1-09-11831/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-11831

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 aprill 2010 Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-11831 (05231401458) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.N-i süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 1 järgi, T.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, K.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav O.N

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: Xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 30.04.2008 kuni 02.05.2008, so kolm päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 05.04.2006 otsusega KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi vangistus 40 päeva KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Süüdistatav T.N

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: Xxx.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 20.10.2008,

Harju Maakohtu 27.11.2009 määruse alusel tõkend muudetud tõkendiks vahistamine, vahistatud 26.01.2010.

Kriminaalkorras varem karistamata Kaitsja Advokaat Talvi Vaske Süüdistatav K.G

Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, emakeel vene keel, töökoht: puudub, elukoht: Xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.10.2008, Harju

Maakohtu 27.11.2009 määrusega tõkend muudetud

2 tõkendiks vahistamine, vahistatud 14.03.2010.

Varasem karistatus:

1. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 08.11.1990

otsusega KrK § 139 lg 3; § 88 lg 4 p 1; § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks;

2. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 29.07.1991

otsusega KrK § 88 lg 3; 139 lg 2 p 2, 3 järgi

vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud, liitkaristus vabadusekaotus 4 aastat 6 kuud;

3. Viljandi Maakohtu 15.09.1992 otsusega KrK § 176 lg 1

järgi vabadusekaotus 6 kuud, liitkaristus vabadusekaotus 2 aastat ja 7 kuud;

4. Tallinna Linnakohtu 12.12.1994 otsusega KrK § 176 lg

1; § 141 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 6 aastat, liitkaristus vabadusekaotus 7 aastat;

5. Harju Maakohtu 24.01.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud KarS § 74 alusel

tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Harju Maakohtu 24.08.2006 määrusega pöörati karistus 10 kuud 2 päeva täitmisele;

6. Harju Maakohtu 27.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 järgi vangistus 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud 20 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja algust alates 15.05.2009.

Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. O.N süüdi tunnistada KarS § 183 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.N-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 30.04.2008 kuni 02.05.2008

, so 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.

4. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada O.N-ile mõistetud karistust Harju

Maakohtu 05.04.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 40

(nelikümmend) päeva võrra ning mõista O.N-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

5. KarS § 69 lg 1 alusel asendada O.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 3 kuud ja 27 päeva, so 117 (ükssada seitseteist) päeva üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 234 (kakssada kolmkümmend neli) tundi.

6. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuuline tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada O.N-i üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742, 6 127 758).

8. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.N-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: Xxx

3

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

9. O.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. T.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 11. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning T.N-ile

mõistetud vangistuse 2 kuud ja 20 päeva ärakandmist arvestada alates T.N-i

kinnipidamisest Harju Maakohtu 27.11.2009 vahistamismääruse alusel, so alates 26.01.2010, lugedes mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse kantuks. 13. T.N-i suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja T.N vabastada vahi alt

kohtusaalis.

14. K.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

15. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.G-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

16. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsuse järgi ärakandmisele kuuluvale

karistusele eelmise otsusega, so Harju Maakohtu 27.05.2009 otsusega mõistetud karistus, so vangistus 2 kuud ja 20 päeva, lugedes eelmise otsusega mõistetud kergema karistuse

kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud, arvates liitkaristusest maha eelmise otsusega mõistetud ja täies ulatuses ära kantud karistuse, so vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 17. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, arvestades

ärakandmisele kuuluva vangistuse 1 kuu ja 10 päeva ärakandmist alates K.G

vahistamisest Harju Maakohtu 27.11.2009 vahistamismääruse alusel, so alates 14.03.2010. 18. K.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

19. O.N´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.N, 1-09-11831, kaitsjatasu“. 20. O.N ´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.N, 1-09-11831, sundraha“. 21. O.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel ekspertiisi AN-599-08/2349 tegemisel tekkinud kulu 1510 (üks tuhat

viissada kümme) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.N , 1-09-11831, ekspertiisitasu“.

22. T.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 6

4

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.N, 1-09-11831, kaitsjatasu“. 23. T.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse kuulutamisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.N, 1-09-11831, sundraha“. 24. K.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.G, 1-09-11831, kaitsjatasu“.

25. OÜ ET&LR Viimistlused esindaja RLesitatud tsiviilhagi 1400 krooni nõudes rahuldada

täies ulatuses ning mõista välja solidaarselt K.G-lt ja T.N-ilt OÜ ET&LR Viimistlused kasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.

26. Asitõendid: tühjad minigripp kilekotid, mis asuvad kriminaalasja nr.08250002518

materjalide juures, kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

27. Asitõendid: 3 diiselpuhurit, 2 plaadilõikurit, 2 pikendusjuhet, värvipüstol, kast

plaatimistarvikutega, piikdrell Makita ja tööstusvoolu jaotaja, mis on kannatanule allkirja

vastu tagastatud, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule OÜle ET&LR Viimistlused.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

O.N-i süüdistatakse selles, et tema 30.04.2008 toimetas grupis koos T.T ’iga, kelle suhtes on kriminaalasja materjalid eraldatud, Tallinnast Pärnusse Tallinn- Pärnu reisibussiga edasiandmise eesmärgil 6,39 grammi pulbrilist ainet, milles sisaldus 1,03

grammi narkootilist ainet amfetamiini, millise koguse puhul on tegemist, tulenevalt "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse" § 31 lg 3-le väikese

kogusega ja milline aine kuulub Sotsiaalministri 18 mai 2005, a määruse nr 73 kohaselt -

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning nimetatud kogus leiti T.T

ja O.N-i kinnipidamisel 30.04.2008 kella 20.30 ajal Pärnu linnas Pikal tänaval Kesklinna bussipeatuses O.N-i vesti vasakpoolsest põuetaskust.

Seega O.N , narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku

käitlemisega, kui see on toime pandud grupis, pani toime KarS § 183 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N süüdistatakse selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 11.10.2008.a kella 00.00 ja 01.30 vahel varastas ta koos T.T ´i, kelle

suhtes on kriminaalasja materjalid eraldatud ja K.G-ga , aadressil Tallinn, XXX kõrvalhoonest 2 diiselpuhurit Master 29kw koguhinnaga 26 400 krooni, diiselpuhuri Master

44kw hinnaga 16 400 krooni, plaadilõikuri hinnaga 1300 krooni, 2 segudrelli koguhinnaga

5 4000 krooni, 4 pikendusjuhet koguhinnaga 2800 krooni, värvipüstoli hinnaga 3600 krooni,

voolujaotaja hinnaga 1750 krooni, kasti plaatimistarvikutega koguhinnaga 5000 krooni ja piikdrelli Makita hinnaga 5000 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 66 250 krooni.

Seega T.N , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud, grupis, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.G süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud

varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 11.10.2008.a kella 00.00 ja 01.30 vahel varastas koos T.N-i ja T.T´iga, kelle suhtes on kriminaalasja

materjalid eraldatud, aadressil Tallinn, XXX kõrvalhoonest 2 diiselpuhurit Master 29kw

koguhinnaga 26 400 krooni, diiselpuhuri Master 44kw hinnaga 16 400 krooni, plaadilõikuri

hinnaga 1300 krooni, 2 segudrelli koguhinnaga 4000 krooni, 4 pikendusjuhet koguhinnaga

2800 krooni, värvipüstoli hinnaga 3600 krooni, voolujaotaja hinnaga 1750 krooni, kasti

plaatimistarvikutega koguhinnaga 5000 krooni ja piikdrelli Makita hinnaga 5000 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 66 250 krooni.

Seega K.G , varem varguse toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud, grupis, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

O.N-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav T.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

T.N-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav K.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

K.G kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Episood 30.04.2008

• 30.04.2008 koostatud O.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti O.N samal päeval Pärnu linnas Kesklinna bussipeatuses kell 20.30 kinni seoses kahtlustusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. O.N-i taskust

leiti sigarettipakk, mille sees oli 7 minigrip kilekotti roosa pulbrilise ainega kogukaaluga ca 9 grammi. (t/l 109-110)

• 02.05.2008 koostatud kahtlustatava T.T´i ülekuulamisprotokolli kohaselt Vova tegeles narkootilise aine amfetamiini müügiga. Ajavahemikul 2008a. veebruarist kuni märtsini sai ta tema käest narkootilist ainet amfetamiini enda tarbeks 1-2 grammi

kaupa umbes viiel korral. Vova sai amfetamiini mingi Olga-nimelise naise käest.

6

Pärast seda, kui märtsikuu lõpus läks Olga kinni, hakkas Vova helistama. Kui oli

võimalik siis ta ostis enda tuttavate käest amfetamiini neile kahe peale 2-3 grammi.

2008a. aprillikuu alguses helistas talle Vova ja ütles, et tema juurde tulevad tema

tuttavad Pärnust, kes tahavad võtta amfetamiini ja kas tal on võimalik saada kuskilt

amfetamiini. Koos läksid Sirbi tänavale, kus said kokku ühe Aljona-nimelise

naisterahvaga. Vova andis tema kätte Pärnu inimeste käest saadud raha, tema andis Aljonale enda raha 500 krooni, kuna tahtis ka võtta enda jaoks 3 grammi. Aljona andis Vova'le minigrip kilekoti, kui palju selles oli ta ei tea. Vova pani talle eraldi kilekotti

sisse silma järgi 3 grammi, midagi võttis endale ja ülejäänud andis oma tuttavatele.

Tema tuttav tahtis endale autot osta, sai teada, et Mihhaili tuttav müüb oma autot

Pärnus. Läksid Pärnusse autot vaatama. Enne helistas talle Mihhail Pärnust ja küsis tema käest, kas ta saab võtta kaasa paar grammi amfetamiini. Ta uuris Vitali käest, kas ta amfetamiini Pärnusse kaasa võtta saab. Vitali võttis seda kaasa. Kui nad kella 18.30 paiku jõudsid Tallinna bussijaama, siis andis talle Vitali ühe minigrip kilekoti, mille sees oli ca 1 grammi amfetamiini. Seal WC-s tarvitas pool sellest ära, ülejäänud andis

Vitalile. Kui nad Pärnust läksid bussist välja peeti nad politseinike poolt kinni. (t/l 116-118)

• 30.09.2008 koostatud kahtlustatava T.T´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jääb varem antud ütluste juurde ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (t/l 119-120)

• 30.04.2008 ja 30.09.2008 koostatud kahtlustatava O.N-i

ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda

kahtlustatakse ja lisab, et 28.04.2008.a ostis ta enda tarbeks Igor Drobin´i käest l0g amfetamiini, kuna on ise amfetamiini tarvitaja. Tahtis osta endale autot. 30.04.2008.a tuli Jevgeni tema juurde ja ütles, et lähevad Pärnusse kuna tal tuttavad pakuvad autot müüa. Küsis veel, et kas tal on ka amfetamiini? Vastas, et midagi on jah ja selle peale ta ütles, et ta võtaks selle kaasa, et inimesed Pärnus tahavad ka. Jutt oli, et inimesed

tahavad Pärnust vähemalt 5g ja kui on siis isegi rohkem. Ta küll ei tahtnud minna kuna oli haige aga lõpuks oli nõus ja võttis endaga kaasa kogu amfetamiini, mis tal oli

ja pani selle koguse enda vesti vasakpoolsesse taskusse. Sõitsid Pärnusse, kus neid võeti politsei poolt kinni. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (t/l 121-123,124-126, 128- 129)

• 27.05.2008 koostatud ekspertiisiaktis nr. AN-599-08/2349 eksperdiarvamusest

nähtuvalt ekspertiisiks esitatud roosaka värvusega pulber massiga kokku 6,39 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinisulfaadi sisaldus 22 %, seega oli pulbris 1,03 g amfetamiini. (t/l 113)

• 02.05.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

30.04.2008 O.N-i kinnipidamise käigus leitud 7 minigrip kilekotti roosaka värvi pulbrilise ainega. Kilepakendid mõõtmetega 6,7 x 4,0 cm olid osaliselt täidetud roosakat värvi pulbrilise ainega kogukaaluga ca 9 grammi.(t/l 111)

Episood 11.10.2008

• 11.10.2008, 13.10.2008 ja 15.10.2008 koostatud kannatanu ET & LR Viimistlused

esindaja RL´e ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.10.2008 kella 12:30 paiku avastas

RL, et kõrvalhoone tagant aed on maas. Lukustamata kõrvalhoonest oli varastatud

tööriistu kogumaksumusega 66500 krooni. Tööriistad kuulusid firmale ET & LR Viimistlused. 13.10.2008 teatas kannatanu esindajale tuttav, et üks noormees, kes elab arvatavasti aadressil XXX, Tallinn, pakkus talle müüa sarnaseid tööriistu. 15.10.2008

tagastati kannatanu esindajale enamus tööriistu v.a 2 pikendusjuhet. ET &LR Viimistlused esitab tsiviilhagi 1400 krooni.(t/l 2-5; 6-8; 9-10, 11)

• 11.10.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks

sündmuskohaks aadressil XXXasuv kõrvalhoone. Krunt oli piiratud võrkaiaga.

Kõrvalhoone katusealuse juures on võrkaed kahe meetri ulatuses eemaldatud.

Kõrvalhoone snepperlukk oli lukustamata. Kõrvalhoones olid rehvid, puitmaterjal ja tööriistad. (t/l 12-14)

7

• 13.10.2008 koostatud läbiotsimisprotokolli ja fototabeli kohaselt 13.10.2008 andis

T.T aadressil XXX, Tallinn, korterist vabatahtlikult välja järgmised

tööriistad: Makita löökdrell koos kohvriga, plaadilõikur, värvipüstol, pappkarbis

plaadilõikaja, spordikoti erinevate tööriistadega (2 värvipüstolit, makomeetrid, gaasipõleti, pakendis kiilrihm, rauasaag, kõrvaklapid, prožektor). (t/l 16-18)

• 14.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks

objektideks aadressilt Tallinn, XXX kaasa võetud tööriistad: värviprits Wagner, plaadilõikur ja puurvasar. (t/l 19)

• 13.10.2008 koostatud kahtlustatava T.T ülekuulamisprotokolli kohaselt

12.10.2008 helistas talle Sergei, kes pakkus talle tööriistu. Nad said kokku Asula tänaval, Sergeiga oli kaasas veel üks noormees. Nad jõudsid kokkuleppele, et Jevgeni aitab tööriistu maha müüa, piikvasara ostis Jevgeni 500 krooni eest, plaadilõikaja 400

krooni eest ning teiste asjade müügi pidid kokku leppima järgmisel päeval. Sergei

andis talle veel mõned tööriistad kaasa ja nad pidid helistama järgmisel päeval.

13.10.2008 tuli tema juurde koju politsei ning võttis nimetatud tööriistad kaasa. T.T neid asju ei varastanud, samuti ei teadnud ta midagi nende päritolust. (t/l 22-24)

• 14.10.2008 ja 01.07.2009 koostatud T.T´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 11.10.2008 kell

04:00 paiku sai ta kokku Asula tänaval Jüriga, kes oli koos sõbra Sergeiga. Läksid Herne tänavale ehitust vaatama. Territooriumile sisenesid väravast kolmekesi. Hoovi tagaosas oli traataed katki, vaatasid ka teisele territooriumile, kus oli kuur ning mille sees olid tööriistad. Viisid asjad Herne tänaval asuva teise renoveeritava maja juurde, kus keegi pani tööriistad auto peale ning viis autoga Asula tänavale. Peale seda läksid kõik kolmekesi ka Asula tänavale, kuhu oli toodud juba varastatud tööriistad. Võttis osa tööriistu sealt kaasa ning läks koju Luha tänavale. Varguse panid toime, sest raha oli vaja. Kahetseb tehtut. (t/l 31-34, 41-42)

• 13.10.2008 koostatud kahtlustatava T.T ütluste ja olustiku seostamise

protokollist ning fototabelist nähtuvalt 13.10.2008 sõitis uurimisgrupp koos

kahtlustatava T.T-ga Asula tn 7 maja juurde, kus maja teisel korrusel,

T.T ´i näidatud kohas oli 3 Master puhurit, must kast punaste käepidemetega, 2 pikendusjuhet ja 2 segumikserit. (t/l 25-26)

• 15.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks

objektideks aadressilt Tallinn, XXX kaasavõetud tööriistad: 2 segudrelli, 2 pikendusjuhet, tööstusvoolu jagaja, 3 diiselpuhurit, kast plaatimistarvikutega. (t/l 27- 28)

• 14.10.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kahtlustatav

T.T ära pildil nr 2 oleva isiku, kes on üks nendest kellega ta varastas tööriistu aadressil XXX, Tallinn. Äratundmiseks esitati pildil nr 2 T.N. Samuti tundis kahtlustatav T.T ära temale esitatud fototabelil ära Sergei, kes on teine kellega ta varastas tööriistu aadressil XXX, Tallinn. Äratundmiseks esitati pildil nr 1 K.G. (t/l 35-37, 38-40)

• 20.10.2008 koostatud kahtlustatava T.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ühel öösel kella

03:00 paiku jalutas ta koos oma sõbra Sergeiga 26nda keskkooli pargis. Sai kokku

Jevgeniga. Sergei tegi ettepaneku, minna vaatama, kas kusagil vedeleb vanametalli. Sisenesid lahtiste väravate kaudu Herne tänaval ühte hoovi, sealt pugesid läbi aiaaugu

teise hoovi ning nägid kuuri, millel tema ust ees ei näinud. Sisenedes nägid, et seal

hoitakse ehitustööriistu. Vedasid tööriistad esialgu aia augu juurde, seejärel 20m

kaugusel asuvate prügikastide juurde. Seejärel Sergei lahkus ja tuli tagasi autoga,

autojuhti ta ei tundnud. Panid varastatu autosse, Jevgeni oli kuskil mujal, nemad

Sergeiga sõitsid autoga Asula tn mahajäetud maja juurde ja panid tööriistad sinna. Autojuht viis neid tagasi Herne tänavale, kus ootas neid Jevgeni ning siis läksid kõik koos jala tagasi Asula tänavale. Sergei ja Jevgeni käisid majas, tema ootas neid väljas.

8 Sergei tuli majast välja spordikotiga, kus olid osad tööriistad ning siis läksid Jüri koju. Varastasid tööriistu sellepärast, et need vedelesid seal niisama ja nad ei saanud neid sinna lihtsalt jätta. Kui kusagil midagi vedeleb, tuleb see ka ära varastada. Kahetseb vargust. (t/l 45-48)

• 25.05.2009 koostatud kahtlustatava K.G ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et eelmise aasta

lõpus käisid nad koos Jevgeni ja Jüriga Kodu tänaval, kus varastasid ehitustööriistu. Läksid niisama hulkuma, eesmärgiga äkki näevad midagi, mida varastada. Läksid ühte hoovi, mille võrkaed oli katki. Läksid läbi aia augu ning avatud uksega kuuri. Kuurist hakkasid tööriistu tassima hoovi, kust nad esialgselt olid sisenenud. Võtsid ettejuhtuva takso, ning panid asjad taksosse. Jevgeni oli kusagil eemal aga ta teadis, et me asjad

taksosse panime. Taksojuht midagi ei küsinud. Viisid asjad Asula tänavale ning

seejärel sõitsid taksoga Lõunakeskuse juurde, kus neid ootas Jevgeni ning hakkasid koos taas Asula tänavale kõndima. Majas võttis Jevgeni mõned tööriistad enda kätte.

Nende asjadega midagi teha ei jõudnud, sest Jevgeni peeti kinni politsei poolt ning Asula tänavalt viidi kõik tööriistad minema. (t/l 60-63)

• Teatisest kahtlustatava T.N-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 53-54)

• Teatisest kahtlustatava K.G päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 65-66)

• Teatisest kahtlustatava O.N-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta

nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 10,02 krooni. (t/l 140)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavate T.T ´i, O.N-i , T.N-i ja K.G süüd

tunnistavaid ütlusi, kannatanu ET & LR Viimistlused esindaja RL´e ütlusi, tunnistajate,

sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, ekspertiisiaktis nr. AN-599-

08/2349 antud eksperdiarvamust, äratundmiseks esitamise protokolle, ütluste ja olustiku

seostamise protokolle, läbiotsimise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.N-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 183

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav toime

pannud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, so süüdistatava enese süüd tunnistavaid ütlusi, kohtueelsel

menetlusel üle kuulatud kahtlustatava T.T ütlusi, kahtlustatavana kinnipidamise

protokollis fikseeritud narkootilise aine leidmise fakti ja ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust, leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav omandas seni tuvastamata jäänud isiku käest T.T ettepanekul väikeses koguses narkootilist ainet

edasiandmise eesmärgil ning hoidis seda enda käes, misjärel võttis T.T narkootilise

aine enda kätte, tarvitas sellest osa ära ning tagastas O.N-ile. Seega O.N

omandas, hoidis ja andis edasi väikeses koguses narkootilist ainet ning T.T omandas

sellest ainest osa, hoidis seda ja tagastas järelejäänud narkootilise aine V.Piliptšulile. Seega

mõlemad isikud ebaseaduslikult käitlesid ühte ja sama narkootilist ainet. Kriminaalasjas

kogutud tõenditega on tuvastatud, et tegemist oli väikeses koguses narkootilise aine

käitlemisega ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumisele kohtueelsel

menetlusel antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisena, mis on toime pandud grupis so KarS § 183 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

9 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.N-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja K.G käitumine on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt T.N ja K.G koos T.T-ga

11.10.2008.a kella 00.00 ja 01.30 vahel varastasid aadressil Tallinn, XXX kõrvalhoonest 2

diiselpuhurit Master 29kw koguhinnaga 26 400 krooni, diiselpuhuri Master 44kw hinnaga

16 400 krooni, plaadilõikuri hinnaga 1300 krooni, 2 segudrelli koguhinnaga 4000 krooni, 4

pikendusjuhet koguhinnaga 2800 krooni, värvipüstoli hinnaga 3600 krooni, voolujaotaja hinnaga 1750 krooni, kasti plaatimistarvikutega koguhinnaga 5000 krooni ja piikdrelli Makita hinnaga 5000 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 66 250 krooni. Kriminaalasjas kogutud

tõenditega, so süüdistatavate süüd tunnistavate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga,

asitõendite vaatlusprotokollidega, samuti kannatanu ütluste ning allkirjaga esemete

kättesaamise kohta on kohtu arvates süüdistatavatele inkrimineeritud varavastase kuriteo

toimepanemine tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutsesid

T.T, T.N ja K.G ühiselt ja kooskõlastatult võõraste vallasasjade

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vara asukohta pääsemiseks pidid süüdistatavad omavoliliselt tungima võõrasse ruumi selle ruumi valdaja tahte vastaselt. Seetõttu leiab kohus,

et süüdistatavate käitumises leiduvad KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo tunnused.

Kuivõrd kuriteo toimepanemise ajal oli K.G isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest ja karistus ei olnud kustunud, oli K.G ka KarS § 199 lg 2 p 4

näidatud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava T.N-i käitumine on kohtueelsel

menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra

vallasasja ebaseadusliku äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega ning K.G käitumine on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, grupis ja sissetungimisega.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ ET ja LR 2 Viimistlused esitanud tsiviilhagi 1400 krooni

nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete maksumust. Varastatu koguväärtus oli 66500 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise

kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise

käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 1400 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule

kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista K.G-lt ja Jüri Agajevilt OÜ ET ja LR 2 kasuks.

O.N-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 183 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal alaline sissetulek puudub ning ta soovib minna tööle

väljapoole Eesti Vabariiki. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et

süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud üks kord 2006 aastal ja uue teo

pani ta toime 2008 aastal kohtu poolt määratud katseajal. Seejuures on süüdistatav temale

10 inkrimineeritud teo toime pannud kaks aastat tagasi ning puuduvad andmed, et ta oleks vahepeal uut kuritegu toime pannud. Küll on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ning

narkootilise aine kogus oli suhteliselt väike ning tegemist oli olukorraga, kus ta pidi toimetama narkootilise aine konkreetsele isikule ja süütegu jäi katse staadiumisse, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse

mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära

lähedasena. Kuivõrd kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 3 sätteid ning eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata

karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele. Kuivõrd inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ning kohtulik arutamine toimub

mitme aasta möödumisel, siis ei ole reaalse vangistuse kohese ärakandmisega saavutatav

eesmärk enam saavutatav ning selline karistus on kaotanud käesoleval juhul oma mõju ja aktuaalsuse. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav vangistus tuleb asendada KarS § 69 lg 1 ja 73 lg 4 alusel üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile.

T.N-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendava asjaolu puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale

inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, süüdistatava enda sõnul

oli tal aga töökoht ja sissetulek olemas. Kuivõrd seda sissetulekut ei ole võimalik tõendada,

siis tuleb lähtuda olemasolevatest andmetest süüdistataval sissetuleku puudumise kohta.

Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud,

mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine

süüdistatava suhtes välistatud. Peale selle näitab ka inkrimineeritud kuriteo varavastane

iseloom süüdistataval sissetuleku puudumist, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine

süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et varavastane süütegu viidi lõpuni ja süüdistatava eesmärk oli tekitada olulist varalist kahju, siis ei oleks alust arvata, et süüdistatava süü ei ole

suur. Samas ilmnes kriminaaltoimikust, et kannatanu on olulise osa varastatud esemetest

tagasi saanud ning tema varaline nõue on suhteliselt väike. Arvestades lõppkokkuvõttes

kannatanule tekitatud suhteliselt väikest varalist kahju, samuti seda, et süüdistatavat

süüdistatakse vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ning süüdistatava kahetsust, samuti seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat, leiab kohus, et süüdistatavale

võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära

lähedasena. Samas ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat tingimisi mõistetavast karistusest

vabastada, kuivõrd süüdistatava eesmärk oli tekitada kannatanule olulist varalist kahju, mis

näitab tema suhtumist võõrasse varasse ja soovi hankida endale elatusvahendeid kõrvaliste isikute vara arvelt. Seetõttu kuulub küll lühiajaline, kuid reaalne vangistus täies ulatuses ärakandmisele.

K.G-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendava asjaolu puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist viis

korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et

süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks

kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et

11 varavastane süütegu viidi lõpuni ja süüdistatava eesmärk oli tekitada olulist varalist kahju, siis

ei oleks alust arvata, et süüdistatava süü ei ole suur. Samas ilmnes kriminaaltoimikust, et

kannatanu on olulise osa varastatud esemetest tagasi saanud ning tema varaline nõue on suhteliselt väike. Arvestades lõppkokkuvõttes kannatanule tekitatud suhteliselt väikest varalist

kahju, samuti seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ning süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seejuures ei pea kohus võimalikuks mõista

K.G-le samasugust karistust nagu T.N-ile, kuivõrd süüdistataval on võrreldes kaastäideviijaga tuvastatud üks kvalifitseeriv asjaolu rohkem, mistõttu peab ka karistus olema

suurem T.N-ile mõistetud karistusest. Samas ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat

tingimisi mõistetavast karistusest vabastada, kuivõrd süüdistatava eesmärk oli tekitada

kannatanule olulist varalist kahju, mis näitab tema suhtumist võõrasse varasse ja soovi

järjekordselt hankida endale elatusvahendeid kõrvaliste isikute vara arvelt ja seda vaatamata varasematele karistustele samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Peale selle ilmneb kriminaaltoimikust, et süüdistatav on sõltuvuses erinevatest mõnuainetest ja tal puudub alaline

elukoht, mis oleks temal takistuseks kontrollnõuete täitmisel. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud 11.10.2008 ja kriminaaltoimikust nähtuvalt on teda süüdi tunnistatud

ka Harju Maakohtu 27.05.2009 otsusega ning karistusena mõisteti vangistus 4 kuud, millest kuulus KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva. Seega

oli ta pärast käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevat kuritegu toime pannud uue

kuriteo, mille eest teda jõuti karistada. Sellistel asjaoludel tuleb süüdistatavale mõista

liitkaristus kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 sätete alusel. Kuivõrd

kriminaaltoimikust võib teha järeldusi, et käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava süüteo

oleks ära saanud menetleda koos eelmises asjas olnud süüteoga, kuid süüdistatava seotus T.T-ga ühiselt toime pandud kuritegude menetlemisel oli selles takistuseks, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa olukord mitme erineva menetluse tõttu raskeneda, mistõttu tuleb

eelmise otsusega mõistetud karistus kui kergem karistus lugeda kaetuks käesoleva otsusega

mõistatava karistusega, arvestades eelmise otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse mõistetavast liitkaristusest maha.

Märt Toming kohtunik