1-20-4959/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.07.2020.a Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-4959 (19230200730)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Mari Kirs

Tõlk

Ines Üprus

P

rokurör Alice Simm

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: K.L (isikukood XXX xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; elukoht: ; xxxx xxxx 1 kehtiv kriminaalkaristus) ; töökoht: ;

süüdistuses KarS § järgi

424 lg 2

RESOLUTSIO

ON

Tunnistada süüdi K.L KarS § järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks)

424 lg 2 aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 29.01.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7261 K.L-ile karistusega, s.o 5 mõistetud ja ärakandmata kuud ja 28

päeva vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 kuud ja 28

(üksteist) (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangist

1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 us (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o ) tundi üldkasulikku tööd.

718 (seitsesada kaheksateist

KarS § 69 lg 4 alusel on K.L kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15

(viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata K.L-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K.L-i osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata

2 (kaks aastat ning allutada K.L )

üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on K.L-i kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KrMS sta riigituludesse: § 175, § 179 alusel välja mõi K.L-ilt

- sundraha

876 eurot

1,5 palga alammääras – -

122 eurot

määratud kaitsjale makstud tasu – - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 44 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud, kogusummas 1042 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 86,83 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700029621. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e iku süsteemi kaudu -toim koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

CD-plaat (asuvb kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU K.L-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel on Harju Maakohtu poolt 29.01.2019 otsusega 1- -

19 726 mõistetud kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult, st korduvalt 24.09.2019 kella 14.59 ajal xxxx parklas mootorsõidukit xxxx, riikliku registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis, s.t tal tuvastati etanooli sisaldus veres 3,15 mg/g, laiendmääramatusega + 0,06 k=2, seega vähemasti 3,09 mg/g. -

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Selliselt rikkus K.L liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1.

LS § 69 lg Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

1 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega on K.L korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu. lg 2

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise

4 lg 2 eest karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. K.L KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 29.01.2019 otsusega 1-19-726 mõistetud 6 kuu pikkuse vangistusega, millest on maha arvatud kaks eelvangistuses viibitud päeva, s.o mõista liitkaristusena K.L-ile vangistus 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 69 ,

lg 1 ja 3 asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes, et K.L on kohustatud tegema 7

18 tundi tööd. Üldkasuliku töö täitmise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise jooksul on K.L kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata K.L täiendavalt järgmised kohustused:

• astavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.

v

• astavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda sotsiaalprogrammis.

v

Lisakaristusena määrata vastavalt KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 juhtimisõiguse äravõtmine

3 kuuks.

K.L nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkule prokuröri arvamuse kokkulep ppe kohta, pe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulep asub seisukohale, et süüdistatav pe juurde, on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb

424 lg 2 K.L esitatud süüdistuses KarS § järgi süüdi

mõista ja istus mõista vastavalt kokkul talle kar eppele. Taotletud karistus vastab K.L süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo kohtunik