2011201/04727.

Kaebuse kohaselt on esitatud 13. aprillil 2020 Tartu linnas aadressil Y asuva korterelamu hoone ümberehitamiseks ehitusteatis nr 2011201/04727. Kaebaja märgib, et Y korteriühistul puudub juhatus, sest juhatuse volitused lõppesid põhikirja punktist 7.1.3 tulenevalt 13. oktoobril 2019. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-19768 tuvastanud 13. novembri 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega lõppesid Y korteriühistu juhatuse volitused 13. oktoobril 2019. Kaebaja märgib, et 31. märtsil 2020 allkirjastas Z ehitusteatise esitamiseks dokumente, kuid sellel ajal puudus tal õiguslik alus dokumentide allkirjastamiseks ja ehitusteatise esitamiseks. Lisaks erineb ehitusteatises nr 2011201/04727 esitatud projekt tegelikust olukorrast - korteris nr C (kinnistu nr C) on rõdu korteriga kokku ehitatud ja muudetud korteri pärisosaks. 2. Tartu Linnavalitsus esitas 11. juunil 2020 vastuseks kohtunõudele oma seisukohad ja selgitused järgmiselt: 1) ehitusprojekti on lisaks volitatud arhitekt (tase 7) Kaupo Paabole allkirjastanud ka tellijana

3-20-908 2(3) Y KÜ kontaktisik Z; 2) ehitusteatis on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks (ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel). Ehitusteatise eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutusja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele; 3) ehitusteatis ei anna õigust maaüksuse või ehitise omanike loata ehitada; 4) ehitusteatis kui avalik-õiguslik luba ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid; 5) kui Y korteriomanikud leiavad, et nad ei soovi enam projektijärgset ehitusõigust realiseerida, võivad nad esitada uue ehitusteatise koos enda ehitussoovi kajastava ehitusprojektiga või üldse mitte kasutada neile antud ehitusõigust; 6) ehitusteatis kehtib 2 aastat. Tartu linnal ei ole põhjust alustada riikliku järelevalve menetlust, sest ehitusteatise saanud ehitusprojektis on nähtud ette rõdu taastamine.

3. Kohus jättis 12. juuni 2020. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (kaebaja eesmärgi ja nõuete täpsustamiseks) aega 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

Kohus selgitas, et ehitusteatisega nõustumine kohaliku omavalitsuse poolt on toiming, mida ei saa vaidlustada tühistamisnõudega, kuna tegemist pole haldusaktiga (Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 17). Kohus möönis, et ehitusteatisega nõustumine võib rikkuda teatud juhtudel isiku õigusi ning selgitas, et sel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks ehitusteatise järgse ehitamise vastu kohustamisnõude esitamine ehitusjärelevalve teostamiseks.

Kohtule jäi kaebusest ebaselgeks, kas ja kuidas ehitusteatis kaebaja õigusi riivab. Kaebajal tuli kohtu antud tähtajal selgitada, miks ta peab ehitusteatise alusel ehitamist õigusvastaseks, sh tuli märkida, kas kaebaja rahulolematuse põhjustab üksnes asjaolu, et kaebaja arvates puudusid korteriühituse juhatusel volitused ehitusteatist esitada, või kas kaebaja ei ole ümberehitamisega nõus sõltumata korteriühistu pädevusest ehitusteatist esitada, ning millistel põhjustel. Kohus juhtis ka kaebaja tähelepanu, et Tartu linna vastusest nähtuvalt on ehitusteatise saanud ehitusprojektis ette nähtud korteri nr 12 rõdu taastamine.

Kohus selgitas ka, et kui vaidlus puudutab korteriühistu liikmete/korteriomanike vahelisi erimeelsusi korteriühistu juhtorganite otsustuste üle või kaasomanike vahelisi vaidlusi, siis nende lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks.

Kui kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 2)

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja saanud 12. juuni 2020. a määruse kätte samal päeval ning 7-päevane tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks lõppes 19. juunil 2020. Kaebaja ei ole selle tähtaja jooksul ega ka hilinemisega esitanud kohtule dokumenti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

3-20-908 3(3)

6. Kohtu hinnangul takistab puuduste kõrvaldamata jätmine praegusel juhul asja menetlemist. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata, sh et see ei juhtuks kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu (HKMS § 2 lg 5). Samas saab halduskohus asja menetleda üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3).

Kaebaja ei ole praegusel juhul vastavalt 12. juuni 2020. a kohtumäärusele kaebuse puudusi kõrvaldanud, st ei ole täpsustanud oma tahet kaebuse nõude ja eesmärgi osas ega ole esitanud kohtu antud tähtajal selgitusi kaebaja kaebeõiguse hindamiseks.

Teadmata, miks vaidlustatud ehitusteatis kaebaja õigusi tema arvates rikub, ei saa kohus anda ka hinnangut kaebaja kaebeõiguse olemasolule või selle puudumisele. Üksnes tõdemus, et kaebaja elab vaidlusega puudutatud kortermajas, ei anna alust eeldada kaebeõiguse tunnistamiseks piisavat õiguse riivet. Kaebaja ei esita ühtegi sisulist väidet seoses ehitusteatise alusel ehitamisega. Kaebusest ei selgu ka, kuidas riivab kaebaja õigusi korteriga nr 12 seonduv. Liiatigi selgub Tartu linna selgitustest, et ehitusteatis aluseks olev ehitusprojekt hõlmab ka nimetatud korteri ümberehitatud rõdu taastamist.

7. Eelnvat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus on kaebajat sellise tagajärje eest ka 12. juuni 2020. a määruses hoiatanud.

8. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (15 eurot).

9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kohus on kaebajale 12. juuni 2020. a määruses ka selgitanud võimalust pöörduda vaidluse korral kaasomanike vahel või korteriühistu juhatusega maakohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik