1-08-10027/52 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend

nr 1-08-10027 Tartu Maakohtu otsus A.V

karistamises KarS § 333 lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Hilja Lehtsalu Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu A.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx

xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus 1. Jätta läbi vaatamata A.V kohata esitatud erakorraline ettekanne.

Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

A.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01. oktoobri 2008 otsusega KarS § 333 lg 2 p 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat ning määratud katseaeg

2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud A.V

kohta. Ettekandest nähtuvalt A.V ei ole täitnud kohtu poolt määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on kohustust rikkunud 3 korral, neist kaks viimast rikkumist on toime pandud lühikese ajavahemiku vältel – 23.11.2009 ja 25.01.2010. Lisaks on A.V 25. jaanuaril 2010 tunnistatud kahtlustatavaks uues kuriteos. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks.

Tartu Maakohtu 07. aprilli 2010 otsusega (nr 1-10-3720) on A.V süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja mõistetud karistusena vangistus 30 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud A.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01. oktoobri 2008 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistuse võrra ning mõistetud A.V-le liitkaristus vangistusena 2 aastat 30 päeva. Kohtuotsus jõustus 15. aprillil 2010.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maavõi linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena erakorralises ettekandes käsitletud asjaolud A.V kohta. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on

kahtlustus käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemises eelduslikult raskem rikkumine

võrreldes alkoholi tarvitamisega. Pealegi sisaldub uue kuriteo koosseisus juba alkoholi joove

(autoga joobes sõitmine). Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka

käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus

käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule

takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalust kahtlustakse katseajal uue kuriteo toimepanemises, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kahtlustatavale kohaldatavates meetmetes. A.V suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu 07. aprilli 2010 otsus, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 2 aastat 30 päeva. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 2 aastase vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb A.V kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.4. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik