2-18-3628/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

17.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3628

Tsiviilasi

Tallinna linna avaldus CC-lt laste hooldusõiguse

täielikuks

äravõtmiseks

ja

lastele

eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.06.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Puudutatud

isik

I

(laste

ema):

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Raiko Paas

Puudutatud isikud II ja III (lapsed): LL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

RR

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.06.2018 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta kõikides kohtuastmetes iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lastele määratud esindaja kulud, millised jätta riigi kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Laste esindaja tasu määratakse

kindlaks eraldi kohtumääruses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna linn (avaldaja) esitas 07.03.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus CC-

lt (puudutatud isik I, laste ema) võtta täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus laste LL

ja RR (puudutatud isikute II ja III) suhtes ning määrata laste eestkostjaks avaldaja.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul I alaealised lapsed L (sünd XX.XX.XXXX) ja

R (sünd XX.XX.XXXX). Laste osas on rahvastikuregistri andmebaasi kantud üks

vanem (ema). Kuna ema oli lastekaitse spetsialistidele teadaolevalt korduvalt seadnud

ohtu oma alaealiste laste elu ja tervise, tarbis narkootilisi aineid, ei pidanud kinni

kokkulepetest, keeldus mitmetest abistavatest teenustest, esitas kohalik omavalitsus

maakohtule 29.09.2016 avalduse emalt täielikult isiku- ja varahooldusõiguse

äravõtmiseks laste suhtes, lastele eestkostja määramiseks ja ema kohtupsühhiaatrilisse

ekspertiisi suunamiseks. 27.03.2017 määrusega rahuldas maakohus avalduse (tsiviilasi

nr 2-16-14664) ja võttis emalt laste suhtes ära isiku- ja varahooldusõiguse ning seadis

eestkosteasutuse laste eestkostjaks. 02.05.2017 määruskaebuses tõi ema esile, et on

muutnud elukombeid ning püüdnud oma elu korda seada – osaleb STEP programmis,

„Toimekas algus“ programmis, on üürinud korteri, on hakanud käima OÜ

Tervisekeskuses Elulootus jmt. Avaldaja oli seisukohal, et lastekaitsel on olnud

pikaajaline kokkupuude ja kogemus emaga, mis seab kahtluse alla tema tegeliku

arusaamise tegevustest, mida ta ette oli võtnud. Pikema aja jooksul on avaldaja

suunanud ema Tallinna Perekeskuse toetavale pereteenusele, mille raames

sotsiaaltöötajad on n-ö tugiisiku rollis, toetades teda nõuannetega, tuletades meelde arsti

juurde mineku vajadust ja muid asjaajamisi, aidates spetsialistide juurde vastuvõtuaegu

broneerida, dokumente täita, teinud kodukülastusi. Kodukülastused ema tollasesse

elukohta MMM, Tallinnas ei õnnestunud igakordselt. Probleeme oli ja on jätkuvalt

kokkulepetest

kinnipidamisega,

STEP

programmis

osalemisega

ning

OÜ

Tervisekeskuses Elulootus käimisega, ka tööl käimisega. Ema käis lapsi nende

viibimiskohas Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodus vaatamas, kuid iseseisvalt

mõlema lapsega seal toime ei tulnud.

3. 29.08.2017 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu 27.03.2017 määruse ning

rahuldas avalduse osaliselt, eraldades lapsed emast kuueks kuuks alates määruse

jõustumisest ja kohustades ema nimetatud perioodil käima psühholoogi vastuvõtul ühel

korral nädalas; tegema narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise teste

vähemalt ühel korral nädalas; külastama regulaarselt, kuid mitte vähem kui ühel korral

nädalas, lapsi; käima tööl; tasuma õigeaegselt eluruumi üüri- ja kõrvalkulude arved;

tegema koostööd eestkosteasutusega, sh andma nõutud informatsiooni ja järgima antud

juhiseid. Jõusse jäi punkt, millega laste ajutiseks eestkostjaks määrati avaldaja.

Ringkonnakohtu 29.08.2017 määruse põhjenduste punktis 38 on märgitud, et kui ema

määrusest tulenevaid kohustusi ei täida ja laste huvidest ei lähtu või kui eestkosteasutus

leiab, et ema ei ole muul põhjusel võimeline iseseisvalt või koos tugiteenustega laste

eest hoolt kandma, on eestkosteasutusel võimalik esitada vastavalt asjaoludele kohtusse

uus avaldus hooldusõiguse äravõtmiseks.

4. Praegusel ajal avaldajale teadaolevalt laste ema oma eluviise ja käitumist muutnud ei

ole ning oma psüühiliste erivajadustega sisuliselt ei tegele. Ta ei jõua tihti kokkulepitud

kohtumistele lastekaitsespetsialisti juurde ega teavita sellest ka ette ega pea kinni

29.08.2017

ringkonnakohtu

määratust.

Samuti

jätab

tihti

reageerimata

lastekaitsespetsialisti e-kirjadele. Üks näide mitmetest on, et 14.09.2017 kohtumisele

jõudis laste ema kella 9.00 asemel kell 11.00. Kohtumisel teavitas, et töötab firmas R

OÜ, töökoht XXX (X) koristajana umbes 2 kuud, samuti kinnitas, et lõpetas pagari

kursused programmi „Hea algus“ raames. Väitis, et maksab korralikult üürikorteri

arveid ning elab korteris MMM, Tallinnas üksi ja korter on kohandatud elamiseks

lastega. On võtnud endale kaks kassi ja käib lapsi vaatamas turvakodus.

Lastekaitsespetsialist soovitas võtta ühendust laste füsioterapeudiga, et ema saaks

õppida toetavaid harjutusi, millega saab turvakodus kaasa aidata R tervise

parandamisele.

5. 28.09.2017 kokkusaamisel andis ema nõusoleku ning lastekaitsespetsialist suunas ta

ESF projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“.

Programmi raames peaks ema käima regulaarselt kliinilise psühholoogi juures ning ka

võlanõustaja juures. Tal on hulgaliselt võlgnevusi, mille likvideerimisega ta seni

sisuliselt tegelenud ei ole. Ema on väitnud, et tema töötasu ja sotsiaalkindlustusametist

arvestatud toetused laekuvad tema vanaema UU arvelduskontole. Oma arvelduskonto

seisu ja eluasemekuludega seotud dokumente keeldus ta esitamast, millega keeldus

järjekordselt abistavast nõustamisest.

6. 05.10.2017 teostasid lastekaitsespetsialistid ette teatamata kodukülastuse aadressile

MMM, Tallinnas. Korteri ukse avas üllatunud noormees ning lasi spetsialistid kõheldes

korterisse. Korteris viibisid ema ja kaks noormeest, kes ennast ei esitlenud ja keda laste

ema keeldus tutvustamast. Korter oli remonditud, kuid toad olid segamini, laste asjad

olid kokku pandud. Köögis suitsetati. Ilmselgelt elasid need kaks noormeest samuti

selles korteris ega eitanud seda. Noormehed väitsid, et kolivad sealt varsti ära. Korteris

olid ka kaks kassi. Ema selgitas õhinal, et temast koos kassidega on kaanelugu ajakirja

Lemmik oktoobri numbris. Ta näitas oma parema reie peal suurt hematoomi, mistõttu

ei saavat mõnda aega lapsi vaatama minna. Hematoomi olla saanud mõni päev varem

õhtul trepil kukkudes. Korteris liikudes hematoom talle nähtavaid raskusi ei tekitanud,

ta ei longanud, liikus kiiresti. Tema ning ühe noormehe käitumine oli üleolev, mõnitav,

kohati ülemeelik ning tundus seetõttu kohati ebaadekvaatne, sarnane kerge narkootilise

aine mõjuga. Ema eitas seda võimalust, kinnitades, et käib regulaarselt teste tegemas.

Teine noormees püüdis olukorda n-ö „tasandada“.

7. 09.10.2017 kohtumisel lastekaitsespetsialisti juures rääkis ema trepil kukkumisest, mille

tagajärjel tekkis paremal reiel suur hematoom, erinevaid versioone. Kinnitas, et on

hakanud projekti „Hea algus“ raames käima koka kursustel. Töölkäimist see ei segavat,

kuna töötab õhtuti kella 16.00–18.00 vahel. Lastekaitsespetsialist pööras tähelepanu

valedele, mis ilmnesid ajakirja Lemmik 2017 oktoobrikuu numbris – vale nimi, ta ei

tööta tegelikult pagarina jpm. Ema tunnistas, et oli oma ID-kaardi kaotanud mõned kuud

tagasi kuskil klubis.

8. 27.10.2017 viibisid kohtumisel lastekaitsespetsialisti juures ema ja Tallinna

Perekeskuse sotsiaaltöötajad. Ema edastas dokumendi üürilepingu lõpetamisest

üürileandja poolt 18.10.2017 põhjusega, et ta ei olnud tasunud korterikulusid. Ta oli

viibinud mõned päevad tuttavate juures, kuhu jättis kassid. Uue korteri üürimiseks emal

tema enda väitel rahalised vahendid puudusid. Ka kinnitas ta, et eelmise korteri eest olid

üür ja kommunaalkulud tasumata, kuna kaaselanikud ei maksnud oma osa ning tal ei

ole piisavalt raha, et kõik üksi tasuda. Ta oli pöördunud eluaseme küsimuses Lasnamäe

sotsiaalhoolekande osakonna poole, kus talle anti võimalike majutuskohtade kontaktid.

Ta oli 26.10.2017 majutunud Kadaka tee 153b, Tallinnas resotsialiseerimisüksusesse.

Sisuliselt oli ta oma eluviiside ja vastutustundetu käitumise tulemusena kodutu. Ema

tunnistas, et ei läinud kokkulepitud ajaks ESF projekti raames suunatud võlanõustaja

juurde ning on kaotanud ka võlanõustaja kontaktid. Lastekaitsespetsialist selgitas välja

võlanõustaja kontaktid ning edastas need emale. Lastekaitsespetsialist suunas ema

EELK Perekeskuses 06.11.2017 algavasse "Vanemluse ehituskivide" venekeelsesse

koolitusgruppi. Koolitus toimus viiel korral, millest neljal käis ema kohal. 02.11.2017

helistas ema lastekaitsespetsialistile ning teavitas, et üürib alates 01.11.2017 ühetoalist

korterit Lasnamäel aadressil KKK. Korteri üür on 360 eurot + kommunaalkulud. Raha

olevat talle laenanud keegi meestuttav.

9. 14.11.2017 teostas lastekaitsespetsialist koos Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajatega

kokkulepitud kodukülastuse aadressile KKK. Ema kodus ei viibinud ning teavitas

lastekaitsespetsialisti hilinemisest sms-i teel vahetult enne kokkulepitud aega.

Kodukülastuse ajal näitas ta üürilepingut. Korter on 34m2, ühetoaline, keskmises

seisukorras. Kodukülastuse vältel muutus ema närviliseks, vestles üleolevalt, talle

helistati pidevalt ning ta lõpetas lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltöötajatega jutu väga

ebaviisakalt ning suunas nad uksest välja.

10. 21.11.2017 lastekaitse talituses nõustamisel ei saanud ema vestluse käigus aru maksude

maksmisest üürilepinguga seonduvalt ega sellest, et tuleb jälgida kommunaalkulude

tasumist õigeaegselt ja maksedokumendis näidatud summas, vältimaks varasemaid

probleeme eluaseme üürimisel ning järjekordselt elamispinnast ilma jäämist. Ema

nentis, et ei ole lapsi mõnda aega vaatamas käinud (täpselt ei mäletanud, millal käis),

kuna tal on terviseprobleemid (seljaprobleemid, ka muud haigestumised).

Lastekaitsespetsialist palus tõendit tervisliku seisundi kohta, et vähendada laste

haigestumise võimalusi, kui ema käib lapsi vaatamas. Lastekaitsespetsialist tundis huvi

ema tegevuste kohta – võlanõustaja, kohtutäiturite, psühhiaatri juures käimise ning veel

mitmete tegevuste kohta. Ema vihastas ning teatas, et ei kavatsegi võlgadest midagi

tagasi maksma hakata. Samuti selgus, et ta on jätnud pooleli projekti „Hea algus“

raames koka kursustel käimise. Jätkuvalt on info Tallinna Lastekodu Väikelaste

turvakodust, et vanem vajab pidevalt lapsi külastades juhendamist mõlema lapsega

toimetulekul ja korrale kutsumist lastele ohtlike kingituste toomisel ning laste salaja

toitmisel.

11. 11.12.2017 vastuvõtul lastekaitsespetsialisti juures esitas ema arstitõendina dokumendi,

mida näitas juba oktoobris seoses hematoomi tekkimisega paremal reiel. Vältis

teadlikult või suutmatusest aru saada oma tervisega seonduva dokumendi esitamist.

Eluasemekulude kohta samuti dokumente ei esitanud. Lepiti kokku uus kuupäev õigete

andmete esitamiseks – 14.12.2017. Sel kuupäeval ta vastuvõtule ei ilmunud. Koostöö

emaga tema enda huvi puuduse tõttu sisuliselt puudus.

12. 11.01.2018 toimus ümarlaud lastekaitsespetsialisti juures. Kohal olid ema, Tallinna

Perekeskuse sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialist. Ema ei olnud eriti koostöövalmis.

Eluasemekulude ja nende maksmise kohta dokumente esitada ei tahtnud. Põhjendused,

et ei leia meili pealt üles, et sms-id olid vanas telefonis jne. Kurtis seljaga seotud

probleemide üle, samuti, et on olnud mitu korda haige (angiin), on küsinud perearsti

kaudu psühhiaatrilt antidepressante, kuid ise ei ole psühhiaatri juurde jõudnud. Oli nõus,

et Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajad broneerivad talle psühhiaatri juurde aja.

Tunnistas, et läheb tihti endast välja. Ta on hakanud enda sõnul uuesti käima

anonüümsete narkomaanide grupis, kuigi vahepeal ei pidanud seda vajalikuks.

Lastekaitsespetsialisti küsimusele, et kas ta on hakanud taas narkootilisi aineid tarbima,

vastas ema lihtsalt, et käib ju OÜ-s Tervisekeskus Elulootus teste tegemas.

13. 18.01.2018 Politsei- ja Piirivalveameti vastusest avaldaja päringule nähtub, et emal on

iga-aastaselt olnud korduvad kokkupuuted politseiga seoses rikkumistega, mida ta on

toime pannud – avaliku korra rikkumised, valedokumentide esitamine jm. Viimase

kokkupuute kohta 21.08.2017 on ema andnud lastekaitsetöötajatele teada, et kaotas ID-

kaardi ära kuskil klubis, politseisse aga teatanud teise põhjuse, mis jätkuvalt näitab

valetamise vajadust tõeliste probleemide varjamiseks.

14. 22.01.2018 lastekaitsespetsialisti juures nõustamisel näitas ema eluasemekulude

dokumente, millest nähtus, et makstud ei olnud täpselt esitatud arvete järgi, kuid suuri

võlgnevusi siiski ei olnud. Tal on raske aru saada, mille eest ta täpselt maksma peab ja

mille eest on tekkinud võlg, mis jätkuvalt näitab tema vaimset suutmatust tegeleda

baasvajaduste tagamisega, mis aitavad luua turvalise keskkonna, mis on omakorda laste

kasvatamisel hädavajalik. Teavitas, et on nüüd käinud kohtutäiturite juures. Toimus ka

vestlus lastest ja nende arengust. Kuigi ema käib lapsi vaatamas, ei ole ta huvi tundnud

laste arengu, kaalu või nt jalanõude suuruse kohta. Siiski on ta alati pretensioonikas

turvakodu personali osas.

15. 07.02.2018 OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest avaldaja järelepärimisele nähtub, et

ema ei ole reeglipäraselt ja iganädalaselt käinud tegemas teste narkootilistele ja

psühhotroopsetele ainetele. Testide vahed on tihti üle seitsme päeva, on ka mitme nädala

pikkuseid vahesid.

16. 08.02.2018 lastekaitsespetsialisti juures vestlusel väitis ema, et OÜ Tervisekeskus

Elulootus valetab oma kirjas. Ka ei ole ta käinud kõikidel kliinilise psühholoogi

(Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse Sensus, terapeut MT) määratud teraapiates

(teraapia ajad 19.12.2017, 27.12.2017, 16.01.2018, 02.02.2018 ning 14.02.2018). Seni

kokkulepitud viiest korrast kolmel (16.01.2018, 02.02.2018 ning 14.02.2018) ta

psühholoogi juures ei käinud, põhjuseid ta ei tea, vastates „võib-olla magasin sisse“ või

kehitab lihtsalt õlgu.

17. Alates 2017.a augustist kuni avalduse esitamiseni märtsis 2018 on kinnitust leidnud, et

ema ei suuda muuta oma eluviise ning laste vajadusi esikohale seada. Ema on periooditi

väsinud laste külastamistest. 2017. a augustis külastas ema lapsi turvakodus 20-l korral,

neist mitte igal korral mõlemat last, kuna ei suuda kahe lapsega ka toetava personali

lähedal olekul toime tulla ning 9-l korral koos vanaemaga. Septembris külastas ta lapsi

12-l korral, neist 6-l korral koos vanaemaga. Oktoobris külastas ema lapsi vaid 6-l

korral, neist 4-l koos vanaemaga. Detsembris külastas ema lapsi 3 korda ning tundis

telefoni teel laste vastu huvi 6-l korral. Tuli ette ka, et turvakodu ei saanud emaga

telefoni teel ühendust. Jaanuaris 2018 külastas ema lapsi 11-l korral, neist 9-l korral

koos vanaemaga ning helistas turvakodusse 3-l korral. Mitmel korral, kui ema helistas

turvakodusse ja teavitas, et ei saa lapsi vaatama tulla, tõi ta põhjenduseks, et tal on vaja

omi asju ajada. Turvakodust edastatud info kohaselt on emal jätkuvalt reaalselt raske

kahe lapsega toime tulla. Ta tegeleb põhiliselt noorema pojaga, samal ajal leiab L endale

ise tegevust või jookseb lihtsalt ringi, tekitades sellega endale mitmeid ohtlikke

olukordi. Leidis aset juhtum, kus ema läks väiksema lapsega siseruumidesse ning

unustas vanema (kahe aasta vanuse) lapse õue järelevalveta. Kui külastustel on kaasas

ema vanaema, siis tegeleb viimane põhiliselt vanema lapsega. Turvakodu personal on

juhtinud tihti tähelepanu ema ja tema vanaema käitumisele turvakodus, kus viimased on

lastele, eelkõige L-le, toppinud suhu erinevaid toiduaineid, magusat, mille puhul on tihti

olnud näha, et on pakkuja kotist võetud lahtiselt, pakendita, räpasena. L-l on olnud

seejärel probleeme korraliku toitumisega, esinenud on terviseprobleeme, löövet. Ema ei

suuda õues olukorda lastega kontrolli all hoida. Tihti on tuppa tulles lastel mütsid peast

ja kindad käest võetud või jope kinnitused lahti, kuigi ilmastik ei ole sellist olukorda

soosinud. Ta on tunnistanud turvakodus ka ise, et ei tule toime korraga kahe lapsega.

Ema juhendatakse turvakodus järjepidevalt. Ta on käinud OÜ-s Tervisekeskus

Elulootus nõustamisel väikelastega toimetulekuks.

18. Lastekaitsespetsialist on suunanud ema vanemlike oskuste koolitusele EELK

Perekeskusesse. Samuti on teda suunatud ESF projekti „Integreeritud teenuste

osutamine toimetulekuraskustes inimestele“, mille raames saab psühholoogi (kliinilise

psühholoogi), võlanõustaja ja majandusnõustaja teenust. Samuti on teda suunatud

jätkuvalt Tallinna Perekeskuse toetavale pereteenusele, mille raames teda toetavad

sisuliselt tugiisikutena perekeskuse sotsiaaltöötajad. Paraku ei suju ema koostöö ka

perekeskuse spetsialistidega. Emaga on olnud tihti raske kontakti saada, ta on vahetanud

telefoninumbreid ega ole sellest kedagi teavitanud, samuti ei vasta või ei reageeri ta e-

kirjadega edastatud infole. Jätkuvalt püüab ta valetada erinevatel põhjustel, otsides

faktiliselt aset leidnud juhtumitele õigustusi. Viimase seitsme kuu jooksul on ema

korduvalt väitnud, et ei saa lapsi vaatama minna, sest on haige ja haiguslehel, kuid

väljatrükis e-teenuste lehelt töötamise ja maksude kinnipidamise kohta ei ole kordagi

näha väljamakset Haigekassast.

19. 28.02.2018 lastekaitse talituses ümarlaual, kus viibisid ema, lastekaitse vanemspetsialist

ning ESF projekti „Nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele“ koordinaator,

selgus vestluses, et ema on küll haige olnud, kuid ei ole töövõimetuslehte võtnud ega

ole olnud vajadust seda ka tööandjale esitada. See fakt näitab, et ta on olnud võimeline

tööl käima, kuid ei ole käinud lapsi vaatamas (perioodidel, mil ta vabandas end

hematoomiga ning seljaprobleemidega). Ümarlaual leidis kinnitust ka fakt, et emale on

broneeritud mitu aega ESF projekti raames võlanõustaja juurde, kuid ta ei ole teenusele

kordagi jõudnud ega ka teavitanud mitteilmumisest või uut aega broneerinud. Väitis, et

ei pidanud seda vajalikuks.

20. Ema hoiakute ja käitumise varieerumist on märgata vaid seoses sellega, kas

kohtumenetluses on tulemas uusi toiminguid. Ta on kaootiliselt suutnud teha vaid asju,

mida on keegi nõuandja konkreetselt mingiks korraks soovitanud, kuid jääb mulje, et

tegelikkuses ei saa ta aru, miks ta peab mingeid toiminguid tegema – küsima

turvakodust laste kohta, käima psühholoogi või psühhiaatri juures, miks peab tegelema

majanduslike küsimustega (võlad, eluasemekulude tasumine jm). Ta ärritub kergesti,

kui selgub, et peab jätkuvalt n-ö välja kannatama ja kuulda võtma tugivõrgustiku

liikmeid

(perekeskuse

sotsiaaltöötajad,

lastekaitsespetsialistid).

Ta

väldib

ebameeldivate teemadega tegelemist. Ta jätab väga kergelt kinni pidamata

kokkulepetest ning tihti ei ole selgelt huvitatud koostööst. Sellist käitumist ei saa pidada

vastutustundlikuks käitumiseks ning kuna selline käitumine on jätkuv, ei ole alust

eeldada, et see muutuks vastutustundlikumaks, kui kohustusi tuleb juurde (nt lastega

rohkem tegelemine). Jätkuv on valetamine. Tagasisidest psühholoogilt selgub, et ema

ei rääkinud vanaemale, et oli sisuliselt kodutu, viidates vanaema halvale tervisele.

Psühholoog on tagasisides kinnitanud ka ema vajadust jätkuvale psühholoogilisele

nõustamisele. Avaldaja sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistide kogemuste ja

teadaolevate faktide põhjal klienditööst emaga on üheselt selge, et ta on saanud tuge ja

teenuseid rohkem, kui riiklikud teenused seda võimaldaksid. Ta suudab toime tulla oma

vajadusi silmas pidades oma igapäevaeluga, kuid kohusetundest ja vastutustundest

laiemas plaanis tema puhul rääkida ei saa. Ei ole sellist teenust, mis suudaks tagada talle

ööpäevaringse toe kodustes tingimustes, et olla kindel laste turvalisuses.

21. Puudutatud isikud II ja III on erivajadustega lapsed. R sündis sügavalt enneaegsena ema

eluviiside tõttu, mis on laste elu korduvalt ohtu seadnud. Seetõttu on R jätkuvalt kõvasti

maha jäänud eakohasest arengust. Ta vajab pidevalt abi ja järjepidevat spetsialistide

juures käimist. Ka L-l on arenguhäired ning laps vajab spetsialistide regulaarset

jälgimist. Järgmised uuringud on soovitatud läbi viia 2018.a kevadel. Varasemalt on

ema L elu reaalselt ohtu seadnud (narkootiliste ainete tarbimine raseduse ajal, lapsel

teadmata põhjusel kukkumisest koljupõhimiku murd imikueas, ka sel perioodil tarbis

ema teadaolevalt narkootilisi aineid). Ema on laste külastuste ajal teavitatud igast

järgnevast laste tervise uuringust ja arsti juures käimisest ning pakutud võimalust

lastega kaasa minna, kuid ta on neid võimalusi kasutanud kaootiliselt. Huvi suurenemist

on olnud vaid siis, kui on oodata kohtumenetlusega seonduvaid liikumisi. Samuti ei

suuda ta jätkuvalt alati aru saada põhjustest, miks lapsed ravil on, kuid on jätkuvalt

pretensioonikas nii arstide kui turvakodu personali suhtes.

22. Ema ise on puudega isik, kel on tuvastatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljastatud

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 52 järgi segatüüpi arenguhäired

F83,

segatüüpi

ärev-depressiivne

reaktsioon

F43.22,

sotsiofoobia

F40.1,

kohanemishäire – muude emotsionaalsete häiretega reaktsioon F43.23, piirialast tüüpi

ebastabiilne isiksus F60.31. Ekspertiisis on märgitud, et psüühiline seisund on antud

diagnoosi puhul püsiv, raviga on patsiendi suure koostöövalmiduse puhul võimalik

mõningane seisundi korrigeerimine, kuid uuritava puhul on huvi ja koostöövalmidus

puudunud. Tema puhul huvi ja koostöövalmidus puuduvad ka praegusel ajal. Ta ei

tegele enda raviga, nagu on soovitanud erialaspetsialistid, ega pea kinni talle broneeritud

erialaspetsialistide vastuvõtuaegadest, jättes kohale minemata. Ekspertiisi aktis on ka

kirjas, et tema seisund võib takistada tal adekvaatselt tajuda laste vajadusi ning neile

reageerida. Praegusel ajal ei mõista ema sisuliselt lapsevanemaks olemise vastutust ja

sisu ning seetõttu ei ole võimeline neid ootusi täitma. See olukord ei ole muutunud. Ema

enda arvates piisab heaks vanemaks olemiseks sellest, kui ta käib lapsi turvakodus

vaatamas.

Laste ema seisukoht

23. Laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

24. Ema tõi esile muutused viimase 6 kuu jooksul:

 ei ole teinud midagi ebaseaduslikku, ei ole rikkunud avalikku korda, ei ole saanud

täiendavaid trahve ega tekitanud võlgu;

 jätkab koostööd psühholoog EP-ga ja külastab teda regulaarselt;

 püüab lahendada erimeelsuseid tema ja vanaema vahel;

 maksab võlgnevusi võimaluste piires; tal on soov oma elujärge parandada; ema seab

esikohale laste huvid ja enda tervise ning seetõttu olid kõik rahalised vahendid suunatud

just sellele ning mitte võlgade katmisele;

 kõik narkootiliste ainete tarvitamise testid on olnud negatiivsed alustades novembrist

2016; ta ei ole küll andnud analüüse iga nädal, kuid analüüside andmise vahed ei ole

olnud pikad; narkootilised ained on organismis kuu aega ja kui ta oleks tarvitanud

midagigi, oleksid analüüsid seda näidanud;

 võlgnevused korteri üüri ja kommunaalteenuste maksmise eest puuduvad;

 omab stabiilset ja igakuist sissetulekut (215 eurot koristaja töötasu+ 330 eurot

töövõimetuses eest);

 külastab lapsi regulaarselt turvakodus, laste haigestumise puhul helistab regulaarselt ja

küsib, kuidas lastel läheb ja kuidas nad ennast tunnevad;

 viibis Riga füsioteraapia tundides haiglas;

 tegeles iseseisvalt lastega turvakodus (tõi lastele arendavaid mänge ja raamatuid);

 lõpetas kursused ja sai kokk-kondiitri diplomi.

25. Kasutusele võetud abinõud on andnud suuri tulemusi. Samuti on ema teinud suure töö

ära iseseisvalt ja on alati valmis koostööks lastekaitsetöötajatega. Ta kasutas ära

ringkonnakohtu antud võimalust tõestada, et on suuteline ja võimeline lapsi ohu eest

kaitsma, on võimeline lapsi kasvatama ja vastutust laste eest kandma. Avaldus ei ole

õigustatud ja rikub ema kui lapsevanema õigusi, ka laste õigusi. Samuti takistab avaldus

emal täita kohustusi laste ees. Antud asjas on kõige olulisem laste huvidest juhindumine.

Lastel on võimalus ema juurde tagasi minna, elada koos oma emaga, saada emalikku

hoolt ja armastust, saada vajalikku hoolitsust ja tuge lähedastelt inimestelt.

Turvakodusse jäämine ei ole laste huvidest lähtuv. On näha, et ema pingutab, et lapsed

koju tagasi saada. Oleks väga ebaõiglane mitte anda lastele võimalus naasta perekonda,

kus neid oodatakse ja armastatakse. Ema on teinud elus vigu, ta on sellest täielikult

teadlik ja on teinud kõik, et mitte korrata juhtunut ning selleks, et lapsi koju tagasi saada.

Ta ei ole tarvitanud narkootilisi aineid novembrist 2016, tal on kindel sissetulek, teda

toetavad lähedased inimesed, ta käib psühholoogi vastuvõtul, keda ta usaldab ja kellega

soovib koostööd jätkata. Need ei ole ühekordsed tegevused, et näidata, et ta on

muutunud. See on elu, mida ema on hakanud elama.

Lastele määratud esindaja seisukoht

26. Laste esindaja avaldust ei toetanud ning leidis, et see on ennatlik. 26.03.2018 kohtus

laste esindaja avaldaja esindajaga ja laste emaga. Emalt hooldusõiguse täielik

äravõtmine ei ole põhjendatud, õige ega laste huvides. Ema on viinud elus läbi muutused

paremuse poole ning soovib seda jätkata. Võiks kaaluda emale võimaluse andmist. On

teatud määral lootust, et ema võiks oma senist elulaadi muuta ja teha seda laste nimel.

Avaldaja võiks üritada teha emaga koostööd ja veenda teda tegema vajalikke

toiminguid, et avaldajal oleks kinnitus sellest, et ema hakkas ennast ja enda senist

elulaadi muutma paremuse poole. Avaldaja võiks üritada kohtuda emaga ja selgitada

talle testide tegemise ja psühholoogi juures käimise vajadust ning teha emale selgeks,

et seda on vaja laste nimel ning kui testid ei näita narkootikumide tarvitamist ja

psühholoogilt saadud tagasiside on positiivne, siis on tal lootust olla koos lastega, nagu

ta tahaks. Arvestades ema seisundit, ei ole välistatud, et oleks vaja teha suuremal määral

selgitustööd kui tavapärase inimesega.

Esimese astme kohtu määrus

27. 15.06.2018 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja võttis puudutatud isikult I

täielikult ära tema alaealiste laste puudutatud isikute II ja III isiku- ja varahooldusõiguse

ning seadis laste üle eestkoste ja määras avaldaja nende eestkostjaks kuni nende

täisealiseks saamiseni. Eestkostja on laste seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

hoolitseda laste isiku ja nende vara eest ning otsustada lastega seotud asju. Eestkostjal

tuleb esitada kohtule eestkostetavatele kuuluva vara nimekiri 16.07.2018. Eestkostja on

kohustatud esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta

kohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta 1. juuliks, esimene aruanne tuleb esitada

01.07.2019). Määrus eestkoste määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates

määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Muus osas määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest. Kohus jättis lastele riigi õigusabi

korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud

menetluskulud neid kandnud isikute kanda.

28. Kohus tuvastas, et puudutatud isik I on alaealiste laste LL (sünd XX.XX.XXXX) ja RR

(sünd XX.XX.XXXX) ema. Laste isa kohta kanne puudub. Lapsed viibivad Tallinna

Lastekodu Väikelaste turvakodus.

29. 27.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-14664 võttis Harju Maakohus laste emalt ära

laste isiku- ja varahooldusõiguse, seadis laste üle eestkoste kuni nende täisealiseks

saamiseni ja määras laste eestkostjaks avaldaja. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

29.08.2017 määrusega maakohtu määruse, eraldas lapsed nende emast kuueks kuuks

alates määruse jõustumisest ja kohustas laste ema sel perioodil: käima psühholoogi

vastuvõttudel vähemalt ühel korral nädalas; tegema narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete tuvastamise teste vähemalt ühel korral nädalas; külastama regulaarselt, kuid mitte

vähem kui ühel korral nädalas oma lapsi; käima tööl; tasuma õigeaegselt eluruumi üüri-

ja kõrvalkulude arved; tegema koostööd eestkosteasutusega, sh andma nõutud

informatsiooni ja järgima eestkosteasutuse antud juhiseid. Ringkonnakohus oli

seisukohal (punkt 38), et eestkosteasutusel on võimalik laste eraldatuse perioodil

hinnata ema elumuutuste jätkusuutlikkust ja tema võimet tagada laste õiguste ja huvide

kaitse. Kui ema määrusest tulenevaid kohustusi ei täida ja laste huvidest ei lähtu või kui

eestkosteasutus leiab, et ema ei ole muul põhjusel võimeline iseseisvalt või koos

tugiteenustega laste eest hoolt kandma, on eestkosteasutusel võimalik esitada vastavalt

asjaoludele kohtusse uus avaldus hooldusõiguse äravõtmiseks.

30. Avaldaja esitaski 07.03.2018 vastava avalduse. Avaldajale teadaolevalt laste ema oma

eluviise ja käitumist muutnud ei ole ning oma psüühiliste erivajadustega sisuliselt ei

tegele. Laste ema ei jõua tihti kokkulepitud kohtumistele lastekaitsespetsialisti juurde

ega teavita sellest ka ette ega pea kinni 29.08.2017 Tallinna Ringkonnakohtu poolt

määratust. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisatud dokumentaalsete tõenditega

(t I kd lk 8-53).

31. Kohus viitas TsMS § 550 lõike 1 punktile 2 ning perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõikele

2, § 124 lõikele 1, §-le 127 ja § 123 lõikele 1. Lapse parimate huvide väljaselgitamisel

tuleb hinnata kõiki lapse huvisid ning hinnata kogumis, mis on lapse jaoks konkreetsel

juhul parim lahendus. Kahtlemata on lapse huvides olla oma vanema seltsis ja elada

turvalises kasvukeskkonnas. Kuid keskkond, kus laps kasvab, peab olema lapse jaoks

turvaline ja tema arengut toetav. Vanemal on kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda

kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda. Lapsevanemad peavad teostama oma

vanemlikke õigusi lapse parimaid huve silmas pidades. Kui vanemad seavad oma

tegevuse või tegevusetusega ohtu lapse elu ja tervise, ei ole kahtlust, et lapse parimates

huvides on olla vanematest eraldatud ning sellisel juhul on alus hooldusõigus

vanematelt täielikult ära võtta.

32. Kohus viitas PKS § 134 lõigetele 1 ja 3 ning § 135 lõikele 2. Riigikohus on leidnud, et

lapse hooldusõiguse vaidluses peab kohus sobiva abinõu valikul arvestama

perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis

toetavad perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-15). Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid,

mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt

isikuhoolduse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet

toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega

ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Tallinna Ringkonnakohus eraldas lapsed

nende emast kuueks kuuks alates määruse jõustumisest ja tegi laste emale PKS § 134

lõike 3 alusel lastest eraldatuse perioodiks ettekirjutused (t I kd lk 29-33). Kohus

tuvastab alljärgnevalt, kas ema on talle määratud ettekirjutusi täitnud.

33. Septembris 2017, juhindudes 29.08.2017 kohtumäärusest, tegi lastekaitsespetsialist

emale ettepaneku hakata käima ESF projekti raames kliinilise psühholoogi juures.

Kliinilise psühholoogi soovitus selle teenuse kaudu tulenes ema diagnoosidest, mis on

kajastatud ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisi aktis (t I kd lk 19-21). Ema

nõustus pakutud teenusega, kuid osales selles viiest korrast kolmel. Osalemata jätmise

kohta vastas ta „võib-olla magasin sisse“ või kehitas lihtsalt õlgu. Ema esitas kohtule

inimökoloogia spetsialisti EP arvamuse (t I kd lk 87-88, tõlge lk 89), milles spetsialist

kirjutab, et: psühholoogiline ja nõuandev töö C-ga kestab aprillist 2017 kuni praeguseni;

koostöö initsiatiiv tuli C-lt; lõppjäreldusi teha ja isiksust hinnata on vara, kuid C viimase

külastuse põhjal võib rääkida tegelikust võimalusest ja positiivsest dünaamikast isiku

ning sotsiaalse tausta parandamisel. Ärakuulamisel seletas ema, et kliinilise

psühholoogi juures jättis ta vahele need päevad, kus teemaks oli kanep, sest arvas, et

selle teema on ta läbinud ja nendel päevadel seal käima ei pea. Järgmistel kordadel ei

õnnestunud tal käia perekondlikel põhjustel, leidis, et olulisem on külastada lapsi ja

peale seda olid tal kohtumised sugulastega. Ema sõnul unustas ta EP-st

eestkosteasutusele rääkida. Ema esindaja selgitas istungil, et ema ei pidanud teadma,

kas EP-l on vastav haridus. Emal soovitas EP juurde minna esindaja, sest talle

teadaolevalt on EP töötanud väga pikka aega inimestega, kellel on narkootiline sõltuvus.

Eeltoodust järeldub, et laste ema ei tegele raviga, nagu on soovitanud lähtudes tema

diagnoosist erialaspetsialistid ega pea kinni talle broneeritud erialaspetsialistide

vastuvõtuaegadest, jättes kohale minemata. Samuti eelistab ema sugulastega aja

veetmist kliinilise psühholoogi juures käimisele.

34. OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest (t I kd lk 41 pöördel) nähtuvad ema uriinitestide

tegemise tulemused narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ajavahemikul

05.10.2017–05.02.2018. Kõikide testide tulemused olid negatiivsed (puhtad). Samas ei

ole ema nimetatud ajavahemikul teinud teste vähemalt kord nädalas, on olnud üksikuid

pikemaid vahesid. Ema põhjendas seda sellega, et kõiki teste ei registreeritud. Kohtu

järelepärimisele OÜ-le Tervisekeskus Elulootus see kinnitust ei leidnud (t I kd lk 154).

OÜ Tervisekeskus Elulootus vastusest nähtub, et veebruarist maini 2018 on ema käinud

teste tegemas iga nädal. Kõikide testide tulemused on negatiivsed (puhtad). Kuna teste

on tehtud väga tihti (tavaliselt tehakse neid kaks korda kuus), siis tuginedes testide

tulemusele võib kinnitada, et ema illegaalseid narkootikume ei ole tarvitanud. Seega on

tõendamist leidnud, et ema on testide tegemise kohustust täitnud nõuetekohaselt alates

veebruarist 2018 ja testide tulemused on negatiivsed.

35. Ema külastab küll lapsi, kuid lühikese aja jooksul, mis ta turvakodus viibib, ei suuda ta

iseseisvalt kahe lapsega toime tulla (t I ka lk 42-44). Nt läks laste ema väiksema lapsega

siseruumidesse ja unustas vanema lapse õue järelevalveta. Kui ema tegeleb noorema

lapsega, jookseb vanem laps ringi, tekitades endale ohtlikke olukordi. Tihti külastas ema

lapsi koos vanaemaga, kes tegeles põhiliselt vanema lapsega. Oli juhuseid, et turvakodu

ei saanud emaga telefoni teel ühendust. Samuti mitmel korral helistas ema ja teatas, et

ei saa lapsi vaatama minna, kuna tal on vaja ajada omi asju.

36. Laste ema pidi käima tööl ning tasuma üüri- ja kõrvalkulude nõuded. Tõendamist on

leidnud, et ta töötab alates 12.06.2017 koristaja ametikohal (t I kd lk 93) ja võlgnevusi

korteri eest, kus ta elab alates 01.11.2017, ei ole (t I kd lk 92). Samuti on ema asunud

tasuma oma võlgnevusi (t I kd lk 91). Ärakuulamisel seletas ta, et töötab lisaks

mitteametlikult ettekandjana ja saab palka 200 eurot. Ta avaldas oma plaanid, et hakkab

lastega täisajaga kodus olema ja kuna tal on pagar-kondiitri tunnistus, teeb ta

väikeettevõtte ja pärast areneb edasi. Arvas, et alustab mitteametlikust ärist.

Pagaritöökoja kohta ei ole üürileandjale rääkinud, selle töö tegemiseks ei ole palju vaja,

peaasi, et oleks kõik ametlik. Pagaritöökotta tööle minna mõtleb ta siis, kui lapsed

lähevad lasteaeda.

37. Ema peab tegema koostööd eestkosteasutusega, sh andma nõutud informatsiooni ja

järgima eestkosteasutuse antud juhiseid. Tõendamist on leidnud, et talle on pakutud

erinevaid nõustamisi, ESF projekti teenuseid, Tallinna Perekeskuse toetavat pereteenust

(olemuselt tugiisikuteenus), koolitusi, tegeletud tema eluaseme probleemidega.

Avaldaja on korduvalt ja regulaarselt kohtunud laste emaga, selgitanud laste

kasvatamisega seotud vajadusi, kohustusi, laste tervise probleeme ja nendest tulenevaid

vajadusi (t I kd lk 45-48, 131-139). Toetavaid abinõusid saab rakendada üksnes juhul,

kui vanem ise seda soovib. Antud juhul on esitatud piisavalt faktilisi asjaolusid, et laste

ema võtab eestkosteasutuse poolt pakutut vastu valikuliselt ja pigem väldib

spetsialistidega suhtlemist ning seeläbi enese suunamist. Sellises olukorras ei ole

toetavate abinõude kohaldamine reaalne.

38. Kõige eeltoodu põhjal jõudis kohus veendumusele, et laste ema ei ole praegusel ajal

jätkusuutlik ja toimetulev lapsevanem kuni sotsiaalselt täieliku iseseisva toimetuleku

saavutamiseni. Lapsed on erivajadustega (t I kd lk 49-51), ema vajaks pidevat toetamist

ja jälgimist laste kasvatamisel, mida ei ole võimalik eestkosteasutusel ega ema

vanaemal tagada. Seega on ilmselge, et laste elu ja tervis oleks ohus, kui nad peaksid

ööpäevaringselt viibima ema järelevalve all. Kuigi laste ema arvas, et kui ei proovi, siis

ei tea ju, jagas kohus eestkosteasutuse seisukohta, et lapsed ei ole need, kelle peal

proovida, et kas seekord õnnestub. Kohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada ja emalt

tuleb täielikult ära võtta laste isiku- ja varahooldusõigus. PKS § 123¹ lõike 1 alusel

taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine

vastab lapse huvidele. Kohus ei piiranud ema suhtlemisõigust oma lastega.

39. Kohus viitas PKS § 171 lõikele 1 ning § 176 lõigetele 1 ja 2. Kuna käesoleva määrusega

võetakse emalt täielikult ära hooldusõigus laste suhtes, ei ole lastel esindusõigusega

vanemat ja neile tuleb määrata eestkostja. Avaldajal ei ole eestkostjaks esitada sobivat

füüsilist ega juriidilist isikut, seega tuleb eestkostjaks määrata avaldaja. Eestkoste

puudutatud isikute II ja III üle tuleb seada nende huvide kaitseks kuni nende täisealiseks

saamiseni (TsMS § 557 lõige 21). Kohus viitas PKS § 194 lõikele 2, § 184 lõikele 1, §

124 lõikele 1 ja §-le 127. Avaldaja omandab käesoleva määrusega laste isiku- ja

varahooldusõiguse.

40. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest 1. Alaealistele riigi kulul

määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb

jätta neid kandnud isikute kanda.

Määruskaebus

41. 02.07.2018 määruskaebuses palub laste ema maakohtu määruse tühistada ja jätta uue

määrusega avalduse rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kohus ei ole järginud PKS § 123 lõiget 1, kuna ei ole lähtunud laste ega nende ema

huvidest. Kohus ei võtnud arvesse tõendeid, mis viitavad, et laste ema parandas oma

olukorda, soovib ja on võimeline ise kasvatama ja hoolitsema laste eest. Kohus ei

võtnud seisukohta kaebaja esitatud kõigi väidete ja tõendite kohta. Määrus on seetõttu

olulises osas põhjendamata.

42. Avaldaja on poole aasta jooksul saatnud ema psühholoogi vastuvõtule viis korda,

millest kahel korral ema puudus vastuvõtult. Kahte puudumist esitada kui ettekirjutuste

mittetäitmist ei ole õiglane, arvestades, et emale määrati poole aasta jooksul kokku

ainult viis vastuvõttu. Kaebaja on külastanud 3–4 korda kuus psühholoogi, kellega tal

on mugav koostööd teha ja kes teda aitab, on temaga usaldusväärsed suhted loonud ja

töötab selle nimel, et ema suudaks ühiskonnas adapteeruda, samuti õpetab laste eest

hoolitsema. Temaga koostöö on olnud tulemuslik – ema on hakanud rohkem aega

pühendama enda ja laste probleemidele. See näitab, et ta mitte ainult ei tegele

probleemidega ega tõsta neid esiplaanile, vaid saab ka aru probleemide olemusest ja

nende tekkepõhjustest. Määruses ei ole märgitud, millise psühholoogi juures täpsemalt

peab laste ema käima. Eeltoodust järeldub, et ema on täitnud ringkonnakohtu määrusega

määratud ettekirjutusi psühholoogi külastamise osas.

43. Kaebaja vaidles vastu maakohtule, et alates 2018.a veebruarist ei tarvita ta

narkootikume. Juba alates novembrist 2016 ei tee ta seda. Seda tõendavad kõik

analüüsid, mis olid kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2-16-14664. Ka OÜ Tervisekeskus

Elulootus vastusest on näha, et kaebajal ei olnud pikaajalisi vahesid analüüside vahel ja

kõik analüüsid olid negatiivsed. Seega on ema täitnud määratud ettekirjutusi

narkootiliste ainete tarvitamise analüüside andmise osas.

44. Kaebaja tõi esile konkreetsed kuupäevad, millal ta lapsi külastas peale ringkonnakohtu

määrust, juhtides tähelepanu, et detsembris olid lapsed palju haiged ja ta ei saanud neid

külastada nii tihti kui tahtis. Kui lapsed olid haiglas, helistas ema alati ja uuris, kuidas

on nende tervis, kuidas nad end tunnevad ja kas ta võib neid haiglas külastada. Kui sai

loa, siis alati külastas. Seega on ema täitnud ettekirjutusi ka laste külastamise osas.

45. Maakohus tuvastas, et kaebaja täitis ettekirjutusi püsiva töökoha osas, samuti õigeaegse

korteri üüri ja kommunaalkulude maksmise osas. Ei vasta tõele avaldaja väide, et

üürileping aadressil MMM, Tallinnas lõpetati põhjusel, et emal olid võlgnevused korteri

eest maksmisel. Kaebajal ei olnud võlgnevust, tal tekkisid probleemid korteri eest

maksmisega hiljem. Seoses sellega otsustas ta lepingu lõpetada ja üürileandja tagastas

talle deposiidi 380 eurot. Tagatist ei oleks tagastatud, kui tal oleksid olnud võlgnevused.

Kaebaja mõistab probleeme võlgade osas ja lahendab seda järk-järgult.

46. Kohus leidis, et ema ei tee koostööd eestkosteasutusega. Kaebaja on spetsialistidega

kohtunud, v.a juhtudel, kui ta ei saanud kohtumisele tulla isiklikel, tervislikel põhjustel

või töö tõttu, osales ümarlaudadel ja võttis vastu soovitusi võlgnevustega seotud

probleemide lahendamiseks, kohtus kohtutäituritega. Avaldaja esitas tehtud tööde

nimekirja, millest on näha, et kaebaja ei võtnud ühendust või ei vastanud kõnedele, kui

talle teavitati, et tullakse talle koju. Koostöö ei tähenda, et kaebaja peab alati kodus

olema või kõikidele kõnedele vastama. Ema töötab, külastab lapsi, psühholoogi, kohtub

sõpradega, mis iseenesest välistab võimaluse alati kodus olla. 29.08.2017 määruses ei

ole määratud, millisel viisil peab koostöö toimima. Koostöö eestkosteasutusega ei tohi

takistada muude kohtu ettekirjutuste (tööl käimise, laste külastamise, psühholoogi

külastamise, analüüside andmise) täitmist.

47. Kohus tugines hooldusõiguse äravõtmisel asjaolule, et emal puudus valmidus teha

koostööd eestkosteasutusega ja et ta ei suuda täita vanema kohustusi tulenevalt oma

tervislikust seisundist. Nimetatud asjaolud ei andnud praegusel juhul alust

hooldusõiguse äravõtmiseks. Kaevatava määruse tegemise ajal ei olnud üheselt selge,

et teiste abinõude rakendamine ei ole lapsi ähvardava ohu ärahoidmiseks piisav. Ka laste

esindaja leidis, et avaldus on ennatlik. Määrusest ei nähtu, miks kohus laste esindaja

seisukohtadega ei nõustu.

48. Hetkel on laste ema saavutanud oma elus stabiilsuse – tal on töökoht, temaga tegeleb

psühholoog, ta ei tarvita narkootilisi aineid, tal on üürikorter, tal on olemas alustala enda

ettevõtte alustamiseks, järk-järgult lahenevad probleemid võlgnevustega, teda toetavad

lähedased inimesed, kes on valmis teda aitama laste kasvatamisega. See elatustase, mille

ema on nii lühikese aja jooksul saavutanud, näitab, et ta on muutnud oma elustiili.

Samuti seda, et see ei ole vaid ühekordne tegu, vaid siht, mille poole ta püüdleb. Siht

elada koos enda lastega, kasvatada ja hoolitseda nende eest.

Menetluse edasine käik

49. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lastele

määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja väärib kaalumist, kohus

võiks rahuldada kaebuse alternatiivse nõude.

50. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

51. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2018 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

52. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2019 määrusega ringkonnakohtu määrus tühistati ja

saadeti asi tagasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

53. Inimökoloogia spetsilist EP teatas vastuseks ringkonnakohtu 23.08.2019 päringule, et

viimase aasta jooksul ei ole laste ema tema poole pöördunud. Laste ema käis

konsultatisoonis aprillist 2017 kuni juunini 2018, kohtumiste initsiaatoriks oli laste ema.

Augusti alguses võttis laste ema telefoni teel EP-ga uuesti ühendust, aga EP ei saa laste

ema vastu võtta enne kui augusti lõpus (tl 109, II kd).

54. Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu selgitas vastuseks kohtu päringule, et enamasti

külastas ema lapsi koos laste vanavanaema UU-ga. Külastuse ajal tegeles ema ühe

lapsega ja vanaema teise lapsega. Kui ema külastas lapsi üksi, siis tavaliselt üks lastest

tegutses omapäi ja teise lapsega tegeles ema. Ema väljendus korduvalt, et üksinda on tal

väga raske kahe lapsega hakkama saada. Tuli ette olukordi, kus ema tuli pärast

jalutamist õuest ühe lapsega tuppa ja jättis teise lapse õue (sellest turvakodu töötajaid

informeerimata). Tihti toitis ema lapsi külastuste ajal vahetult enne lõunasööki

maiustustega vaatamata turvakodu töötajate palvele seda mitte teha. Selle tagajärjel

keeldusid lapsed sageli lõunasöögist. Korduvalt tõi ema lastele kaasa vanusele

mittevastavaid ja ohtlikke „mänguasju“- hüppenöörid, kilekotid, ketid, juhtmega

kõrvaklapid. Töötajad pidid korduvalt emale selgitama, et selliseid asju on ohtlik lastele

mängimiseks anda ja lastelt ohtlikud asjad ära võtma. Kuna ema külastas lapsi 2-5 korda

nädalas korraga kuni kaks tundi ja enamikul kordadel koos UU-ga, siis ei ole turvakodul

võimalik anda hinnangut, kas ja kuidas ema tuleks toime püsivalt kahe lapse eest

hoolitsemisega (tl 117, II kd).

55. Avaldaja on 08.08.2019 seisukohas selgitanud laste emale pakutud teenuste,

nõustamiste ja koolituste sisu ning eesmärke ning seda, milliseid teenuseid on laste ema

kasutanud ning millistest on ta keeldunud (tl 95-98, II kd). Laste ema koostöö Põhja-

Tallinna Valitsuse spetsialistidega ja ka erinevaid teenuseid osutavate spetsialistidega

on ebaregulaarne ning tihti kokkulepetest mitte kinnipidav. Koostöö paraneb enamasti

siis, kui selleks tekib vajadus kohtumenetlusega seonduvalt. Laste turvalisust on vaja

tagada ööpäevaringselt. Teenust, mis 24/7 tagaks pidevalt abi, vajadusel järelevalve

laste turvalisuse tagamiseks nende kodus bioloogilise vanema juures, ei eksisteeri.

56. 06.12.2019 seisukohas (tl 126-128) märkis avaldaja, et laste ema elukorraldus on

teataval määral stabiliseerunud ning enamasti tuleb ta enda asjaajamistega mõningase

kõrvalabiga toime (nt vanaema toel). Eelmises elukohas, aadressil KKK, Tallinnas, laste

emal seni teadaolevalt eluasemekuludega seoses võlgu ei tekkinud. Samuti asus laste

ema 2019. a veebruarist Eesti Töötukassa kaudu käima massööri kursustel. Samas jättis

ta pooleli erialase eesti keele kursuse (info vestlustest laste emaga). Periooditi laste ema

ka töötab, enamasti on need olnud koristaja ametikohad. Samas tunnistab laste ema, et

on raske käia kursustel ja töötada. Laste ema ei ole enam pöördunud OÜ

Tervisekeskusesse Elulootus, kus varem käis rehabilitatsiooni raames seoses

narkootiliste ainete tarbimisega, kuid on vestlustes öelnud, et käib aegajalt

Anonüümsete narkomaanide koosolekutel. Laste ema praeguseks elukohaks on korter

aadressil LLL, Tallinn. Ütluste kohaselt on korteri omanik laste ema praegune

elukaaslane. Vestlustel laste emaga lastekaitse spetsialisti juures on laste ema öelnud, et

käis hiljuti psühhiaatri juures ja ravimeid tarvitama ei pea ning uuesti puuet taotlema ei

hakka. Laste ema seab esikohale enda vajadused ja soovid, arvestamata laste tegelike

vajaduste ja heaoluga. Laste ema on rahul, et lastega käiakse erinevate spetsialistide

juures ja nendega tegeletakse rohkem, kuid samas ei saa ta aru, et laste erivajadused on

alanud just tema enda eluviisidest, tervislikust seisundist ja mõtlematusest, laste elu ja

tervise korduvast ohtu seadmisest. Laste ema esitab pidevalt nõudmisi lastega seoses –

et lastega kohtuda sama palju kui turvakodus, arvestamata lastele vajalikku rutiinset

elukorraldust, nt ei ole rahul laste riietusega kohtumiste ajal, nõuab täpset teavet, kui

palju lapsed mängivad kingitud asjadega, kannavad kingitud riideesemeid. Samas ei

võta laste ema arvesse spetsialistide nõuandeid, nt lastele tehtavate kingituste

eakohasust ja hulka. Lastega kohtumiste kokkuleppimisel lähtub ema enamasti enda

ajalistest soovidest, mitte laste päevakavalistest rutiinidest. Kõiki laste tervisest,

erivajadustest, hariduslikest vajadustest ja korralduslikest asjadest tuleb emale

korduvalt üle rääkida. 02.12.2019 Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitse spetsialisti juures

toimunud vestluse juures viibis UU, kes kogu vestluse vältel püüdis laste ema vaos

hoida ja veelkord emale selgitusi anda vestluse teemade osas.

57. 17.03.2020 seisukohas toob avaldaja välja, et LL-ga on korduvalt pöördutud psühhiaatri

ja psühholoogi uuringutele ja nõustamisele. Lastele on ka käesoleval ajal broneeritud

mitmete eriarstide vastuvõtud (nt neuroloog, kirurg). Spetsialistide hinnangul ja

soovitusel on lastele oluline tagada turvaline, stabiilne ja ennustatav kasvukeskkond.

Vajalik on regulaarne osalemine lastekollektiivis ja ennustatav päevakava, rahustavad

rutiinid. Laste ema asus 2019. a veebruarist Eesti Töötukassa kaudu käima massööri

kursustel, kuid tänaseks on laste ema andnud teada, et õpingud massaaži koolis on

mitmetel põhjustel pooleli jäänud.

58. 16.04.2020 ekspertiisiakti (tl 167-182, II kd) kohaselt esineb laste emal psüühikahäire

kerge vaimse alaarengu (F70) näol. Laste emal esinev psüühikahäire on püsiv seisund,

mida ei ole võimalik raviga mõjutada ja mis takistab tal tajuda oma laste vajadusi ja

nendele adekvaatselt reageerida. Vähesest kognitiivsest võimekusest tulenevalt ei ole

laste ema suuteline mõistma lapsevanemaks olemise vastutust ja sisu ning laste

emotsionaalseid ja arengust tulenevaid vajadusi. Laste emal on märgatavaid raskusi oma

elu korraldamisega ja oma lastele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Vähesest

kognitiivsest võimekusest, puudulikust kriitikavõimest ja madalast koostöövalmidusest

tulenevalt ei ole laste ema võimeline teostama hooldusõigust laste heaolu ohustamata.

Kognitiivse tegevuse häiretest tulenevalt saab laste ema hakkama lihtsamate

igapäevaste toimingute ja tehingutega, kuid ei suuda hoomata keerukamate olukordade

ja tehingute olemust. Tal on raskusi oma aja ja tegevuste planeerimise ning oma otsuste

ja tegude tagajärgede ettenägemisega. Laste emal avalduv emotsioonide väljenduslaad,

enesetajumine ja käitumine suhete tasandil on tõenäoliselt varase lapseea

psühholoogiliste traumade tagajärg ning mõjutatud temal esinevast vähesest

kognitiivsest võimekusest. Uuritaval puudub sisuline arusaam enda ja laste vajadustest

ning puudub ettekujutus, kuidas neid vajadusi adekvaatselt rahuldada. Tema kriitika

enda käitumise suhtes on formaalne ja deklaratiivne. Ratsionaalsed toimetuleku- ja

probleemilahendusoskused tal puuduvad. Tema tulevikuplaanid on ebamäärased ja

irratsionaalsed. Sotsiaalselt keerulised ja stressirohked olukorrad põhjustavad laste emal

emotsionaalseid häireid, mida on võimalik hea koostöö korral ravimite ja

psühhosotsiaalsete sekkumistega leevendada. Jätkuvalt püsib kõrge risk alkoholi ja

illegaalsete psühhoaktiivsete ainete kasutamisele. Tõenäoliselt ei toeta tema

suhtlusringkond sotsiaalselt aktsepteeritavate eluviiside järgimist. Tööülesannete

täitmisel, raviplaani jälgimisel ja toetavate teenuste kasutamisel on laste emal vähese

järjepidevuse ja koostöövalmidusega, mistõttu on tema toetamine ja abistamine oluliselt

raskendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

59. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sealhulgas ringkonnakohtule

täiendavalt esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

60. Käesoleval juhul saatis Riigikohus tsiviilasja tagasi ringkonnakohtule uueks

menetlemiseks, kuivõrd Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole 21.12.2018

määruses piisavalt põhjendanud, miks on praeguses asjas kõige sobivamaks abinõuks

emalt hooldusõiguse äravõtmine (p 15). Riigikohtu hinnangul ei olnud maa- ega

ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks veel piisavalt selge, et laste ema psüühiline

seisund ja vaimne tervis välistab tal laste heaolu ohustamata hooldusõigust teostada (p

17). Lisaks ei ole kohtud tuvastanud laste emale pakutud teenuste sisu ja eesmärki ega

seda, millistest teenustest ta loobus ja mida kasutas. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu

määrusest, et laste ema vajab hooldusõiguse teostamiseks ööpäevaringset kõrvalist

abi. Avaldaja ei ole esile toonud ja ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei piisaks

laste ema toetamiseks väiksema mahuga teenusest. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu,

et avaldaja pakutavate sotsiaalteenustega ei ole võimalik laste heaolu tagada ( p 19).

61. PKS § 134 lõige 1 sätestab mh, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või

tema vara ohustab vanema suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanem ei ole võimeline

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh sama

paragrahvi lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lõike 2 kohaselt võib

kohus vanemalt hooldusõiguse ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi

andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

62. Asja uuel lahendamisel kogus ringkonnakohus täiendavaid seisukohti ja tõendeid, mh

määras laste ema suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Arvestades asja uuel

lahendamisel tuvastatut, leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et

kuigi laste ema on osaliselt täitnud 27.08.2017 kohtumäärusega temale pandud

kohustusi, ei ole toimunud selliseid muudatusi, millised annaksid kohtule veendumuse,

et laste ema psüühiline seisund ja sellest tulenevalt ka laste vajaduste tajumise ja neile

reageerimise võime on selline, mis ei võimaldab laste emal lapsi ohtu seadmata

vanemakohustusi täita.

63. 16.04.2020 ekspertiisiakti kohaselt esineb laste emal psüühikahäire kerge vaimse

alaarengu (F70) näol ning ekspertide hinnangul on emal esinev psüühikahäire püsiv

seisund, mida ei ole võimalik raviga mõjutada ja mis takistab tal tajuda oma laste

vajadusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Ekspertide hinnangul ei ole laste ema oma

vähesest kognitiivsest võimekusest, puudulikust kriitikavõimest ja madalast

koostöövalmidusest tulenevalt võimeline teostama hooldusõigust laste heaolu

ohustamata.

64. Olgugi, et avaldaja on asja uuel lahendamisel välja toonud, et laste ema elukorraldus on

teataval määral stabiliseerunud ning enamasti tuleb ta enda asjaajamistega mõningase

kõrvalabiga toime, siis ekspertiisiaktist nähtuvalt välistab laste ema psüühiline seisund

tal laste heaolu ohustamata hooldusõigust teostada. Lisaks eeltoodule nähtub Tallinna

Lastekodu väikelaste turvakodu arvamusest, et laste emal esineb kahe lapsega

toimetulekul probleeme (kui ema külastas lapsi üksi, siis tavaliselt üks lastest tegutses

omapäi ja teise lapsega tegeles ema; ema väljendus korduvalt, et üksinda on tal väga

raske kahe lapsega hakkama saada; ema tuli pärast jalutamist õuest ühe lapsega tuppa

ja jättis teise lapse õue) (tl 117, II kd). Ringkonnakohus peab murettekitavaks ka seda,

et laste emal on 2019 ja 2020. aastal olnud kokkpuuteid politseiga (mh on laste emal

tuvastatud kahel korral joove ning ühel korral viidud kainenema) (tl 161, II kd).

Seejuures on laste ema kahtlustatavana kinni peetud karistusseadustiku § 1332 lg 1

alusel (kupeldamine) seoses sellega, et 15.08.2019 esitati avaldus selle kohta, et Lauteri

1/Rävala 7 KÜ liikmete kahtluste kohaselt pakutakse hiljemalt alates augustist korteris

nr 2 vähemalt kahe naissoost isiku poolt klientidele seksuaalse iseloomuga teenuseid

ning on võimalik, et seal tegutseb bordell. Alustatud kriminaalmenetlus (tl 194, II kd).

Lisaks nähtub inimökoloogia spetsilist EP vastusest ringkonnakohtu 23.08.2019

päringule, et viimase aasta jooksul ei ole laste ema tema poole pöördunud (tl 109, II kd).

Ka ei ole laste ema pöördunud pärast 01.01.2019 OÜ Tervisekeskus Edulootus poole (tl

136, II kd).

65. Avaldaja on 08.08.2019 seisukohas selgitanud laste emale pakutud teenuste,

nõustamiste ja koolituste sisu ning eesmärke ning seda, milliseid teenuseid on laste ema

kasutanud ning millistest on ta keeldunud. Avaldaja poolt pakutud teenuste hulka

kuuluvad mh erinevad nõustamised, Tallinna Perekeskuse toetav peretöö, turvakodu

teenus väikelapsele, turvakodu teenus Tallinna Lastekodu Ema ja Lapse turvakodu,

teenused ESF projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes

inimestele“ (sh kliinilise psühholoogi ja võlanõustaja vastuvõtt), vanemlike oskuste

koolitus „Vanemluse aluskivid“. Toimiku materjalidest nähtub, et laste ema on

kasutanud avaldaja poolt valitud teenuseid valikuliselt ning laste ema koostöö

spetsialistidega on olnud ebaregulaarne. Seetõttu ei ole avaldaja poolt pakutud

sotsiaalteenustega olnud võimalik laste heaolu tagada, st vanema õigusi vähem piiravad

abinõud ei ole soovitud tulemusi andnud.

66. Asja

materjalidest

nähtuvalt

vajab

laste

ema

hooldusõiguse

teostamiseks

ööpäevaringset kõrvalist abi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole laste ema vähesest

kognitiivsest võimekusest tulenevalt suuteline mõistma lapsevanemaks olemise

vastutust ja sisu ning laste emotsionaalseid ja arengust tulenevaid vajadusi, laste ema

saab hakkama lihtsamate igapäevaste toimingute ja tehingutega, kuid ei suuda hoomata

keerukamate olukordade ja tehingute olemust ning laste emal puudub sisuline arusaam

enda ja laste vajadustest ning puudub ettekujutus, kuidas neid vajadusi adekvaatselt

rahuldada. Arvestades laste ema vaimset seisundit ning ka asjaolu, et lapsed on

erivajadustega (tl 49-51, I kd), siis vajab ema laste kasvatamisel pidevat toetamist ja

jälgimist, mida ei ole võimalik tagada muud moodi kui ööpäevaringset kõrvalist abi

pakkudes. Avaldaja on põhjendanud, et teenust, mis tagaks ööpäevaringset kõrvalist abi,

ei eksisteeri (tl 95-98, II kd).

67. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et laste huvid oleksid kaitstud, kui laste

kasvatamisel aitaks vanavanaema. Vanavanaema ei ela laste emaga koos ning ka

varasemalt, kui tekkisid probleemid seoses ema teise rasedusega ja Ri sündimisega, sai

vanem laps olla vanavanaema juures vaid ajutiselt ema haiglas viibimise ajal, kuid

hiljem sattus seejärel siiski turvakodusse (avaldaja toimingud perega alates 05.08.2015,

tl 134-139, I kd).

68. Arvestades, et laste emal esinev psüühikahäire ei võimalda laste ema teostada

hooldusõigust laste heaolu ohustamata, muud abinõud ei ole tulemusi andnud ning

ringkonnakohtu hinnangul vajab laste ema hooldusõiguse teostamiseks ööpäevaringset

kõrvalist abi (millist teenust ei eksisteeri), siis on ringkonnakohtu hinnangul praeguses

asjas kõige sobivamaks abinõuks laste emalt hooldusõiguse äravõtmine.

69. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 esimese lause

alusel iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi poolt määratud esindaja

kulud, millised jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

Indrek Soots