3-20-1293/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedNikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 7. juulil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot. Kaebaja põhjendab, et tema vanglasiseselt kontolt võeti maha ca 15 eurot, mis alates 2009. aastast oli vabanemisfondis. Kaebaja nõudis, et summa talle tagastataks, kuid seda ei tehtud. Kaebaja koostas seejärel vaide, mida ei võetud õigusvastaselt vastu, kuna avaldus oli koostatud vene keeles. Kaebaja leiab, et tema omandiõigusesse on ebaseaduslikult sekkutud. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-20-1293/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-20-1293 Määruse kuupäev
17. juuli 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 7. juulil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot. Kaebaja põhjendab, et tema vanglasiseselt kontolt võeti maha ca 15 eurot, mis alates 2009. aastast oli vabanemisfondis. Kaebaja nõudis, et summa talle tagastataks, kuid seda ei tehtud. Kaebaja koostas seejärel vaide, mida ei võetud õigusvastaselt vastu, kuna avaldus oli koostatud vene keeles. Kaebaja leiab, et tema omandiõigusesse on ebaseaduslikult sekkutud. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2. Tartu Vangla esitas kohtule 13. juulil ja 16. juulil 2020 vastused kohtunõuetele, milles teatab, et kaebaja ei ole alates 1. jaanuarist kuni 16. juulini 2020 esitanud vanglale kaebuse asjaoludel eestivõi venekeelseid vaideid. Samuti ei ole Tartu Vangla menetlusse võtnud muid kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi. Vangla selgitab, et kaebaja on vanglale esitanud sadu võõrkeelseid pöördumisi, mis on isikule tagastatud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 1. jaanuar kuni 7. juuli 2020 kohta.
3-20-1293
KOHTU SEISUKOHT
3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõude tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks ka lubatav, kuivõrd kaebaja saab oma õigusi tõhusamalt kaitsta kohustamisnõudega (HKMS § 45 lg 2).
4. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5.
5. Esmalt märgib kohus, et kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt ei ole vangla kaebajalt 2020. aastal kontolt 15 eurot maha võtnud. Vabakasutuskontolt nähtub üksnes see, et
27. veebruaril 2020 on kaebaja kontolt kinni peetud 6,31 eurot nõuete fondi ja 2,52 eurot vabanemisfondi. Seega ei ole vangla 2020. aastal kaebaja kirjeldatud summat kinni pidanud.
6. Kuigi Tartu Vangla vastustest kohtunõuetele ei selgu, kas kaebaja on vanglale esitanud taotlusi tema vanglasisesele kontole raha tagastamiseks, arvestades, et vangla on kaebaja arvukad võõrkeelsed pöördumised talle tagastanud, kinnitab vangla, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvat vaiet vanglale esitanud.
7. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud (nt haldusasjad nr 3-20-916, 3-20-902, 3-19-1355, 3-19-1351 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule
3-20-1293
arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider