3-18-2280/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.07.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2280

Haldusasi

ELEON AS-i, aktsiaseltsi Eesti Elekter, Eurowind OÜ,

Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS-i, Aidu

Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja osaühingu Estwind

Energy kaebus Konkurentsiameti 06.11.2018 otsuse nr

5-5/2018-068 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohusta-

miseks kõrvaldama 06.11.2018 otsuse nr 5-5/2018-068 alusel

toimunud koondumise mõjud konkurentsile

Menetlusosalised

Kaebajad – ELEON AS, aktsiaselts Eesti Elekter, Eurowind

OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline Elekter AS, Aidu

Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja osaühing Estwind

Energy, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Kristel

Rõõmusaar

Kolmas isik – Enefit Green AS, volitatud esindajad vande-

advokaadid Arne Ots, Martin-Johannes Raude ja Martin

Mäesalu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ELEON AS-i, aktsiaseltsi Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ,

Roheline Elekter AS-i, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja osaühing Estwind

Energy kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajatelt solidaarselt välja kolmanda isiku, Enefit Green AS-i menetlus-

kulud kokku summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot.

3. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.08.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-18-2280

2(27)

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konkurentsiameti (KA) 06.11.2018 otsusega nr 5-5/2018-068 anti luba Enefit Green AS-i

(Enefit) ja Nelja Energia AS-i (4Energia) koondumisele.

1) Enefit esitas 08.06.2018 KA-le koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid Enefit, Vardar

Eurus AS ja 4Energia väikeaktsionärid 29.05.2018 aktsiate ostu-müügilepingu. Lepingust

tulenevalt kavatseb Enefit omandada 100% 4Energia aktsiatest. Tehingu tulemusena kuuluks

4Energia Enefiti valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ning

tegemist on koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil.

Enefit on Eestis registreeritud äriühing, mille üle omab valitsevat mõju Eesti Energia Aktsiaselts

(EE). EE ainuaktsionär on Rahandusministeerium. EE kontserni peamine tegevusala on

elektrienergia tootmine ja hulgimüük. Elektrienergiat toodetakse põlevkivist, biomassist,

rehvihakkest, olmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. EE kontsern tegeleb ka elektrienergia

jaemüügiga Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis ning bilansihalduse teenuse

osutamisega Eestis, Lätis ja Leedus. EE kontserni kuuluvad ettevõtjad on tegevad veel mitmetel

tegevusaladel, näiteks soojusenergia tootmine ja müük Tallinnas, Narvas, Paides ja Lätis,

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduv, erinevate hooldusteenuste osutamine jne.

4Energia on Eestis registreeritud äriühing, mille üle omab koondumise eelselt valitsevat mõju

Norras registreeritud äriühing Vardar Eurus AS. 4Energia kontsern tegeleb peamiselt elektri-

energia tootmisega taastuvatest energiaallikatest (tuul, biogaas). Koondumise eelselt kuulub

4Energia kontserni ka Nordic Power Management OÜ, mis tegeleb elektrienergiaga kauple-

mise, bilansihalduse teenuse osutamise ning elektrienergia jaemüügiga (äriklientidele).

4Energia valitseva mõju alla kuuluvad Eestis Tootsi Tuulepark OÜ, millel majandustegevus

puudub; Hanila Tuulepargid OÜ, mis tegeleb elektrienergia tootmisega; Oceanside OÜ, mis

tegeleb elektrienergia tootmisega; OÜ Pakri Tuulepargid, mis tegeleb elektrienergia

tootmisega; OÜ Aseriaru Tuulepark, mis tegeleb elektrienergia tootmisega; VV Tuulepargid

OÜ, mis tegeleb elektrienergia tootmisega; OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, mis tegeleb

tuulepargi arendusega; OÜ 4E Biofond, mis on valdusettevõtja; OÜ Oisu Biogaas, mis tegeleb

elektri- ja soojusenergia tootmisega; OÜ Vinni Biogaas, mis tegeleb elektri- ja soojusenergia

tootmisega. 4Energia ja Empower Aktsiaseltsi ühise valitseva mõju alla kuulub Empower

4Wind OÜ, mis tegeleb tuuleparkide hoolduse ja remondiga.

Koondumise osaliste 2017. a käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja koondumise osaliste

Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu kuulub nimetatud

koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

3-18-2280

3(27)

2) KA avaldas 08.06.2018 ülalnimetatud koondumise kohta teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Asjast huvitatud isikud esitasid KA-le KonkS § 27 lg 13 alusel kaheksa

vastuväidet, millest üks hiljem tagasi võeti. Üheksas vastuväide esitati menetluse hilises faasis.

Kuivõrd enamik vastuväidete esitajatest ei soovinud avalikustada oma isikut ega vastuväite sisu,

kajastab KA vastuväidetes väljatoodud argumente üldistatud kujul.

KA tegi 06.07.2018 otsuse nr 5-5/2018-045 täiendava menetluse alustamise kohta vastavalt

KonkS § 27 lg 1 p-le 2 selleks, et teha kindlaks, kas koondumine võib oluliselt kahjustada

konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.

3) Koondumise menetlemise raames palus KA Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-

riumi (MKM) kui energeetika valdkonna arengu koordineerimisega tegeleva asutuse hinnangut

koondumise võimaliku mõju kohta. MKM on seisukohal, et ka koondumise järgselt jääb EE

mõju regionaalsele, Põhja- ja Baltimaid ühendavale, elektrienergia hulgimüügitule margi-

naalseks. Samuti ei mõjuta koondumine oluliselt teisi elektrienergia hulgi- ja jaemüügiga

tegelevaid ettevõtjaid. Taastuvenergia toetuste osas nentis ministeerium, et taastuvenergiat

toodetakse selle kõrgemate tootmiskulude tõttu valdavalt erinevate riiklike toetuste kaasabil,

millega motiveeritaks ettevõtjaid vähese keskkonnamõjuga taastuvelektri tootmisseadmetesse

investeerima.

Koondumise menetluse raames saatis KA taotlused teabe saamiseks ka energeetika valdkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele ning ettevõtjate liidule. Elektribörsi Nord Pool Eesti esinduse kaudu

soovis KA täiendavat teavet elektri hinna kujunemise ning EE hinna mõjutamise võimaluste

suurenemise kohta. Koondumise mõju konkurentsiolukorrale hindasid vastanud ettevõtjad

valdavalt neutraalsena. Elektrienergia hinna osas oli Nord Pool seisukohal, et koondumine ei

suurenda EE võimalust elektrienergia hinna mõjutamisel.

4) Koondumisele hinnangu andmisel oli KA-l vajalik välja selgitada, kas EE poolt 4Energia

üle valitseva mõju omandamine muudab kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa

konkurentsi olulise kahjustumise. Seega oli esmalt vajalik piiritleda, milliseid kaubaturge

koondumine mõjutab, ning seejärel hinnata konkurentsiolukorda ja selle muutust nendel

kaubaturgudel.

5) Kaubaturu, horisontaalselt mõjutatud kaubaturu ja vertikaalselt mõjutatud kaubaturu

mõisteid reguleerivad KonkS § 3 lg 1 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006

määruse nr 69 “Koondumise teate esitamise juhend” § 8 lg 3 p-d 1 ja 2.

EE on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, mis on tegev paljudel tegevusaladel. Koondumise

teate kohaselt tekib horisontaalne kattuvus koondumise osaliste tegevuste vahel elektrienergia

tootmise ja hulgimüügi osas. Elektrienergia puhul on tegemist homogeense tootega. Toote

kasutusomaduste poolest ei erine näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia

põlevkivist toodetud elektrienergiast. Elektrienergia hulgimüük Skandinaavias ja Baltikumis

toimub üldjuhul elektribörsi Nord Pool vahendusel. Eestis müüb EE kogu toodetud

elektrienergia Nord Pool elektribörsi vahendusel, v.a marginaalsed kogused otseliini

klientidele, ja kontserni teiste tegevuste jaoks ostab EE elektrienergia börsilt. Eestis tervikuna

müüakse u 95% kogu toodetud elektrienergiast Nord Pooli vahendusel, väiksemad tootjad

müüvad ka otse elektrienergia jaemüügiga tegelevale ettevõtjale (enamasti sama kontserni

ettevõtja). Sarnaselt toimib elektrienergia hulgimüük ka Põhja- ja Baltimaades.

Valdav enamus elektrienergiast (üle 99%) müüakse nn päev-ette turul (day-ahead market).

Kauplemise objektiks on kohustus tarnida ostjale teatud kogus elektrienergiat järgmise päeva

kindlal tunnil. Turuosalised esitavad turule pakkumisi ostmaks või müümaks teatud hinnaga

elektrienergiat ning elektrienergia hind turul kujuneb pakkumise ja nõudluse vahekorrast

3-18-2280

4(27)

tulenevalt. Elektrienergia tootjad pakuvad elektrienergiat müügiks hinnapiirkonnas, kus asuvad

nende tootmisvõimsused. EE müüb oma Eestis asuvate elektrijaamade toodangu Nord Pool

elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas. Nord Poolil on turukorraldajana kohustus tagada, et

turuhinnad oleksid erinevates hinnapiirkondades võimalikult suurel määral ühtlustunud.

Optimeeriva tegevuse tulemusena tekivad üldiselt ühtsed hinnad hinnapiirkondades, mille vahel

on piisav ülekandevõimsus. Hindade optimeerimisel on ühtlustumise peamiseks eeltingimuseks

hinnapiirkondade vaheliste ülekandekaablite olemasolu. Ühenduskaablid võimaldavad elektri-

energia kaubanduslikku edastamist ühest hinnapiirkonnast teise.

KA leiab, et on esinenud olukordi, kus elektrienergia hinnad Eesti ja Soome vahel ei ole

identsed. Samas on selliseid olukordi esinenud vähe, kuivõrd 2017. a andmeid arvestades 98%

tundidest hinnaerinevusi ei olnud. Valdaval osal aegadest ei ole Eesti ja Soome vahelised

EstLink ühenduskaablid (ega baltikumisisesed ühenduskaablid) maksimaalses ulatuses

kasutusel ning ei ole võimalik erineva elektrienergia hinna kujunemine Eesti ja Soome hinna-

piirkondade vahel. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul konkureerivad omavahel nii

Eestis kui väljaspool Eesti territooriumi tootmisvarasid omavad ettevõtjad. Nord Pool

elektribörsi tingimustes ei ole EE-l võimalik tegutseda sõltumatult näiteks Soomes (või Lätis ja

Leedus) elektrienergiat tootvatest ettevõtjatest. Ka elektri süsteemihaldur Elering AS lähtub

varustuskindluse analüüsis regionaalsest tasandist, analüüsides Baltikumi ja Soome varustus-

kindlust.

Eeltoodust tulenevalt hindab KA kõnealuse koondumise mõju elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi kaubaturule, mille geograafiline ulatus hõlmab (vähemalt) Eestit ja Soomet.

Seejuures lähtub KA pigem kitsamast geograafilise turu piiritlusest, kuivõrd koondumise

osalistele avaldavad konkurentsisurvet ka Lätis ja Leedus asuvad elektrienergia tootjad ning

kaubaturu tegelik geograafiline ulatus võib (vähemalt tulevikus) hõlmata nii Baltikumi kui ka

Soomet (arvestades täiendava Eesti-Läti ühenduse valmimist 2020. aastal).

2017. a-l toodeti EE poolt elektrienergiat koguses, mis moodustas u 13% Eestis ja Soomes

toodetud elektrienergiast. 4Energia toodetud ja müüdud elektrienergia kogus moodustas alla

1% Eestis ja Soomes toodetud elektrienergiast. Koondumise osaliste turuosad kokku

elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul moodustasid 2017. a-l u 14% ning tegemist ei

ole horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga.

Elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga on vertikaalselt seotud äritegevusteks elektrienergia

jaemüük, millega tegeleb EE, ning tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamine, millega

tegeleb 4Energia ja Empower 4Wind OÜ. Elektrienergia jaemüügi kaubaturu osas leiab KA, et

kaubaturu geograafiline ulatus hõlmab Eestit. EE müüs 2017. a-l jaemüügi tasandil elektri-

energiat koguses, mis moodustas 53,4% kaubaturu kogumahust. Seega on elektrienergia

jaemüügi kaubaturu puhul tegemist vertikaalselt mõjutatud kaubaturuga.

Tuuleparkide hoolduse- ja remonditeenuseid osutab tuulepargi omanikule üldjuhul tuulikuid

tootnud ettevõtja. Tuulikuid tootvad ettevõtjad on üldjuhul välismaal registreeritud äriühingud,

mistõttu ei ole kaubaturu mahtu võimalik hinnata. Siiski analüüsib KA konkurentsiolukorda

tuuleparkide hoolduse- ja remonditeenuste kaubaturul Eestis.

6) Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafilist ulatust ja toimimise

eripärasid arvesse võttes ei ole KA hinnangul asjakohased menetluse käigus esitatud väited EE

poolse turgu valitseva seisundi omamise ega kuritarvitamise osas. Koondumisega suureneb küll

elektrienergia tootmiseks vajalike tootmisvarade kontsentratsioon Eesti territooriumil, kuid

Nord Pool elektribörsi tingimustes konkureerivad koondumise osalistega Soomes

tootmisvarasid omavad elektrienergia tootjad. Lisaks toimib Nord Pool elektribörsi süsteem

selliselt, et konkurentsisurvet avaldavad ka teised Baltikumis asuvad elektrienergia tootjad.

3-18-2280

5(27)

Arvestades Nord Pool elektribörsi toimimise põhimõtteid, EE positsiooni elektrienergia

tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ning tuuleenergia tootmise sõltuvust ilmastikutingimustest,

ei ole alust järeldada, et EE saavutaks koondumise kaudu võimaluse elektrienergia hindu

olulisel määral ja teistest elektrienergia tootjatest sõltumatult mõjutada.

Seoses muudatustega kavandatava koondumise struktuuris ning asjaoluga, et EE, erinevalt

esialgselt kavandatust, siiski ei omanda valitsevat mõju Nordic Power Management OÜ üle, ei

teki kõnealuse koondumisega horisontaalset kattuvust elektrienergia jaemüügi ega

bilansihalduri teenuste osas. KA hinnangul ei vähenda koondumine elektrienergia jaemüügiga

tegelevate ettevõtjate võimalusi elektrienergia ostmisel, kuivõrd elektrienergia hulgimüük

toimub Nord Pool elektribörsi kaudu.

Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturuga on vertikaalset seotud tuulikute hoolduse-

ja remonditeenuste osutamise kaubaturg. Asjaolu, et koondumise järgselt kuulub Empower

4Wind OÜ EE ja Empower Aktsiaseltsi ühise valitseva mõju alla, ei kahjusta KA hinnangul

oluliselt konkurentsi tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamise valdkonnas. Üldjuhul

osutavad tuulikute hoolduse- ja remonditeenuseid tuulikuid tootvad ettevõtjad ise, sõlmides

pikaajalise n.ö täisteenuse lepingu tavaliselt 10-12 aastaks. Juhul, kui tuulikute tootjad

otsustavad lihtsamate teenuste osutamiseks kasutada alltöövõtu korras Eestis registreeritud

tuulikute hoolduse- ja remonditeenuseid osutavaid ettevõtjaid, siis sellised otsuseid ei tee EE.

Erinev olukord on WinWinD tuulikute hoolduse ja remondi osas tootja pankrotistumise tõttu.

WinWinD tuulikuid omavad Eestis mõlemad koondumise osalised, kuid nimetatud tuulikuid

enam juurde ei teki. Seega on WinWinD tuulikute hooldusega seonduvad aspektid asjakohased

üksnes olemasolevate tuulikute kasutusaja kestel. EE peab tuulikute hooldus- ja remondi-

teenuste ostmiseks läbi viima riigihanke, koondumise järgselt laieneb riigihanke kaudu teenuste

ostmise kohustus ka koondumise eelselt 4Energia opereeritavatele WinWinD tuulikutele. Seega

on WinWinD tuulikute hoolduse- ja remonditeenuste osutamisest huvitatud ettevõtjatel

võimalus osaleda vastaval hankel.

7) KA nõustub EE seisukohaga, et mitmed esitatud vastuväited ei kuulu lahendamisele

koondumiste kontrolli menetluse raames, mis on ajaliselt piiratud menetlus konkreetse

koondumise mõjude hindamiseks. Seetõttu ei käsitle KA Tootsi tuulepargi ehitusega

seonduvaid aspekte. Samuti ei võta KA koondumise kontrolli menetluse raames seisukohta

taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale makstavate toetuste osas, eelkõige mis

puudutab toetuste kontsentreerumist riigile kuuluva äriühingu kätte. Tegemist on kehtiva

seadusandliku raamistikuga, mis väljendab riigi tahet toetada taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia konkureerimist.

Vastuväidetes esitatud viited võimalikule turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele seoses

elektrienergia hindade erinevusega Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel ei ole KA hinnangul

asjakohased olukorras, kus KA ei ole elektrienergia tootmise ja hulgimüügi osas tuvastanud EE

turgu valitsevat seisundit. KA analüüsis siiski esitatud väiteid käesoleva menetluse jaoks

vajalikul määral. Samas koondumise kontrolli menetluste piiratud ajalise kestvuse ning

kindlaksmääratud eesmärkide tõttu ei menetle KA koondumise kontrolli menetluste raames

KonkS § 16 võimalikke rikkumisi, vaid selliste rikkumiste asetleidmise põhjendatud kahtluste

korral tuleb KA-le esitada eraldi taotlus. Koondumisega ei pea tingimata kaasnema otsene

positiivne mõju või kasu tarbijatele. Oluline on ära hoida selliste koondumiste toimumine,

millega kaasneb konkurentsi oluline kahjustumine ja seeläbi negatiivne mõju tarbijatele.

8) Kokkuvõttes jõudis KA järeldusele, et kõnealune koondumine ei tekita ega tugevda turgu

valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses ühelgi koondumisega seotud kaubaturul ning

3-18-2280

6(27)

koondumisega ei kaasne KonkS § 22 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise

keelamise.

2. 4Energia kustutati 02.04.2019 äriregistrist pärast ühinemist Enefitiga (ühendav ühing).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. ELEON AS, aktsiaselts Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark OÜ, Roheline

Elekter AS, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja osaühing Estwind Energy (kaebajad)

esitasid 07.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.05.2020) KA 06.11.2018

otsuse tühistamiseks ning KA kohustamiseks kõrvaldama 06.11.2018 otsuse alusel toimunud

koondumise mõjud konkurentsile.

1) Kaebajad on tuuleenergeetika ning tuuletehnoloogia arendamisega tegelevad äriühingud.

ELEON AS tegutseb tuulikute tootmise, müügi, hooldus- ning remonditeenuse kaubaturgudel.

Osaühing Estwind Energy tegutseb tuulikute hooldus- ja remonditeenuste kaubaturgudel.

ELEON AS ning aktsiaselts Eesti Elekter tegutsevad tuulest elektrienergia tootmise ning

hulgimüügi kaubaturul ning ülejäänud kaebajad on vastavatele turgudele sisenemas, olles

võtnud selleks olulisi finantskohustusi ning teinud märkimisväärsetes mahtudes investeeringuid

(tuuleparkide infrastruktuuride, liitumispunktide jms rajamised on lõpetatud). Puudub vaidlus,

et vaidlustatud otsus mõjutab kõiki eelnimetatud turge. Koondumine on keelatud, kui see

oluliselt kahjustab konkurentsi vastaval kaubaturul. Järelikult iga vastaval kaubaturul tegutseva

või kaubaturule siseneva isiku õigusi rikub haldusakt, mille tulemusel kahjustub konkurents

vastaval kaubaturul. Kuivõrd koondumisele hinnangu andmisel tuleb hinnata muuhulgas ka

tuleviku mõjusid vastavatele turgudele, siis on kaebeõigus ka isikutel, kes on lähiajal

vastavatele turgudele sisenemas.

Kaebajad esitasid vastavalt KonkS § 27 lg-le 3 KA-le 15.06.2018 omapoolsed vastuväited

koondumisele. Järelikult olid kaebajad koondumisloa menetluses kolmandad isikud haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 tähenduses ning vastavalt on kaebajaid KA poolt

läbiviidud menetluse raames käsitlenud nii KA kui kolmas isik. Asjaolu, et tulevikus on

konkreetsete rikkumiste osas võimalus kasutada erinevaid õiguskaitse meetmeid, ei mõjuta

koondumisloa otsuse kohtuliku kontrolli lubatavust. Konkurents kaubaturul on lisaks avalikele

huvidel ka vastavatel turgudel tegutsevate või turule sisenevate isikute huvides. Konkurentsi

kaitstakse muuhulgas ka vaba ettevõtluse huvides, mis on iga isiku põhiseaduslik õigus.

2) Kaebajad esitasid algselt halduskohtule KA 06.11.2018 otsuse tühistamise nõude.

Vastustaja ning kolmas isik tegid tõsiseid jõupingutusi väites, et otsust ei ole võimalik tühistada,

ning halduskohus lõpetas menetluse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et otsust on võimalik

tühistada ning seega tühistamisnõue on lubatav. Lisaks tõi ringkonnakohus esile, et

koondumisloa tühistamise korral ei pea ega saa kohus KA-le ette kirjutada, mil viisil tuleb

kõrvaldada õigusvastase loa alusel toimunud koondumise mõjud konkurentsile, vaid piisab

abstraktse kohustamisotsuse tegemisest. Riigikohus jättis kolmanda isiku määruskaebuse

menetlusse võtmata. Halduskohus tõlgendades kaebuse eesmärki ning võttis 17.01.2020

määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada otsus ning kohustada vastustajat kõrvaldama

otsuse alusel toimunud koondumise mõjud konkurentsile. Kohtumääruses oli esile toodud, et

kui kaebajad ei nõustu kohtu tõlgendusega kaebuse nõuete osas, siis tuleb kaebajatel sellest

kohut viivitamatult teavitada. Kaebajad nõustusid kohtu tõlgendusega ning seega puudus

kaebajatel vajadus omalt poolt täiendavaks teavitamiseks. Vältimaks vaidlusi teatavad kaebajad

selgesõnaliselt, et nõustuvad 17.01.2020 kohtumääruses sõnastatud nõudega.

3-18-2280

7(27)

KA 06.11.2018 otsuse tühistamise korral on otsus kehtetu algusest peale, mis tähendab, et

koondumine on toimunud ilma KA otsuseta ning järelikult õigusvastaselt. Koondumisloa

tühistamise korral tuleb kõrvaldada otsuse vahepealsest kehtivusest tingitud mõjud. Tegemist

on õigusvastase haldusaktiga tekitatud tagajärgede kõrvaldamisele suunatud nõudega vastavalt

HKMS § 5 lg 1 p-le 5 ja § 37 lg 2 p-le 5. Millised on konkreetsed meetmed õigusvastase

tagajärgede kõrvaldamiseks, on üldjuhul diskretsiooniline otsustus, mida ei saa kohus ette näha.

Otsuse tühistamisel on koondumine toimunud õigusvastaselt ning õigusvastase haldusakti

mõjude kõrvaldamine on järgneva haldusmenetluse küsimus, mille raames esitavad kaebajad

endapoolsed seisukohad.

3) KA 06.11.2018 otsuses on eksitud kaubaturgude määramisel. Vastustaja ei ole kõiki KonkS

§ 22 lg 1 aluseid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud, mis on viinud väärale lõppotsusele. KA

on eksinud, leides, et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus

hõlmab Eestit ja Soomet. Geograafilise turu määratlusel ei arvestatud kõiki asjaolusid. Nimelt

tõid kaebajad esile, et Eesti ja Soome võrgud ei ole omavahel sünkroniseeritud, Eesti ja Soome

vahele on ehitatud kõrge rikkeriskiga alalisvoolu ühendus ning erinevad sageduspiirkonnad ei

võimalda ehitada töökindlat vahelduvvoolu ühendust nagu seda on Rootsi-siseste piirkondade

vahel. KA Euroopa Komisjoni (EurKom) praktikale tuginemine (Fortum Oyj ja Uniper SE

juhtum M.8660) ei ole seetõttu asjakohane. Vastustaja möönab seejuures, et kaubaturgude

piiritlemisel ei teostatud sarnast analüüsi nagu Fortum / Uniper koondumise puhul, vaid viitab,

et küsis seisukohta Nord Poolilt ning mõnelt valikuliselt turuosalisest. Seisukohta ei ole küsitud

üheltki kaebajalt ega üheltki teiselt Eestis tegutsevalt elektrienergia tootjalt, vaid üksnes

koondumise osalejatelt. EurKom on oma praktikas hinnanud elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi kaubaturu geograafilist ulatust kitsamalt, riigipõhiselt. Laiema määratluse

arvestamisel tuleb EurKom seisukohalt (juhtum M.8687 Prisko / OKD Nastupnicka) hinnata

riikidevahelisi hinnaerinevusi, ühendusvõimsuste piisavust ning stabiilsust ja elektri

hulgimüüjate tegevust vastavates riikides. Eelpool viidatud Fortum / Uniper lahendis hindas

EurKom geograafilist turgu Nord Pooli elektribörsi süsteemis ning määratles ajakohaseks

geograafiliseks turuks ainult Rootsi, peamiselt seetõttu, et hinnaerinevused tsoonide vahel olid

minimaalsed. EurKom ei kaasanud määratlusse Leedut, kuigi Rootsi ja Leedu vahel on ühendus

läbi NordBalti.

Arusaamatuks jääb, miks on lähtutud üksnes 2017. a hindadest, kuid ei ole hinnatud, kas ja

kuidas on tagatud ühtne hind pikemas vaates ega hinnatud hinna kujunemise mõjutamise

võimalust ega hinna erinevuste trende. Arvesse pole võetud ka EE võimalusi elektrihinna

mõjutamiseks ning jätkuvat tendentsi hindade erinevuse ajalisele suurenemisele – 2017. a-l oli

erinevus 2%, 2018. aastal 5,5% ehk tõus 3-kordne, novembris 24% ning viimasel jooksval kuul

30% ulatuses erinev. Perioodil juuni 2017 kuni detsember 2018 on hinnavahe kasvanud, mis

pidi andma vastustajale selge indikatsiooni ka tulevikuvaates, et tegemist ei ole ühtse turuga.

Hindade erinevus oli 2019. a-l teatud perioodil keskmiselt 150% ning 2020. a-l teatud

perioodidel 221%. Sellises olukorras on ilmne, et piiriülene ühendus ei ole piisav ja stabiiline,

mis toob ajutiselt kaasa väga suured hinnaerinevused Eesti ja Soome vahel. Seejuures on KA

olnud varasemalt seisukohal, et Eesti on geograafilises mõttes iseseisev elektrienergia tootmise

ja hulgimüügiturg. Lisaks on KA jätnud geograafilise turu määratlemisel arvestamata EurKom

seisukohaga, mille kohaselt tuleb geograafilise turu määratlemisel arvestada ka elektri

hulgimüüjate tegevust vastavates riikides.

Kuivõrd KA on eksinud turu geograafilisel määratlemisel, on seeläbi automaatselt ka ekslik KA

seisukoht koondumise osaliste turuosade määramisel. Seega isegi kui antud juhul piirneks

kaubaturu piiritlemine elektrienergia tootmise ja hulgimüügi turuga, siis EE on turgu valitsev

ettevõte vastaval turul.

3-18-2280

8(27)

4) Samuti on vastustaja eksinud tooteturu määratlemisel. Elektrienergia tootmise kaubaturg

tuleb kitsamalt piiritleda taastuvenergia ning omakorda tuuleenergia turuks.

Asjaolu, et elektrienergia on homogeenne toode, ei tähenda automaatselt, et kõikidest

erinevatest energiaallikatest toodetav elektrienergia moodustaks ühe tootmisturu. Üksnes

asjaolu, et Euroopa Liidu (EL) reeglite kohaselt pääsevad elektri turule eelisjärjekorras

madalamate muutuvkuludega energiatootjad (nagu nt tuule-, päikese- ja hüdroenergia),

kinnitab, et tegemist on erinevate turgudega lähtuvalt energiaallikatest. Eesti energiamajanduse

arengukava näeb ette, et aastaks 2030 saavutatakse taastuvenergia osakaaluks elektri

lõpptarbimisel 50% ja kaugküttemajanduses 80% ning aastaks 2050 peaks taastuvenergia

kasutus ulatuma kuni 75% kogu EL liikmesriikide energiatarbimisest, mis täiendavalt kinnitab,

et taastuvenergia tootmise turg on iseseisvaks turuks. Lisaks peab süsteemihaldur eraldi

arvestust taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia kohta. Tootja saab müüa taastuvatest

energiaallikatest toodetud elektrit üksnes mahus, mida on tootnud ning millele on AS Elering

väljastanud nn rohesertifikaadi. Iga tarbija saab otsustada elektrienergiat ostes paketti valides,

et toetab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Seega on ka tarbija seisukohalt tegemist

erineva tootega kuigi elektrienergia iseenesest on homogeenne toode. Tarbijate vastavate

valikute mõju kandub üle tootjatele. Fikseeritud hinnapakettide korral on taastuvatest allikatest

toodetud elekter 14-50% kallim. Monopoolne elektrienergia tootaja EE, kes samaaegselt toodab

elektrit nii fossiilsetest kui taastuvatest allikatest elektrit, saab seeläbi võimaluse manipuleerida

hindadega muutes seeläbi teiste turuosaliste jaoks turutingimused oluliselt ebasoodsamaks.

Eestis on elektritootmises enim kasutatavad taastuvenergia allikad tuul ja biomass. 2017. a-l

moodustas tuuleenergia taastuvenergia tootmismahust 41,3%. Asjaolule, et tuuleenergeetika

tootmise turg on iseseisev turg, viitab KA 06.02.2018 otsuses nr 5-5/2018-011. Samuti näeb

kehtiv õigus eriregulatsiooni tuulest elektrienergia tootmisele, sh on tuuleenergeetika toetuse

maht aastas piiratud 600 GWh peale ehk üksnes tuuleenergeetika tootjad konkureerivad

vastavale taastuvenergia toetusele. Asjaolu, et vastav toetusmehhanism on seadusandja poolt

kehtestatud eesmärgil taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, ei muuda olematuks fakti, et

vastavale toetusele konkureerivad üksnes ja ainult tuuleenergeetika tootjad.

Seega esineb tuulest elektrienergia tootmisele iseseisev nõudlus, mida ei ole võimalik muudest

allikatest toodetud energiaga asendada. Samuti ei ole võimalik tuulest elektritootmise seadmeid

(tuuleparki) ümber seadistada, et vastavad seadmed toodaksid elektrit muudest allikastest.

Järelikult puudub ka pakkumise poolne asendatavus, mis kinnitab täiendavalt, et tegemist on

iseseisva turuga KonkS § 3 tähenduses.

4Energia on samuti siiani olnud seisukohal, et tuuleenergeetika turg on iseseisev turg. Jääb

arusaamatuks, miks antud juhul ei ole KA pidanud vajalikuks arvestada koondumisosalise enda

varasema seisukohaga, vaid on arvestanud üksnes selliste seisukohtadega, mis toetaksid

koondumise lubamist.

Koondumise tulemusel moodustub EE turuosa taastuvenergia turul 77,79% ning tuuleenergia

tootmise turust 84,5%. Seega on EE turgu valitsev ettevõte nii elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi turu laiema piiritlemise korral kui taastuvenergia tootmise turul ning koondumise

tulemusel turgu valitsev seisund tugevneb märkimisväärselt.

5) Otsuses on jäetud välja selgitamata tuuleparkide hooldus- ja remonditeenuste kaubaturu

kogumaht põhjendusel, et vastavaid teenuseid osutab tuulepargi omanikule üldjuhul tuulikute

tootja. Vastav põhjendus ei ole antud juhul asjakohane. Nimelt valdavas osas koondumisosaliste

tuuleparkides on püstitatud WinWinD tuulikud. Vastavate tuulikute tootja pankrotistus ning

tuulikute tootja mistahes hooldus- ja remonditeenuseid ei osuta. Seega tuuleparkide hooldus- ja

remonditeenus on kohaliku turu korraldus ning hindamaks koondumise mõju vastavale turule

3-18-2280

9(27)

oleks esmaseks eelduseks KA poolt koondumisosaliste turuosad välja selgitada, mida aga ei

tehtud. Olemasolevate andmete kohaselt on vastav turuosa kindlasti suurem kui 15%.

6) Vastavalt eeltoodule on ekslikult määratud koondumisest mõjutatud turud. Seega on

automaatselt ka ekslik koondumise mõjude hindamine. Tuuleenergia puhul on olulisim tegur

tuulepargi rajamiseks asukoht. Koondumise tulemusel koonduvad olemasolevad parimad

asukohad ühe turuosalise kätte, millele lisandub mõne aja pärast 4Energia poolt arendatav

meretuulepark võimsusega kuni 1100 MW ning EE poolt kavandatav 600 MW võimsusega

Liivi lahe meretuulepark. Seevastu kaebajatel on oluliselt takistatud tuuleenergeetika tootmise

turule sisenemine ning juba turul tegutsevatest vastuväidete esitajatest on oluliselt takistatud

täiendavate tuuleparkide rajamine. Vastavate asjaoludega ei ole otsuses arvestatud.

Kuivõrd riigikaitselisel argumendil on riik muutnud võimatuks üleriigilises, maakondlikus ja

kohalikes planeeringutes kavandatud Ida-Virumaale tuuleparkide rajamise, on tõusetunud

päevakorda alternatiivsete asenduspiirkondade leidmine. Arvestades Eesti eripärasid, on

ainsaks alternatiivseks alaks Pärnumaal Tootsi suursoo ala (Tootsi tuulepark). Hiljuti toimus

Tootsi tuulepargi maaüksuse enampakkumine, mille võitis EE. Enampakkumisel tõusis maa

hind alghinnaga võrreldes neljakordseks ning oli ilmne, et EE võib pakkuda hinda, millega igal

juhul enampakkumise võidab. Müüdava vara omanik oli Eesti Vabariik (EV), kuid samas osales

EV ise enda vara müügi enampakkumisel ka ostjana (EE kaudu). Enampakkumise eesmärgiks

on saavutada vaba võistluse tulemusena müüdavale varale kõrgeim majanduslikult põhjendatud

müügihind, s.o. hind, millist on vabal turul osalejad objektiivsetest majanduslikest kaalutlustest

lähtudes võimelised pakkuma. Antud juhul aga müüjal endal puudusid taolised objektiivsed

majanduslikult põhjendatud piirangud, sest EV müüjana saab pakutava summa lõpptulemusena

ikkagi ise. Seega oli enampakkumine näilik. Tootsi tuulepargi eelduslik tootlus sõltuvalt tuuliku

margist on hinnanguliselt 400 – 500 GWh aastas, millele vastaks taastuvenergia toetus summas

21,5 kuni 27 miljonit eurot aastas. Eelduslik Tootsi tuulepargi toetusmaht on aastas 15 miljonit

eurot ja seda toetust makstakse 12 aasta jooksul ehk kokku 180 miljonit eurot. EE poolt Tootsi

tuulepargi arendamisega lisandub täiendav tootmisvõimsus 150 MW ning EE turuosa küündib

90%-ni. Seega aasta-aastalt EE turgu valitsev seisund suureneb ning väita, et vaidlusalune

koondumine ei oma negatiivset mõju konkurentsile, on ilmselgelt ekslik. EE on 100% riigile

kuuluv äriühing ning riik aitab kaasa EE turgu valitseva seisundi tugevdamisele. Vastavaid

asjaolusid KA koondumismõju hindamisel arvestanud ei ole.

Koondumise osaliste olemasolevad tuulepargid on aastaid tegutsenud ja seega on valdavalt ka

kapitalitulu tagasi teeninud, mis omakorda viib hinnad alla ega võimalda uutel tootmisvõimustel

konkureerimiseks pakkuda hindu, mis tagaksid minimaalsed kapitalikulud. Elektrituruseaduse

(ELTS) muudatused näevad ette, et tulevikus hakatakse tootjatele taastuvenergiatoetusi maksma

vähempakkumiste ehk oksjonite korras. On ilmne, et 84,5% suurusega turuosaga ettevõte, kes

on olemasolevate tuuleparkide kapitalituru tagasi teeninud ning võib saada õiguse täiendavale

toetuse rahavoole 180 miljoni euro ulatuses, suudab vähempakkumistel esitada pakkumise,

millega teised tootjad ei suuda konkureerida.

Lisaks on EE-l võimalused manipuleerida müüdava elektrihinnaga, mis on leidnud kinnitust ka

praktikas. Nimelt on EE-l võimalus toota reguleerivate võimsustega üle ja seeläbi hind alla viia,

mis omakorda tõrjub turult välja uued tulijad. Tuuleenergeetika on äärmiselt kapitalimahukas

valdkond ning kui müüdava toodangu hind on põhjendamatult madal, toob see paratamatult

kaasa turult lahkumise.

Seega koondumise tulemusel EE säilitab, tugevdab ja laiendab oma turgu valitsevat seisundit

taastuvatest allikatest elektritootmise turul, takistades konkurentide sisenemist sellele turule

ning tõrjudes olemasolevad tootjad turult välja. Samuti on tarbijate huvides Eestis elektrienergia

3-18-2280

10(27)

tootjate paljusus. Vastavalt eeltoodule on EE-l võimalus olukorras, kus rahvusvaheline

ülekanne on häiritud, elektrienergia tootmine viia defitsiiti, mis võimaldab EE-l kõrgendatud

hinnaga elektrit tarbijale müüa. Seega on koondumine selges vastuolus ka tarbijate huvidega.

7) ELEON AS on uudse innovaatilise Eleon tuuliku looja, arendaja ning tootja. ELEON AS

on huvitatud kohaliku tuulikutööstuse rajamisest, mille puhul on kriitiliseks eduteguriks just

kohalik turg ning vastava referentspargi olemasolu. ELEON AS on soovinud referentsparki

rajada Ida-Virumaale, mis on aga riigikaitselisel argumendil riigi poolt takistatud. Arvestades,

et tavapäraselt on tuulikute keskmine eluiga ca 20 aastat (seevastu Eleon tuulikul ca 40 aastat),

tõusetub mõne aja pärast esimestes rajatud tuuleparkides tuulikute asendamine päevakorda.

Olukorras, kus 84,5% tuuleenergeetika tootmisest on koondunud ühe ettevõtja kätte, on vastaval

tootjal väga suur võimalus mõjutada tuulikute tootmise ja müügiturgu, sh takistades uute

tootjate sisenemist turule. Eeltoodu ilmekaks näiteks on EE käitumine seoses Tootsi

tuulepargiga. Nimelt kuulutas EE juba 2016. a-l välja riigihanke Tootsi tuuleparki tuulikute

hankimiseks, kus seati kvalifitseerumistingimuseks, et taotlejal peab olema paigaldatud ja

töösse antud (võrku ühendatud) maismaa tuulikuid minimaalselt 300 MW ulatuses ja viimase

kolme aasta keskmised käibed minimaalselt 200 miljonit eurot, millised nõuded täidavad üksnes

aastaid turul tegutsenud üksikud suured rahvusvahelised tuulikute tootjad. Seega koondumise

tulemusel muudetakse võimatuks ka uute tuulikutootjate sisenemine tuulikute tootmise ja

müügi turule. Vastavale väitele KA ei ole vastuväiteid esitanud.

4. Konkurentsiamet palub 17.02.2020 vastuses (täiendatud 18.06.2020) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Kaebusest ei selgu ühegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seetõttu tuleb kaebus

kaebajatele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ükski kaebajatest ei ole koondumise otsuse

adressaadiks ja otsusel puudub neile seega otsene mõju. Riigikohus on haldusasjas nr

3-3-1-59-05 selgitanud, et ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlusaluse õigussuhtega

hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa veel tuletada tema õiguste rikkumist. Antud

juhul ei nähtu kaebusest kohtusse pöördumist õigustava põhjendatud ja kaaluka huvi olemasolu.

Kuigi koondumist lubava otsuse realiseerimine võib põhjustada muudatusi kaubaturu

struktuuris, ei tulene sellest automaatselt kõikidele turuosalistele kaebeõigust. Enamikel

kaebajatel ei ole koondumisega mingit puutumust. Seejuures osa kaebajatest ei ole kaebuse

esitamise aja seisuga veel ühelegi kaubaturule sisenenudki ning nähtuvalt kaebusest ei pruugi

nad seda kunagi teha saadagi. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu iga kaebaja kohta

eraldi.

KonkS § 26 lg 2 p-des 1 ja 2 on sätestatud, millistel juhtudel puuduvad koondumisel sisulised

mõjud kaubaturgudele. Nendeks juhtudeks on horisontaalsete kattuvuste ja/või vertikaalsete

seoste puudumine koondumise osaliste tegevusalade vahel. Seega saab koondumine

potentsiaalselt kahjustada teiste turuosaliste tegevust üksnes eelviidatud kattuvuste või seoste

olemasolul. Seejuures ei saa peamiseks argumendiks olla koondumise osaliste turuosa

suurenemine. Kaebusest ei nähtu, et koondumisel oleks mingeid vahetuid otseseid tagajärgi

kaebajatele. Valdavas osas puudutab kaebus selliseid asjaolusid, millel puudub kausaalne seos

vaidlusaluse koondumisega ja selle mõjudega, vaid on tingitud muudest valdkonnas esinevatest

väidetavatest probleemidest, muuhulgas erimeelsusest ja vaidlustest teiste isikutega (sh

valitsusasutustega).

2) Kohus on kaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud kaebuse esemena esiteks

koondumise otsuse tühistamise ja teiseks koondumise mõjude kõrvaldamise. Kaebajad ei olnud

vastavat nõuet esitanud ja kinnitasid selle esitamise soovi 18.05.2020. Sarnaselt tühistamis-

nõudega puudub kaebajatel eespool esitatud põhjustel kaebeõigus ka heastamis- ja/või

3-18-2280

11(27)

kohustamisnõuete esitamiseks. Heastamisnõue oleks küll tähtaegne, aga selle esitamise

välistavad HKMS § 5 lg 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11. Koondumise otsuse

tühistamine ei tähendaks automaatselt koondumise keelatust, mistõttu oleks koondumise

tagajärgede kõrvaldamine isegi koondumise otsuse tühistamise korral ennatlik. Kaebajate

väljatoodud võrdlus KonkS §-ga 29 (millele viitas ka ringkonnakohus 25.09.2019 määruses), ei

ole siiski samastatav kõnealuse olukorraga. KA-l puudub alus eeldada, et koondumise osalised

on esitanud valeandmeid. Lisaks kogus KA teavet ka paljudelt teistelt ettevõtjatelt.

3) KA on piiritlenud kaubaturud õigesti. KA ei teinud otsust teatud huvigrupi subjektiivsetest

huvidest lähtuvalt, vaid kogus teavet erinevatelt elektrienergia valdkonnas tegutsevatelt

ettevõtjatelt (sealhulgas Soome ettevõtjaid esindavalt liidult Finnish Energy), samuti MKM-ilt.

Menetluse käigus esitati KA-le olulisel määral teavet ning palju erinevaid argumente, mida KA

kaalus, kasutades muuhulgas olemasolevaid teadmisi energiasektori regulaatorina. Vastu-

pidiselt kaebuses väidetule ei ole KA varasemalt, s.o 06.02.2018 teates piiritlenud tuuleenergia

tootmist eraldi kaubaturuna. Nimetatud menetluse lõpetamise teates kirjeldati hüpoteetilist

olukorda, kui EE siseneks uuele kaubaturule, kuid selles ei ole väidetud, et uueks turuks oleks

tuulenergia tootmine, veelgi vähem vastavat kaubaturgu piiritletud. Lisaks oli tegemist

järelevalvemenetlusega, milles käsitleti eelkõige elektrienergia jaemüügi kaubaturgu ning mille

raames tehtud järeldused kaubaturu piiritluse osas ei oleks ülekantavad käesoleva koondumise

menetlusse. Samuti on vale kaebaja argument, et eriregulatsioon tuuleenergeetika toetustele

ELTS alusel viitab eraldi kaubaturu olemasolule. Riiklikul tasandil on leitud, et ilma toetusteta

ei ole taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine (olnud) võimeline turul konku-

reerima ning toetuste eesmärgiks on turul konkureerimise võimaldamine (mitte eraldi kaubaturu

tekitamine). Ka EurKom teatises „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014-

2020“ selgitatakse, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antav abi peaks

põhimõtteliselt aitama taastuvat elektrienergiat turule integreerida. Seega on riiklik toetus

taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale tegelikult konkurentsi soodustavaks ja

mitte pärssivaks asjaoluks.

KonkS 3 lg 1 kohaselt piiritletakse kaubaturg ostja seisukohast lähtudes. Taastuvatest energia-

allikatest toodetud elektrile toetusi makstes ei ole elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul

ostjaks ega tarbijaks riik, vaid ostjaks on Nord Pool elektribörsi kaudu elektrienergia

jaemüügiga tegelevad ettevõtjad. Elektribörsil kaubeldes ei ole ostjal võimalik ega vajalik

eristada, kas elektrienergia on toodetud taastuvatest või muudest energiaallikatest, mistõttu

elektrienergia tootmise ja hulgimüügi tasandil konkureerivad omavahel taastuvatest energia-

allikatest ja muudest energiaallikatest toodetud elekter. Ka EurKom-i pikaajaline praktika on

kinnitanud, et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu määratluses ei ole põhjendatud

eristada teineteisest elektrienergia saamise allikaid ja sellel alusel segmenteerida turgu

alamturgudeks. Otsuses tehtud järeldused on kooskõlas EurKom praktikaga, sealhulgas

otsustega juhtumites M.8660 Fortum / Uniper ja M.8687 Prisko / OKD Nastupnicka.

Nii turukorraldaja Nord Pool kui turuosalised, sealhulgas teistes riikides tootmisvarasid omavad

ja elektrienergiat Nord Pool elektribörsile müüvad ettevõtjad, olid seisukohal, et elektrienergia

tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus on ilmselgelt laiem kui riigisisene. KA

lähtus koondumise mõjude hindamisel Eestit ja Soomet hõlmavast kaubaturust, mis oli

konservatiivne lähenemine, kuna turuosalistelt kogutud teabe alusel võis kaubaturg juba otsuse

tegemise ajal hõlmata lisaks Soomele ka Baltikumi piirkonda.

Kaebajad on välja toonud, et KA ei ole kaubaturgude piiritlemisel läbi viinud sellist analüüsi

nagu EurKom Fortum / Uniper koondumise puhul ning Rootsis on erinevate hinnapiirkondadel

vahelduvvoolu ühendus, samal ajal kui Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel on

alalisvooluühendus EstLink ühenduskaablite kujul, mis ei ole töökindel lahendus. KA arvates

3-18-2280

12(27)

on eelnimetatud väited ebaõiged. EurKom otsus tugines suures osas Nord Pooli vastavale

analüüsile. Nord Pool oli Eesti esinduse kaudu kaasatud ka Enefiti ja 4Energia koondumise

menetlusse. Lisaks Nord Poolile esitasid oma seisukohad mitmed teised turuosalised ning

MKM. Ükski vastanutest ei toonud välja, et erinevad tehnilised lahendused (alalisvoolu- ja

vahelduvvoolu ühendus) oleks põhjuseks, miks ei saaks elektrienergia toomise ja hulgimüügi

kaubaturg hõlmata Soomet. Ka EurKom ei ole kõnealuses otsuses analüüsinud ühenduste

tehnoloogiat ja seda kaubaturgude piiritlemisel oluliseks pidanud. Sarnaselt EurKom-ile

piiritles KA kaubaturu geograafilise ulatuse üksnes nende hinnapiirkondadega, mille vahel olid

väikesed hinnaerinevused (Eestis ja Soomes olid 2017. a-l samad elektrihinnad 98% tundidest).

KA ei võtnud koondumise otsuses seisukohta, kas geograafiline turg hõlmab ka Lätit, ehkki ka

Eesti ja Läti vahel on ühendused (hinnaerinevused Eesti ja Läti osas olid suuremad). Samas

võib elektrienergia hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus hõlmata tulevikus (peale

täiendava Eesti-Läti ühenduse valmimist) nii Soomet kui kogu Baltikumi.

Kaebajate viited EurKom otsusele Prisko / OKD Nastupnicka on eksitavad. EurKom küll nentis,

et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul võivad Tšehhi ja Slovakkia moodustada eraldi

geograafilised turud, mille peamiseks põhjuseks on hinnaerinevused (Tšehhis on elektrihind

madalam kui Slovakkias), kuid jättis siiski geograafilise turu piirid lahtiseks. Eesti ja Soome

puhul sellist erinevust vaadeldaval perioodil (koondumise menetlemisele eelnenud 2017. a-l) ei

esinenud, vaid vastupidi, elektrihinnad olid samad 98% tundidest. Teiseks, EurKom ei kirjelda

nimetatud otsuses elektriga kauplemise ja elektrihinna kujunemise süsteemi Tšehhis ja

Slovakkias, mistõttu on meelevaldne Tšehhi ja Slovakkia hulgimüüjate tegevuse võrdlemine

Eesti ja Soome ettevõtjatega. Eesti ja Soome vahel leiab aset elektrienergia import ja eksport

mõlemal suunal. Kolmandaks, vastupidiselt kaebajate poolt kirjeldatule ei väitnud EurKom

nimetatud otsuses, et koondumise mõju tuleb hinnata kitsaimast võimalikust kaubaturu

määratlusest lähtuvalt, vaid tõi välja, et geograafilise turu piiritluse võib jätta lahtiseks, kuivõrd

koondumisega ei kaasne konkurentsiprobleeme isegi kitsaima võimaliku geograafilise turu

piiritluse korral, milleks on Tšehhi Vabariik. Antud juhul ei tekkinud koondumise osaliste

tegevuste vahel horisontaalseid kattuvusi, vaid üksnes vertikaalne seos.

Kaebajad on illustreerinud oma väiteid andmetega aastatest 2014 ja 2015. Samas EstLink 2

ühendus alles valmis 2014. a-l ning 2016. a-l oli Elering AS suutnud EstLink2 töökindluse viia

sellisele tasemele, et nii müüjatele kui tarbijatele oli tagatud juurdepääs Põhjamaade

elektriturule. Seejuures esines 2017. a-l rikkelist mittekättesaadavust EstLink 1 ühenduskaabli

puhul 0,1% tundidest ning EstLink 2 ühenduskaabli puhul 0,01% tundidest, plaanilist

mittekättesaadavust vastavalt 1,41% ja 0,15% tundidest. Plaanilisi mittekättesaadavusi saab

üldjuhul planeerida ajale, mil mõju turu toimimisele oleks võimalikult väike (selline tegevus on

süsteemihaldurite Elering AS-i ja Fingrid Oyj pädevuses). Erinevaid tehnilisi lahendusi esineb

ka elektrienergia ülekandmisel kõrgepingevõrgus ning jaotamisel keskpingevõrgus (õhuliinid

või maakaabel), kuid see ei ole mõjutanud kaubaturgude piiritlemist elektrienergia jaemüügi

tasandil. Seega ei olnud KA-l kõnealuse koondumise menetlemisel alust jõuda hinna-

piirkondade vahelistest tehnilistest lahendustest tulenevalt järeldusele, et elektrienergia

tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus peaks piirduma üksnes Eestiga. Ühtlasi

on Elering AS väitnud, et „alalisvooluühendused on tarbijate varustuskindluse tagamisel

töökindlamad kui tüüpiline elektrijaam. Seega pole näiteks Tallinna tarbija jaoks vahet, kas

elekter tuleb Narvast või Olkiluotost. See on olnud üks põhiline eesmärk Põhjamaade-Balti

ühtse elektrituru loomisel“. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi kaubaturg hõlmab Eestist laiemat piirkonda.

KA möönab, et on esinenud olukordi, kus elektrienergia hinnad Eesti ja Soome vahel ei ole

olnud identsed. Samas on selliseid olukordi esinenud äärmiselt vähe. Valdaval osal ajast ei

olnud EstLink ühenduskaablid (ega Baltikumi-sisesed ühenduskaablid) maksimaalses ulatuses

3-18-2280

13(27)

kasutusel ning ei olnud võimalik erineva elektrienergia hinna kujunemine Eesti ja Soome

hinnapiirkondade vahel. Soomest Eestisse elektrienergia impordil esines EstLink ühendus-

kaablite maksimaalset kasutust 2017. a-l alla 1% tundidest. KA küsis menetluse käigus teavet

esinenud hinnaerinevuste, EE tootmisvarade remondi ja ühenduskaablite kasutuse kohta ning

analüüsis teavet nii kaubaturu piiritlemise kui koondumise mõjude kontekstis.

Kaebajate poolt korduvalt viidatud elektrienergia hinnad koondumise menetlemise järgsel

perioodil ei ole üldse asjakohased. Esiteks ei saanud KA 2018. a-l ilmselgelt analüüsida 2019.

ja 2020. a hindu ega pidanudki seda tegema (kuna tegemist on prognoosotsusega). Teiseks,

kaebajad on valikuliselt ja tendentslikult välja toonud üksikuid erakorralisi päevi ja tunde, mis

neile on hinnataseme näitlikustamiseks sobinud. Samas vaatles KA pikemat perioodi, st

koondumise menetlemisele eelnenud aastat, et tuvastada üldisi turutrende ja seaduspärasusi,

millele on põhjendatud oma analüüs rajada. Tulevikku suunatud analüüsi korral ei oleks

majandusliku loogikaga kooskõlas, kui elektrienergia hulgimüügi turu võimalike muutuste

prognoosimisel peaks lähtuma harva esinevatest äärmuslikest olukordadest. Vastupidi,

koondumisele eelnenud perioodi turu tavapärase toimimise ja selle normaalsete parameetrite

abil tuleb hinnata, kas koondumise järgselt säilib tõhus konkurents mõjutatud kaubaturul või

mitte. Samuti on asjakohane arvestada, et tulenevalt tehniliste lahenduste pidevast arengust

muutuvad järjest töökindlamaks ka riikidevahelised elektriühendused (samuti lisandub uusi

ühendusi), mistõttu potentsiaalsed kõikumised hinnatasemetes muutuvad eeldatavasti veelgi

marginaalsemateks. Ka koondumisest teatamise kohustus tekib koondumise osaliste eelnenud

majandusaasta käibe alusel. Hindade sarnasus ja tugev samasuunaline korrelatsioon 2017. a-l

ei olnud ainsad kriteeriumid ja tõendid, mille alusel kaubaturu geograafiline ulatus piiritleti,

vaid erinevaid asjaolusid hinnati kogumis. Lisaks oli ka 2018 esimesel poolaastal Eesti

hinnapiirkonna ja Soome hinnapiirkonna keskmise hinna vahe 0,03%. Seega menetluse käigus

kättesaadav olnud teave 2018. a hindade kohta Soome ja Eesti hinnapiirkondades kinnitas

sarnast käsitlust 2017. a andmetega.

4) Kaebuses välja toodud argumendid koondumise võimaliku mõju osas on suurel määral

seotud kaubaturu piiritlusega – kaebajate arvates mõjutab koondumine taastuvatest energia-

allikatest või tuulest elektrienergia tootmise kaubaturgu ning koondumise tulemusena EE turgu

valitsev seisund tugevneb. Nagu eespool selgitatud, ei ole KA hinnangul selline käsitlus õige.

Samas rõhutab KA, et koondumisele hinnangu andmisel keskendutakse koondumise mõjule,

sealhulgas arvestatakse konkurentsisurvet, mida võivad avaldada väljaspool piiritletud

geograafilist turgu asuvad ettevõtjad. Seega sõltumata geograafilise turu piiritlusest, ei oleks

KA Enefiti ja 4Energia koondumise puhul saanud eirata kaubaturu tegelikku toimimist,

sealhulgas asjaolu, et elektrienergia tootjad müüvad toodetud elektrienergia Nord Pool

elektribörsi vahendusel. Samas, nagu juba korduvalt selgitatud, ei olnud antud juhul õige ega

põhjendatud elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu piiritlemine üksnes Eesti

territooriumiga.

Lisaks sellele, et KA uuris koondumise kontrolli menetluse käigus koondumise mõju elektri-

energia tootmise ja hulgimüügi kaubaturule, analüüsis KA koondumise mõju elektrienergia

tootmise ja hulgimüügiga vertikaalselt seotud tegevusalade osas – nimelt elektrienergia

jaemüük ning tuulikute hooldus- ja remonditeenuste osutamine. Koondumise mõju nimetatud

kaubaturgude osas ei toonud kaasa konkurentsi olulist kahjustumist.

5) Paljud kaebuses kajastatud teemad pole üldse seotud koondumise menetluse ega selle kohta

tehtud otsusega. Koondumise menetlemisel hinnatakse vaid konkreetse menetluses oleva

koondumisega tekkivat muutust kaubaturgude struktuuris, mitte ei lahendata valdkonnas

eksisteerivaid muid võimalikke kitsaskohti, probleeme, erimeelsusi või vaidlusi, mis võivad

esineda vastavas valdkonnas tegutsevatel või tegutseda soovivatel ettevõtjatel. Koondumise

3-18-2280

14(27)

kontrolli menetluse raames KA ei võta ega saa võtta näiteks seisukohta taastuvatest energia-

allikatest toodetud elektrienergiale makstavate toetuste õiguspärasuse ega riigiabi lubatavuse

osas, kuivõrd vastav küsimus ei kuulu KA pädevusse. Samuti ei lähtuta koondumise mõju

hindamisel ühegi ettevõtja konkreetsetest ärilistest eesmärkidest, vaid konkurentsi toimimisest

ja selle võimalikust muutusest üldisemalt, seejuures oluline on arvesse võtta, et koondumine ei

kahjustaks tõhusat konkurentsi mõjutatud kaubaturul.

6) KA ei ole varasemalt tuvastanud, et EE-l oleks võimalus elektrihinnaga manipuleerida. Ka

kõnealuse koondumise menetlemise käigus esitatud seisukohas tõi Nord Pool välja, et EE-l

puudub elektribörsi tingimustes võimalus iseseisvalt elektrihinda mõjutada või hinnaga

manipuleerida.

7) Kaebajate väide, nagu oleks elektrienergia tootjate paljusus tarbijate huvides ning

koondumine sellega vastuolus, on eksitav. KA nõustub, et lõpptarbijate huvides on

valikuvõimaluste olemasolu, aga elektrienergia jaemüügi kaubaturul see tarbijate jaoks

tulemuslikult eksisteeribki. Seda kinnitab ka KA 2018. a-l läbiviidud elektri jaeturu analüüs

ning vastavad järeldused on välja toodud 06.02.2018 teates menetluse lõpetamise kohta.

Elektrienergiatootjate paljusus on elektrienergia tootmise ja hulgimüügi tasandil konkurentsi

toimimise seisukohast oluline, kuid nagu eespool selgitatud, avaldavad Nord Pool elektribörsi

tingimustes EE-le olulist konkurentsisurvet väljapool Eestit tootmisvarasid omavad ettevõtjad.

5. Enefit Green AS palub 30.03.2020 seisukohas (täiendatud 18.06.2020) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Kaebajatel puudub kaebeõigus, mis õigustaks esitatud kaebuse menetlemist või

rahuldamist. Kolmas isik nõustub ka vastustaja seisukohtadega.

Kaebajate üldistatud väide, et nad tegelevad kas samal või vertikaalselt seotud kaubaturgudel,

ei põhjenda spetsiifiliselt, mis nende tegevuses koondumise tulemina muutub ja milline

subjektiivne õigus saab haldusaktist riivatud. Igal kaebajal, kes tegeleb elektrienergia

tootmisega, on endiselt võimalik oma toodangut elektribörsile müüa, ja kõik koondumisega

hõlmatud tuulepargid saavad senistel tingimustel riigipoolset toetust edasi. Tuulikute tootmise

osas on samuti olukord muutumatu ja ettevõtjal on võimalik tuulikuid müüa üle Euroopa

(faktiliselt üle maailma). Puudub igasugune põhjendus, miks oleks ELEON AS-il suurem lootus

tuulikute müügiks, kui koondumine oleks ära jäänud. Koondumise kontrolli teostatakse üksnes

avalikes huvides. Ühele ettevõtjale antud luba teatud tehingu tegemiseks ei anna teistele

eraõiguslikele isikutele kaebeõigust. Kolmandatel isikutel, kes ei ole koondumise osapooled,

puudub võimalus sellist otsust vaidlustada. Asjakohased on ka Riigikohtu seisukohad asjades

nr 3-3-1-59-05 ja 3-3-1-39-15.

Olukord, kus väga laial isikute ringil oleks kaebeõigus, ei oleks kooskõlas koondumise kontrolli

rangete ajaliste raamidega. Kaebajatele ei ole koondumise kontrolli menetluses viidatud kui

HMS § 11 lg 1 mõistes menetlusosalistele ega mööndud nende kaebeõigust. Kui kõiki ennast

koonduvate isikute konkurentideks nimetavaid isikuid peaks käsitama HMS § 11 lg 1 p 3 järgi

koondumise kontrolli menetluse osalistena, siis poleks koondumise kontrolli menetlust

võimalik KonkS § 27 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud tähtajal läbi viia. Kui aga antav haldusakt ei saa

puudutada isiku õigusi HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes, ei saa sel isikul ka olla haldusakti suhtes

kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 mõttes. Koondumise kontrolli menetlused kujutavad endast

ettevõtlusvabaduse riivet. Selleks, et antud riive oles põhiseaduspärane, peab takistus ette-

võtlusele olema võimalikult piiratud.

Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kaebeõiguse puudumine koondumise loa otsuse suhtes ei

tähenda samas, et taolisel isikul puuduks õiguskaitse, kui rikutaks KonkS-i viisil, mis puudutab

3-18-2280

15(27)

isiku konkreetseid subjektiivseid õigusi. Võimalikud on näiteks kahju hüvitamise nõuded, kui

kahju tekib seetõttu, et sõlmitakse konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid (KonkS § 4) või kui

kuritarvitatakse turguvalitsevat seisundit (Konks § 16), samuti on näiteks võimalikud teatud

tegevustest hoidumise nõuded (kõik olukorras, kus isikule tekib konkreetne mõju).

Koondumine kui selline iseenesest ei riku aga kellegi subjektiivseid õigusi ega anna selliselt

koondumise loa adressaadiks mitteolevale isikule alust koondumist takistada.

2) Kaebajad on esitanud kaebuse, mille nõudeks on koondumise loa tühistamine. Seega on

kohus ületanud kaebuse piire, kui on võtnud menetlusse nõude kõrvaldada koondumise loa

alusel toimunud koondumise mõjud konkurentsile. 18.05.2020 (poolteist aastat pärast kaebust)

esitasid kaebajad ise nõude kohustada vastustajat kõrvaldama koondumise loa alusel toimunud

koondumise mõjud konkurentsile. Kolmas isik on seisukohal, et kaebajad ei ole toonud esile

asjaolusid, mis võimaldaksid sellist nõuet rahuldada. Kui kohus peakski leidma, et vastustaja

rikkus koondumise loa andmisel kaalutlusreegleid ja koondumise luba tuleks tühistada, siis see

ei tähendaks automaatselt, et vastustaja oleks pidanud võtma vastu vastupidise otsuse ehk

koondumise keelama. See tähendaks vaid, et vastustaja peaks andma koondumisele uue

hinnangu ja üksnes juhul, kui vastustaja asuks uue hinnangu andmise raames seisukohale, et

koondumine kahjustab konkurentsi, saaks rääkida sellest, kas ja milliste meetmetega

koondumise mõju kõrvaldada.

3) Puudub vaidlus, et koondumise loa andmine lähtus vastustaja kaalutlusõigusest. Seejuures

HKMS § 158 lg 2 järgi hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

Vastustaja ei lähtunud koondumise loa andmisel sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega

jätnud koondumise loa andmisel mõnda olulist aspekti tähelepanuta. KonkS § 27 lg 2 p 1 järgi

andis vastustaja koondumiseks loa, sest kolmanda isiku ja 4Energia koondumise korral ei

esinenud KonkS § 22 lg-tes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid.

4) Vastustaja on õigesti leidnud, et asjakohane on peamiselt elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi kaubaturg geograafilise ulatusega Eesti-Soome. Seda toetab eelkõige asjaolu, et

elektrienergia on homogeenne kaup ja Eesti-Soome hulgihinnad on väga suurel määral

ühtlustunud. Sellisel kaubaturul oli kolmanda isiku (kogu EE kontserni) ja 4Energia turuosa

koondumise eelselt 13,6%. Vastavalt puudus koondumisel ilmselgelt oluline mõju asja-

kohastele kaubaturgudele, veel vähem tõi koondumine kaasa turgu valitseva seisundi tekke või

selle tugevnemise. Seetõttu ei saa olla ka põhjendatud koondumise loa tühistamine.

5) Ekslik on kaebuse väide, et „Euroopa Liidu reeglite kohaselt pääsevad elektri turule

eelisjärjekorras madalamate muutuvkuludega energiatootjad (nagu nt tuule-, päikese- ja

hüdroenergia)“. Tegemist ei ole EL-i ega Eesti reeglitest tulenevaga. Madalamate muutuv-

kuludega elektrienergia nn esmasena turule pääsemine on osaks tavapärasest elektrienergia turu

toimimisest. Faktiliselt kujuneb elektrienergia hind tulenevalt viimase tootja, keda on vaja kogu

nõudluse rahuldamiseks, muutuvkulude tasemest (kõrgeima ostjate poolt aktsepteeritud

müügiorderi hinnaga ostetakse teatud kauplemisperioodil kogu elektrienergia). Eelnev on

tavapärane konkurentsi toimimine elektrienergia tootmisel ja müügil. See omakorda ei saa olla

aluseks teatud tootmismeetodil toodetava elektrienergia lugemiseks mõnele teisele turule. Kõik

tootjad konkureerivad omavahel. Kui mõni tootja ei ole konkurentsivõimeline (tema kulud on

konkurentidest kõrgemad), siis madala müügi tõttu peab ta lihtsalt turult väljuma.

Riiklik sekkumine (toetused) ei loo eraldi taastuvenergiaturgu, vaid on suunatud teatud

ettevõtjatele parema konkurentsipositsiooni loomiseks. Vaatamata ülalviidatud madalamatele

muutuvkuludele ei ole taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia suuremate kogukulude

tõttu tihtilugu konkurentsivõimeline muude elektrienergia tootmise viisidega. Taastuvatest

allikatest elektrienergia tootmine eeldab üldiselt suuremaid alginvesteeringuid (tuulikute,

3-18-2280

16(27)

päiksejaamade vms rajamiseks). Riiklike toetusteta võiks investeeringud elektritootmise

vahenditesse tegemata jääda, kuna ettevõtjad ei oleks kindlad, kas seadmete eluea jooksul oleks

võimalik tehtud investeering kasumlikult tagasi teenida või mitte. Kuna kliimapoliitiliste

eesmärkide tõttu soovib avalik võim soodustada elektrienergia tootmist taastuvenergiast, ongi

rakendatud meetmeid teatud ettevõtjate konkurentsipositsiooni parandamiseks. Seega, sellised

toetusmeetmed on suunatud teatud tootmismeetoditele eeliste andmisele. Samas, konkurents

elektrienergia müügil leiab endiselt aset tootmisvahendineutraalselt. Iga elektrienergia tootja

müüb oma toodangu (regioonis üldiselt Nord Pool elektribörsi vahendusel) ning ei ole eraldi

hindu tulenevalt tootmistüübist, st erinevad elektrit tootvad ettevõtjad konkureerivad omavahel.

Samal põhjusel on nii Eesti kui ka EL-i praktika hoidunudki eraldi tuuleenergia vms kaubaturu

määratlemisest. Kuna riik (avalik sektor) ei ole ostja/tarbija elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi turul, siis ei too tema eelistused kaasa ka vajadust turgude erinevaks eristamiseks.

Lisaks nn vana toetusskeemi osas (toetus kuni 600 GWh) ei oma koondumine mingit mõju,

kuna koondumine ei too juurde ega vii ära tootjaid. Tuleviku enampakkumiste osas on kõigil

ettevõtjatel võimalik neil pakkumistel osaleda ja sellised enampakkumised on tehnoloogia-

neutraalsed.

Kaebajad ei ole leidnud ühtegi lahendit Euroopa praktikast, kus taastuvatest allikatest toodetud

elektrienergia oleks paigutatud eraldi kaubaturule. Samas juba koondumise teates on toodud

välja laialdane praktika, kus püsivalt on asutud seisukohale, et elektrienergia on samal

kaubaturul sõltumata selle tootmise meetodist. Eesti taastuvenergia toetuste süsteem ei ole

Euroopas ainulaadne ning üldjoontes on toetusskeemid olnud samalaadsed riigiabi reeglitest

lähtuvalt.

Päritolusertifikaadid käibivad eraldiseisvalt elektrienergiast, st tegemist on erineva kaubaga.

Selleks soovi avaldavatele tarbijatele müüb ettevõtja jaemüügitasandil elektrienergia, mille ta

reeglina soetab elektribörsilt, ning tagab, et on olemas ka päritolutunnistus. Päritolutunnistuste

osas on kaubaturu ulatus üleeuroopaline. Viidatud tunnistusi saab osta ükskõik milliselt

ettevõtjalt Euroopas ja aset leiab vaid muudatus registris ning puudub vajadus elektrienergia

füüsiliseks ülekandmiseks. Eurostati andmetel toodeti Euroopas 2016. a-l taastuvatest allikatest

959 940 GWh elektrienergiat. Koondumise osaliste ühine taastuvatest allikatest toodetud

elektrienergia kogus on 760 GWh, st ühine turuosa 0,08%. Vastavalt on koondumise osaliste

osakaal arvutusvea tasemel.

6) Ekslikud on viited, et vastustaja on varem asunud seisukohale, justkui oleks taastuvatest

allikatest toodetud elektrienergia eraldi kaubaturul. Vastupidi, vastustaja on korduvalt

paigutanud kõik elektrienergia tootmise viisid samale kaubaturule. Konkurentsiõigusliku

kaasuse lahendamisel on kaubaturu määratlus igakordse majanduslikel oludel põhineva

olukorra hindamise tulem. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi vastustaja seisukohale, kus

süstemaatilise pakkumise, nõudluse ning turutoimimise mehhanismide tõttu oleks põhjust

teatud elektrienergia tootmise viisid alaturgudele paigutada. Selle asemel üritavad kaebajad

meelevaldselt tõlgendada grammatiliselt ühte kontekstist välja rebitud lauset. Üksiku lause

grammatiline tõlgendamine ei saa aga olla põhjuseks määrama turgu kaebajatele sobival viisil.

Kaebuses on viidatud ka 4Energia seisukohtadele teistes menetlustes. Võimalik 4Energia

seisukoht mõnes teises menetluses ei olnud 2018. a-l koondumise menetluses ega ka käesolevas

kohtumenetluses asjakohane. Väiteid peab hindama koondumise menetluses vastustaja ning

kohtumenetluses kohus. Ka on 4Energia esitanud aja jooksul erinevaid ning talle enim sobivaid

väiteid.

7) Asjakohatu on kaebajate argument, et kuna EurKom on määratlenud Fortum / Uniper

lahendis geograafilist turgu riiklikuna, siis oleks geograafiline turg ka hetkel pidanud olema

3-18-2280

17(27)

riiklik. Turu geograafiline ulatus sõltub hinnapiirkondade vahelistest ühendustest, mitte

riigipiiridest. Vastavalt ka koondumise teates selgitatule on üldiselt hinnad kõige madalamad

Norra ja Rootsi hinnapiirkondades (odav hüdro- ja tuumaelekter) ning sellele järgnevalt Soomes

(Norra ja Rootsi tootjad avaldavad tugevat hinnasurvet kuni kaablite täituvuseni). Eestis ja

Soomes ühtlustub hind üldiselt tulenevalt olemasolevatest merekaablitest. Ülejäänud Baltikumi

hind sõltub omakorda nende enda toodangust (näiteks Läti toodab suurvee ajal olulise koguse

madala muutuvkuluga hüdroelektrit, mis omakorda alandab Eesti ja Soome elektrienergia

hinda), impordist (sh nii Eestist kui ka Rootsist ning kesk-Euroopast).

Kolmas isik on koondumise kontrolli menetluses detailselt selgitanud, kuidas EE ja FI (Eesti ja

Soome) hinnapiirkondade vaheline konvergents on oluliselt suurem kui erinevate Rootsi

hinnapiirkondade vaheline (Rootsis on geograafiliste iseärasuste ja ülekandevõrgu ülesehituse

tõttu kokku neli Nord Pooli hinnapiirkonda). 2017. a-l oli EE-FI hinnapiirkondade korrelatsioon

0,99 (1 tähendaks ideaalselt sünkroonseid hindu). Rootsi hinnapiirkondade korrelatsioon oli aga

oluliselt madalam (näiteks SE1 ja SE4 korrelatsioon oli 0,85 ning ainuke korrelatsioon, mis oli

EE ja FI hinnapiirkondadega sarnane, oli piirkondade SE1 ja SE3 vahel, kõik teised olid

madalama korrelatsiooniga). Seda, et EE-FI hinnad on tugevalt omavahel seotud, kinnitab ka

pikaajalisem korrelatsiooni analüüs – aastatel 2015−2018 on korrelatsioon EE ja FI

hinnapiirkondade vahel olnud püsivalt 0,94 või kõrgem (2017. ja 2018. aastal 0,99).

Eelnevast nähtuvalt on vastustaja lähtunud õigesti EurKom praktikas toodust. Andmed näitavad

ka seda, et elektrienergia tootjad Soomes (ning tegelikkuses ka laiemas regioonis, eelkõige Lätis

ja Rootsis) avaldavad elektrienergia tootjatele Eestis otsest konkurentsisurvet. Kui EE üritaks

tõsta põhjendamatult elektrienergia hinda, siis järgneks sellele kohene (sama kauplemisperioodi

jooksul) ostude koguse vähenemine, sest koheselt imporditaks Eestisse teistest hinnapiirkonda-

dest odavama muutuvkuluga elektrienergiat, mis omakorda tooks kaasa EE müügiorderi

rahuldamata jäämise.

8) Eesti ja Soome on tõesti eraldi Nord Pooli hinnapiirkondades, samas, eraldi hinna-

piirkondade olemasolu ei tähenda, et tegemist oleks eraldi geograafiliste turgudega. See on

ilmselge juba eelnevalt käsitletud Fortum / Uniper lahendist, kus samal geograafilisel turul loeti

asuvat neli Nord Pooli hinnapiirkonda. Kui sama hinnapiirkonna korral oleks automaatselt

võimalik väita, et tegemist on samal geograafilisel turul oleva piirkonnaga (faktiliselt ei ole

võimalik müüa hinnapiirkonna sees ühel kauplemisperioodil elektrienergia elektribörsi

vahendusel erineva hinnaga), siis erinevate hinnapiirkondade korral tulebki hinnata piirkondade

ühendusi ja hinnastatistikat. Seda ongi koondumise menetluses korrektselt tehtud. Kui valdaval

enamusel ajast on mõlemas hinnapiirkonnas samad hinnad ja üldiselt puuduvad pudelikaelad

piirkondade vahel, siis elektrituru toimimisest kantult toimivadki sellised piirkonnad ühtse

turuna, st mõlema hinnapiirkonna ettevõtjad avaldavad teineteisele konkurentsisurvet.

Käesoleval juhul vastavadki EE ja FI hinnapiirkonnad nendele nõuetele.

9) Asjakohased ei ole kaebuse väited Eesti-Soome eraldi sageduspiirkondades asumise osas.

Eesti asub ajaloolistel põhjustel samas sünkroniseerimispiirkonnas Loode-Venemaaga

(sarnaselt kogu ülejäänud Baltikumiga). Eelnev oleks aga asjakohane ainult juhul, kui see

tingiks konkurentsiolukorra erinevuse Eesti-Soome vahel. Seda aga ei juhtu. Erinevad

sünkroniseerimispiirkonnad ei too kaubaturul tegutsevatele ettevõtjatele kaasa täiendavaid

kulusid. Elektrienergia ülekanne EE-FI hinnapiirkondade vahel leiab aset EstLink 1 ja 2

merekaablite vahendusel. Selle taristu loomulikuks osaks on voolumuundurid. Antud

infrastruktuuri kasutamine ei põhjusta ettevõtjatele lisakulusid. EstLink kaablite hooldus- ja

opereerimiskulud on osaks võrgutasust ning elektrienergia tootjatele ei teki täiendavaid kulusid

elektrienergia ülekande tõttu (Soome või Eestisse).

3-18-2280

18(27)

Kaebuses puuduvad igasugused põhjendused ja tõendid, miks peaks alalisvoolukaablid olema

rikkealtimad kui vahelduvvoolu kaablid. Ka ei ole kaebuses kuidagi tõendatud, et EstLinkide

töökindlus on vahelduvvoolu kaablitega võrreldes madal või madalam. Ekslik on väide, et

alalisvooluühendused on vahelduvvoolu ühendustest alati vähem töökindlad. Töökindlust

mõjutab pigem asjaolu, kas tegemist on õhukaabliga või maalause kaabliga ning lõppastmes on

põhivõrgu operaatori selgituste kohaselt tegemist ühendustega, mis on töökindlamad, kui

tüüpilised elektrijaamad. EstLinkide töökindlus on kõrge. Selguse huvides, igasugune taristu

vajab hooldust (ka EstLinkid). Kaablite korrapäraseid hoolduseid on võimalik paigutada

aegadele, mil nõudlus Eesti ja Soome vahel on väiksem (tuues kaasa vähem erisusi turul) ning

hooldusi saab paigutada selliselt, et korraga ei ole töökorrast väljas mõlemad kaablid. Seda

praktikas ka tehakse. Selliseid hooldusi planeerivad Eesti ja Soome süsteemihaldurid (Elering

ja Fingrid). EE ega teised turuosalistel ei saa mõjutada nende aega. Avariilised rikked on

harvaesinevad, mistõttu ka see ei mõjuta oluliselt turuolukorda. Veelgi enam, Eesti ja Soome

vahel on kaks merekaablit, mis omakorda tõstab ühenduse turvalisust, sest ühe kaabli hoolduse

või rikke korral on võimalik elektrienergia ülekande jätkumine teise kaabli kaudu. Töökindluse

kõrval on eelkõige küsimus selles, kas ja millisel määral esineb nn pudelikaelu (kogu

elektrienergiat ei ole piirangute tõttu võimalik üle kanda). EstLinkide ülekandevõimsus on

kokku 1000 MW (tehniliselt 1016 MW). Vaid harvadel juhtudel ei ole eksisteerinud piisavat

ülekandemahtu. Ka olukordades, kus EstLinkid on ülekoormatud, ei ole Eesti hinnapiirkond

teistest riikidest eraldatud. Eesti on endiselt ühendatud Lätiga, mistõttu Eesti hinnapiirkonna

hinda mõjutab nõudlus Lätis (ja Leedus) ning kuni EstLinkide täituvuse mahuni ka Soomes.

Põhjendamatu oleks seejuures kaubaturu geograafilist ulatust määratleda lähtuvalt ekstreem-

olukordadest. Võimalikud pudelikaela situatsioonid ei tekita samas EE-le täiendavat turujõudu.

Esiteks, kolmandale isikule ei ole ette teada pudelikaela momentide teke, teiseks on teadmata

teiste turuosaliste käitumine ning kolmandaks on 4Energia tootmisvarade toodang heitlik ja

ilmastikuoludest sõltuv. Seetõttu ei tekita ka koondumine võimalust pudelikaela momente ära

kasutada.

10) Kaebajad väidavad ka, et vastustaja on eksinud geograafilise kaubaturu määratlemisel,

kuna ei ole arvestanud sellega, et EE on Soomes alustanud elektrienergia müügiga alles 2018.

a-l ning lähtuvalt viidatud EurKom-i lahendist tuleks vastavalt defineerida kitsam turg.

Kaebajad ajavad segamini jae- ning hulgiturud. EurKom-i praktika kohaselt ei ole ilmtingimata

vajalik tootmisvõimsuste kattumine erinevates hinnapiirkondades, et lugeda hinnapiirkondi

samal turul asuvaks (ülekandevõimsuste olemasolu annab sisuliselt sama tulemi). Praktikas

jõuab suur osa EE poolt toodetud elektrienergiast müüki Soome hinnapiirkonnas ja ka suur osa

Soomes toodetud elektrienergiast müüakse Eestis. Kaebajate poolt esitatud viide EurKom-i

lahendile Prisko / OKD Nastupnicka lähtub taas kontekstist välja võetud lõigust. Isegi kui

kaubaturu geograafiline ulatus oleks määratletud kitsamana, siis oleks koondumine endiselt

pidanud olema lubatud, kuna Eesti hinnapiirkonnas kujuneb elektrienergia hind lähtuvalt

regioonis aset leidvatest muutustest, mida ei mõjuta kuidagi 4Energia ja kolmanda isiku

koondumine.

11) EstLink merekaablid on valdavas enamuses aegadest alakasutuses ning vaid üksikutel

hetkedel on leidnud aset nende terves mahus kasutamine. Põhjendamatud on kaebuse väited, et

Eesti ühenduskaablid töötavad teiste riikide transiidi heaks. Eestil on piisavalt võimekust, et

varustada kogu siseriiklik nõudlus imporditava elektrienergiaga. Teisalt on Leedul olemas

merekaabel Rootsiga ja omakorda maakaablid naaberriikidega. Soome on samuti ühenduses

primaarselt teiste põhjala riikidega (ja Venemaaga). Kuna elektrienergia ülekanne on Nord Pool

hinnapiirkondade vahel tasudeta (vaba mahu olemasolul) ning kohene, siis paljuski kujunevadki

välja hinnapiirkondade ülesed nõudluse ja pakkumise kõverad. Elektribörsi ülesehitus

omakorda tagab, et elektrienergia jagatakse optimaalseimal viisil, st madalaima hinnaga

3-18-2280

19(27)

rahuldatakse olemasolev nõudlus. Sellise harmoneeriva tegevuse käigus leiab aset ka

elektrienergia ülekanne teistesse piirkondadesse. Üldiselt tähendab kirjeldatu, et Eesti

elektrienergia hind on sama naaberpiirkondade omaga. Eelneva toimimiseks ei pea Soomest

tarnima Eestisse kogu siin tarbitavat elektrienergiat. Piisab, kui tarnitakse elektrienergiat

ulatuses, mis asendab siinse hinnapiirkonna kõige kallima elektrienergia tootja pakkumise.

Omakorda, kui nõudlus on selline, et selleks on vaja EE hinnapiirkonna kõige suurema

muutuvkuluga tootjat, siis defineerib sellise muutuv-kuluga tootja hinna kogu piirkonna jaoks

(tavaliselt Soome ja Baltikum, kuid vähemalt Eesti ja Soome).

12) Pahatahtlikud on kaebuse väited, et EE justkui kasutaks ära kaablite täituvust ning viib

koheselt energia tootmise defitsiiti. Elektrienergiaga kauplemine leiab aset avalikel turgudel.

Sellistel turgudel toimuvale tegevusele laienevad ranged reeglid, mis muu hulgas keelavad

ettevõtjal turuga manipuleerida. EE ei ole oma tegevuses hindadega manipuleerinud ega

hoidunud tootmisest lähtuvalt soovist hinda tõsta. See, milline EE tootmisvara parajasti elektrit

toodab, sõltub tootmisvara muutuvkuludest (nagu kõikidel turul osalejatel). Erinevatel EE

tootmisvaradel on erinev kulubaas ning vastavalt osalevad nad turul ka erineva hinna korral.

Samas, EE ei manipuleeri hindadega vms tõstmaks elektrienergia hinda. Selline tegevus on

ebaseaduslik. Kaebajad esitavad ainult paljasõnalisi ning laimavaid väiteid, millel pole mingit

alust. Elektrituru ülesehitus on sedavõrd keerukas (pakkumisi teeb väga lai ring tootjaid ning

ostjaid), et realistlikult ei ole EE-l võimalik saavutada turul mingit lubamatut eelist. EE

elektrijaamade tavapärased hooldused paigutatakse üldiselt perioodidele, mil elektrienergia

nõudlus on väiksem (ning vastavalt tõenäoliselt ei saaks ka need tootmisvarad niikuinii turule

oma kõrgemate muutuvkulude tõttu). Avariiliste remontide toimumist ei ole EE-l võimalik

mõjutada.

13) Vastustaja on lähtunud koondumise mõjude analüüsil kohastest andmetest. Infot on

kogutud kõigilt asjast mõjutatud osapooltelt. Kuigi kaebajad võivad mingil põhjusel tunda end

eriliselt mõjutatuna (selle objektiivne põhjus küll kaebusest ei ilmne), siis peab haldusmenetlus

võtma arvesse kogutud infot. Asjakohatud on kaebuses sisalduvad viited turuolukorrale 2018.

a novembris või detsembris või 2019. a tulevikutehingute info. Seda ei olnud vastustajal

võimalik arvesse võtta ning seetõttu tuleks need väited jätta koondumise loa õiguspärasuse

hindamisel tähelepanuta. Ka koondumise loa andmisele järgnev turuolukord ei tooks kaasa

koondumise loa õigusvastasust. Koondumise menetluses kogutud info ja koondumise loas

kajastatu pinnalt oli selge, et regiooni hinnakujundus oli enam ühtlustumas, st geograafiline turg

pigem laienemas kui kitsenemas. Faktiliselt on selge, et Eesti elektrisüsteem on tihedalt seotud

kogu regiooniga, aga eelkõige Soomega. Sellest lähtuvalt puudub EE-l igasugune võimalus

tegutseda iseseisvalt teistest regiooni tootjatest.

14) Ka alternatiivse geograafilise turu korral (piiritletud Eestiga) oleks koondumine olnud

lubatud. Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas mõjutaks koondumine negatiivselt kaubaturgu,

isegi kui turg oleks määratletud kitsamalt. 4Energia turuosa koondumisele eelnevalt oli

sedavõrd väike (alla 5%), et ka koondumisele järgnevalt ei oleks see muutnud EE turu-

positsiooni. Koondumine ei suurendanud Enefiti (ega EE kontserni) võimalusi elektrienergia

hinda (või teisi kauplemistingimusi) mõjutada. Seda tulenevalt elektrienergia turu ülesehitusest

(hinda mõjutavad arengud kogu regioonis) ja 4Energia väiksest eelnevast turuosast. Veelgi

enam, elektriturgude toimimise põhimõtetest lähtuvalt ei võimalda koondumine (4Energia

tootmisvarad) EE-l kuidagi kontrollida elektrienergia hinnakujundust. 4Energia peamised

elektrienergia tootmise varad on tuulikud. Madala muutuvkulu tõttu müüvad sellised tootjad

üldiselt kogu toodangu elektrienergia turule. Kuna tuuleenergia on üks madalaima muutuv-

kuluga energiaallikas, siis ei kujunda ka tuulenergia pakutava elektrienergia hinda. Täiendavalt,

EE-l ei ole praktikas võimalik mõjutada toodetava elektrienergia kogust, kuna see sõltub

primaarselt tuuleoludest endiste 4Energia tuuleparkide juures. Selliselt ei muutu EE kontserni

3-18-2280

20(27)

hinna mõjutamise võimekuses midagi. Elektrienergia hind Eestis sõltub arengutest regioonis.

4Energia tootmismahud on sedavõrd väiksed, et ei võimalda mingil määral sekkuda sellisesse

hinnakujundusse.

15) Isegi kui määratleda võimalik tootmisvahendi põhine kaubaturg, siis ei ole kaebuses

kuidagi selgitatud, milles peaks koondumise mõju sellisele turule seisnema. Igast allikast

toodetud elektrienergia peab lõppastmes konkureerima nn laial elektrienergia kaubaturul.

Sellisel turul määrab hinna teistest elektrienergia allikatest (peamiselt fossiilsetest kütustest)

toodetud elektrienergia muutuvkulu. Seetõttu puudub koondumisel igasugune mõju hinnale,

mida sellisel fantoom-taastuvenergia turul ettevõtja saaks küsida. Samuti puudub koondumisel

mõju muu tulu osas, mida selline tootja võiks saada. Koondumisest sõltumata on endiselt sama

hulk tootmisseadmeid, millel on õigus saada ELTS § 59 alusel toetust. Koondumine ei tekita

juurde ega vähenda antud toetuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Võimalike uute

toetusmeetmetega seonduvat (kui kitsam turg määratleda) ei ole samuti võimalik arvesse võtta.

Uute meetmete alusel peaks toetusi makstama oksjonite alusel. Selliseid vähempakkumisi ei

olnud välja kuulutatud koondumise loa andmise ajal ega ka nüüd. Seetõttu ei olnud ka

teoreetiliselt võimalik võtta arvesse sellist võimalikku mõju.

16) Kaebuses on pikalt käsitletud nn Tootsi tuulepargiga seonduvat. Koondumise kontrolli

menetlus ei saa olla kaebajate kõikide võimalike murede lahendamise koht. Koondumise

kontrolli menetlusel on kitsas ajaline piir ning sellest tulenevalt kitsas hindamise ulatus (kahe

ettevõtja ühendamine ning sellest tekkivad mõjud kaubaturule). Koondumise menetluse ajal ei

olnud EE kontsern nn Tootsi tuulepargi kinnistu omanik. Selliselt ei oleks koondumise kontrolli

raames saanud kuidagi antud kinnistuga seonduvat arvesse võtta. Kolmas isik ei saa aru, kuidas

oleks vastustaja (ka teoreetiliselt) saanud keelata koondumist viitega varale, mida kumbki

koondumise osaline ei oma.

Kaebajad väidavad, justkui ei oleks teised ettevõtjad võimelised osalema vähempakkumistel

ning seda tõestavat justkui nn Tootsi tuulepargi kinnistu ostmine. Nii vähempakkumistel

osalemiseks kui ka Tootsi kinnistu omandamisega seonduva juures on peamiseks vajalikuks

sisendiks kapitali ja oskusteabe olemasolu. Antud osas võiks konkureerida kõik ettevõtjad. Ka

on arusaamatu, millisele turule väidetavalt selline tegevus mõju omab ning kuidas oleks

vastustaja pidanud 2018. a-l võtma arvesse võimalikku EE poolt nn Tootsi tuulepargi kinnistu

omandamist.

Samuti viitavad kaebajad, et avalik-õiguslik regulatsioon piirab tuuleparkide rajamist. Avalikel

allikatel on Eesti tuuleolud tuuleparkide rajamiseks head suures osas riigist. Kõnealune

koondumine ei mõjuta kuidagi avalik-õiguslikke regulatsioone, mis antud valdkonda

reguleerivad. Avalik-õiguslikud regulatsioonid ei välista uute tuulikute rajamist, sh avalikel

allikatel tegelevad kaebajad näiteks Aidus tuulepargi rajamisega. Lõpuks, antud küsimusel

puudub igasugune seos koondumisega.

17) Kaebuses väidetakse, et kaebajal on raskusi tuulikute paigaldamiseks sobivate asukohtade

leidmisega. Kolmandale isikule laienevad samad piirangud. Arusaamatu on väide võimalikust

negatiivsest mõjust kaebajatele seoses kahe meretuulepargi rajamisega. Sõltumata koondu-

misest (või vastustaja hinnangust sellele) ei oleks kaebajate ega teiste turuosaliste osas midagi

muutunud. Lisaks ei ole selge, kas ja millal võiks viidatud tuuleparkide arendus üldse

realiseeruda.

18) Ka väidavad kaebajad, et üks kaebajatest on loonud innovaatilise tuuliku (eluiga kuni 40

aastat) ning koondumine justkui häiriks antud tuulikute paigaldamist. Kui tegemist on

tõepoolest sedavõrd innovaatilise ja efektiivse tuulikumudeliga, siis jääb ebaselgeks, kuidas

takistab hetkel vaidluse all olev koondumine selliste tuulikute müümist. Lähiregioonis

3-18-2280

21(27)

(rääkimata laiemalt Euroopast) on arendamisel suurem hulk tuuleparke. Eestile kõige lähemal

Soomes ja Leedus. Kõik tuuleparkide arendajad soovivad ilmselgelt saada parimat

majanduslikku tulemit, millele innovaatiline ja pika elueaga tuulik ainult kaasa aitab. Seetõttu

ei tohiks antud ettevõtjatel olla probleeme oma tuulikute müügiga.

Konkurentsiõiguslikult jääb mulje, et kaebajad väidavad justkui oleks koondumisel mõjusid

tuulikute ostuturule. Sellisel turul ei tegutsenud koondumise eelselt kumbki koondumise

osaline. Koondumisele eelnevalt rajas 4Energia viimase tuulepargi 2016. a-l ja Enefit (EE

kontsern) 2012. a-l. Seetõttu ei olnud vastustajal mingit põhjust toodud asjaolusid arvesse võtta.

Kui ka oleks olnud põhjust tuulikute ostuturgu arvesse võtta, siis sellise turu geograafiline ulatus

oleks kindlasti laiem kui Eesti. Eelnevat tõestab kasvõi asjaolu, et AS ELEON on sõlminud

lepingu tuulikute tootmiseks koostöös Hiina riikliku ettevõtjaga. Tuuleparkide arendajad

korraldavad samuti tavaliselt rahvusvahelisi hankeid ning relevantne element tuulikute valikul

on tehnoloogia, tootja usaldusväärsus ja hind (mitte konkreetne riik, kust tuulikud pärinevad).

Pakkumise osas on ka tavapärane, et tuulikute tootja paigaldab neid erinevates riikides. Seega

sisuliselt konkureerib tuulepargi arendaja Eestis, Leedus ja näiteks Saksamaal tuulikute

ostmisel samaväärselt ning ka tuuliku tootja on valmis neile samaväärselt müüma tuulikuid.

Arusaamatuks jäävad kaebajate väited, et tuulikute tootja jaoks on oluline kohalik turg ja

referentspargi olemasolu. Tuulikute tootja peaks olema võimeline oma tuulikuid müüma ka

teistes riikides ning näiteks kolmas isik ei ole oma hangetes (mis minevikus korraldatud)

kordagi sätestanud nõudmist, et tootjal peaks olema kindel kogus kodumaal paigaldatud

tuulikuid. Isegi kui eksisteeriks mingi vajadus omada kohalikku turgu, siis tõenäoliselt ei oleks

probleemi sellise nõude täitmiseks tuulepargi rajamisel Soomes, Lätis või Leedus.

Kolmanda isiku senised hanked on olnud tavapärastel tingimustel. Kaebajad paistavad heitvat

ette tingimusi, mida EE 2016. a hankel tuulikute tarneks sätestas (paigaldatud tuulikuid

vähemalt 300 MW ja käive vähemalt 200 miljonit eurot). Viidatud nõuded on tuuleparkide

arendajate poolt tavapärased ja tulenevad vajadusest tagada, et tuulikuid tarniv ettevõtja oleks

usaldusväärne. Sadadesse miljonitesse ulatuva investeeringu tegemisel ei ole võimalik tugineda

kogemuseta partnerile. Ülaltoodud põhimõtteid mittejärgival tuulikute ostmisel (st ostes

tuulikuid tundmatult tootjalt ning ilma aktsepteeritava garantiita) ei ole praktikas võimalik

tuuleparki ka finantseerida.

19) Kaebuses asutakse seisukohale, et koondumise loas oleks pidanud detailsemalt analüüsima

tuulikute remondi- ja hooldusteenuste kaubaturgu. Kolmas isik sellega ei nõustu. Tavapäraselt

ostetakse tuulikute hooldus- ja remonditeenuseid neid tootvalt ettevõtjalt ja selliselt ei ole

vajalik eraldi turu määratlemine. Sellist turgu (sõltumata konkreetsest turu määratlusest)

koondumine ei mõjuta. Koondumine ei mõjuta ka WinWinD tüüpi tuulikutele hooldusteenuste

ostmist, kuna nende teenuste ostmiseks on vajalik läbi viia riigihange. Kolmas isik ei vaidle

vastu, et paljudes 4Energia ning Enefiti tuuleparkides on WinWinD tuulikud, mille tootja on

pankrotistunud. Tootja pankrotistumise tõttu on tegemist nn sureva tehnoloogiaga (uusi sellel

tehnoloogial tuulikuid juurde ei tule ning vanasid käitatakse nende kasuliku eluea lõpuni).

Sellistele tuulikutele pakuvad hooldusteenust erinevad spetsialiseeritud ettevõtjad. Peamiselt on

selliste hooldusteenuste turu geograafiline ulatus Eestist laiem. Sellest tulenevalt on

koondumise võimalik mõju hooldus- ja remonditeenuste turule pigem olematu.

Kolmas isik eeldab, et kaebajate probleemiks on arusaam, et koondumise järgselt oleks EE

kontsern justkui oluline ostja antud turul. Igal hooldusteenuse pakkujal on võimalik seda teenust

pakkuda ka teistes riikides peale Eesti. Täiendavalt, ükski WinWinD tuulikuid hooldav ettevõtja

ei paku teenust ainult selle tuulikutüübi hooldamiseks. Ettevõtjatel on üldiselt lisaks teisi

tegevusalasid just tulenevalt WinWinD tuulikute elukaare lähenevast lõpust. Samas, EE

3-18-2280

22(27)

kontsernil on antud teenuse ostmiseks kohustus viia läbi riigihange. Enne koondumist ostis

4Energia kontsern hooldusteenust kontserniga seotud ettevõtjalt. Koondumise järgselt tekib

nüüd olukord, kus tegelikult suureneb WinWinD tuulikute osas teenusepakkujatel võimalus

oma teenuste pakkumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et ELEON AS-i, aktsiaseltsi Eesti Elekter, Eurowind OÜ, Vaivara Tuulepark

OÜ, Roheline Elekter AS-i, Aidu Tuulepark OÜ, Audru Tuulepark OÜ ja osaühing Estwind

Energy kaebus ei anna alust KA 06.11.2018 otsuse tühistamiseks ega KA kohustamiseks

kõrvaldada 06.11.2018 otsuse alusel toimunud koondumise mõjud konkurentsile. Kohus

nõustub KA otsuse põhjendustega neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Olulisemana toob kohus esile alljärgneva.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et Enefiti, Vardar Eurus AS-i ja 4Energia väikeaktsionäride

29.05.2018 aktsiate ostu-müügilepingu kaudu toimus Enefiti ja 4Energia koondumine (KonkS

§ 19 lg 1 p 2), millele laienes KA poolne koondumisele hinnangu andmise kohustus (KonkS §

21 lg 1).

8. Kaebus taandub kokkuvõtvalt seisukohale, et KA on koondumise kontrollimise tulemusena

tehtud 06.11.2018 otsuses eksinud kaubaturgude määratlemisega. KA on kaebajate hinnangul

eksinud, leides, et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafiline ulatus hõlmab

Eestit ja Soomet. Kaebajate seisukohtadest järeldub, et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi

kaubaturu geograafilist ulatust tuleks määratleda kitsamalt, riigipõhiselt, s.o iseseisvaks

geograafiliseks kaubaturuks tuleks lugeda Eesti. Lisaks leiavad kaebajad, et KA on eksinud ka

tooteturu määratlemisel. Elektrienergia tootmise kaubaturg tuleks kaebajate hinnangul piiritleda

kitsamalt taastuvenergia ning omakorda tuuleenergia turuks. Eeltoodud kaubaturu määratluste

korral tuleks EE lugeda turgu valitsevaks ettevõtteks vastavatel turgudel. Kaebajad leiavad, et

koondumise tulemusel EE säilitab, tugevdab ja laiendab oma turgu valitsevat seisundit

taastuvatest allikatest elektritootmise turul, takistades konkurentide sisenemist sellele turule

ning tõrjudes olemasolevad tootjad turult välja.

9. Esmalt tuleb kohtu hinnangul pöörata tähelepanu sellele, mis on KA funktsioon koondu-

misele hinnangu andmisel.

KonkS § 22 lg 1 sätestab, et koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja

arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja

potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni,

nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi

või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate

ja tarbijate huvisid.

KonkS § 22 lg 3 sätestab, et KA keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi

kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.

Viidatud sätetest järeldub, et koondumisele hinnangu andmisel tuleb võtta arvesse tegelikku ja

potentsiaalset konkurentsi kaubaturul. Seega peab lähtuma reaalsest konkurentsiolukorrast, st

sellest, kes reaalselt konkureerivad koondumise ajal ja ettenähtavas tulevikus koondujatega.

Sellest peab lähtuma ka kaubaturu määratlus – vastasel juhul ei kajasta kaubaturu analüüs

tegelikku konkurentsiolukorda.

3-18-2280

23(27)

Samuti järeldub eeltoodud sätetest, et koondumise keelamise aluseks ei ole ainuüksi turgu

valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise tuvastamine, vaid lisaks on oluline seeläbi

konkurentsi oluline kahjustumine kaubaturul.

10. Alustades viimatinimetatud järeldusest, tuleb märkida, et kaebus põhjendab valdavas osas

järeldust, et Enefiti ja 4Energia koondumise kaudu tugevneb EE turgu valitsev seisund. Nimelt

leiavad kaebajad, et EE oli juba enne koondumist turgu valitsev ettevõte nii elektrienergia

tootmise ja hulgimüügi turu laiema piiritlemise korral kui taastuvenergia tootmise turul ning

koondumise tulemusel turgu valitsev seisund tugevnes veelgi.

Kohus leiab, et isegi kui reaalset konkurentsiolukorda arvestav elektrienergia tootmise ja

hulgimüügi kaubaturg hõlmaks geograafiliselt Eestit ning toote vahetatavuse ja asendatavuse

seisukohast taastuvenergiat (või veelgi täpsemalt tuuleenergiat), siis ei nähtu kaebusest piisavalt

arusaadavalt konkurentsi oluline kahjustumine kaubaturul koondumise tulemusena. Teiste

sõnadega ei ole kaebuses piisavalt põhjendatud, kuidas Enefiti ja 4Energia koondumine, st EE

turuosa suurenemine (kaebajate tõlgenduses turgu valitseva seisundi tugevnemine) takistab

konkurentide sisenemist sellele turule ning tõrjub olemasolevad tootjad turult välja.

10.1. Kaebajad on viidanud EE kui monopoolse elektrienergia tootja võimalusele mani-

puleerida hindadega, muutes seeläbi teiste turuosaliste jaoks turutingimused oluliselt eba-

soodsamaks. Nimelt on EE-l kaebajate hinnangul võimalus toota reguleerivate võimsustega üle

ja seeläbi hind alla viia, mis omakorda tõrjub turult välja uued tulijad.

Kohus nõustub selles osas KA ja Eleringi seisukoha, mis tugineb mh elektribörsi Nord Pool

esinduse arvamusel, et EE-l puudub elektribörsi tingimustes võimalus iseseisvalt elektrihinda

mõjutada või hinnaga manipuleerida. Avalikul elektriturul, kus Nord Pool börsi vahendusel

osalevad sisuliselt 14 riiki (14 riigi tootjad ja süsteemihaldurid), ei ole ka kohtu hinnangul

võimalik turuga märkimisväärselt manipuleerida. EE müüb oma Eestis asuvate elektrijaamade

toodangu küll Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas, samas on KA tuvastanud, et Eesti

on teiste hinnapiirkondadega, eelkõige Eesti ja Soome vaheliste ülekandekaablite EstLink

kaudu valdaval osal ajast piisav ülekandevõimsus. Seega ei saa EE avatud turu tingimustes

mõjutada kitsalt Eesti turgu. Skandinaavia ja ka Baltikumi turu mõjutamiseks ei ole aga EE-l

piisavat võimekust ja seda ei ole väitnud ka kaebajad.

Seejuures tuleb asuda seisukohale, et kaebajate kirjeldatud turumanipulatsioon on keelatud.

Kohtu hinnangul ei saaks KA keelata ka hüpoteetiliselt koondumist lähtudes eeldusest, et

koondumise osalejad hakkavad tulevikus elektribörsi reegleid ja õigusnorme rikkuma.

10.2. Kaebajad on toonud esile ka asjaolu, et koondumise tulemusel koonduvad olemasolevad

parimad tuuleenergia tootmise asukohad ühe turuosalise kätte (seejuures on EE saanud Tootsi

tuulepargi maaüksuse omanikuks), seevastu kaebajatel on oluliselt takistatud tuuleenergeetika

tootmise turule sisenemine ning juba turul tegutsevatest vastuväidete esitajatest on oluliselt

takistatud täiendavate tuuleparkide rajamine. Samuti on kaebajad selgitanud, et koondumise

osaliste olemasolevad tuulepargid on aastaid tegutsenud ja seega valdavalt kapitalitulu tagasi

teeninud, mis omakorda viib hinnad alla ega võimalda uutel tootmisvõimustel konkureeri-

miseks pakkuda hindu, mis tagaksid minimaalsed kapitalikulud. Kaebajad viitavad, et ELTS

muudatused näevad ette, et tulevikus hakatakse tootjatele taastuvenergiatoetusi maksma

vähempakkumiste ehk oksjonite korras ning kaebajate hinnangul on ilmne, et 84,5% suurusega

turuosaga EE, kes on olemasolevate tuuleparkide kapitalituru tagasi teeninud ning võib saada

õiguse täiendavale toetuse rahavoole 180 miljoni euro ulatuses, suudab vähempakkumistel

esitada pakkumise, millega teised tootjad ei suuda konkureerida.

3-18-2280

24(27)

Kohus leiab, et eeltoodud kaebajate seisukohtadest ei selgu samas, kuidas Enefiti ja 4Energia

koondumine mõjutab probleeme, mis ei võimalda kaebajate kinnitusel neil efektiivselt

majandustegevust läbi viia. Teisiti öeldes ei ole kaebajad piisavalt selgitanud, kuidas oleks

Enefiti ja 4Energia ühinemata jäämisel kaebajatel paremad võimalused tuuleenergia tootmise

asukohtade saamiseks enda käsutusse või konkureerida tootjatega, kelle tuulepargid on aastaid

tegutsenud ja kapitalitulu tagasi teeninud.

10.3. Lisaks on kaebajad viidanud, et üks kaebajatest - ELEON AS on uudse innovaatilise

Eleon tuuliku looja, arendaja ja tootja, kes on huvitatud kohaliku tuulikutööstuse rajamisest,

kuid EE-l on võimalik hoiduda ELEON AS-ilt tuulikute soetamisest (nt Tootsi tuuleparki) ja

seega muuta võimatuks uute tuulikutootjate sisenemine tuulikute tootmise ja müügi turule.

Kohus nõustub selles osas kolmanda isikuga, et koondumise seisuga ei saanud pidada

põhjendatuks analüüsida muu hulgas ELEON AS-il tuulikute soetamise küsimust koondumise

osalejate poolt, kuivõrd puudus teave koondumise osalejate poolt tuulikute soetamise vajaduse

kohta ettenähtavas tulevikus. Kui ka oleks olnud põhjust tuulikute ostuturgu arvesse võtta, siis

ei ole kaebajad piisavalt selgitanud, miks tuleks vabaturu tingimustes pidada ülekaalukaks

ELEON AS-i soovi tuulikuid Eestisse võõrandada, sh rajada Eestisse tuulikute referentspark.

Samuti ei nähtu kaebajate põhjendustest see, et Enefiti ja 4Energia ühinemata jäämisel oleksid

ELEON AS-il paremad tingimused sellise referentspargi rajamiseks ja tuulikute müümiseks

Eestisse.

11. Eeltoodust tulenevalt saab ühtlasi pidada põhjendatuks vastusaja ja kolmanda isiku

seisukohta, et kaebusest ei nähtu kaebajate kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Õiguse kaitse eeldab, et

isikule tuleneb mõnest õigusnormist kaitstav õigus ning seda õigust on vaidlustatud

haldusaktiga reaalselt rikutud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et Enefiti ja 4Energia

koondumine oleks toonud ja tooks kaasa neid negatiivseid tagajärgi, mille ärahoidmiseks on

kaebus esitatud. Seega tuleb teha järeldus, et kaebajal puudub kaebeõigus HKMS § 44 lg 1

tähenduses, mis on ühtlasi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.

Vaatamata eeltoodule analüüsib kohus siiski täiendavalt ka kaubaturgude määratlemisega

seonduvat, mis on kaebuse peamiseks aluseks ja menetlusosaliste peamiseks vaidluse esemeks.

12. Nagu kohus eelnevalt märkis, peab KA koondumisele hinnangu andmisel võtma aluseks

tegeliku ja potentsiaalse konkurentsiolukorra.

12.1. Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi valdkonnas on reaalsus see, et Eesti tootjad

müüvad elektrienergia valdavas ulatuses elektribörsi Nord Pool vahendusel. Selles puudub

menetlusosaliste vahel vaidlus ning vaidlus puudub ka KA 06.11.2018 otsuses esile toodud

asjaolus, et Eestis tervikuna müüakse u 95% kogu toodetud elektrienergiast Nord Pooli

vahendusel. See tähendab, et elektrienergia tootjad (sh EE) ei müü enda elektrit otse

lõpptarbijatele, vaid börsi vahendusel (hulgiturul) elektrimüüjatele. Seda ka juhul, kui

elektrienergia tootja tegutseb ise lõpptarbijatele elektri müümisega – sel juhul müüb tootja enda

poolt toodetud elektri börsi vahendusel hulgiostjale ja omandab hulgiostjana lõpptarbijatele

müüdava elektri börsi vahendusel. Seega ei saa asjakohase kaubaturu määratlemisel jätta

arvestamata elektribörsil eksisteerivat tegelikku konkurentsiolukorda.

KA on asunud seisukohale, et elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu asjakohaseks

geograafiliseks ulatuseks tuleb pidada vähemalt Eestit ja Soomet. Kaebajad on omakorda

esitanud näiteid olukordade kohta, kui elektrihind Eestis ja Soomes ei ole kattunud. Tegemist

ei ole samas asjaoluga, mida KA poleks Enefiti ja 4Energia koondumisele hinnangu andmisel

arvestanud. KA on toonud vaidlustatud otsuses esile, et 2017. a andmeid arvestades ei olnud

Eesti ja Soome osas hinnaerinevusi 98%-l tundidest. See tähendabki, et ca 2% tundidest

3-18-2280

25(27)

hinnaerinevused eksisteerisid. Samas nõustub kohus selles osas KA seisukohaga, et reaalseks

konkurentsiolukorraks on põhjendatud pidada seda, mis eksisteerib valdaval osal ajast.

Valdaval osal ajast on Eesti ja Soome hinnad ühtlustunud ning seda põhjusel, et Eestis toodetud

elekter on vabalt omandatav Soomes (elektrienergia ostjate poolt, kes müüvad seda tarbijatele)

ja vastupidi. Ühtlustunud hind näitab ühtlasi seda, et Eesti ja Soome vahel on piisavad

ülekandevõimsused, kuna vaid see saabki tingida ühtse hinna. Vastav asjaolu kinnitab ühtlasi,

et reaalset konkurentsiolukorda ei mõjuta märkimisväärselt kaebajate esile toodud asjaolud, et

Eesti ja Soome võrgud ei ole omavahel sünkroniseeritud, Eesti ja Soome vahele on ehitatud

kaebajate hinnangul kõrge rikkeriskiga alalisvoolu ühendus ning erinevad sageduspiirkonnad

ei võimalda kaebajate hinnangul ehitada töökindlat vahelduvvoolu ühendust.

Kohtu hinnangul ei saa asjakohase turu geograafilise ulatuse osas asuda erinevale seisukohale

ka EurKom praktika, eelkõige Fortum / Uniper juhtumi M.8660 ja Prisko / OKD Nastupnicka

juhtumi M.8687 pinnalt. Nimetatud praktika ei anna alust järelduseks, et geograafiline turg

tuleks kunstlikult piirata ühe riigiga, kui reaalselt mõjutab konkurentsiolukorda laiem pakkujate

ja ostjate ring. Ka tarbijate seisukohast on määrav tegelik konkurentsiolukord (mis Enefiti ja

4Energia ühinemisega märkimisväärselt ei muutu).

12.2. Potentsiaalne konkurentsiolukord ei ole kohtu hinnangul eeltoodust erinev, st

põhjendatud ei ole järeldada, et perspektiivis tuleks elektrienergia tootmise ja hulgimüügi

iseseisvaks geograafiliseks kaubaturuks pidada Eestit. Esmalt on selge, et KA ei saanud

trendidele hinnangu andmisel lähtuda pärast vaidlustatud otsuse tegemist aset leidnud

sündmustest. Põhjendatuks ei saa pidada ka 2014. a ja 2015. a andmetest lähtumist, kui

EstLink2 piisav töökindlus saavutati alles 2016. a-l. Lisaks annavad ka menetlusosaliste esile

toodud andmed perioodi 2018-2020 kohta alust järeldada, et elektrienergia hinnad Eestis ja

Soomes on valdaval osal ajast ühtlustunud. Nõustuda saab KA-ga ka selles, et perspektiivis võib

elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg pigem laieneda, st hõlmata nii Soomet kui kogu

Baltikumi (kui valmib täiendav Eesti-Läti ühendus).

13. Kohtu hinnangul ei saa vaidluse lahendamise seisukohast pidada määravaks küsimust

sellest, kas taastuvatest energiaallikatest ja kitsamalt tuulest elektrienergia valmistamine on

iseseisev kaubaturg või mitte. Nimelt on kaebajate hinnangul EE koondumise järgselt turgu

valitsev ettevõtja sõltumata sellest, kas lugeda elektrienergiat homogeenseks tooteks või mitte,

st kas paigutada erinevatest energiallikatest elektri tootmine ühele või mitmele tooteturule

(vaidluse puhul on määravaks on turu geograafilise ulatuse määratlus).

Samas tuleb kohtu hinnangul siiski nõustuda KA järeldusega vaidlustatud otsuses, et elektri-

börsi vahendusel elektrienergiaga kauplemise tingimustes moodustab kõikidest erinevatest

energiaallikatest toodetav elektrienergia ühe tooteturu. Asjaolust, et riiklikul tasandil toetatakse

taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist, ei saa järeldada, et seeläbi moodustuks

iseseisev elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturg. Riikliku toetuse eesmärk on just see,

et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia saaks osaleda samal tooteturul muudest

energiaallikatest toodetava elektrienergiaga (riikliku toetuseta ei oleks taastuvatest energia-

allikatest toodetud elektrienergia võimeline konkureerima fossiilsetest allikatest toodetava

energiaga). Seega ei saa riikliku toetuse süsteem samaaegselt olla argumendiks, et määratleda

taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine iseseisvale tooteturule.

14. KA analüüsis koondumise kontrolli menetluse käigus ka koondumise mõju elektrienergia

tootmise ja hulgimüügiga vertikaalselt seotud tegevusalade, s.o elektrienergia jaemüügi ning

tuulikute hooldus- ja remonditeenuste osutamise osas. Kohus nõustub KA-ga, et Enefiti ja

4Energia koondumine ei avalda nimetatud turgudel konkurentsiolukorrale olulist mõju.

Ainuüksi koondumise osaliste turuosa suurenemine selliseks asjaoluks ei ole ning kaebajad ei

3-18-2280

26(27)

ole toonud esile vahetuid negatiivseid tagajärgi endile kõnealustel vertikaalselt seotud tegevus-

aladel.

15. Eeltoodust tulenevalt leiba kohus, et kaebajate kaebus tuleb jätta rahuldamata ning KA

06.11.2018 otsus muutmata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka

heastamiskaebus, mille eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS

§ 108 lg 8). Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda.

Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud

tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 32 942,40 eurot, sh tõendite

saamise kulu 6 eurot ja esindajate kulu 32 936,40 eurot (143,95 töötundi). Kohtule on esitatud

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (15.05.2020 ja 18.06.2020 menetlusdokumendid).

Kaebajad leiavad, et kolmanda isiku menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtupraktikas

on rõhutatud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne

suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Kolmanda isiku taotlus vastavatele

põhimõtetele ei vasta. Kolmandat isikut on käesolevale vaidlusele eelnenud haldusmenetluses

esindanud samad advokaadid, kes esindavad ka käesolevas asjas. Lisaks on asjakohane viidata

haldusasjale nr 3-18-2095, milles oli vaidlusesemeks sama haldusakt kui käesolevas haldusasjas

ning kolmandat isikut esindasid samad advokaadid. Kolmandat isikut esindab käesolevas

haldusasjas kolm advokaati ning lisaks nähtub menetluskulude dokumentidest, et taotletakse

lisaks neljanda advokaadi kulude hüvitamist, mis ei ole põhjendatud. Menetluskulude taotluses

ei ole eraldi välja toodud erinevate advokaatide töömaht ning see ei nähtu üheselt ka arvetelt.

Samuti ei ole põhjendatud kolme advokaadi esindamise vajadus. Menetluskulude suuruse

hindamisel tuleb arvestada ka teostatud toiminguid. Antud juhul moodustab väga suure mahu

menetlusosaliste vahelised vaidlused kaebuse menetlusse võtmisest. Vastavate toimingute

teotamise vajadus ei sõltunud kaebajatest. Ringkonnakohus leidis, et kaebajate kaebus kuulub

menetlemisele ning kaebajate määruskaebus rahuldati. Seega kõik menetluskulud, mis olid

seotud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisega, peavad jääma kolmanda isiku kanda

sõltumata asja lõpplahendamise tulemusest. Lisaks on kolmanda isiku menetluskulud ebapro-

portsionaalselt suured ning sisaldavad kohati tasu toimingute eest, mis ei ole otseselt seotud

kohtuasjaga. Näiteks sisaldab tasusid pressi ja pankade informeerimisega seonduvas, erinevaid

kohtuvaidluse raamest väljuvaid analüüse, kliendiga suhtlust ja informeerimist jne. Kui lähtuda

taotluses esitatud keskmisest tunnitasu määrast, mis väidetavalt on 230,17 eurot, siis tegemist

on põhjendamatult kõrge tasumääraga. Juhul kui riigi vastu kohtusse pöördumisel tuleks

hüvitada niivõrd suures mahus kolmanda isiku menetluskulud, piiraks see kaebajate õigust riigi

haldusorganite tegevuse vaidlustamisel ning satuks ohtu isikute põhiseaduslik õigus kohtusse

pöördumisel. Seega ei saa ühelgi juhul pidada kolmanda isiku põhjendatud menetluskulusid

suuremaks kui kaebajate kulud (8962,50 eurot), millest tuleb maha arvestada vastavas

proportsioonis kulud, mis olid seotud kaebuse menetlusse võtmise vaidlustamisega.

3-18-2280

27(27)

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist keskmisest keerukama ja mahukama kohtu-

vaidlusega. Kohus ei kahtle kolmandate isikute esindajate panuse mahus ja kvaliteedis. Samas

tuleb kaebajatega nõustuda selles, et õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks,

ei tohi liigselt piirata kaebeõigust. Vastuväiteid kaebusele ja põhjendusi vaidlustatud haldusakti

kaitseks on võimalik koostada erineva detailsusega ning kolmanda isiku puhul on tegemist

menetlusosalisega, kellel on eelduslikult võimalik endale lubada keskmisest mahukamat välist

õigusabi. Põhjalikku argumenteerimist ei saa seejuures kolmandale isikule ette heita, arvestades

tema jaoks kaalul olevaid hüvesid. Samas ei saa siiski asuda seisukohale, et käesolevas

kohtuasjas kasutatud mahus õigusabi oleks efektiivseks õiguskaitseks hädavajalik ning sellega

seonduv kulu peaks kuuluma teiselt menetlusosaliselt täies mahus väljamõistmisele. Seejuures

tuleb märkida, et kolmandad isikud olid vaidlustatud haldusaktiga lõppenud menetluse osalised,

st kaebuse esitamine ei eeldanud haldusmenetluse asjaoludega esmakordset tutvumist. Lisaks

tuleb möönda, et kaebuse esemeks on KA haldusakt ja tegevus, mida tuleb esmajärjekorras

kaitsta KA-l kui vastustajal. Kolmandatel isikutel on küll õigus samas menetluses enda huvide

eest seista, kuid esmane kohustus vaidlustatud haldusakti ja tegevuse õiguspärasuses kohut

veenda on siiski vastustajal ja sõltumata sellest, kas kolmandad isikud seda paralleelselt teevad.

Seejuures on ka kohtul halduskohtumenetluses uurimisprintsiip. Teiste sõnadega ei jää

kolmandate isikute huvid kaitseta ka juhul, kui nad kaebusele vastu ei vaidle.

Seega leiab kohus, et kolmanda isiku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, arvestades

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust, tuleb

lugeda 20 000 eurot (ca 100 töötundi töötunni maksumusega suurusjärgus 200 eurot). Vastav

summa kuulub kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik