1-20-2139/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-19-9123

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-20-2139 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Teet Olvik

Anneli Kaljula

Prokurör

Kaitsja

Ringkonnaprokurör Merry Tiitus

Advokaat Brigitta Mõttus

Kriminaalasi S. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 Q järgi üldmenetluses

Süüdistatav

S.Q XXX , ; isikukood: ; xxx. xx

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõsta 9 (üheksa) kuud Q vangistust. Süüdi tunnistada S.Q KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karisust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.05 kuni 28.05.2018.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui S.Q ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1- ohustusi: 6 sätestatud kontrollnõudeid ja k 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-19-9123

2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S. d Q- osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S. d katseajal mitte tarvitama alkoholi. Q-

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada S. d katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi Q- või psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.06.2020.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

Asitõend – – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

-plaat DVD

V. M. (ik: x, x) esitatud tsiviilhagi jätta KrMS § 371

lg 4 alusel läbi vaatamata.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult S. lt menetluskulud riigi tuludess – Q- e KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend) kuus eurot, kokku 1551 (üks tuhat viissada viiskümmend üks) eurot.

Välja mõistetud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud tasuda

1 (ühe) kuu jooksul rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

R tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: iigi kasuks välja mõistetud menetluskulud EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700027403.

Selgituseks märkida: S. , 1 Q -20-2139, menetluskulud.

Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjatele, prokurörile ning kannatanule J. K..

Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu - Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud S.Q´ t süüdistatakse sellest, et tema 26.05.2018.a kella 03:08 ajal lõi tahtlikult Pärnu linnas Hommiku 2 asuvas kasiinos Grand Prix, milline on avalik koht, tuvastamata arv kordadel V. M. rusikatega näo ja kogu keha piirkoda, millega põhjustas kannatanu V füüsilist valu ja kehavigastusi ninaluu kinnise m . M. urru, pealae

1-19-9123

3 marrastuste, vasaku silma all hemotoomi, põlvede marrastuste ning alalõua sildproteesi hoidvate tugihammaste ja proteesi kaotuse näol. Sellise tegevusega rikkus S. KorS § 55 lg1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise Q üldnõudeid, häirides kõrvaliste asjasse mitte puutuvate isikute – kasiino töötaja K

. L. ja kasiinos külastajana viibiva tuvastamata meesterahva, kes S. d V juurest eemale püüdis Q- . M. tirida rahu ja ohustas turvatunnet. Selline tegevus on vas – tuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda Oma sellise tahtliku tegevusega pani S. toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Q kvalifitseeritud kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on

toime pandud vägivallaga.

Samuti tema isikuna, kes on 26.05.2018.a Pärnus Hommiku 2 asuvas kasiinos kasutanud teise isku vastu füüsilist vägivalda, 27.05.2018 kella 00:00 kuni 01:47 vahelisel täpselt tuvastamata ajal ründas , tõugates x x x J. K. teda kahel korral õlgadest, mille tagajärjel J kukkus maha. Seejärel väänas ta J . K. . K. paremat kätt ja lõi ühel korral käega kukla piirkonda, tekitades sellise tegevusega J füüsilist valu ja . K. parema käe naha pindmised marrastused. Oma sellise tahtliku tegevusega pani S. toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Q kvalifitseeritud kuriteo, s.o. teisele inimesele füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav end talle etteheidetud kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav leidis, et mõlema episoodi puhul oli tegemist enesekaitsega ning konfliktide algatajateks olid kannatanud. Ka kaitsja leidis, et süüdistatav süü talle etteheidetud kuritegude toimepanemises a ei ole tõendamist leidnud, taotledes süüdistatava õigeks mõistmist. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemisel on leidnud tõendamist, taotledes süüdistatava süüdi tunnistamist talle süüdistusaktis ette heidetud kuritegudes. Prokurör taotles liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistus, millest arvata kantuks kaks eelvangistuses viibitud päeva. Prokurör taotles kandmata vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist KarS § 74 alusel ühe aasta ja kaheksa kuulise katseajaga. Lisaks leidis prokurör, et isikule tuleks KarS § 75 lg 2 p 2, 21

ja 8 alusel määrata lisakohustused. Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.

26.05.2018.a episood S. -le heidetakse ette V. M. Q kehalist väärkohtlemist 26.05.2018.a avalikus kohas, millega ta

häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid. Teenistuslehelt (t. l 19-

21) nähtub, et 26.05.2018.a on politseile saabunud väljakutse soses kasiinos toimunud kaklusega, mille osapoolteks olid V. M. ja S. . V. M. toimetati Q kiirabiga EMO-sse. Prokurör taotles kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 kannatanu V. M. . lg 1 p 1 kohaselt võib k aotlusel kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse ohtumenetluse poole t tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljatrüki (t.l 26) kohaselt on V. M. surnud. Seega on antud juhul tegemist K kirjeldatud rMS § 291 lg 1 p 1 olukorraga. Samuti on kohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused varasemate ütluste avaldamiseks. Kohus on seisukohal, et ütluste andmise asjaolud

1-19-9123

4 ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohtumenetluse pool (prokurör) on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja, kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväited. Seega on käesoleval juhul täidetud eeldused kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. V. M. on kirjeldanud (t.l 27-32) 26.05.2018.a toimunud konflikti. Kannatanu kirjeldab, et ta päris täpselt ei mäleta, kes keda esimesena lõi. Samas on kannatanu tunnistanud, et rehmas noormehe jalaga eemale. Ühel hetkel paiskas noormees kannatanu maha. Kannatanu kattis näo kätega. Sel ajal, kui kannatanu oli maas, peksis noormees teda käte ja jalgadega umbes 5 minutit. Ühel hetkel õnnestus kannatanul maast püsti saada ning ta jooksis süüdistatav eest ära, a kuid süüdistatav järges talle. Kannatanu kinnitusel viidi ta pärast juhtunut kiirabiga EMO-sse. Kannatanu selgituste kohaselt kukkusid tal peksmise tõttu suust välja proteesid ja tugihammas. Samuti olid tal marrastused, peas muhk jms. Kannatanu kinnitusel põhjustas peksmine talle valu. Ka fototabelist (t.l 30- . on tuvastatud erinevad vigastused, nt 32) nähtub, et V. M hematoom silma juures, marrastused pealael, põlvedel. Patsiendikaardist (t.l 25- . 27) nähtub samuti, et V. M toimetati 26.05.2018.a peksmise tõttu Pärnu Haiglasse, kus kannatanul tuvastati pea piirkonnas hulgi pindmisi marrastusi, vasaku silma all hematoom ning marrastused põlvedel. Politseiametnikust tunnistaja A. O. kinnitas samuti kohtus, et V. M. ja S. vahel oli Q füüsiline konflikt. Samuti kinnitas tunnistaja, et V. M. olid vigastused ning talle kutsuti ka kiirabi. Ka J. K. kinnitas konflikti toimumist ning, et V. M.

oli nägu pärast juhtunut verine. Tunnistaja K. L. toimus S. ja vanema meesterahva Q selgitas, et kasiinos, kus ta töötas, vahel kaklus. Tunnistaja kinnitusel häiris toimunud kaklus nii teda kui ka teisi kliente. Tunnistaja kinnitas ka, et tema helistas politseisse. Tunnistaja selgituste kohaselt oli ühel hetkel süüdistatav vanema meesterahva peal ning peksis teda valimatult. Ka süüdistatav ise on tunnistanud, et 26.05.2018.a leidis aset füüsiline konflikt tema ja V. M. vahel, s.o süüdistatav on tunn löömist. istanud V. M.

Lisaks nähtub kasiino turvakaamerasal korduvalt lööb pea vestiselt (t.l 36), kuidas S. - ja Q keha piirkonda tema all olevat V. M. emaldumist . Samuti nähtub, kuidas pärast kannatanu e süüdistatav uuesti kannatanut ründab, s.o lööb, mistõttu kannatanu kukub. Viidatud tõenditest järeldub kahtlusteta, et V. M. ja S. vahel toimus 26.05.2018.a Q kasiinos füüsiline konflikt, mille käigus S. lõi korduvalt V. M Q ., kel tuvastati juhtunujärgselt erinevad vigastused. S. -le

Q heidetakse ette KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemist. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p s 1 või 2 - nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (KarS §-d 120-122) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Antud juhtum leidis aset avalikus kohas. Kohtu hinnangul vastab kasiino kahtlusteta KorS § 54 kirjeldatud avaliku koha mõistele. Tuvastatud on, et S. lõi kannatanut korduvalt. Q Kohus on seisukohal, et S.

elt valuaistingu, samuti Q poolt teostatud löömine tekitab ilmselg võivad kohtu hinnangul sellise löömisega kaasneda tervisekahjustused, s.o hematoomid, marrastused jms. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 sätestatud vägivallakuriteona ehk on rikutud KorS § 55 lg 1 p 1

sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks toimus kannatanu löömine avalikus kohas teiste isikute juuresolekul. Tunnistaja K. L. on kinnitanud, et juhtunu häiris nii teda kui ka teisi kliente. Ka on videosalvestiselt näha, kuidas juhtunu häirib teisi kasiinos viibivaid külastajaid ning asjasse mittepuutuvaid isikuid. Näiteks kaks külastajat püüavad süüdistatavat ja

1-19-9123

5 kannatanut lahutada. lt Juhul, kui juhtunu ei oleks külastajaid häirinud, ei oleks nad ilmselge püüdnud kaklust lahutada. Kakluse lahutada püüdmine kinnitab üheselt, et juhtunu häiris kasiinos viibinud isikuid. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused ja videosalvestiselt nähtuv, et juhtunu häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid. Seega on tuvastatud, et 26.05.2018.a toimunu . häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on kinnitust leidnud, et S.Q on 26.05.2018.a pannud avalikus kohas toime V. M. kehalise tlemise ning selle väärkoh ga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid. Seega vastab S. lg 1 p 1 objektiivsele Q käitumine KarS § 263 koosseisule. S. selgitas kohtus, et 26.05.2018.a ründas esimesena kannatanu ning tema vaid kaitses Q ennast. Seega süüdistatava hinnangul oli tegemist enesekaitsega. 20.06.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t vestiselt nähtub, .l 36) vaadeldud turvakaamerasal et , toimub tõepoolest konflikti alguses läheneb kannatanu süüdistatavale sõnelus ning käivad ka käed, samuti nähtub, kuidas kannatanu teeb süüdistatava suunas jalalöögi ja teda lööb. Samas ühel hetkel kannatanu süüdistatava all ning süüdistatav lööb kukub ja on korduvalt, valimatult kannatanut keha- - ja peapiirkonda. Samal ajal on näha, kuidas kannatanu on selgelt n ö kaitseasendis, s.o kägaras, st kannatanu ei tee süüdistatav suunas mitte ühtegi löögi liigutust või midagi muud, millest saaks järeldada kannatanu agressiivsust/vägivaldsust süüdistatava suhtes. Samuti püüatakse süüdistatavat ja kannatanut ühe naist kui ka kahe külastaja nii erahva poolt lahutada distatav eemaldub kannatanust. Samas veidi aja . Lisaks nähtub, et ühel hetkel süü möödudes ründab, s.o lööb, S. uuesti kannatanut, kes kukub. Ühel hetkel saabub Q

sündmuskohale politsei. Videosalvestiselt näh võib hädak tuva pinnalt S. suhtes aitset konflikti alguses jaatada, Q sest esmalt läheneb süüdistatavale kannatanu ning toimub sõnelus, samuti nähtub, kuidas kannatanu teeb süüdistatava suunas jalalöögi ja teda lööb u käigus sai ka süü . Juhtun distatav vigastused (t.l 51-55) Kannatanu tegevusele kasiinos 26.05.2018.a on riik ka kriminaalmenetlusega reageerinud (t.l 49-50). S aga ündmuse arenedes asus S. ise ründaja rolli, pekstes kannatanut ja pannes toime Q koosseisulise teo. Ajal, mil kannatanu on nning süüdistatava all ö kaitseasendis (kägaras) süüdistatav lööb valimatult k lõppenud annatanut kehaja peapiirkonda, oli S. -l Q igasugune hädakaitseseisund. Kui kannatanu poolne rünne oli lõppenud, s.o kannatanu oli maha

kukkunud, ei olnud enam S. Q suhtes vahetut või vahetult eelseisvat rünnet, mida ta oleks olnud õigustatud tõrjuma. Seetõttu tegevus, mis järgnes kannatanu S. kukkumisele, ei Q vasta ilmselgelt KarS § 28 mõttes hädakaitsele. Sel hetkel väljub S. hädakaitsepii Q

ridest ning temast endast sai ründaja. Samuti sel hetkel, mil süüdistatav ründas kannatanut teistkordselt, puudus S. l igasugune hädakaitseseisund. Teise ründe toimumise ajal Q- ei ähvardanud vahetult või vahetult eelseisev oht, mida oleks olnud õigustatud S. -d ta Q tõrjuma. kui juhtunu alguses võib S. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et Q hädakaitset , siis sündmuse arenedes S. enam hädakaitseseisundis ei olnud, vaid Q jaatata temast sai ründaja. Seega on süüdistatava viited üksnes hädakaitses tegutsemisest

paljasõnalised, tõendamata ja ennast õigustatavad. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 lg 1 p 1 koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikus, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS § 16. peatüki tähenduses (RKKK 3-1-1-15-07). Kohus on seisukohal, et S. poolt on avaliku korra raske rikkumise toime pannud Q vä kaudse tahtlusega. Süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et sellise teiste isikute hemalt

juuresolekul avalikus kohas toimuv vägivalla kasutamine võib rikkuda juures viibijate õigusrahu, kuid möönis seda ning käitus siiski vägivaldselt. Samas vägivallateo k

annatanu suhtes on süüdistatav toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav teadma või

pidi

1-19-9123

6 vähemalt möönma, et teist isikut lüües põhjustab ta toime vägivalla talle valu, st paneb kasutamise. tlik. Teise isiku löömine on kahtlusteta KarS § 16 mõttes tah Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et S.Q

on pannud toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

27.05.2018.a episood S. le heidetakse ette oma elukaaslase kehalist väärkohtemist 27.05.2018.a. Q-

J. K. selgitas kohtus, et 27.05.2018.a tuli talle x S. kallale, s.o tõukas teda, surus Q maha ja väänas käsi. Süüdistatav tõukas kaks teise tõukamise tõttu korda ning kukkus kannatanu mänguasjakasti peale. Kannatanu kinnitusel oli valus nii tõukamine kui ka maha surumine ja käe väänamine. Kannatanu selgituste kohaselt olid tal pärast juhtunut sinikad ja kriimustused. Süüdistatav väitis kohtus, et tõukas teda ning tema J. K tõuganud ega väänanud ei hoopis J. K. . ole. Eelnevast nähtub, et antud juhul esineb vastuolu kannatanu ja süüdistatava ütlustes. Kannatanu väidab, et süüdistatav tõukas teda, surus maha ja väänas kätt. Samas süüdistatav väidab, et J. K

. tõukas hoopis teda. Seega tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamaks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohtul ei ole antud juhul alust kahelda kannatanu ütlustes. Seda seisukohta kinnitavad teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. kogutud

Esiteks, kannatanu ütlused haakuvad p ütlustega. Tunnistaja olitseiametnikust tunnistaja A. O.

selgitas kohtus, et 27.05.2018.a oli väljakutse seoses lähisuhtevägivalla juhtumiga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli S. rünnanud näha ka välised vigastused, Q x J. K.. Kannatanul olid mis tunnistaja fotografeeris. Tunnistaja kinnitusel oli kannatanul näo piirkonnas hematoom ning kätel kriimustused. Tunnistaja ütlustega haakub ka fototabel (t.l 22 23), millest nähtuvad - tunnistaja kirjeldatud J. K. tuvastatud vigastused. Samuti oli tunnistaja selgituste kohaselt kannatanu endast väljas ja emotsionaal nnistaja ütlustega teenistusleh ne. Ka haakub tu t (t. l 14- 16), millelt nähtub, et 27.05.2018.a esimestel tundidel on politseile saabunud väljakutse soses lähisuhtevägivaallaga ning sündmuskohalt toimetati kainestusmajja S. . Q Seega kohtu hinnangul tunnistajale südmuskohal avanenud pilt kinnitab kannatanu ütluste vaate usaldusväärsust. Lisaks haakub kannatanu ütlustega, kinnitades nende usaldusväärsust, ka lähisuhtevägivalla infoleht (t.l 24-25), mille kohaselt oli 27.05.2018.a S. J. K. Seega Q suhtes vägivaldne. on ka koheselt juhtunujärgselt avaldatud politseile, et vägivallatsejaks oli just süüdistatav mitte kannatanu. Veel enam, used. K kannatanu ütlustega haakuvad ka tal tuvastatud vigast annatanu enda ütluste kohaselt olid tal pär sinikad ja kriimustused. Samuti on sündmuskohal käinud ast juhtunut politseinik fikseerinud kannatanul (t.l 22-23)

kriimustuse käel ning punestuse/turse näopiirkonnas. Kannatanul tuvastatud punetus näopiirkonnas haakub täielikult kannatanu kirjeldustega se a lle kohta, et süüdistatav surus ta m ha ning selle käigus nägu kraapis vaiba peal. Samuti kannatanu kriimustus käel haakub kohtu hinnangul sellega, et kannatanu kukkus mänguasjakasti peale, mis läks katki ja seetõttu olid maas kasti osad, mis võisid pärast purunemist olla ilmselgelt teravad ning kannatanu võis saada kriimustuse kokkupuutel nende plastikust osadega. Nimelt on kannatanu ka ise selgitanud, et kui ta kukkus, siis mänguasjakast purunes, mistõttu olid maas kasti osad, millest ta käsi üle tõmbas e

nne, kui S. kannatanu Q käe selja taha väänas. Samuti iseloomustab S. d eelmisel päeval, s.o 26.05.2018.a Q- , kasiinos juhtunu. Arvestades pä saab öelda, et võib kalduda ev varem juhtunut, S. puhul on tegemist isikuga, kes

Q

1-19-9123

7 vägivaldsusele. Samas puuduvad igasugused viited kannatanu vägivaldsusele.

Ka nimetatud asjaolust tulenevalt saab kannatanu ütlusi pidada usaldusväärsemateks kui süüdistatava ütlusi. Eelnevast tuleneb, et kannatanu ütlustega haakuvad ka teised kriminaalmenetluses kogutud tõendid, sh kannatanul tuvastatud vigastused, vägivallatsejana on juhtunujärgselt avaldatud S.Q , eelmisel päeval juhtunu jms. Kriminaalasjas puuduvad antud episoodi osas igasugused tõendid, mis kinnitaks S. versiooni juhtunust. Seega ei ole kohtul m Q itte mingisugust alust kahelda kannatanu ütlustes ning leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning kajastavad tegelikult juht

unud sündmuseid. Eelpooltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 27.05.2018.a S. tõukas kannatanut. Tõukamise tõttu kannatanu kukkus. Q Samuti surus süüdistatav kannatanut maha ning väänas tema kätt. Riigikohus on oma lahendi 3-1-1-50-13 p-s 12 märkinud, et KarS § 121 piirsituatsioonides tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul kannatanut Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõugati, suruti maha ning väänati kätt. alust kahelda selles, et kannatanu tundis valu. Lisaks tuvastati kannatanul vigastused, s.o kriimustus käel, punetus/turse näopiirkonnas. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui

toi antud juhul mub selline vägivalla kasutamine nagu toimus , on ilmselgelt põhjustatud valuaisting, samuti sellise vägivalla kasutamise tagajärjel tekivad erinevad vigastused, sh kriimustused, tursed jms. KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes on lähisuhe kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus , hõimlus või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad - - elukohta. Nii süüdistatav kui ka kannatanu on kinnitanud, et juhtunu ajal oli nad elukaaslased, sh jagasid ühist elukohta. d juhul ilmselgelt tegemist KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes Seega on antu lähisuhtega. Korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3 mõttes. Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni. Eelnevalt leidis tuvastamist, et 26.05.2018.a pani S. toime avaliku korra raske Q rikkumise, mis avaldus V. M. kehalises väärkohtlemises avalikus kohas, millega häiriti kõrval osas eriline isikutunnus, mistõttu on tegemist isi isikuid. Seega esineb S.

Q korduvusega KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Eelnevast tulenevalt on käesolevas kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav ud vägivallateo, on 27.05.2018.a oma elukaaslast , olles 26.05.2018.a toime pann kehaliselt väärkohelnud ning süüdistatava tegevus põhjustas kannatanule valu ning tekkisid

tervisekahjustused. Eeltooduga on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo on süüdistatav toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. pidi teadma või vähemalt möönma, et S.

Q kannatanu e ja võib tõukamise tõttu kukkuda ja haiget saada, samuti kannatanu maha surumin käe väänamine põhjustab kannatanule valu ja tervisekahjustusi kriimustuste, punetuse/turse vms

1-19-9123

8 näol. Samuti oli süüdistatav teadlik oma eelmise päeva vägivaldsest käitumisest. Seega S.Q

teokooseisule vastava asjaolu saabumist. teadis ja tahtis või vähemalt möönas süü Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav pannud toime seaduses sätestatud S. Q süüteokoosseisudele vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud S. puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Q Kohus leiab, et S.

121 lg 2 p 2, 3 Q süüd KarS § ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemisel tuleb pidada keskmiseks veidi või sellest väiksemaks. Tegude asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Tegemist oli tüüpiliste olukordadega, kus sedalaadi kuritegusid pannakse toime. Samas S.Q poolt vägivalla kasutamine oli täiesti põhjendamatu. Teisalt tuleb aga ka arvestada sellega, et S.

Q poolt vägivalla kasutamine ei põhjustanud kannatanutele püsivaid vigastusi. Samuti tuleb kohtu hinnangul 26.05.2018.a episoodi puhul arvestada, et sündmuse alguses oli S. hädakaitseisundis ning sündmuse arenedes sai S. st ründaja ehk Q Q- 26.05.2018.a episoodi puhul ei olnud S. otseselt füüsilise konflikti algatajaks. Q

Õiguskirjanduses1 on märgitud, et kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes KarS s ettenähtud vabadusekaotuse - alternatiivide koh -69 aldamise võimalikkust (§ 69 2, 73-74). Kohus leiab, et süüdistataval ilmselgelt puuduksid vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava 2017.a keskmine päevasissetulek oli pärast kohustuslikke maha arvamisi ). Käesoleva otsusega -3.20 eurot (t.l 39

mõistetakse S. lt välja ka Q- menetluskulud. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning väljamõistetud menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatav ei oleks võimeline rahalist karistust tasuma. Seega tuleb isikule karistuseks mõista vangistus. etab vangistuse mõistmist ka Samuti to asjaolu, et antud juhul ei ole tegemist ühekordse juhuslikku laadi eksimusega, vaid süüdistatav on teiste isikute suhtes olnud vägivaldne kahel korral. Võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, tuleb S.Q süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista üheksa kuud vangistust. Süüdi tunnistada S. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista üks Q aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kohus suurendab raskeimat karistust ning mõistab liitkaristuseks üks aasta ja kolm kuud vangistust. Arvestades S. poolt toime Q pandud tegusid ja nende asjaolusid, ei e raskema pea kohus põhjendatuks kergema karistus karistusega kaetuks lugemist. Samuti liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette (RKKK 3-1-1-20-16, p 16). nähtud sanktsiooni ülemmäärale KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.05 kuni 28.05.2018.a , s.o kaks päeva (t.l 17 18). Seega kandmisele kuulub üks aasta kaks kuud ja 28 - päeva vangistust.

1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 82.

1-19-9123

9 S. on varasemalt kriminaalkorras karistamata (t.l 37). Seega ei ole ka kohtu Q hinnangul põhjendatud kohe esmakordselt vangistuse reaalne mõistmine, samuti ei ole toimepandud teod sellised, millega ilmtingimata peaks kaasnema vangistuse reaalne täitmisele pööramine. Seetõttu leiab kohus, et vangistus on võimalik mõista tingimisi.

Kohus leiab . Antud juhul on , et katseaeg tuleb määrata kohustusega alluda käitumiskontrollile leidnud tuvastamist süüdistatava poolt korduv vägivaldne käitumine lühikese aja

jooksul. Seega kohtu hinnangul vajaks

ja selle kasutamisse süüdistatava suhtumine vägivalda muutmist/korrigeerimist. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusega võimalik teatud määral muuta ja kujundada isiku hoiakuid. Samuti aitab käitumiskontroll tagada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt peaks katseaeg olema pikem mõistetud vangistusest. Kohus leiab, et arvestades mõistetud karistuse pikkust, toime pandud tegusid ja nende asjaolusid, siis käesolev üks aasta al juhul on kohaseks katseajaks ja kuus kuud vangistust. Seega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele

pööramata juhul, kui S. ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime Q uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud - alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus leiab, et S. -d tuleb kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogramm Q võimaldab muuta ja kujundada süüdistatava suhtumist vägivalda ja selle kasutamisse, samuti õppida paremini lahendama konfliktsituatsioone. Seega KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S. -d Q osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks leiab kohus, et süüdistatavat tuleb kohustada katseajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et mõlemad kuriteod pani S.Q

toime alkoholijoobes. Samuti selgitas J. K. kohtus, et kui S. tarbib alkoholi, Q muutub ta tülinorjaks. J. K ütlustes järeldub, et alkoholi tarvitanuna on S. l kalduvus Q- . t muutuda vägivaldseks. Samuti kinnitas S. ka ise kohtus, et oli tegude toimepanemise Q ajal alkoholijoobes, lisaks oli ta enne 27.05.2018.a juhtunut tarvitanud narkootilisi aineid. Eelviidatust järeldub kohtu hinnangul, et alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine soodustab/kutsub esile S. puhul kuritegelikku käitumist, s.o vägivaldsust. Seetõttu leiab Q kohus, et isikule tuleb katseajaks määrata kohutused mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastav lisakohustused aitavad lisaks ad katseajale täiendavalt mõjutada isikut hoiduma uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. S. -le 25 (t.l 41-43)+150(t.l 45- Q riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 48)+500(t.l 89-91)=675 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuu S. -lt 675 eurot. Q lub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel väljamõistmisele

1-19-9123

10 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalititseeritav § 4

ad kuriteod on tulenevalt KarS lg-st 3 teise astme kuriteod tuleb S. -lt Q . Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

välja mõista ka sundraha 584x1.5=876 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub riigi kasuks välja mõistmise S. -lt le menetluskulud Q kokku summas 675+876=1551eurot.

Asitõendid Asitõend – – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta krim

-plaat CD

inaalasja juurde. CD-

plaati on vaadeldud 20.06.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 36). Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.2 Seega antud plaati tuleb käsitleda koos protokolliga. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna protokoll asub asitõendi vaatlus kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka CD-plaat.

Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on esitanud V tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 6079 . M. eurot. ud, et V. M. Käesolevaks ajaks on selgun on surnud (t.l 26). KrMS § 371 lg 4 sätestab, et kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb ja kannatanu üldõigusjärglast ei ole teada või tema väljaselgitamine ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Antud kriminaalasjas olid kohtuistungid planeeritud 02.06.2020.a ja 08.06.2020.a. Kohtuistungite toimumise ajaks ei olnud kohtule teada kannatanu üldõigusjärglane. Üldõigusjärglaseks on füüsilise isiku puhul pärija. Rahvastikuregistrist nähtub, et kannatanu vanemad on surnud ning tal ei ole lapsi. Arvestades, et kannatanu vanemad on surnud ning tal ei ole lapsi, ei oleks kohtu hinnangul kannatanu üldõigusjärglase väljaselgitamine mõistliku tähtaja jooksul võim . Lisaks leiab kohus, et võttes arvesse, alik et kohtuistungid olid planeeritud, samuti on antud kriminaalasja puhul tegemist võrdlemisi lihtsakoeliste kuritegudega, pikendaks kannatanu üldõigusjärglase välja selgitama hakkamine põhjendamatult kriminaalmenetlust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb KrMS § 371

lg 4 alusel jätta läbi vaatamata.

Tõkendit ei ole.

Kohtuotsus Tallinna Ringkonnakohtu 30. .20 .a otsusega. 09 20 on osaliselt tühistatud

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik

2 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260.