4-10-790/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 19. aprill 2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse

vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsuse

väärteoasjas 2301,09,000196 tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise nõudes Kaebuse esitanud isik

U.J, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talitus, Pärnu mnt 139, 15028, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata U.J-i 09.03.2010.a. kaebus ning Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsus väärteoasjas 2301,09,000196 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse

vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsusega väärteoasjas 2301,09,000196 tuvastati järgmist: 16.11.2009.a võttis Harju Maakonna Valimiskomisjon vastu otsuse nr 18, millega tegi Paldiski

Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse viia uuesti läbi Paldiski Linnavolikogu esimehe

valimistoimingud, tagades volikogu liikmetele KOVVS § 45 lg 3 kohase salajase hääletamise

võimaluse. Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsus jõustus allakirjutamisega.

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 790

2

KOKS § 43 lg 1 järgi on volikogu esimehe valimise eelduseks volikogu esimese istungi

kokkukutsumine. See kohustus on linna valimiskomisjoni esimehel. Antud juhul oli volikogu

kokkukutsumise kohustus U.J.

U.J, olles Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees, jättis Harju Maakonna

Valimiskomisjoni otsuses nr 18 oleva ettekirjutuse täitmata. Ajavahemikul 16.11.2009.a –

23.11.2009.a. Paldiski Linnavolikogu uue esimehe valimiseks toiminguid ei tehtud. 23.11.2009.a. võttis omakorda Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse nr 42, millega täiendas Harju Maakonna Valimiskomisjoni ettekirjutust Paldiski Linna Valimiskomisjonile uue volikogu

esimehe valimise korraldamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon kohustas Paldiski Linna

Valimiskomisjoni korraldama uue volikogu esimehe valimine hiljemalt seitsmendal päeval

pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse jõustumist. Otsus jõustus allakirjutamisega. Seega

ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg möödus 01.12.2009.a. Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees, U.J, jättis samuti 23.11.2009.a. Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuses nr 42 välja toodud ettekirjutuse täitmata. Uue volikogu esimehe

valimise korraldamist ning valimist ei toimunud. Vastupidiselt Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele, võttis Paldiski Linna Valimiskomisjon 27.11.2009.a vastu otsuse nr 32, millega otsustati mitte kutsuda

kokku Paldiski Linnavolikogu V koosseisu 30.11.2009.a. Linnavolikogu koosseisu

kokkukutsumine otsustati komisjoni poolt võtta uuesti arutusele pärast Vabariigi

Valimiskomisjoni 23.11.2009.a otsuse peale esitatud kaebuste lahendamist Riigikohtus.

U.J esitas Vabariigi Valimiskomisjoni 23.11.2009.a otsuse nr 42 peale kaebuse Riigikohtule. 09.12.2009.a määrusega tagastas Riigikohus kaebuse, juhindudes PSJKS § 40 lg 1

p 1, läbivaatamatult. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 42 jäi muutmata.

Vastavalt KOVVS § 18 lg 4 on maakonna valimiskomisjoni otsus valla ja linna

valimiskomisjonile kohustuslik. Samuti on kohustuslik valla ja linna valimiskomisjonile

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus (KOVVS § 17 lg 6).

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik esitas

04.02.2010.a. vastulause, milles isik leiab, et menetlus väärteoasjas nr 2301,09,000196 tuleks lõpetada VtMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused ning teda, kui Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimeest, on juba karistatud väärteoprotokollis viidatud tegude eest ning menetlus väärteoasjas nr 2301,09,000196 tuleks lõpetada V™S § 29 lõike 1 punkti 2 alusel.

Menetlusalune isik U.J rikkus seega KOVVS § 17 lg 6 ja § 18 lg 4 sätestatut, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KOVVS § 671 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata esitatud vastulause põhjendades seda sellega, et Harju Maakonna Valimiskomisjoni 16.11.2009.a otsuses nr 18 ajalise faktori märkimata jätmine ei sea kahtluse alla selle otsuse õiguspärasust. Väärteokirjelduses on rikkumise aeg määratletud ajavahemikuna. Tunnistaja Heiki Sibula ütluste kohaselt pandi Vabariigi Valimiskomisjoni poolt

23.11.2009.a. otsusesse nr 42 konkreetne tähtaeg seetõttu, kuna oli näha, et Harju Maakonna

Valimiskomisjoni otsust mõistliku aja jooksul ei täidetud. Kohtuvälise menetleja ametnik on

seisukohal, et tähtaja märkimata jätmine ei muuda selle otsuse sisu.

Vastavalt KOKS § 43 lg 1 kutsub esimese istungi kokku valimiskomisjoni esimees. Seda on selgitanud veel eraldi Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibula 25.11.2009.a. vastuses U.J-ile. Täiendavalt on kirjas kirjeldatud, mida peab linna valimiskomisjoni esimees selleks tegema.

Seega ei saanud U.J jääda ekslikult muljet, et Paldiski linna valimiskomisjoni

esimees ei pea tegema midagi ning vastutab Paldiski Linna Valimiskomisjon kui kollegiaalne organ. Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe volitused küll peatati 10.12.2009.a, aga Vabariigi

3

Valimiskomisjoni otsuses nr 42 oli pandud konkreetne tähtaeg 7 päeva uue volikogu esimehe valimise korraldamiseks pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse jõustumist. Järelikult ei oma tähtsust asjaolu, et alates 10.12.2009.a ei saanud Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees oma

seadusest tulenevat kohustust täita, kuna tema volitused peatati Vabariigi Valimiskomisjoni poolt.

Samuti ei oma tähtsust antud väärteoasjas veel asjaolu, et menetlusalune isik viibis puhkusel

ajavahemikul 07.12.2009.a – 13.12.2009.a. Otsuse täitmiseks antud aeg oli juba selleks ajaks möödunud. Vastavalt V™S § 29 lg 1 p 2 alusel kuulub alustatud väärteomenetlus lõpetamisele, kui isikut

on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Antud juhul ei ole põhjendatud selle normi

kohaldamine. Samuti pole PS § 23 lg 3 sätestatut rikutud, kuna teenistussuhte peatamist või ametist vabastamist ei loeta karistuseks karistusõiguslikus mõttes.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, V™S § 73 lg 1 p 1 määras kohtuväline menetleja U.J-ile KOVVS § 67 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 14 trahviühiku ulatuses, s.o. 840,00 krooni

KAEBUSE SISU

U.J esitas 09.03.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsuse väärteoasjas 2301,09,000196 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1,2 alusel. Kaebuse esitaja avaldab, et 11.02.2010.a. võttis kohtuväline menetleja vastu otsuse väärteoasjas

nr.2301,09,000196, millega leidis, et Kaebuse esitaja on toime pannud väärteo, milline on

kvalifitseeritav Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise (edaspidi KOVVS) § 67¹ lg 1 järgi

ning määras karistuseks rahatrahvi 14 trahviühiku ulatuses, s.o. 840 krooni. Kohtuväline menetleja leidis, et Kaebuse esitaja rikkus tahtlikult KOVVS § 17 lg 6 ja § 18 lg 4 sätestatut ning on pannud toime KOVVS § 67¹ lg 1 järgi kvalifitseeritavad samaliigilised väärteod.

Kohtuväline menetleja leidis, et Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehena jättis Kaebuse esitaja täitmata Harju maakonna valimiskomisjoni 16.11.2009.a. otsuses nr.18 (edaspidi Otsus I) oleva ettekirjutuse ning Vabariigi Valimiskomisjoni 23.11.2009.a. otsuses nr.42 (edaspidi Otsus II) välja toodud ettekirjutuse täitmata.

04.02.2010.a. esitas Kaebuse esitaja menetlusaluse isikuna vastulause vastavalt V™S § 69 lõikes 6 sätestatule.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on teinud väärad järeldused Harju maakonna valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsustest tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.

Otsuses I on Harju Maakonna Valimiskomisjon teinud Paldiski Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse viia uuesti läbi Paldiski Linnavolikogu esimehe valimistoimingud, tagades volikogu liikmetele § 45 lõike 3 kohase salajase hääletamise võimaluse. Nimetatud otsuses puudub ajaline faktor, seega ei saa kohtuväline menetleja nimetatud otsusega seonduvat väärteoasjas käsitleda, kuivõrd selle ettekirjutuse täitmisest ei ole Paldiski Linna Valimiskomisjon otseselt keeldunud. Samas esitasid Paldiski Linnavolikogu liikmed KK ja Eldar Toonverk 18.11.12009.a. Vabariigi Valimiskomisjonile kaebused Otsuse I peale. Seega vaatamata asjaolule, et Otsus I jõustus selle

allakirjutamisega, ei saanud olla kindel, et nimetatud otsus ka jõusse jääb. Kaebuste rahuldamisel ja Otsuse I tühistamisel Vabariigi Valimiskomisjoni poolt, oleks langenud Paldiski linna valimiskomisjonil ära ka kohustus viia läbi uus volikogu esimehe valimine.

Otsusega II jättis Vabariigi Valimiskomisjon KKe ja Eldar Toonverki kaebused rahuldamata

ning täiendas (ehk muutis) Harju Maakonna Valimiskomisjoni ettekirjutust linna

valimiskomisjonile uue volikogu esimehe valimise korraldamiseks ning kohustada Paldiski

4 Linna Valimiskomisjoni korraldada uus volikogu esimehe valimine hiljemalt seitsmendal päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse jõustumist.

27.11.2009.a. esitas U.J Otsuse II kohta kaebuse Riigikohtusse, mis vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 09.12.2009.a. määrusega kohtuasjas 3-4-1- 30-09 tagastati läbivaatamatult. 10.12.2009.a. võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse nr.45, millega peatati Paldiski linna valimiskomisjoni esimehe volitused. KOKS § 43 lg 1 alusel kutsub volikogu esimese istungi kokku linna valimiskomisjoni esimees.

Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks (antud juhul siis volikogu esimehe valimine tühistati).

Siittulenevalt leiab kaebuse esitaja, et Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi

Valimiskomisjon on teinud ettekirjutuse Paldiski Linna Valimiskomisjonile kui kollegiaalsele organile, mitte aga Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehele. Paldiski Linna Valimiskomisjoni

esimehe seadusest tulenev kohustus oli volikogu kokku kutsuda. Kokkukutsumise takistuste

kohta aga esitas Paldiski linna valimiskomisjon 24.11.2009.a. Vabariigi Valimiskomisjonile

päringu edasiste toimingute kohta juhiste saamiseks. Kuid kuna Vabariigi Valimiskomisjon peatas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe volitused oma 10.12.2009.a. otsusega nr.45, siis

ei saanudki menetlusalune isik peale kõiki lahendatud vaideid enam oma seadusest tulenevat kohustust täita. Seega ei saa Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehele panna süüks tahtlikku ettekirjutuse mittetäitmist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 09.12.2009.a. määruses kohtuasjas 3-4-1-30-09 leidis kolleegium punktis 12, et Paldiski linna valimiskomisjon on Vabariigi Valimiskomisjoni ettekirjutuse adressaadina kohustatud seda ettekirjutust KOVVS § 17 lõikest 6 tulenevalt täitma.

Lisaks eeltoodule viibis Kaebuse esitaja puhkusel vastavalt Paldiski linnapea 03.12.2009.a. käskkirjale nr.134 ajavahemikul 07.12. kuni 13.12.2009.a.. ATS § 108 punkti 2 alusel peatub teenistussuhe puhkuse ajaks. ATS § 107 kohaselt tähendab teenistussuhte peatumine ametniku ajutist vabastamist teenistusülesannete täitmisest. KOVVS § 19 lg 3 alusel on valimiskomisjoni esimeheks linnasekretär. Seega kui linnasekretär on vabastatud teenistuskohustustest, ei ole tal kohustust ka ametikohast sõltuvate toimingute läbiviimiseks. Vastavalt V™S § 29 lg 1 p 2 alusel ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Vabariigi Valimiskomisjon oma 10.12.2009.a. otsusega nr.45 peatas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe ehk Kaebuse

esitaja valimiskomisjoni liikme volitused. Vabariigi Valimiskomisjon tugines oma otsuses

KOVVS § 14 lõikele 7, mille kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus peatada seadust

rikkunud valla või linna valimiskomisjoni liikme volitused. 10.12.2009.a. Vabariigi

Valimiskomisjoni koosoleku protokollis märgib Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul, et volituste peatamine on kõige karmim karistus, mida Vabariigi Valimiskomisjon saab rakendada. Seega on Vabariigi Valimiskomisjon juba karistanud Kaebuse esitajat samade tegude eest, mille suhtes on tehtud otsus käesolevas väärteomenetluses. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et: „antud juhul ei ole põhjendatud selle normi

kohaldamine. Samuti pole PS § 23 lg 3 sätestatud rikutud, kuna teenistussuhte peatamist või

ametist vabastamist ei loeta karistuseks karistusõigusliku mõttes.“ Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja selline pinnapealne põhjendus vastulauses esitatule ei vasta V™S § 74

lõike 1 punkti 8 mõttele. Samuti on kohtuväline menetleja asunud väärale seisukohale

teenistussuhte peatamise ja ametist vabastamise kohta. Käesoleval juhul ei vabastatud ega

peatatud Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Paldiski linna valimiskomisjoni esimehe

teenistussuhet. Linna valimiskomisjoni esimees vastavalt KOVVS § 19 lõikele 3 on linnasekretär. Linnasekretär on kohaliku omavalitsuse teenistuses ning seda suhet saab lõpetada

ja peatada ainult linnapea (KOKS § 55 lõige 1). KOVVS § 14 lõike 7 alusel võib Vabariigi

Valimiskomisjon peatada linna valimiskomisjoni liikme volitused, kes on rikkunud seadust.

Siittulenevalt saab järeldada, et volituste peatamine on sanktsiooniks seaduse rikkumise eest, mitte aga teenistussuhte peatamine või ametist vabastamine.

5 Oma 07.04.2010.a. vastuses Harju Maakohtu 10.03.2010.a. määrusele kaebuse käiguta jätmise kohta avaldas U.J muudab esialgselt väljendatud seisukohta istungil osalemise kohta ning palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses vastavalt V™S § 120 lg 1.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA ESINDAJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja – Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse – esindaja vaneminspektor Tõnis Gents esitas 12.04.2010.a.

kohtule oma seisukoha, milles avaldab, et kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse rahuldamisega. U.J-i tegudes ei puudu väärteokoosseis. Kaebuse esitaja on jätnud teadvalt täitmata 16.11.2009.a Harju Maakonna Valimiskomisjon otsuses nr 18 ja 23.11.2009.a Vabariigi Valimiskomisjon otsuses nr 42 olevad ettekirjutused. Väärteokirjeldus on sõnastatud kohtuvälise menetleja ametniku poolt selgelt. RKL 3-1-1-9-08 kriminaalkolleegium toonitab, et teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte

aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Seda nõuet on kohtuvälises

menetluses järgitud. Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuses ajalise faktori märkimata

jätmine ei tähenda, et ettekirjutus on õigustühine. Kohtuvälise menetleja otsus on koostatud

pärast kõigi asjaolude välja selgitamist. Seetõttu saab olla kindel et Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsused on jäänud jõusse. Vabariigi Valimiskomisjon peatas valimiskomisjoni esimehe U.J-i volitused oma 10.12.2009.a otsusega nr 45, kuid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses oli märgitud konkreetne tähtaeg seitse päeva. Järelikult ei olegi väärteokoosseisu puhul oluline, et menetlusalune isik ei saanud oma seadusest tulenevat kohustust täita puhkuse ajal. Seatud tähtaeg oli juba selleks ajaks möödunud. Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe U.J-i volituste peatamine ei ole karistus kriminaalvõi väärteo karistusõiguses. Esimehe volituste peatamise otsus on sisuliselt haldusakt. Volituste selline peatamine kujutab endast volituste ajutist katkestamist, mitte lõpetamist. Seega

ei ole tegemist karistusega, sest puuduvad karistusele omased tunnused (iseloom ja raskus). Samas ei saa jätta siinkohal kõvale, et väärteokirjelduses on ette heidetud menetlusalusele isikule samaliigiliste väärtegude toimepanemist, mitte ühte tegu. Kohtuvälise menetleja ei nõustu väärteoasja kirjaliku menetlusega ning soovib kohtuistungist osa

võtta. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees selgitas 25.11.2009.a vastuses U.J

täiendavalt, mida peab Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees tegema. Paldiski Linna

Valimiskomisjon 27.11.2009.a võttis vastu hoopis otsuse nr 32, millega otsustati 30.11.2009.a.mitte kutsuda kokku Paldiski Linnavolikogu V koosseisu.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik antud väärteomenetlust lõpetada ka

otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKL nr 3- 1-1-9-07). Viimane kriteerium on praegusel juhul määrav. Avalik menetlushuvi ei sõltu sellest, kui suurt huvi konkreetse juhtumi käsitlemise vastu tunneb avalikkus, k.a meedia. Paldiski linna elanike huvides on käesoleva väärteoasja lõplik lahendamine. U.J-i tegevuse tõttu, oli takistatud kohaliku võimu teostamine. Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest (RKL nr 3-4-1-12-04).

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seetõttu palub kohtuvälise menetleja esindaja kutsuda kohtusse ütlusi

andma järgnevad tunnistajad KK, E T , L P , J M , H S ja IM, kes teavad tõendamisese asjaolusid.

14.04.2010.a. esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule täiendava seisukoha, milles avaldab,

et jääb oma varasema 12.04.2010.a. koostatud seisukoha õiguslike põhjenduste juurde.

6 Täiendavalt lisab kohtuvälise menetleja esindaja juurde, et U.J-i teod vastavad

KOVVS § 671

lg 1 sätestatud koosseisule, menetlusaluse isiku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja muudab oma 12.04.2010.a seisukohta ainult kirjaliku menetluse kohaldamise, kohtuistungist osavõtu ja istungile tunnistajate kaasamise osas. Arvestades toimiku

mahtu, ökonoomset kohtumenetlust ja kiiret õigusrahu saavutamist antud väärteoasjas, leiab

esindaja, et on siiski otstarbekas lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Kohtuvälises

menetluses on väärteomenetluse nõudeid järgides tunnistajad üle kuulatud, arvestades

tõendamiseseme asjaolusid. Kirjalike materjalide pinnalt on võimalik langetada lõplik lahend. Seetõttu ei pea esindaja vajalikuks tunnistajaid täiendavalt koormata kohtumenetluses osalemise näol ütluste andmisega. Pealegi ei ole hetkel kohtumenetluse pooltel lisada täiendavaid tõendeid, mis eeldaksid vastaspoole seisukoha välja selgitamist istungi korraldamise vajalikkuses.

Lisaks juba varasemas seisukohas viidatud RKL nr 3-1-1-9-07 käsitleb samuti Riigikohus

lahendis nr 3-1-1-7-05 otstarbekusega menetluse lõpetamise kriteeriume. Eeskätt saab need tuletada KrMS § 202 lg 1. Menetluse saab lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike

ja avalik huvi puudub. Kohtuvälise menetleja ametnik on jätkuvalt seisukohalt, et U.J-i

väärtegudes nõuab avalik menetlushuvi asja menetlemist. Väike sanktsioonimäär viitab küll väiksemale süüle, kuid mitte avaliku huvi puudumisele. Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovi menetlusökonoomiat arvestades kohtuistungist osa võtta. Lähtudes V™S § 132 p 1 palub esindaja kirjalikus menetluses jätta menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud väärteo-menetlusõigust ega kohaldatud valesti materiaalõigust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle juurde lisatud materjalidega ning väärteoasja toimikuga ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et 16.11.2009.a. tegi Harju Maakonna Valimiskomisjon

otsusega nr 18 Paldiski Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse korraldada Paldiski Linnavolikogu esimehe valimine.

23.11.2009.a. täiendas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega nr 42 tehtud ettekirjutust ning

kohustas linna valimiskomisjoni korraldama linnavolikogu esimehe valimine hiljemalt seitsmendal päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse jõustumist. KOVVS § 17 lg 5 ning § 18 lg 3 kohaselt jõustuvad valimiskomisjoni otsused allkirjutamisega.

KOVVS § 17 lg 6 ja § 18 lg 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni otsused ja juhised linna valimiskomisjonile kohustuslikud.

Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni poolt tehtud ettekirjutuste

täitmiseks pidi Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees U.J kokku kutsuma volikogu istungi. KOKS § 43 lg 1 kohaselt on see kohustus linna valimiskomisjoni esimehel või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras.

Hoolimata asjaolust, et maakonna ja Vabariigi valimiskomisjoni otsuseid on võimalik

vaidlustada ei sõltu otsuse kehtivus vaidlustamise tähtaegadest ega menetletavatest

kohtuasjadest, vaid otsuse täitmine on kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei peata

valimiskomisjoni otsusele esitatud kaebus otsuses sisalduva ettekirjutuse täitmist. Seega on

põhjendamatu U.J-i poolt kaebuses väljendatud seisukoht, et seoses kaebuse esitamisega Harju Maakonna Valimiskomisjoni 16.11.2009.a. ei olnud kindlust, kas nimetatud otsus ka jõusse jääb.

7

Kohus ei pea ka põhjendatuks U.J-i väiteid selle kohta, et nii maakonna kui

Vabariigi valimiskomisjon on teinud ettekirjutused Paldiski Linna Valimiskomisjonile kui kollegiaalsele organile, mitte aga Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehele.

KOKS § 43 lg 1 teise lause kohaselt kutsub volikogu esimese istungi kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

Nimetatud sätte kohaselt lasub nimetatud kohustus nimelt valla või linna valimiskomisjoni esimehel, mitte aga valimiskomisjonil kollegiaalselt. Maakonna valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses sisalduvad on valla või linna valimiskomisjonile täitmiseks kohustuslikud ning asjaolu, et ettekirjutus tehakse valla või linna valimiskomisjonile ei tee olematuks KOKS § 43 lg 1 sätestatud kohustust.

U.J-i poolt KOVVS § 67 1

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ka Paldiski Linna Valimiskomisjoni 27.11.2009.a. otsusega nr 32, milline on

allkirjastatud U.J-i poolt ja millest nähtub, et 30.11.2009.a. kell 12:00 ei kutsuta

kokku Paldiski Linnavolikogu V koosseisu ning Paldiski Linnavolikogu V koosseisu

kokkukutsumine võetakse uuesti arutusele peale Vabariigi Valimiskomisjoni 23.11.2009.a. otsuste peale esitatud kaebuste lahendamist Riigikohtus. Asjaolu, et U.J viibis ajavahemikul 07.12 – 13.12.2009.a. puhkusel, mistõttu tema teenistussuhe oli peatunud, ei oma antud juhul tähtsust, kuna Harju Maakonna valimiskomisjoni

16.11.2009.a. otsus jõustus allakirjutamise hetkest s.o. 16.11.2009.a. ja Vabariigi

Valimiskomisjoni 23.11.2009.a. otsus jõustus samuti allakirjutamise hetkest s.o. 23.11.2009.a. ning sellest hetkest oli U.J kohustus asuda valimiskomisjonide otsuse täitmisele

hoolimata asjaolust, et nimetatud otsust oli vaidlustatud. U.J-i poolt väärteo toimepanemine leidis aset enne tema puhkusel viibimist, kuna 07. detsembriks 2009.a. ei olnud

U.J asunud täitma ei Harju Maakonna valimiskomisjoni ega Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust. U.J-i puhkusele jäämise ajaks oli Vabariigi Valimiskomisjoni 23.11.2009.a. otsuses nr 42 määratud 7 päevane tähtaeg juba möödunud.

Kohus ei nõustu ka kaebusega osas, milles U.J väidab nagu teda oleks sama rikkumise toimepanemise eest karistatud kaks korda.

Vabariigi Valimiskomisjoni 10. detsembri 2009.a. otsusega nr 45 peatati muuhulgas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimehe U.J-i valimiskomisjoni liikme volitused.

Nimetatud toiming Vabariigi Valimiskomisjoni poolt ei ole käsitletav karistamisena.

Eelnimetatud otsusest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks U.J-i karistanud.

Väärteoasja toimikus olevast Vabariigi Valimiskomisjoni 10.12.2009.a. koosoleku protokollist nr 26 nähtub tõesti, et Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul on koosolekul avaldanud,

„et volituste peatamine on kõige karmim karistus, mida Vabariigi Valimiskomisjon saab rakendada.“

Nimetatud asjaolu ei tee Vabariigi Valimiskomisjoni 10. detsembri 2009.a. otsusest nr 45 karistusotsust, kuna antud otsuses ei nähtu ühtegi karistust karistusõiguse mõttes. Kohus märgib, et samas otsuses on ka tehtud otsustus esitada U.J-i poolt valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise kohta politseile väärteoteade. Kohus on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni toiming U.J-i valimiskomisjoni

liikme volituste peatamise näol oli õigustkaitsva iseloomuga eesmärgiga takistada edaspidi U.J-i poolt valimiskomisjoni otsuste võimalikku mittetäitmist. KOVVS § 671 lg 1 rikkumise eest on U.J-i karistatud seega ainult üks kord ja seda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsusega väärteoasjas 2301,09,000196.

8 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on igakülgse ja täieliku uurimise tulemusena leidnud tõendamist U.J-i poolt Harju Maakonna Valimiskomisjoni 16.11.2008.a. otsuse nr 18 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 23.11.2009.a. otsuse nr 42 täitmata jätmine, milline tegevus on õigesti kvalifitseeritud KOVVS § 671 lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata U.J-i 09.03.2010.a. kaebuse ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse vaneminspektor Tõnis Gentsi 11.02.2010.a. otsuse väärteoasjas 2301,09,000196 muutmata.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Alari Möldre Kohtunik