2-18-8748/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

17. juuli 2020

Tsiviilasja number

2-18-8748

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri hagi CC

ja YY vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 2. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

19 347,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli

Kaasik

Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja CC 16. juuni 2020 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks ja võtta toimikusse viidatud kuupäeva menetlusdokumendi lisana

esitatud vaatlusprotokoll koos selle lisadega.

2. Harju Maakohtu 2. detsembri 2019 otsus jätta muutmata.

3. Kostja CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maakohtus jätta solidaarselt kostjate YY ja CC kanda. YY

apellatsioonkaebuse

menetlemise

kulud

jäävad

tema

kanda.

CC

apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jätta kostja CC kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (5)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Kostja YY apellatsioonkaebuse menetlemise

kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AS-i MiniCredit (pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas

6. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) ja YY (edaspidi: teine kostja, koos: kostjad)

vastu. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 19 347,11 eurot või

alternatiivselt mõista nimetatud summa välja kostjalt.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

võlgnik kanti äriregistrisse 10. novembril 2008. Võlgniku peamine tegevusala oli

tarbijakrediidi ehk SMS-laenude andmine summas 50–1000 eurot Eestis, Lätis, Poolas

ja Gruusias. Võlgniku juhatuse liige oli 21. november 2008–10. november 2009 kostja

ja 14. juuni 2012–2. september 2016 teine kostja;

-

maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks hageja;

-

ajal, kui võlgniku juhatuse liikmeks oli teine kostja, tasus võlgnik kostja ja tema

perekonnaliikmete lennupiletite eest kokku vähemalt 19 347,11 eurot. Lennupiletid

tellis kostja ja need osteti valdavalt Nizzasse, Viini, Leetu, kus võlgnikul ei olnud

majandustegevust. Teine kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust

kasutades äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid kostja eest arvete tasumiseks,

milleks võlgnik ei olnud õigustatud ega kohustatud, mistõttu tekitas teine kostja

võlgnikule kahju 19 347,11 eurot;

-

teine kostja selgitas hagejale, et kuigi tema oli juhatuse liige, siis tegelikult juhtis

võlgniku kostja. Kuna korraldusi andis ja võlgnikule kahjulikke toiminguid tegi kostja

kui võlgniku tegelik juht enda huvides ja võlgniku arvel, siis vastutavad kostjad

solidaarselt võlgnikule tekitatud kahju eest. Kostja hoidis hagejat kahjustades

lennupiletite arvete tasumiselt kokku 19 347,11 eurot ja sai nimetatud summa ulatuses

otsest varalist kasu;

-

alternatiivselt, kuna võlgnik tasus kostja lennupiletite arveid, olemata selleks

õigustatud või kohustatud, siis rikastus kostja võlgniku arvel lennupiletite tasumise

kohustusest vabanemise tõttu 19 347,11 euro võrra.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei olnud võlgniku tegelik juht. Hagi aluseks olevate

tehingutega ei ole võlgnikule kahju tekitatud. Kõik kostja reisid, mille eest tasus võlgnik, olid

seotud ettevõtlusega. Need reisid toimusid võlgniku korraldusel ja temaga sõlmitud kokkuleppe

alusel.

3. Teine kostja vaidles samuti hagile vastu. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja oli võlgniku

tegelik juht. Hagiavalduses nimetatud reisid korraldati võlgniku ja kostja vahel sõlmitud

konsultatsioonilepingu alusel ning need toimusid ärilistel eesmärkidel. Seega ei põhjustanud

reisidega seotud kulud võlgnikule kahju. Samal põhjusel ei ole kostja reisikulude võrra

rikastunud. Teine kostja ei rikkunud reise tellides juhatuse liikme kohustusi ega sõlminud

võlgniku jaoks kahjulikke tehinguid.

3 (5)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 2. detsembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate

kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

võlgnik kanti äriregistrisse 10. novembril 2008 ja tema tegevusala oli tarbijakrediidi

ehk SMS-laenude andmine summas 50–1000 eurot Eestis, Lätis, Poolas ja Gruusias;

-

maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks hageja;

-

kostja oli võlgniku juhatuse liige 21. november 2008–10. november 2009; teine kostja

oli selles rollis 14. juuni 2012–2. september 2016 ja alates 2. septembrist 2016 oli

juhatuse liige DD;

-

kostja pankrot kuulutati välja 15. juunil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-60840. Kostja

pankrotimenetlus lõpetati raugemisega maakohtu 27. veebruari 2014 määrusega, sama

määrusega algatati tema kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teist kostjat

täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus lõpetas kostja kohustustest vabastamise

menetluse 7. juuli 2017 määrusega;

-

võlgnik tasus kostja lennupiletite eest alates 2014. aasta detsembrist kuni 2016. aasta

juunini kokku 19 347,11 eurot.

4.2. Kostjale lennupiletite ostmisega tekitati võlgnikule kahju 19 347,11 eurot.

Võlgnikul polnud kostjaga mingeid lepingulisi suhteid, mistõttu ei olnud võlgnikuga kuidagi

seotud kostja lennud, mille eest võlgnik tasus. Lennupiletid osteti valdavalt Nizzasse, Viini,

Montenegrosse ja Leetu. Neis asukohtades ei olnud võlgnikul majandustegevust. Ka sel

põhjusel ei saanud kulutused olla seotud võlgnikuga või tehtud tema huvides. Kostjad ei

tõendanud lennureiside kohta võlgnikule aruannete esitamist. Ülekandeid tehti kostja

korraldusel, millest järeldub, et teine kostja ei pidanud vajalikuks kontrollida reiside vajalikkust

ega seotust võlgniku majandustegevusega. Teine kostja rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§-st 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust sellega, et lubas võlgnikul

tasuda kostja lendude eest, mis ei olnud seotud võlgnikuga ja mille eest ei saanud võlgnik mingit

vastusooritust.

Lendude eest tasutud summa on võlgniku kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi ning

kostjatel on selle hüvitamise kohustus VÕS § 127 lg-te 2 ja 4, aga ka § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja

lg 3 kohaselt.

Tunnistajate DD, OO ja RR ütlused kinnitavad teise kostja selgitusi pankrotihaldurile. Nendega

on tõendatud, et võlgniku nimel andis igapäevaselt korraldusi kostja. Sellest järeldub, et kostjal

oli mõju võlgniku üle. Hageja tõendas, et võlgniku juhtimine oli korraldatud selliselt nagu

otsustas kostja, aga teine kostja oli vaid käsutäitja. Seega otsustas kostja enda reiside üle. Ka

see kinnitab tema mõju võlgniku üle. Teine kostja juhatuse liikmena vaid täitis kostja käske

toimetada ühel või teisel viisil, st kostja mõjutas teist kostjat käituma vastuolus korraliku

ettevõtja hoolsuskohustusega. Seega tekkis just kostja korralduste tagajärjel võlgnikul kahju

19 347,11 eurot.

Kostja vastutab ÄS § 289² lg 1 alusel võlgnikule kahju hüvitamise eest seetõttu, et ta mõjutas

teist kostjat tegutsema võlgniku kahjuks. Teine kostja vastutab võlgniku ees ÄS § 315 lg 2 ja

ÄS § 289² lg 2 alusel juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Kostjate vastutus on solidaarne.

4 (5)

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid selle tühistada

ja uue otsusega jätta hagi neist kummagi suhtes rahuldamata. Teise kostja kaebuse menetlusse

võtmisest keeldus ringkonnakohus 9. aprilli 2020 määrusega, mis jõustus edasi kaebamata.

Kostja väited apellatsioonimenetluses on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks rikkus maakohus menetlusõigusnorme sellega, et keeldus kostja tunnistajate

ülekuulamisest, kes omavad teadmist hagi lahendamisel tähtust omavatest asjaoludest. Sellega

kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, kuna kuulas üle hageja kolm tunnistajat, kuid samade

asjaolude kohta taotletud kostja tunnistajate ülekuulamisest keeldus. Samas kinnitasid kõik

kolm hageja tunnistajat oma ütlustes, et kostja taotletud tunnistajad on asjakohased ja teavad

anda ütlusi juriidilist tähendust omavate asjaolude kohta.

5.2. Teiseks keeldus maakohus kogumast ja uurimast tõendeid asjaolu kohta, millest võiks

järeldada, kes oli võlgniku tegelik juht hagi aluseks oleval ajavahemikul. Kriminaalasja nr 1-

19-705 süüdistusaktis käsitletakse võlgniku tegelike juhtidena UU ja MM. Samuti on

süüdistusaktis sedastatud, et samad isikud kontrollivad võlgniku pankrotimenetlust. Nende

kahe seisukoha tõendamiseks on kriminaalasja toimikus hulgaliselt tõendeid. Keeldudes

vastavaid tõendeid kogumast, jättis maakohus välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

5.3. Kolmandaks saab käesolevas asjas kogutud tõenditest järeldada, et hagi aluseks oleval

ajavahemikul ei olnud võlgniku tegelikuks juhiks kostja, vaid olid UU ja MM, kelle ülesandeid

kostja

täitis.

Maakohtule

esitatud

registrikaardi

väljavõtted

näitavad

võlgniku

omanikustruktuuri. Registriväljavõtetest tuleneb, et kogu hagi aluseks oleval ajaperioodil oli

võlgnik UU ja MM kontrolli all. Selline olukord kestis vähemalt kuni 5. augustini 2016.

5.4. Lisaks esitas kostja 16. juunil 2020 taotluse võtta dokumentaalse tõendina vastu

vaidlusaluste arvete kohta Keskkriminaalpolitsei poolt teostatud raamatupidamisdokumentide

vaatlusprotokoll koos lisadega. Kostja soovib tõendada, et valdav enamus arvetest on kajastatud

kui võlgniku majandustegevusega seotud kulud. Kolm arvet kogusummas 3195 eurot on kantud

raamatupidamise kontole, kus kajastatakse nõudeid erinevate isikute vastu. Kostja on selle

summa tasunud, aga ei saa seda tõendada, siiski ei saaks põhjendatud nõue olla samast summast

suurem.

6. Hageja vaidleb kostja kaebusele ja taotlusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi kostja suhtes rahuldamise ja

menetluskulude mh tema kanda jätmise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ta kannab oma kaebusega seonduvad menetlus-

kulud ringkonnakohtus.

8. Apellatsioonimenetluses on vaidlus küsimuses, kas maakohus rahuldas põhjendatult hagi

kostja vastu. Teise kostja osas on maakohtu otsus praeguseks TsMS § 638 lg 10 ja § 456 lg 4

teise lause alusel jõustunud.

9. Ringkonnakohus rahuldab kostja 16. juuni 2020 taotluse. Kostja põhistas, et tõendit ei

olnud võimalik esitada maakohtu menetluses, st TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi on uue tõendi

esitamine lubatav.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostja suhtes hagi rahuldamise osas.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

5 (5)

11.1. Maakohus rahuldas hagi kostja suhtes ÄS § 289² lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et

oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades mh juhatuse liiget aktsiaseltsi kahjuks tegutsema

mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Kaebuse keskse väite

kohaselt tuvastas maakohus ekslikult, et kostja oli võlgniku tegelik juht (ehk oma mõju ära

kasutav isik ÄS § 289² lg 1 tähenduses) ajavahemikul, mil võlgnik tasus kostja lennupiletite

eest 19 347,11 eurot, st 2014. aasta detsembrist kuni 2016. aasta juunini.

11.2. Maakohus hindas tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgides seadusest juhindudes igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et kostja otsustas ise

lennupiletite tellimise ja nende eest tasumise võlgniku arvel. Teine kostja oli samal ajal

võlgniku juhatuse liige, aga tema enda kinnituse järgi ei takistanud ta kostjat võlgniku arvel

kulutuste tegemisel ega kontrollinud nende kulutuste põhjendatust. Kostja pole kaebuses ega

ka varem viidanud tõenditele, millest nähtuks vaidlusaluste lennupiletite soetamiseks

korralduse andmine mõnelt muult isikult.

11.3. Põhjendatud ei ole kostja väidetest nähtuv arusaam, et teataval ajavahemikul võib esineda

ainult kindel isik, kes vastab ÄS § 289² lg 1 tunnustele. Kui aktsiaselts teeb erinevaid talle

kahjulikke tehinguid või toiminguid, siis tuleb neist igaühe puhul eraldi tuvastada, kes viidatud

sättes nimetatud juhtorganite liikmetest tegutses aktsiaseltsi kahjuks ja kes mõjutas teda sel

viisil toimima. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluste lennupiletite osas olid need isikud

kostjad. Siinjuures pole oluline, kas aktsiaselts tervikuna oli mõju ära kasutava isiku kontrolli

all või sai ta üksnes mõjutada juhtorgani liiget tegema kõnealuseid toiminguid. Neil kaalutlustel

ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, kas ning kui suures mahus omasid võlgniku üle

kontrolli UU ja MM. Kaebuse teine ja kolmas väide pole järelikult põhjendatud.

11.4. Samadel kaalutlustel ei ole edukas kaebuse esimene väide. Lisaks ei rikkunud maakohus

menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hagejal tuli

hagi alusena esitatud väiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, st ta pidi esitama tõendeid, et

vaidlusaluses summas lennupiletite tellimise ja ostmise toimingute osas vastab kostja ÄS § 289²

lg 1 tunnustele. Kostja soovis küll näidata, et oli teisi isikuid, kes ka teostasid kontrolli võlgniku

üle, aga kostja ei väitnud ega põhjendanud oma tunnistajataotlusi sellega, et lennupiletitega

seonduvaid tehinguid mõjutas teist kostjat tegema keegi teine peale kostja. Samuti ei toonud

kostja esile, et neist tehingutest oleks saanud kasu keegi teine peale kostja.

11.5. Apellatsioonimenetluses esitatud kriminaalasja vaatlusprotokoll ja selle lisad ei tõenda

kostja väidet, et kostja huvides lennupiletite ostmine polnud võlgnikule kahjulik. ÄS § 289² lg 1

eesmärk on anda nõudeõigus aktsiaseltsile, kellele tekkis kahju juhtorgani ja teda mõjutava

isiku koostöö tulemusel. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et teine kostja juhtis võlgnikku nii, et

kostja sai võlgniku arvel soetada enda soovidele vastavaid lennupileteid. Seetõttu ei tähenda

lennupiletite kulu kajastamine ühel või teisel raamatupidamiskontol, et kulu oli võlgniku jaoks

põhjendatud. Kuigi võlgniku pearaamatust ja päevaraamatust tehtud väljavõtetelt nähtuvad

viited võimalikele ettevõttesisestele korraldustele, siis neid dokumente kostja pole esitanud ega

nende kogumist ringkonnakohtus taotlenud.

12. Kostja kaebusega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda. Teise kostja kaebuse menetluskulud jaotas ringkonnakohus 9. aprilli 2020

määrusega. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks

maakohus, aga teise kostja kaebuse kulude kohta otsustas ringkonnakohus 9. aprilli 2020

määruse, et selles osas kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm