2-16-10069/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10069

Tsiviilasi

AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur

Toomas Saarma hagi AJN OÜ (Audiitorbüroo

Simar Osaühingu õigusjärglane) vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

249 999,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur

Toomas

Saarma,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Jana

Tudelep

Kostja AJN OÜ (Audiitorbüroo Simar Osaühing

õigusjärglane, registrikood 11890126), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kolmas isik ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), volitatud esindaja V V

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.05.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AJN OÜ-lt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma kasuks tekitatud kahju 40 000 eurot.

3. Välja mõista AJN OÜ-lt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras

põhivõlalt 40 000 eurot alates 30.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi AJN

OÜ vastu rahuldamata 191 374 euro nõude osas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2(9)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega välja AS Süda

Maja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. AS Süda Maja (pankrotis)

tegutses kinnisvara arendustegevusega. X kinnistu ja X mnt kinnistute näol oli tegemist

kahe olulisima kinnisvaraarendusprojektiga. X kinnistu, X mnt kinnistud ning X tn x

kinnistu moodustasid 98% Süda Maja bilansilisest varast.

2. Kostja osutas Süda Majale majandusaasta aruannete auditeerimisteenust 2010, 2011 ja

2012 aasta majandusaasta aruande kohta. Hageja väitel ei järginud kostja Süda Majale

audiitorteenust osutades Rahvusvahelisest auditeerimise standardist tulenevaid nõudeid

ning rikkus audiitortegevuse seadusest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid

kohustusi. Rikkumine seisnes asjaolus, et kostja ei kontrollinud Süda Maja peamise vara

moodustanud kinnisasjade (X, X mnt ja X tn 10) tegelikku väärtust ning majandusaasta

aruandes kajastati kinnisasjade väärtust kõrgemana, kui nende tegelik väärtus. Seeläbi

loodi ebaõige kujutus Süda Maja majanduslikust seisust. Hageja tellitud analüüsi kohaselt

erines kinnisasjade tegelik väärtus majandusaasta aruannetes kajastatust enam kui

25 miljoni euro võrra. Arvestades väärtuste erinevust, ei saa tegemist olla mõistliku

veamääraga. Kinnisvara väärtuste adekvaatsel hindamisel oleks Süda Maja maksejõuetus

tuvastatud juba 2010. majandusaasta lõppedes, kui Süda Maja tegelik netovara oli alla

poole Süda Maja aktsiakapitalist või negatiivne. Maksejõuetuse esinemise järgselt võttis

Süda Maja täiendavaid kohustusi suurusjärgus 6 miljonit eurot. Samal ajal vähenes Süda

Maja vara väärtus suurusjärgus 2 miljonit eurot. Kostja poolt ebaõige audiitorarvamuse

avaldamine on toonud kaasa Süda Majale kahju summas 2 683 648,38 eurot, mis tuleneb

netokapitali vähenemisest ning 5 614 027,01 eurot, mis tuleneb uute laenude

finantseerimiskuludest.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu tagastamisega seonduv intressikulu 231 374

eurot ja viivis alates 30.06.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhivõla täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel pole ta lepingut rikkunud, kuna teostas

sisulist audiitorkontrolli vara väärtuse hindamisel ning lähtus audiitorhinnangu andmisel

kehtivatest õigusaktidest ja kutsestandardist. Isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud, siis

ei ole hageja poolt märgitud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Kostja

andis üksnes hinnangu majandusaasta aruande kohta, kuid ei võtnud hagejale kohustusi

ega kinnitanud kellelegi hageja maksevõimet. Võimalike kahjulike tehingute eest saab

vastutada üksnes hageja juhatus. Hageja on seda ka kinnitanud väites, et esitas

samasisulise hagi endise juhatuse liikme vastu. Seetõttu tuleb lugeda, et hageja osales

kahju tekitamises, mistõttu tuleb kostja vastu esitatud kahjunõude põhjendatuse korral

vähendada kahjuhüvitis nullini. Kostjale jääb arusaamatuks ka kahjunõude summa

kujunemine. Esitatud kahjunõue ei saanud olla kaitstud lepingulise kohustuse kaitse

eesmärgiga, kuna lepingu kohaselt ei olnud kostja vastutav kolmandatele isikutele

kindlustunde andmise eest ega konkreetsete tehingutega seoses ning lepingu kohaselt ei

3(9)

vabastanud audit tegevjuhtkonda nende vastutusest, ning polnud kostjale ettenähtav.

Kostja vastu esitatav kahjunõue peaks lepingu alusel olema piiratud 40 000 euroga.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

5. Kolmas isik hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

7. Hageja nõuab kostjalt audiitorlepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

viivist. Kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg

1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Viivisenõude õiguslikuks

aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, tulevase viivise nõudmisel ka TsMS § 367.

8. Hageja tugineb hagi alusena järgmistele olulistele asjaoludele. Kostja ei järginud Süda

Majale majandusaasta aruannete auditeerimisteenuse osutamisel 2010, 2011 ja 2012 aasta

majandusaasta aruande kohta Rahvusvahelisest auditeerimise standardist tulenevaid

nõudeid ning rikkus audiitortegevuse seadusest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid

kohustusi. Rikkumine seisnes asjaolus, et kostja ei kontrollinud Süda Maja peamise vara

moodustanud kinnisasjade tegelikku väärtust ning majandusaasta aruandes kajastati

kinnisasjade väärtust kõrgemana, kui nende tegelik väärtus. Maksejõuetuse esinemise

järgselt võttis Süda Maja audiitorarvamusele tuginedes täiendavaid kohustusi suurusjärgus

6 miljonit eurot. Kostja poolt ebaõige audiitorarvamuse avaldamine on toonud kaasa Süda

Majale

kahju,

mis

tuleneb

netokapitali

vähenemisest

ning

uute

laenude

finantseerimiskuludest. Kostja põhilised vastuväited on, et ta pole lepingut rikkunud, kuna

teostas sisulist audiitorkontrolli vara väärtuse hindamisel ning lähtus audiitorhinnangu

andmisel kehtivatest õigusaktidest ja kutsestandardist. Kostja andis üksnes hinnangu

majandusaasta aruande kohta, kuid ei võtnud hagejale kohustusi ega kinnitanud kellelegi

hageja maksevõimet. Võimalike kahjulike tehingute eest saab vastutada üksnes hageja

juhatus.

9. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel, et AS Süda Maja (pankrotis)

peamiseks tegevusalaks oli kinnisvara arendustegevus. Peamine kinnisvaraprojekt oli X

Kaubandus- ja Logistikapark. Täiendavalt olid kinnisvara investeeringuteks X mnt x ja x

kinnisvaraarendused ja X tn 10 asuvad kinnisasjad. X, X mnt x ja x ning X tn x kinnisasjad

kuulusid AS-le Süda Maja (I kd, tl 19-30). X kinnistu, X mnt kinnistud ning X tn x kinnistu

moodustasid 98% Süda Maja bilansilisest varast (vt hageja majandusaasta aruanded, I kd

tl 31-100). Kostja auditeeris poolte vahel sõlmitud audiitorteenuste osutamise lepingute

alusel Süda Maja 2010., 2011. ja 2012. majandusaastaaruandeid (II kd, tl 159-161, III kd

tl 17-24). Vandeaudiitor esitas auditeerimise tulemuste kohta 2011, 2012 ja 2013 aastatel

sõltumatu vandeaudiitori aruanded (I kd, tl 30, 73 ja 97). AS Süda Maja pidi tasuma AS-

le KH Energia-Konsult 07.03.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 3 368,77

eurot ja viivist 63 070 eurot ning 30.06.2013 laenulepingu alusel pidi AS Süda Maja

tasuma AS-le KH Energia-Konsult 6 586,75 eurot ning viivist 365 507,94 eurot (II kd, tl

80-81).OÜ X ja Süda Maja vahel 17.08.2012 ja 14.12.2012 sõlmitud laenulepingute alusel

pidi AS Süda Maja tasuma intressidena kokku 17 050,51 eurot (II kd, tl 85-86). 17.12.2013

määrusega kuulutati välja AS Süda Maja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas

Saarma (I kd, tl 13-18).

4(9)

10. Riigikohus on leidnud (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15), et VÕS § 115 lg 1 ning §-

de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS

§ 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) hagejale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4). Seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul

kontrollida eelnevalt nimetatud eelduste olemasolu.

11. Esmalt tuleb tuvastada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja kas kostja on oma

kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud audiitorteenuste

osutamise lepingud. Kohus arutas pooltega 19.05.2020 toimunud kohtuistungil poolte

vahel sõlmitud lepingute kvalifikatsiooni. Kohus ei nõustu poolte seisukohaga, et

audiitorlepingute näol on tegemist käsunduslepingutega. Kohtu hinnangul vastavad poolte

vahel sõlmitud lepingud töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS §

635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. Lepingute p 1.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja auditeerib hageja

raamatupidamise aastaaruannet (so viib läbi auditi). Audiitorlepingutel on kindlapiiriline

ning objektiivselt mõõdetav tulemus, milleks lepingute p 1.2 kohaselt oli arvamuse

avaldamine Raamatupidamise Aruande kohta ning lepingute p 1.3 kohaselt tuli kostjal

esitada vandeaudiitori aruanne. Audiitorkogu kodulehel oleva info kohaselt on audit

kindlustandev töövõtt, mille soovitavaks tulemuseks on aruanne, kus audiitor annab teada,

et raamatupidamisaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte

finantsseisundit, tulemust ja rahavooge (vt https://www.audiitorkogu.ee/est/audiitori-

teenused). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kuna kliendilepingul oli

kindlapiiriline ja objektiivselt mõõdetud tulemus, milleks oli majandusaasta aruandele

vandeaudiitori aruande koostamine, siis vastab poolte sõlmitud kliendileping

töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses (vt TlnRKo 2-19-109837, p 11).

12. Poolte vahel sõlmitud lepingute p 1.1 kohaselt on lepingute esemeks kostja poolt Süda

Maja 2020, 2011 ja 2012 raamatupidamise aruannete auditeerimine kooskõlas Eesti hea

raamatupidamistava ning vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega. Lepingute p 1.2

kohaselt on audiitorettevõtja poolt läbiviidava auditi eesmärgiks arvamuse avaldamine

Raamatupidamise Aruande kohta. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud raamatupidamise

seaduse § 3 lg 7 sätestas Eesti hea raamatupidamistava. AudS § 50 lg 3 kohaselt on auditis

audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal

vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis

arvamust. Rahvusvahelise auditeerimise standardi (Eesti) 200 punktist 5 tuleneb, et

põhjendatud kindluse omandamiseks peab audiitor hankima piisavat asjakohast

audititõendusmaterjali, et vähendada auditi riski aktsepteeritavalt madala tasemeni ja

seeläbi võimaldada audiitoril teha põhjendatud järeldusi, mille põhjal kujundada audiitori

arvamus. AudS § 47 lg 1 kohaselt peavad audiitorettevõtja ja seaduse alusel

audiitorühingut esindav vandeaudiitor olema vandeaudiitori kutsetegevuses sõltumatud

teenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks osapooleks olevast isikust, asutusest

või organist. Kutsealase skeptitsismiga suhtumine nõuab rahvusvahelise auditeerimise

standardi kohaselt pidevat küsimuse püstitamist, kas omandatud informatsioon ja auditi

tõendusmaterjal vihjab, et võib eksisteerida pettusest tulenev oluline väärkajastamine. See

hõlmab auditi tõendusmaterjalina kasutatava informatsiooni usaldusväärsuse ja kus

relevantne, kontroll(imehhanism)e selle koostamise ja säilitamise üle.

5(9)

13. Äriühingu Süda Maja bilansilisest väärtusest 98% moodustasid X, X mnt ja X tänava

kinnistud. Süda Maja raamatupidamise aastaaruannetele lisatud vandeaudiitori

arvamusele tuginevalt näitas Süda Maja juhatus selle majanduslikku olukorda

jätkusuutlikuna. Selle tulemusena andsid äriühingud x ja osaühing X Süda Majale laenu.

Kohtule esitatud x eksperthinnangute x eksperthinnangu, AS x ekspertarvamuse ning x

OÜ analüüsi kohaselt olid Süda Maja bilansis äriühingu varad olulises mahus üle hinnatud

ning tegelikkuses oli Süda Maja varade tegelik väärtus märkimisväärselt väiksem (I kd tl

101-200, II kd tl 21). x OÜ analüüsi kohaselt oli kinnistute tegelik turuväärtus 2011. aasta

seisuga 25 364 613 eurot ja 2012. aasta seisuga 26 182 298 eurot väiksem kui nende

bilansiline väärtus. 2011-2012 suurendati nii X kui ka X mnt arenduse väärtusi

märkimisväärses mahus intresside arvel (II kd, tl 5-6). Samuti on nimetatud analüüsis

märgitud, et vandeaudiitor ei ole kinnistute väärtuste väärkajastustele AS Süda Maja 2011.

aasta kui ka 2012. aasta majandusaasta aruandes viidanud ning on rikkunud

konservatiivsuse põhimõtet. Puudub ka põhjendus miks audiitorkontrolli käigus

ümberhindlusi ei teostatud (II kd tl 7-8).

14. Juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, oleks kostja pidanud

tuvastama, et äriühing oli pelgalt arvnäitajatele tuginevalt püsivalt maksejõuetu juba 2011.

aastal. BDO poolt koostatud ekspertarvamusega on tõendatud, et kostja ei ole auditi

läbiviimist ka nõuetekohaselt dokumenteerinud. Kostja lepingu rikkumist tõendavad ka

asjaolud, et kostja seaduslik esindaja on keeldunud 2010-2012 majandusaastaaruannetega

seonduvaid dokumente (sh alusdokumente) välja andmast (II kd, tl 22-29). Kostja

seadusliku esindaja vastustest hagejale nähtub, et kostja tugines aastaaruannete

auditeerimisel üksnes juhatuse antud kinnitustele nende objektide pikaajalise arendamise

ja väärtuste kohta. Kostja ei näinud vajadust teha enamat väärtuse väite kontrollimiseks,

sest soetades ei plaanitud neid objekte arenduseta kinnistutena müüa. Audiitor S K

põhjenduste kohaselt on juhatuse liikmeks olevad isikud pädevad hinnangut andma

kinnisvara väärtuse kohta ning audiitor ei otsi oma tegevuses tõendeid ja kinnitusi, et kõik

on hästi (II kd, tl 54-55).

15. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei viinud auditeerimisel läbi ka kõige

elementaarsemaid

nõutavaid

protseduure,

et

selgitada

välja

raamatupidamise

aastaaruannetes kajastatud varade väärtuse vastavus tegelikule olukorrale. Kostja jättis

kontrollimata Süda Maja juhatuse liikme poolt avaldatud hinnangute tõesuse.

Raamatupidamise

aastaaruannete

kohaselt

kajastati

kinnisasju

nende

soetamismaksumuses ning kajastati kinnistute väärtust tõstvatena Süda Maja võetud

laenude intressikulusid. Kostja ei rakendanud auditeerimisel vajalikku hoolsust

tõendusmaterjali

kogumisel

ning

jättis

arvestamata

raamatupidamise

aruande

konservatiivsuse põhimõtte ning ei ilmutanud nõutavat kutsealast skeptitsismi

auditeeritavas bilansis kajastatud kinnistute arvestushinnangute osas, mh ei juhtinud

tähelepanu bilansis varude ja kinnisvara investeeringute väärtuste ebaõigele kajastamisele

soetusmaksumuses. Kostja jättis tuvastamata, et Süda Maja raamatupidamise 2010, 2011

ja 2012 aastaaruanded sisaldavad aruannetes ebaadekvaatselt kajastatud mittevastavusi,

millel on oluline mõju.

16. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on enda kohustust rikkunud,

kuivõrd kostja on rikkunud sõlmitud lepingutest ja seadusest tulenevaid kohustusi Süda

Majale audiitorteenuste osutamisel.

17. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kohustuse rikkumine kostja poolt oli vabandatav

või mitte. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud

6(9)

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu

sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda

väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei

ole tegemist vääramatu jõu situatsiooniga. Kostja on oma kohustust rikkunud ja ei ole

võimalik tuvastada, et rikkumine on vabandatav.

18. Kohus analüüsib, kas hagejale on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt

hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 2 kohaselt varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 järgi otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja leiab, et talle on tekkinud kostja rikkumise tulemusena kahju 5 614 027 eurot, mis

seisnes kolmandatelt isikult võetud laenude finantseerimise kulus, s.o intressikulus 175

709,03 eurot ja viivisekulus 5 438 317,98 eurot.

19. Kohus analüüsib, kas esineb põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel. VÕS §

127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et AS Süda Maja oli

juba 2010. aastal püsivalt maksejõuetu. Aastatel 2011, 2012 ja 2103 koostatud sõltumatu

vandeaudiitori aruande kohaselt kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas

õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ning puudub märkus Süda Maja

maksejõuetuse kohta. Audiitori märkus oli üksnes X kinnistu kohta (I kd, tl tl 30, 73 ja

97). Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Süda Maja pidi tasuma AS-le

x 07.09.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 54 493,15 eurot ja viivist 177 450

eurot (II kd, tl 78). Süda Maja pidi tasuma x 17.04.2012 sõlmitud laenulepingu alusel

intressidena 92 404 eurot ja viivist 4 823 182,04 eurot (II kd, tl 79). AS Süda Maja pidi

tasuma x 03.07.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 1 804,93 eurot ja viivist

9 108 eurot (II kd, tl 80). Süda Maja pidi tasuma x 07.03.2012 sõlmitud laenulepingu

alusel intressidena 3 368,77 eurot ja viivist 63 070 eurot ning 30.06.2013 laenulepingu

alusel pidi Süda Maja tasuma AS-le x6 586,75 eurot ning viivist 365 507,94 eurot (II kd,

tl 80-81).OÜ X ja Süda Maja vahel 17.08.2012 ja 14.12.2012 sõlmitud laenulepingute

alusel pidi Süda Maja tasuma intressidena kokku 17 050,51 eurot (II kd, tl 85-86). Seega

on tõendamist leidnud, et Süda Maja võttis aastatel 2012-2013, so maksejõuetuse

olukorras täiendavaid rahalisi kohustusi, millest intressikulu moodustas 175 709,03 eurot

ja viivisekulu 5 438 317,98 eurot. Nimetatud kulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, s.o andnud 2010, 2011 ja 2012

raamatupidamise aastaaruandele vandeaudiitori nõuetekohaselt koostatud arvamuse.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja pidanuks tuvastama, et Süda Maja netovara

oli juba 2010. a seisuga negatiivne ning äriühingul oleks lasunud kohustus esitada

võlgniku pankrotiavaldus. Maksejõuetuse olukorras olnuks välistatud täiendavate laenude

võtmine ning selliselt oleks ära jäänud ka finantseerimisega kaasnenud kulud intresside ja

viiviste näol.

20. Maksejõuetuse olukorras ei oleks AS Süda Majale laenu antud. Tunnistaja J Ri poolt

19.05.2020 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et osaühingule X andis laenu

andmisel kindlust juhatuse liikme V M tuginemine raamatupidamise aastaaruandele ning

asjaolule, et audiitor on need kinnitanud. Osaühing X ei oleks laenu andnud, kui audiitor

oleks teinud märkuse, et varad on selgelt üle hinnatud. Kinnistud olid bilansiliselt kõrge

väärtusega ja audiitor oli seda kinnitanud. Kuna audiitor tegi ühe märkuse X kinnistu

7(9)

väärtuse osas, siis tundus, et ta teeb oma tööd kohusetundlikult (IV kd, tl 9 pöördel ja 10).

Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et audiitoraruanne oli see, mille pealt nad uskusid,

et ettevõtte majandusseis on selline nagu juhatuse liige V.X väidab (IV kd, tl 11). Seega

on tõendamist leidnud, et kostjapoolse rikkumise mitteesinemise korral ei oleks hagejale

intressi ja viivise näol kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos lepingu rikkumise ja

kahju vahel.

21. Kohus võtab seisukoha, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg-s 2 on lähtutud normi eesmärgist, mille

kohaselt tuleb lepingurikkumisega iseenesest adekvaatses kausaalseoses olev kahju

hüvitada siiski üksnes juhul, kui selle kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärgiks,

mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulise kohustuse

rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata

jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks.

Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest,

mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama

ettenägematut kahju. VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima kohustuse või

sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus

hindab (vt RKTKo nr 3-2-1-174-10, p 12). Seega tuleb kohtul hinnata, kas

audiitorlepingute rikkumise korral on kostjal kohustus hüvitada hageja poolt laenude

võtmisest tulenev intressi- ja viivisekulu. Kohus leiab, et hageja väidetud kahju (viivise ja

intressikulu) on hõlmatud poolte vahel sõlmitud lepingu kaitse-eesmärgiga. AudS § 62 lg

1 kohaselt audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule

audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Auditi

eesmärgiks on tõsta finantsaruannete usaldatavuse taset nende ettenähtud kasutajate jaoks.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et auditeeritava ja audiitori vahelise suhte kaitse-

eesmärgiks on sellise kahju ärahoidmine, mis võib tekkida väärale audiitorarvamusele

tuginemise tulemusena. Pooled on lepingute punktides 6.3 kokku leppinud, et

vandeaudiitori aruande adressaadiks on klient ning auditit ei kavandata ega viida läbi

kindlustunde andmiseks kolmandatele isikutele ega mõne konkreetse tehinguga seoses.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatu on vastuolus audiitori kutsetegevuse

eesmärgiga. AudS § 50 lg 3 kohaselt on auditis audiitorteenuse osutaja eesmärgiks

võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud

kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust. Seega ei saa vandeaudiitori aruande

eesmärk olla üksnes kindlustunde andmine äriühingule endale. Eeltoodust tulenevalt on

kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.

22. Viimasena tuleb võtta seisukoht, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kohus on seisukohal, et kostjale pidi olema

ettenähtav, et tema kohustuste rikkumise tagajärjel võib hagejale tekkida kahju, mis

tuleneb Süda Maja poolt audiitoraruannetele tuginedes täiendavate kohustuste võtmises.

VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes

sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. Viidatud sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust

vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega

arvestama. Kohtu hinnangul pidi kostja arvestama lepingurikkumise korral selliste

tagajärgedega, s.o viivise ja intressikulude tekkimisega. Majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele

lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartneri ees. Kostjale pidi olema audiitorina

ettenähtav, et hageja võib võtta audiitoraruannetele tuginedes laenukohustusi. Lepingu

8(9)

eesmärk pidi olema ka sellise kahju ärahoidmine. Kohus leiab, et tõendamist ei ole

leidnud, et audiitor on tekitanud kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja on oma

lepingust ja seaduses tulenevate kohustuste täitmata jätmisel käitunud kohtu hinnangul

lihtsalt hooletult.

23. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik kahju hüvitamise üldised eeldused ning tuleb

määrata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. AudS § 62 lg 1 kohaselt audiitorettevõtja kannab varalist vastutust

kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese

varalise kahju eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutuse ülempiir on kümnekordne

kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus, millega seoses kahju tekitati.

Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata. Kohus

on seisukohal, et kostja rikkus oma kohustusi hooletult ning kohaldamisele kuulub AudS

§ 62 lg 2. Kahju suuruse määramisel tuleb vältida hageja rikastumise võimalust. Kohus

arvestab ka asjaoluga, et AS Süda Maja ei teinud enda poolt kõik, et kahju ära hoida. AS

Süda Maja oleks pidanud esitama pankrotisituatsioonis pankrotiavalduse ning oleks

saanud laenude võtmist ning selles tulenevat kahju tekkimist ära hoida. Seega ei ole

kuidagi põhjendatud kahju välja mõistmine hageja taotletud summas. Vastasel korral

toimuks hageja rikastumine kostja arvel. Poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt on

audiitori tasuks 4 000 eurot (II kd, tl 159-161, III kd tl 17-24). Seega tuleb hageja nõue

rahuldada kümnekordses lepingutasus, so summas 40 000 eurot.

24. Hageja esitas kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest 30.06.2016 kuni kohustuse

täitmiseni viivisenõude. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 113

lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt 40 000 euro

osas, tuleb rahuldada ka viivisenõue.

25. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt tekitatud kahju 40 000 euro osas ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 40 000 eurot. Alates hagi esitamisest

30.06.2016 kuni kohase täitmiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

põhinõudelt (40 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi

rahuldamata tekitatud kahju 191 374 euro nõude osas.

MENETLUSKULUD

9(9)

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätta

täielikult poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jagada menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus tuvastas kostja rikkumise ning hagi kuulus

osaliselt rahuldamisele tulenevalt seaduses sätestatud vastutuse ülempiirist.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik