1-16-11625/468 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.aprillil 2020.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-16-11625

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova, rahvakohtunikud Krista

Ragel, Maren Urb

Sekretär

Triin Pilberg

Kriminaalasi LJUBOV GENRIHSONi süüdistuses KarS § 298 lg 2

p 1,2,

§ 298 lg 1 - § 22 lg 2, 347 lg 1, § 348 lg 1, § 344 lg 1,

§ 347 lg 1 - § 22 lg 2, § 209 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2,

§ 349 - § 22 lg 2, § 256 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör Riigiprokurör Eleliis Rattam

Süüdistatav

LJUBOV GENRIHSON, isikukood: 45010270351, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidusega,

xxxx, elukoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistamata,

oli kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015.a, tõkend

vahistamine kohaldatud 28.10.2015.a, viibis vahi all kuni

29.11.2016.a,

mil

kohaldati

tõkendiks

elukohast

lahkumise keeld;

Kaitsja

Vandeadvokaat MihkeLjubov Genrihsonaver

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 64 lg 1,2; 68 lg 1; 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 3,4,9 ja § 179 lg 1 p 1;

180; 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313, VÕS § -st 1043; kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 347 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

3. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 348 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 100 trahviühikut (miinimumpäevamäär 10 eurot) s.o

summas 1000 eurot.

5. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

6. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

7. Süüdi tunnistada LJUBOV GENRIHSON KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

8. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendada

üksikkaristustest raskeimat, mõista LJUBOV GENRIHSONile liitkaristuseks

vangistus 8 (kaheksa) aastat.

9. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

10. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda LJUBOV GENRIHSONile mõistetud liitkaristusest

kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 27.oktoobrist 2015.a kuni

29.novembrini 2016.a s.o 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 2 päeva, seega lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks LJUBOV GENRIHSONil on vangistus 6 (kuus)

aastat, 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning rahaline karistus

summas 1000 (üks tuhat) eurot.

11. Karistuse kandmise algust arvestada LJUBOV GENRIHSONi poolt karistuse

kandmisele asumisest.

12. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti poolt LJUBOV GENRIHSONi vastu esitatud

tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 15 897, 06.- (viisteist tuhat kaheksasada

üheksakümmend seitse eurot ja kuus senti) eurot.

13. Välja mõista LJUBOV GENRIHSONilt Sotsiaalkindlustusameti kasuks tsiviilhagi

katteks 15 897, 06.- (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja kuus

senti) eurot.

14. Kohtuotsus tsiviilhagi osas kuulub täitmisele Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega

nr 1-15-9615 arestitud LJUBOV GENRIHSONile kuuluvate A V (isikukood xxxx)

nimel oleva Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXX olevate rahaliste vahendite

(seisuga 17.12.2019 5211,84 eurot) ning Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-

16-552 arestitud LJUBOV GENRIHSONile kuuluvate N Š (isikukood xxxx) nimel

oleva Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXX olevate rahaliste vahendite (seisuga

17.12.2019 99 963,46 eurot) arvelt.

15. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse nr 1-15-

9594 alusel arestitud kolmandale isikule D D Gile kuuluv mootorsõiduk xxxx

registreerimismärgiga xxxx (VIN kood XXXX).

16. Mõista LJUBOV GENRIHSONilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 86 793 (kaheksakümmend

kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) eurot.

17. Mõista LJUBOV GENRIHSONilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 14 102 (neliteist tuhat

ükssada kaks) eurot.

18. N Š (isikukood xxxx) nimel olev Swedbank AS arvelduskonto nr XXXX, koos sellel

olevate LJUBOV GENRIHSONile kuuluvate rahaliste vahenditega summas 99 940,46

eurot (milline konto oli arestitud Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552),

jätta arestituks kuni asenduskonfiskeerimisnõuete täitmiseni (summa väheneb

Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud tsiviilhagi täitmise arvelt).

19. Harju Maakohtu 07.03.2016 määruse nr 1-16-552 alusel arestitud A V nimel olev ja

LJUBOV GENRIHSONile kuuluv korteriomand aadressil xxxx vabastada

kohtuotsuse jõustumisel aresti alt.

20. Kriminaalasja materjalide juures olevate asitõendite suhtes võetavad meetmed:

• D M Xxxx ID kaart ja Eesti Vabariigi ID kaart - edastada Politsei- ja Piirivalveametile

edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• S Zilt äravõetud D M dokumendifotod hävitada.

• Vaatlusprotokollide lisaks olevad CD plaadid pruunis ümbrikus nimega „11.köide“ –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• DVD plaadid salvestustega läbipaistvas kilest taskus nimega „10.köide“ – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „24.kd tl 44-83“ – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• DVD plaat jälitustoimingu salvestusega märkega „KD 25 (esimene osa, kuulamine)

jne“ – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• 2 DVD plaati jälitustoimingu salvestusega märkega „VJ JT 24.kd“ – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• Väline kõvaketas pruunis ümbrikus märkega „xxxx“ -– kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

21. Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroos olevate asitõendite suhtes võetavad

meetmed:

• 09.03.2016 aadressil xxxx asuva garaažiboksi nr xxxx läbiotsimisel äravõetud

itaallastega C F (sünd xxxx) ja P D C D (sünd xxxx) seotud kehtetud dokumendid

– jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 29.09.2016

asitõendi

vaatlusprotokollis

kirjeldatud

isikuga

seotud

dokumendid - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 26.05.2016, 30.05.2016, 03.06.2016, 09.06.2016, 13.06.2016, 17.08.2016 asitõendite

vaatlusprotokollides

kirjeldatud

isikutega

seotud

erinevad

dokumendid/materjalid - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste

vastuvõtmiseks.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid (L.GENRIHSONi

kehtetu EV pass, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut VF passi A.V nimele,

võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut välismaalase pass N.Š nimele, kehtiv VF

juhiluba A.V nimele, kaks CCCP passi A.V nimele, erinevad dokumendifotod

L.GENRIHSONist) - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste

vastuvõtmiseks.

• 31.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud märkmik, mille peale on

kirjutatud D ja arve nr xxxx 3-l lehel tagastada L.GENRIHSONile, ülejäänud

esemed - jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 29.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 517 dokumendifotot - jätta

Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 10.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 8 parukat – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• 02.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevad tühjad blanketid -

jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevate saatkondade tõendid

- jätta Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

• 08.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud võlakirjad – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• 30.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud O Tlt äravõetud esemed –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• 20.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud J Blt äravõetud esemed –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• 06.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud S Zilt äravõetud esemed –

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• 07.09.2016

asitõendi

vaatlusprotokollis

vaadeldud

esemetest

17.06.2010

L.GENRIHSONi nimele adresseeritud Xxxxe ehitus- ja planeerimisteenistuse kiri

koos DVD-R plaadiga ja aiamaja ümberehitamine üksikelamuks arhitektuur-

ehituslik eelprojekt koos DVD-R plaadiga tagastada LJUBOV GENRIHSONile,

ülejäänud Ü Lt äravõetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• 19.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• 13.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed – kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

• 09.05.2016 ja 29.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud esemed–

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

22. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 3,4,9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel LJUBOV

GENRIHSONilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460.- (üks

tuhat nelisada kuuskümmend) eurot;

• kaitsjatasu summas 2000 (kaks tuhat) eurot;

• kujutiseekspertiisi tasu summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot;

• kohtuarstliku ekspertiisi tasu 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot;

23. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud muus osas jäävad riigi kanda ning

et välja mõistetud menetluskulud tuleb LJUBOV GENRIHSONil tasuda 12 kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumise

kohta edastatakse LJUBOV GENRIHSONile elektrooniliselt. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse

peale

võivad

kohtumenetluse

pooled

esitada

apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kirjalik

apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse

terviktekst E--toimikus kättesaadav 18.mail 2020.a.

SÜÜDISTUS

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises ajavahemikul

05.11.2014 kuni 26.10.2015 xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle

(endise perekonnanimega K) alljärgnevas.

LJUBOV GENRIHSON andis O T kaudu pangaülekandega Xxxx teeninduse vanemspetsialist

Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara järgmistel

kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) eurot, 22.12.2014 100 (sada) eurot,

29.12.2014 100 (sada) eurot ja 31.12.2014 100 (sada) eurot kokku 400 (nelisada) eurot

erinevate isikute sh S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest.

28.04.2015 kella 11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal,

06.07.2015 kella 09.45 ajal, 04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal,

18.09.2015 kella 12.10 ajal, 02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja

26.10.2015 kella 10.18 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis LJUBOV

GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle S

Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku

summas mitte vähem kui 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend)

eurot iga xxxx teeninduses käigu eest, sealhulgas 10.08.2015 50 (viiskümmend) eurot ja

18.09.2015 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste

menetlemise eest: I Ni Eesti kodakondsuse taotlus; O Li (Di) Eesti kodakondsuse taotlus; O K

pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; A Ki Eesti kodakondsuse taotlus; L T Eesti kodakondsuse

taotlus; D Mi Eesti kodaniku passi taotlus; A Ii Eesti kodaniku isikutunnistuse taotlus; A Ji

Eesti kodakondsuse taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus; A Ai Eesti kodakondsuse taotlus;

A Ki Eesti kodakondsuse taotlus; V Vi Eesti kodakondsuse taotlus; S Vi Eesti kodakondsuse

taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus.

27.04.2015 kella 14.28 ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal,

14.10.2015 kella 14.59 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis LJUBOV

GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle I

S kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku mitte

vähem kui 80 (kaheksakümmend) eurot ehk vähemalt 20 (kakskümmend) eurot iga xxxx

teeninduses käigu eest erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: T K

pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; D K tähtajalise elamisloa taotlus; I Ni Eesti kodakondsuse

taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus; A Ai tähtajalise elamisloa taotlus; S Vi tähtajalise

elamisloa taotlus; A T Eesti kodakondsuse taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus.

10.06.2015 ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 xxxx asuvas „xxxx“ baaris andis LJUBOV

GENRIHSON xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV

GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx

teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K

pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlmise

eest, samuti LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi huvides D M isikutunnistuse taotluse menetlemise

eest ajavahemikul 03.06.2015 kuni 10.06.2015.

05.07.2015 kella 16.43 ajal xxxx asuvas xxxx keskuse parklas andis LJUBOV GENRIHSON

Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud

varalistest vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes

huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li

(Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D

K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

13.08.2015 ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 xxxx kohtueelse menetluse käigus täpselt

tuvatamata kohas andis LJUBOV GENRIHSON xxxx vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel

saadud vahenditest vara summas 500 (viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes

huvides erinevate isikute taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li

(Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D

K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

18.09.2015 kella 19.40 ajal xxxx asuvas xxxx reisiterminalis andis LJUBOV GENRIHSON

xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel saadud vahenditest vara

summas 400 (nelisada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute

taotluste menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi

Eesti kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise

elamisloa taotluse menetlemise eest.

18.10.2015 kella 19.02 ajal xxxx asuvas xxxx parklas LJUBOV GENRIHSONi kasutuses

olevas sõidukis xxxx reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON xxxx politseijaoskonna

vanemspetsialist Ž Rle erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 500

(viissada) eurot LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikes huvides erinevate isikute taotluste

menetlemise eest xxxx teeninduses, sealhulgas I Ni, O Li (Di), A Ki, A Pi, A T, V Pi Eesti

kodakondsuse, O K, T K pikaajalise elaniku elamisloa ja D K, A Ai ja S Vi tähtajalise elamisloa

taotluse menetlemise eest.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud altkäemaksu andmises süüdistus xxxx prefektuuri xxxx

politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L Sile alljärgnevas.

08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni 11.12 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 200 (kakssada) eurot erinevate isikute, sh

D K tähtajalise elamisloa ja O K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste menetlemise eest.

03.07.2015 kella 09.31 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Li tähtajalise elamisloa taotluse

menetlemise eest.

07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei infosüsteemis

UUSIS V Pi osas päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni

väljastamise eest.

05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot politsei dokumendihaldussüsteemis Delta 24.07.2015

numbriga xxxx T Kle politsei poolt edastatud kirjale, pealkirjaga pikaajalise elaniku elamisloa

taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest.

11.08.2015 kella 09.14 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh R Pi tähtajalise elamisloa taotluse

menetlemise eest.

10.09.2015 kella 12.20 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) eurot V Ki ja T K elamisloa taotluse menetlemisele

kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid V.K ja T.K neile xxxx poolt

elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale vastama.

21.09.2015 kella 09.53 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Ki

ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest ning V Pi ja R Pi

elamisloa taotlemisega seonduva nõustamise eest.

25.09.2015 kella 10.47 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh M S kodakondsuse taotluse ja S

Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest.

29.09.2015 kella 15.51 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot erinevate isikute, sh V Ki

ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning S Vi elamisloa taotluse menetlemisele

kaasaaitamise eest.

12.10.2015 kella 10.44 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga teenistusülesandeid

täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara 50 (viiskümmend) eurot V Ki, O K pikaajalise elaniku elamisloa ja G M

tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt, tähtsa

isikliku dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises

alljärgnevas.

03.06.2015 kella 15.34 ajal xxxx aadressil xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andsid LJUBOV

GENRIHSON ja S Z ühiselt ja kooskõlastatult O B vahendusel teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud

varalistest vahenditest vara kokku summas 50 (viiskümmend) eurot D M nimele valeandmete

alusel isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise

eest - D.M isikutunnistuse taotluse esitaja oli O.B, kes esines Xxxx teeninduses D.Mna ja esitas

taotluse juurde D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse, millest Ž R tegi koopia ja mille

alusel Ž R võttis O.Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu

(EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks

aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. D.M

elukohaks registreeriti I S elukoha aadress xxxx. D.M Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx

võeti 30.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi sõiduki läbiotsimisel ära.

05.06.2015 kella 10.37 ajal Xxxx teenindussaalis LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi eelneval

ühisel kokkuleppel andis S Z Ž Rle vara summas 20 (kakskümmend) eurot D.M nimele

valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – S Z esitas Ž Rle uued pildid,

D.M isikutunnistusele kandmiseks, mida Ž R oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel J L kaudu

LJUBOV GENRIHSONilt küsinud. Fotodel oli kujutatud O.B, mitte D.M. S Zi poolt Ž Rle

antud vara summas 20 eurot oli mõeldud samuti O K ja T K pikaajalise elaniku elamisloa

taotluste menetlemise eest.

10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas Ž R O.Ble D.M nimele Eesti isikutunnistuse nr xxxx

kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille O.B andis üle S Zile. S Z

maksis O.Ble 03.06.2015 ja 10.06.2015 Xxxx teeninduses valeandmete alusel D.M taotluse

esitamise eest 200 (kakssada) eurot.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises samuti selles, et

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, teadaolevalt 2007.aastast alates

kuni L.GENRIHSONi kinnipidamiseni 27.10.2015 on ta regulaarselt andnud xxxx

peaspetsialist M Pale sularaha infosüsteemist UUSIS (varasemalt infosüsteemist Gehenna) ehk

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemist LJUBOV GENRIHSONi ülesandel ja

kuritegeliku tegevuse huvides isikute kodakondsuse, elamisloa vm menetlusega seotud

andmete väljastamise eest (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja

väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine ja edastamine e töötlemine).

M P töötles LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides ehk väljastas LJUBOV

GENRIHSONile politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused

ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed,

varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni

väljastamine tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse

protsessi kohta) ning tuvastatu kohaselt töötles M P ca 200 (kakssada) isiku andmeid, sh

järgmiste käesolevat kriminaalmenetlust läbivate isikute andmeid: allolevas tabelis on näidatud

isiku nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene andmete töötlemise kuupäev ja viimane

andmete töötlemise kuupäev:

Eesnimi

Perenimi

ik

arv

esimene

viimane

M

A

xxxx

12.06.201

12.06.2015

A

A

xxxx

24.08.201

23.10.2015

V

A

xxxx

06.10.201

16.10.2015

A

B

xxxx

03.12.201

07.05.2014

A

B

xxxx

03.12.201

07.05.2014

M

B

xxxx

24.01.201

17.02.2014

L

B

xxxx

19.01.201

25.01.2012

A

B

xxxx

19.03.201

07.01.2013

I

D

xxxx

25.11.201

17.08.2015

A

D

xxxx

25.11.201

25.11.2013

K

D

xxxx

28.07.201

28.07.2015

AA

E

xxxx

05.07.201

06.01.2014

A

E

xxxx

13.07.201

30.07.2013

A

E

xxxx

05.07.201

06.01.2014

AA

E

xxxx

05.07.201

06.01.2014

V

F

xxxx

06.06.201

07.05.2014

O

F

xxxx

24.09.201

15.06.2015

L

G

xxxx

19.01.201

22.10.2014

D D

G

xxxx

10.08.201

26.08.2015

D

G

xxxx

10.08.201

26.08.2015

V-A

G

xxxx

08.07.201

17.02.2014

A

G

xxxx

23.07.201

23.07.2015

J

GA

xxxx

24.10.201

21.02.2013

J

G

xxxx

23.03.201

22.01.2013

R

G

xxxx

20.07.201

20.07.2015

R

G

xxxx

20.07.201

20.07.2015

V

G

xxxx

05.10.201

13.10.2015

AA

I

xxxx

24.08.201

24.08.2015

G

I

xxxx

10.07.201

07.08.2014

A-G

J

xxxx

24.10.201

21.10.2014

V

K

xxxx

26.04.201

15.10.2015

T

KA

xxxx

26.04.201

02.10.2015

O

K

xxxx

07.03.201

13.10.2015

O

K

xxxx

07.03.201

13.10.2015

I

K

xxxx

25.11.201

17.08.2015

Ž

K

xxxx

09.03.201

24.05.2013

V

K

xxxx

07.07.201

23.09.2015

I

K

xxxx

20.05.201

17.06.2015

I

K

xxxx

20.05.201

17.06.2015

V

K

xxxx

24.11.201

06.10.2015

D

K

xxxx

17.02.201

03.06.2015

D

KY

xxxx

17.02.201

03.06.2015

N

L

xxxx

05.01.201

13.10.2015

O

L

xxxx

23.12.201

20.05.2015

Ü

L

xxxx

08.11.201

30.04.2013

L

L

xxxx

20.09.201

08.11.2012

V

L

xxxx

20.07.201

20.07.2015

A

M

xxxx

28.02.201

09.12.2014

D

M

xxxx

18.03.201

04.08.2015

T

M

xxxx

18.03.201

27.07.2015

V

M

xxxx

03.06.201

15.06.2015

R

M

xxxx

19.04.201

10.10.2014

D

M

xxxx

04.06.201

04.06.2015

G

M

xxxx

17.06.201

26.10.2015

G

M

xxxx

17.06.201

26.10.2015

A

M

xxxx

07.02.201

14.05.2013

I

N

xxxx

22.07.201

26.10.2015

Ž

NA

xxxx

24.04.201

24.04.2015

R

P

xxxx

18.05.201

18.05.2015

A

P

xxxx

04.02.201

04.02.2015

A

P

xxxx

04.02.201

04.02.2015

V

P

xxxx

20.01.201

20.05.2015

V

P

xxxx

07.06.201

20.07.2015

A

P

xxxx

22.05.201

28.07.2014

V

P

xxxx

28.05.201

28.05.2013

A

P

xxxx

01.04.201

02.04.2015

T

R

xxxx

19.09.201

19.09.2011

A

S

xxxx

18.02.201

08.04.2015

D

S

xxxx

16.10.201

16.10.2012

L

S

xxxx

26.06.201

07.08.2014

D

S

xxxx

29.10.201

29.10.2014

T

S

xxxx

03.11.201

02.10.2015

O

S

xxxx

02.06.201

02.06.2015

M

S

xxxx

24.08.201

14.10.2015

S

Š

xxxx

30.07.201

17.08.2015

N

Š

xxxx

11.10.201

12.06.2014

V

Z

xxxx

12.09.201

30.07.2015

M

Z

xxxx

07.02.201

12.11.2013

M

ZA

xxxx

07.02.201

30.07.2015

V

Ž

xxxx

12.09.201

30.07.2015

V

T

xxxx

24.08.201

11.09.2014

J

T

xxxx

10.02.201

10.10.2014

L

T

xxxx

03.06.201

23.09.2015

J

T

xxxx

23.10.201

27.06.2014

M

T

xxxx

20.11.201

03.06.2015

V

T

xxxx

04.06.201

04.06.2015

R

T

xxxx

04.06.201

04.06.2015

T

T

xxxx

20.06.201

15.10.2015

O

T

xxxx

09.10.201

09.10.2014

A

T

xxxx

10.11.201

29.04.2015

N

T

xxxx

03.10.201

20.05.2015

N

T

xxxx

03.10.201

20.05.2015

J

T

xxxx

23.10.201

27.06.2014

A

T

xxxx

12.11.201

27.08.2014

R

U

xxxx

28.08.201

28.08.2014

T

U

xxxx

09.03.201

03.01.2013

S

V

xxxx

02.10.201

26.10.2015

S

V

xxxx

02.10.201

26.10.2015

E

V

xxxx

21.03.201

01.07.2014

E

V

xxxx

21.03.201

01.07.2014

A

V

xxxx

08.01.201

25.06.2014

Y

Y

xxxx

27.01.201

14.11.2012

J

Y

xxxx

27.01.201

14.11.2012

Samuti väljastas M P LJUBOV GENRIHSONile infosüsteem UUSIS ja POLIS väljatrükke,

LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel võeti ära ca 300 (kolmsada) väljatrükki,

sealhulgas väljatrükid järgmiste kriminaalmenetlust läbivate isikute kohta, mis on LJUBOV

GENRIHSONile antud M Pa poolt (allolevas tabelis on esitatud nimi, isikukood, andmete

töötlemise kuupäev ja andmebaas):

A

M

xxxx

28.02.2013, 29.08.2013 ja

07.11.2013

UUSIS

A

M

xxxx

28.02.2013

UUSIS

A

M

xxxx

28.02.2013

UUSIS

D

M

xxxx

27.07.2015

UUSIS

D

M

xxxx

27.07.2015

UUSIS

D

M

xxxx

27.07.2015

UUSIS

A

S

xxxx

18.02.2013

UUSIS

A

S

xxxx

25.02.2015, 26.02.2015 ja

02.03.2015

UUSIS

V

P

xxxx

07.06.2011

UUSIS

V

P

xxxx

7.06.2011,

18.02.2014,

07.07.2015,

08.07.2015,

20.07.2015 ja 21.09.2015

UUSIS

V

P

xxxx

07.06.2011

UUSIS

V

P

xxxx

07.06.2011

UUSIS

V

P

xxxx

7.06.2011, 07.07.2015 ja

20.07.2015

UUSIS

V

P

xxxx

7.06.2011, 07.07.2015 ja

20.07.2015

UUSIS

V

P

xxxx

7.06.2011 ja 07.07.2015

UUSIS

V

P

xxxx

7.06.2011,

18.02.2014,

07.07.2015,

08.07.2015,

20.07.2015 ja 21.09.2015

UUSIS

G

M

xxxx

17.06.2015

UUSIS

V

K

xxxx

07.07.2011

UUSIS

Ž

K

xxxx

09.03.2012 ja 14.03.2012

UUSIS

T

U

xxxx

08.03.2012,

09.03.2012,

13.03.2012 ja 14.03.2012

UUSIS

V

F

xxxx

05.02.2014,

17.02.2014,

25.02.2014,

18.03.2014,

27.03.2014,

2.04.2014,

21.04.2014 ja 07.05.2014

UUSIS

M

Z

xxxx

29.06.2011 ja 30.07.2015

UUSIS

I

Z

xxxx

30.07.2015 ja 10.08.2015

UUSIS

I

Z

xxxx

30.07.2015 ja 10.08.2015

UUSIS

I

Z

xxxx

30.07.2015

UUSIS

S

Š

xxxx

03.08.2012

UUSIS

A

K

xxxx

19.08.2009, 18.06.2010 ja

21.02.2013

UUSIS

V

T

xxxx

04.06.2015

UUSIS

V

M

xxxx

09.06.2014

UUSIS

V

M

xxxx

15.06.2015

UUSIS

V

M

xxxx

15.06.2015

UUSIS

O

F

xxxx

03.02.2014

UUSIS

K

D

xxxx

28.07.2015

UUSIS

A

S

xxxx

06.08.2014, 23.12.2014 ja

14.01.2015

UUSIS

A

S

xxxx

27.06.2014,

06.08.2014,

23.12.2014 ja 29.12.2014

UUSIS

T

KA

xxxx

31.03.2014

UUSIS

V

K

xxxx

05.06.2014

UUSIS

V

K

xxxx

26.04.2012

UUSIS

V

K

xxxx

5.08.2014,

14.08.2014,

25.08.2014 ja 01.09.2014

UUSIS

V

K

xxxx

5.08.2014,

14.08.2014,

25.08.2014 ja 01.09.2014

UUSIS

V

K

xxxx

26.04.2012,

19.10.2012,

31.10.2012,

18.02.2013,

10.01.2014,

26.02.2014,

27.02.2014,

05.03.2014,

26.03.2014,

23.04.2014,

09.07.2014,

07.04.2015,

25.05.2015 ja 18.06.2015

UUSIS

V

K

xxxx

26.04.2012, 30.04.2012 ja

19.10.2012

UUSIS

V

K

xxxx

26.04.2012,

19.10.2012,

31.10.2012,

10.01.2014,

26.02.2014,

27.02.2014,

05.03.2014, 26.03.2014 ja

07.04.2015

UUSIS

V

K

xxxx

30.04.2012,

19.10.2012,

18.02.2013,

26.02.2014,

27.02.2014,

11.06.2015,

23.09.2015, 25.09.2014 ja

29.09.2015

UUSIS

T

KA

xxxx

26.04.2012,

19.10.2012,

09.05.2013,

30.01.2014,

25.02.2014, 27.02.2014 ja

07.04.2015

UUSIS

T

KA

xxxx

02.05.2012, 19.10.2012 ja

29.09.2015

UUSIS

T

KA

xxxx

26.04.2012,

19.10.2012,

09.05.2013,

30.01.2014,

25.02.2014.

27.02.2014,

05.03.2014, 26.03.2014 ja

29.04.2014

UUSIS

T

KA

xxxx

26.04.2012, 02.05.2012 ja

19.10.2012

UUSIS

T

KA

xxxx

02.05.2012

UUSIS

T

KA

xxxx

02.05.2012

UUSIS

T

KA

xxxx

02.05.2012

UUSIS

T

KA

xxxx

26.04.2012

UUSIS

O

K

xxxx

07.03.2013,

18.06.2014,

20.10.2014 ja 17.04.2015

(logi alates 2008.a)

UUSIS

O

K

xxxx

07.03.2013,

22.04.2013,

06.05.2013, 17.05.2013

UUSIS

O

K

xxxx

15.05.2013

UUSIS

N

K

xxxx

05.11.2007

Gehenna

A

B

xxxx

19.03.2012 ja

02.10.2012

UUSIS

A

B

xxxx

19.03.2012 ja

02.10.2012

UUSIS

A

P

xxxx

02.04.2009,

03.11.2009,

09.06.2010 ja

09.07.2012

UUSIS

A

P

xxxx

02.04.2009,

03.11.2009,

09.06.2010 ja

09.07.2012

UUSIS

Samuti

12.06.2015

väljastas

M

P

LJUBOV

GENRIHSONile

politsei

dokumendihaldussüsteemist Delta Maanteeameti poolt politseile edastatud süüteoteate I Ni

suhtes, 04.08.2015 politsei dokumendihaldussüsteemist Delta 24.07.2015 T K ja V Ki nimele

registreeritud kirja ning 03.09.2015 V Ki nimele registreeritud kirja.

Eelpool nimetatud isikute osas politsei infosüsteemidest UUSIS (varasemalt POLIS, Gehenna)

ja Delta päringute tegemise ja andmete väljastamise ehk oma ametiseisundi ärakasutamise eest

LJUBOV GENRIHSONi ja temaga seotud isikute huvides, sai M P LJUBOV GENRIHSONilt

korduvalt sularaha. M Pa kinnipidamisele (27.10.2015) eelnenud nelja aasta jooksul, so aastatel

2011-2015 sai M P LJUBOV GENRIHSONilt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata

ajal ja kohas vara igal aastal mitte vähem kui 500 (viissada) eurot, so kokku 2000 (kaks tuhat)

eurot, sh järgmistel tuvastatud kuupäevadel ja summades:

12.06.2015 kella 07.56 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis xxxx

reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete

väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

19.06.2015 kella 07.56 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx

reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete

väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

13.10.2015 kella 08.00 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx

reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete

väljastamise eest vähemalt 35 (kolmkümmend viis) eurot.

19.10.2015 kella 07.45 paiku xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukis Xxxx

reg.nr xxxx andis LJUBOV GENRIHSON M Pale politsei infosüsteemidest andmete

väljastamise eest vähemalt 20 (kakskümmend) eurot.

LJUBOV GENRIHSONile esitatud süüdistuse kohaselt andis ta Ž Rle vara mitte vähem kui

3210 eurot, L Sile vara mitte vähem kui 650 eurot ja M Pale vara mitte vähem kui 2000 eurot,

seega tuvastatu kohaselt andis LJUBOV GENRIHSON ametnikele ajavahemikul 2011 kuni

26.10.2015 altkäemaksu mitte vähem kui 5860 eurot.

Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 2 p 1,

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi

poolt.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimise.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises

alljärgnevas.

10.07.2015 kella 10.15 ajal andis LJUBOV GENRIHSON S Zi kaudu A Kile korralduse Xxxx

teenindusse minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal xxxx

aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis A. K teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle vara summas 50 (viiskümmend) eurot A Ki

Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest.

Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 1 - §

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmisele kallutamise.

LJUBOV GENRIHSONile on samuti esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku

dokumendi hankimise katses alljärgnevas.

20.03.2013 esitas LJUBOV GENRIHSON ise või kellegi vahendusel xxxx prefektuuri xxxx

teeninduses teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle A V sooviavalduse Eesti

kodakondsuse saamiseks täisealisena. Ž R oli teadlik sellest, et taotlust ei esita A.V ja lasi

teadlikult esitada A.V 20.03.2013 Eesti kodakondsuse taotlus ja võltsida taotluses A.V allkirja.

Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON on

muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Taotluse juurde on esitatud võltsitud

elamisloakaardi nr xxxx koopia A.V nimele – elamisloakaardi fotol on LJUBOV

GENRIHSON. LJUBOV GENRIHSONi eesmärgiks oli A.Vle Eesti kodaniku staatuse saamine

ja seeläbi A.V nimele võltsitud tähtsa isikliku dokumendi ehk Eesti isikutunnistuse või/ja passi

hankimine. 20.03.2013 taotluse alusel Vabariigi Valitsuse 03.04.2014 korraldusega nr 132 anti

A.Vle Eesti kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene Föderatsiooni kodakondsusest.

Nimetatud korraldus ei ole käesoleva hetke seisuga jõustunud, kuna A.V ei ole esitanud tõendit

Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta, seega LJUBOV GENRIHSONi poolt

teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katsestaadiumisse.

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katse.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimises ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises alljärgnevas.

16.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi A V nimele.

Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas LJUBOV

GENRIHSON O Tt esitama 16.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx vanemspetsialist Ž Rle A.V

nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima A.V andmeid. LJUBOV GENRIHSONi poolt O T

tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid alljärgnevas. O T esitas

16.06.2014 A.V elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV GENRIHSONi foto,

millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV

GENRIHSONina äratuntav. O T andis A.V 16.06.2014 elamisloakaardi taotluse juurde enda

parema käe pöidla ja vasaku käe pöidla kujutise (sõrmejäljed). O T võltsis 16.06.2014 taotluses

kahel korral A.V allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades A.V allkirja, mis kanti

A.V elamisloakaardile. 16.06.2014 taotluse alusel väljastas Ž R 26.06.2014 O Tle

elamisloakaardi nr xxxx A.V nimele kehtivusega 19.06.2014 kuni 19.06.2019 koos PIN-

koodidega. O T võltsis 26.06.2014 elamisloakaardi nr xxxx väljastusteatel nr xxxx A.V allkirja.

Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

05.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi N Š nimele.

Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kallutas LJUBOV

GENRIHSON O Tt esitama 05.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

vanemspetsialist Ž Rle N.Š nimelt elamisloakaardi taotluse ja võltsima N.Š andmeid. LJUBOV

GENRIHSONi poolt O T tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod seisnesid

alljärgnevas.

O T esitas 05.06.2014 N.Š elamisloa taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV GENRIHSONi

foto, millel LJUBOV GENRIHSON on muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV

GENRIHSONina äratuntav. O T andis teadlikult N.Š 05.06.2014 elamisloakaardi taotluse

juurde enda parema käe nimetissõrme ja vasaku käe nimetissõrme kujutise (sõrmejäljed). O T

võltsis 05.06.2014 N.Š taotluses kahel korral N.Š allkirja ning võltsis allkirjapadjale kirjutades

N.Š allkirja. Allkirjapadjale kirjutatud allkiri kanti N.Š elamisloakaardile. 16.06.2014 väljastas

Ž R O Tle elamisloakaardi nr xxxx N.Š nimele kehtivusega 06.06.2014 kuni 06.06.2019 koos

PIN-koodidega ja O T võltsis väljastusteatel nr xxxx N.Š allkirja. Elamisloakaardi nr xxxx

asukoht on teadmata, PIN-koodid võeti LJUBOV GENRIHSONilt läbiotsimisel ära.

06.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud välismaalase passi N Š

nimele. Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kihutas LJUBOV

GENRIHSON O Tt esitama 06.06.2014 xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

vanemspetsialist Ž Rle N.Š nimelt välismaalase passi taotluse ja võltsima N.Š andmeid.

LJUBOV GENRIHSONi poolt O T tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamise teod

seisnesid alljärgnevas.

O T esitas 06.06.2014 N.Š välismaalase passi taotluse, esitades taotluse juurde LJUBOV

GENRIHSONi foto, millel LJUBOV GENRIHSON on muutnud enda välimust, et mitte olla

LJUBOV GENRIHSONina äratuntav. O T võltsis 06.06.2014 N.Š taotluses kahel korral N.Š

allkirja ning lisaks võltsis allkirjapadjale kirjutades N.Š allkirja, mis kanti N.Š passi.

06.06.2014 taotluse alusel väljastati N.Š nimele välismaalase pass nr xxxx. 16.06.2014 väljastas

Ž R O Tle välismaalase passi nr xxxx N.Š nimele kehtivusega 09.06.2014 kuni 09.06.2019 ja

O T võltsis väljastusteatel nr xxxx N.Š allkirja. Nimetatud pass võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 347 lg 1 - §

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele

kallutamise.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 348 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamises ja dokumendi võltsimises alljärgnevas.

01.07.2014 xxxx aadressil xxxx asuvas Swedbanki pangakontoris kasutas LJUBOV

GENRIHSON N Š isikut tõendavat dokumenti, kas elamisloakaarti nr XXXX või välismaalase

passi nr XXXX N.Š nimele Swedbankis pangakonto nr XXXX avamisel, võltsides 01.07.2014

N.Š arvelduskonto lepingus N.Š allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil xxxx

asuvas xxxx Swedbank kontoris kasutas LJUBOV GENRIHSON N.Š välismaalase passi nr

XXXX N.Š pangakaardilt blokeeringu mahavõtmiseks (kaart blokeeriti LJUBOV

GENRIHSONi soovil, kuna kaart oli kadunud).

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 348 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus kelmuses alljärgnevatel asjaoludel.

24.04.2007 ja 28.04.2010 esitas LJUBOV GENRIHSON xxxx Pensioniametile A V

pensioniavalduse töövõimetuspensioni saamiseks, esitades jätkuvalt 23.08.2010 ja 18.08.2014

avaldused töövõimetuse ja lisakulude tuvastamiseks. LJUBOV GENRIHSON esitas mõlema

pensioniavalduse juurde A.V elamisloakaardi nr XXXX, luues xxxx Pensioniametile

ettekujutuse, et töövõimetuspensioni taotleb A.V. Tegelikult oli A.V elamisloakaardil nr

XXXX kehtivusega 12.04.2005 kuni 28.04.2010 LJUBOV GENRIHSONi foto, millel

LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina

äratuntav ja tegelik A.V pensioni ja toetuste taotleja oli seega LJUBOV GENRIHSON.

LJUBOV GENRIHSON esitas korduvalt xxxx Pensioniametile taotlusi A.V töövõimetuse

tuvastamiseks ning avaldusi A.Vle töövõimetuspensioni ning sotsiaaltoetuste määramiseks.

A.V pension ja toetused kanti A.V pangakontole, mida LJUBOV GENRIHSON kasutas.

05.09.2012 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente A V

nimel taotluse kordusekspertiisiks. A Vl tuvastati 08.01.2013 otsusega töövõime kaotus 100%

perioodiks 30.09.2012-30.09.2014 ja talle määrati töövõimetuspension perioodiks 01.10.2012-

30.09.2014 ning 10.01.2013 otsusega tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2012-

30.09.2014 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.2012-

30.09.2014. 18.08.2014 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud

dokumente viimase nimel taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014 otsusega tuvastati A Vl

töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea saabumiseni)

ja 11.09.2014 otsusega määrati A Vle töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014-20.03.2017

ning 10.09.2014 otsusega tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja A

Vle määrati puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014-20.03.2017. Seega esitas

LJUBOV GENRIHSON alates 21.03.2007-18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile

taotlusi A V töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste

määramiseks, tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil 01.10.2012-31.08.2016

makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju

kokku summas 15 897,06 eurot. Elamisloakaart nr XXXX A.V nimele võeti läbiotsimisel

LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 209 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimisele kihutamises

alljärgnevas.

06.07.2015 kella 09.40 paiku xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z

LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx L T Eesti kodakondsust saada

sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T allkirja. L. T kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx

taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis L. T

kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas L. T Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

15.07.2015 ajavahemikul 09.01 kuni 09.15 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx Aa I Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx A. I allkirja. A. I kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr

xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis

A. I kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas A. I Eesti kodakondsuse taotluse

toimikusse.

18.09.2015 ajavahemikul 12.10 kuni 12.18 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Ki Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx V. Ki allkirja. V. Ki kinnituse andis S Zile teeninduslaua

nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja

võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas V. Ki Eesti kodakondsuse taotluse

toimikusse.

26.10.2015 ajavahemikul 09.17 kuni 10.44 Tallinnasxxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx

teenindussaalis võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Vi

allkirjasid, esitades V.Vi nimelt sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena.

V.Vi taotluse koos võltsitud allkirjadega võttis S Zilt vastu teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse

pärast võltsimist enda kätte ning lisas V.Vi Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

21.08.2015 ajavahemikul 14.26 kuni 14.40 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx A Pi Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt A. Pi allkirja. A. Pi

taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž

R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis A. Pi taotluse I Slt vastu ning lisas A. Pi Eesti

kodakondsuse taotluse toimikusse.

14.04.2014 ajavahemikul 14.29 kuni 14.56 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx S Š Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt S. Š allkirja. S. Š

taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž

R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis S. Š taotluse I Slt vastu ning lisas S. Š Eesti kodakondsuse

taotluse toimikusse.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - §

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada

õigusi, võltsimisele kallutamise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus dokumendi võltsimises alljärgnevas.

16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas

sõidukis Xxxx reg.nr xxxx võltsis LJUBOV GENRIHSON Sihtasutuse xxxx koostatud

avaldustes erinevate isikute allkirju, sh S Ti, V K, V Ai, N F, S R, S V, S K, V Vi, D Ti ja A Ki

allkirju eemärgiga, et isikud saaksid õiguse osaleda SA xxxx poolt korraldatavatel eksamitel.

2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV

GENRIHSON xxxx 2014.aasta tõendeid nr xxxx ja xxxx, mille järgi xxxx vabastas xxxx

kodanikud A Di ja E-D Di alates 21.05.2014 xxxx kodakondsusest. xxxx ei ole A. Di ja E.-D.

Di nimele numbritega xxxx ja xxxx tõendeid xxxx kodakondsusest vabastamise kohta

väljastanud. Tõendid numbritega xxx ja xxxx A. Di ja E.-D. Di nimele ilma xxxx saatkonna

xxxx juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks

saatkonna pitsatit.

2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV

GENRIHSON xxxx 25.02.2013 tõendit nr xxxx (tõend välja antud 07.05.2013), mille järgi

xxxx vabastas xxxx kodanik V-A Gi xxxx kodakondsusest. Koopia tõendist nr xxxx võeti

läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele

kihutamises ja dokumendi võltsimisele kihutamises, mis seisneb selles, et LJUBOV

GENRIHSON organiseeris SA xxxx poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku

poolt. LJUBOV GENRIHSON organiseeris alltoodud isikute tähtsa isikliku dokumendi

üleandmist, kas isiklikult või kellegi vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest

eksamit sooritama. LJUBOV GENRIHSON kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest

eksameid sooritama, tähtsat isiklikku dokumenti kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima,

tasudes eksami tegijatele kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest

või muu vastuteene osutamisega. LJUBOV GENRIHSONi poolt tähtsa isikliku dokumendi

kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise kuriteoepisoodid seisnesid

alljärgnevas.

05.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S T U eest B1 eesti keele

tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. U elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada T. U eest keeleksam, et T. U vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil T. U allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S T K eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T.K juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T.K eest keeleeksam, et T.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T.K allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S G Ii eest B1 eesti keele

tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks G. Ii juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada G. Ii eest keeleeksam, et G. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksami Ljubov Genrihson. Ii allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S A-G J eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.-G. J juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A.-G. J eest keeleeksam, et A.-G. J vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil A.-G. J allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas I S Ž Na eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks Ž. Na juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada eest keeleeksam, et Ž. Na vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil Ž. Na allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas I S O D eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. D juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada O.D eest keeleeksam, et O.D vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil O.D allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas I S S V eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Vi elamisloakaarti nr

PB0033231, eesmärgiga sooritada S.Vi eest keeleeksam, et S.V vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil S.Vi allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T T S eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. S juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T. S eest keeleksam, et T. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T. S allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N L eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N. L elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada N. L eest keeleeksam, et N. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil N. L allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T L T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks L. T elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada L. T eest keeleeksam, et L. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil L. T allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N F eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N.F isikutunnistust nr xxxx,

eesmärgiga sooritada N.F eest keeleeksam, et N.F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil N.F allkirja.

19.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Bi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Bi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Bi eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. Bi allkirja.

20.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Mi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi elamislokaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Mi allkirja. A. Mi elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

25.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z V-A Gi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.-A. Gi xxxx passi nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.-A. Gi eest keeleeksam, et V.-A. G vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil V.-A. Gi allkirja. xxxx pass nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A B eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. B juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. B eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. B allkirja.

17.02.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ei eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Ei eest keeleeksam, et A. E vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. Ei allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada J. T eest keeleeksam, et J. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil J. T allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z S Š eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S. Š elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada S. Š eest keeleeksam, et S. Š vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil S. Š allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONerihsonilt ära.

16.02.2014 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z V Pi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Pi juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V. Pi eest keeleeksam, et V. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Pi allkirja.

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. A juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. A eest keeleeksam, et A. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. A allkirja. A. A juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

08.02.2015 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z A Ji eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. J juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. J eest keeleeksam, et A: J vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. J allkirja.

21.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z D K eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Ky juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada D. Ky eest keeleeksam, et D. Ky vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil D. Ky allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Pi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Pi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Pi eest keeleeksam, et A. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. Pi allkirja. A. Pi elamisluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J M eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J M elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada J M eest keeleeksam, et J M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil J M allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ii eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ii Eesti välismaalase passi nr

xxxx, eesmärgiga sooritada A.Ii eest keeleeksam, et A.I vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A.Ii allkirja.

05.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Zi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Zi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Zi eest keeleeksam, et V. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Zi allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V. T eest keeleeksam, et V. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. T allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

09.09.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K R Mi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks R. Mi juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada R. Mi eest keeleeksam, et R. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil R. Mi allkirja.

02.03.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Fi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Fi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada V. Fi eest keeleeksam, et V. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil V. Fi allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K A Kenko eest B1

eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.K juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A.K eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A.K allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K T T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T. T eest keeleeksam, et T. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T. T allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K O Li eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. Li juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. Li eest keeleeksam, et O. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. Li allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt

ära.

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A K A Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ki elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Ki eest keeleeksam, et A. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Ki allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K V Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ai elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Ai eest keeleeksam, et V. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil V. Ai allkirja. V. Ai juhiluba võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt

ära.

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S I Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ki elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil I. Ki allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ki juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Ki eest keeleeksam, et V. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil V. Ki allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S S R eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.R juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada S.R eest keeleeksam, et S.R vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil S.R allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.Vi eest eksam, et V.V

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.Vi allkirja.

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.Vi eest keeleeksam, et V.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides V.Vi allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O F eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. F elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. F eest keeleeksam, et O. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. F allkirja.

01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O K eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. K elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. K eest keeleeksam, et O. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. K allkirja.

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada O. T eest keeleeksam, et O. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil O. T allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas Xxxx sooritas J O M A eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. A elamislokaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada M. A eest keeleeksam, et M. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil M. A allkirja.

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn Aa I eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. I juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada A. I eest keeleeksam, et A. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil A. I allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn S K eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada S.Ki eest keeleeksam, et S.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil S.Ki allkirja.

01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U A Mi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A.Mi allkirja.

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U V Li eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Li elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Li eest keeleeksam, et V. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Li allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A.Ki eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A.Ki allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A.Ki eest eksam, et A.K vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Ki allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T D Si eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Si juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada D. Si eest keeleeksam, et D. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil D. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada D.Ti eest keeleksam, et D.T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil D.Ti allkirja.

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada D.Ti eest eksam, et D.T

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D.Ti allkirja.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Ki elamisluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V.Ki eest keeleeksam, et V.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V.Ki allkirja.

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K I Ni eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ni elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada I. Ni eest keeleeksam, et I. N vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil I. Ni allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Si eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Si elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.Si eest keeleeksam, et V.S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V.Si allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M M Seest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. Si juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada M. Si eest keeleeksam, et M. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil M. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONerihsonilt ära.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M A Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A Ai juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A Ai eest keeleeksam, et A A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A Ai allkirja.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S M A T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. T eest keeleeksam, et A. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. T allkirja.

11.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik Aa Ei eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ei eest keeleeksam, et A. E

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ei allkirja.

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik E V eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks E. V elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada E. V eest keeleeksam, et

E. V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil E. V allkirja.

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik I Di eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks I. Di juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada I. Di eest keeleeksam, et I. D

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Di allkirja.

01.03.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik L B eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks L. B juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada L. B eest keeleeksam, et L. B

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil L. B allkirja.

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik I Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks I. Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Ki allkirja.

27.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik M Z eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks M. Z Eesti Vabariigi isikutunnistust nr A1290527, eesmärgiga sooritada M. Z

eest keeleeksam, et M. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil M. Z

allkirja.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik V Gi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks V. Gi juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V. Gi eest keeleeksam, et V. G

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Gi allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik A Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A. Ai juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ai eest keeleeksam, et tegelik

isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ai allkirja.

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik R Pi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks R. Pi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada R. Pi eest keeleeksam, et tegelik

isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil R. Pi allkirja. R. Pi juhiluba

nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - §

22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada

õigusi, võltsimisele kallutamise.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises

ja sinna liikmete värbamises alljärgnevatel asjaoludel.

LJUBOV GENRIHSON hüüdnimega „M“, keda kutsuti ka tädi L, on tegutsenud tuvastatu

kohaselt 2001.aastast alates kuritegeliku ühenduse juhina, kuhu sellest ajast kuni LJUBOV

GENRIHSONi kinnipidamiseni 27.10.2015 kuulusid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse peaspetsialist M P

hüüdnimega „P“ ja xxxx prefektuuri teabebüroo juhtivspetsialist Ü L hüüdnimega „V“.

LJUBOV GENRIHSON tutvus nii M Pa kui Ü L läbi nende töö Kodakondsus- ja

Migratsiooniametis, M Paga 1996.aastal ja Ü Lega 1997/98.aastal. 2015.aastal oli kuritegelikul

ühendusel koos LJUBOV GENRIHSONiga kokku 11 liiget.

Tuvastatu kohaselt 2009.aastast alates oli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegeliku

ühenduse eesmärgiks kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikutele soovitud Eesti

kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise/väljastamise võimaldamine läbi kuritegeliku

tegevuse, so altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise, kus altkäemaksu korduv andmine

ja võtmine on esimese astme kuritegu, mille eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase

vangistusega. Kuritegeliku ühenduse ebaseaduslik tegevus oli suunatud ka Eesti kodakondsuse

ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite

võltsimisele – eksam sooritati isiku eest, eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise

isiku tähtsat isikut tõendavat dokumenti ja võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod

vastavad KarS paragrahvidele 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344

(dokumendi võltsimine). Samuti võltsiti korduvalt Eesti kodakondsust soovivate isikute

kinnitustel, mille järgi isik kinnitab, et jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust, isiku allkirju. Sama

skeemiga nagu eesti keele eksamitegi puhul sooritati Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksamit, mis on eelduseks Eesti Vabariigi kodakondsuse

saamisele. Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule ühendusele

peamiselt rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega. LJUBOV

GENRIHSONi ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest

isikute kohta informatsiooni saamisele (LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete

klientide varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon,

lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) –

so informatsiooni, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata

taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust.

Tingimused Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks on sätestatud kodakondsuse seaduses.

Kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks värbas LJUBOV GENRIHSON tööle 2013.aastal

PPA Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž R ja 2015.aastast PPA xxxx prefektuuri xxxx

politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L Si. LJUBOV GENRIHSON kutsus Ž Rt

hüüdnimedega „M“, „M“, „D“ ja L Si hüüdnimega „L“ ja L Si juurde minekust räägiti kui „L

Ž-sse“ minekust. Nimetatud ametnike teenistusülesanneteks oli Eesti kodakondsuse, elamisloa

ja isikut tõendavate dokumentide taotluste vastuvõtmine ja menetlemine.

M Pa teenistusülesanded olid seotud erinevate dokumentide riigilõivu tasumisest vabastamise

või vähendamise menetluste läbiviimisega ja nende ülesannete täitmiseks oli tal juurdepääs

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemile UUSIS, millest M P väljastas LJUBOV

GENRIHSONile kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikke andmeid 2007.aastast alates,

sama infosüsteemiga töötasid ka taotlusi vastuvõtnud Ž R ja L S.

Ž R ja L Si roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti

kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste

menetlemine. Mõlemad ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi

kuritegeliku ühenduse huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja

Eesti Vabariigi kodakondsuse, elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad

ametnikud said LJUBOV GENRIHSONilt korduvalt varalist kasu.

M P töötles (isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi päringute teostamine ja väljavõtete tegemine,

isikuandmete

kasutamine

ja

edastamine)

infosüsteemis

UUSIS

ja

ka

politsei

dokumendihaldussüsteemis Delta LJUBOV GENRIHSONi ülesandel korduvalt erinevate

isikute, sh järgmiste käesolevat menetlust läbivate isikute andmeid: R Pi, I Ki, I Du, V Ki, T K,

O Li, N T, N L, D K, Mark T, V Pi, T S, I Ni, T T, L T, O K, I Ki, G M, D D Gi, V Ki, A Ai,

V Gi, S Vi, V Ki, V Ai, O S, V Ti, R Ti, D M, Fradj Aifa, V Mi, O F, V Epshteini, N Epshteyni,

R Gi, V Pi, M A, V Li, A Gi, D Mi, T Ma, Aa I, K D jt kriminaalasja läbivate isikute andmeid,

mis on loetletud LJUBOV GENRIHSONi poolt M Pale altkäemaksu andmise süüdistuspunkti

juures.

Ü Le roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli samuti seotud

kuritegelikuks tegevuseks vajalike andmete väljastamisega politsei infosüsteemidest KAIRI ja

MIS. Ü L töötas politseis ametikohal, mille eesmärk oli andmekvaliteedi pideva kontrolli

tagamine politsei infovarades, vigaste andmete parandamine, edastamine ja nende

tekkepõhjuste analüüsimine ning ülevaadete tegemine ehk sisuliselt töötas Ü. L

menetlusinfosüsteemi MIS tugiisikuna, kasutades oma ametiseisundit teadaolevalt 2001.aastast

alates LJUBOV GENRIHSONi kasuks, mil Ü L väljastas LJUBOV GENRIHSONile I Žiga

seotud Karistusregistri väljatrüki. Ü Le poolt LJUBOV GENRIHSONile väljastatud 7

väljatrükki M Ši, G B, J B`i, J G, V Pi, J Oi isikuandmetega pärinevad politsei infosüsteemist

KAIRI ajavahemikust 2005 kuni 2008, MIS väljatrükk S G Si osas on tehtud 30.12.2014.

Nimetatud väljatrükid võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära. Ü L on töödelnud

LJUBOV GENRIHSONi huvides järgmiste kriminaalasja läbivate isikute andmeid (allpool on

toodud ära nimi, isikukood, töötlemiste arv, esimene töötlemine ja viimane töötlemine):

Eesnimi

Perenimi

ik

arv

esimene

viimane

S

B

xxxx

04.05.2010 04.05.2010

I

D

xxxx

19.01.2015 19.01.2015

I

D

xxxx

02.01.2013 02.01.2013

A

D

xxxx

17.02.2011 05.04.2012

D

F

xxxx

24.08.2009 24.08.2009

V

F

xxxx

12.02.2014 12.02.2014

I

F

xxxx

22.09.2009 22.09.2009

O

F

xxxx

27.03.2012 29.04.2015

L

G

xxxx

01.06.2009 24.08.2015

D D

G

xxxx

30.11.2011 11.11.2014

D

G

xxxx

30.11.2011 11.11.2014

V

K

xxxx

25.02.2015 21.04.2015

T

KA

xxxx

25.02.2015 18.06.2015

S

K

xxxx

12.11.2009 12.11.2009

I

K

xxxx

28.09.2015 28.09.2015

V

K

xxxx

12.05.2011 12.05.2011

A

K

xxxx

28.09.2010 29.09.2010

S

K

xxxx

15.10.2014 15.10.2014

I

K

xxxx

24.08.2009 24.08.2009

D

K

xxxx

14.05.2015 02.06.2015

D

KY

xxxx

14.05.2015 02.06.2015

D

M

xxxx

24.03.2015 24.03.2015

A

M

xxxx

09.01.2014 16.10.2014

A

M

xxxx

31.03.2015 31.03.2015

Ž

N

xxxx

24.03.2015 06.05.2015

I

N

xxxx

14.02.2014 17.04.2014

M

O

xxxx

19.05.2009 07.08.2012

V

P

xxxx

06.05.2015 06.05.2015

A

P

xxxx

15.06.2015 15.06.2015

I

P

xxxx

30.12.2009 23.11.2010

V

P

xxxx

26.11.2013 26.11.2013

A

P

xxxx

23.04.2015 15.06.2015

A

R

xxxx

30.09.2009 01.07.2011

AA

R

xxxx

30.09.2009 30.09.2009

I

R

xxxx

23.12.2009 29.12.2009

I

S

xxxx

05.04.2012 05.04.2012

L

S

xxxx

25.06.2014 25.06.2014

J

S

xxxx

20.05.2013 27.06.2013

N

S

xxxx

05.05.2011 15.03.2012

I

S

xxxx

14.12.2011 14.12.2011

N

Š

xxxx

13.07.2015 15.07.2015

V

Z

xxxx

06.10.2015 06.10.2015

S

Z

xxxx

02.07.2015 02.07.2015

M

T

xxxx

09.05.2014 01.10.2014

T

T

xxxx

04.06.2014 06.05.2015

R

U

xxxx

24.08.2015 24.08.2015

R

V

xxxx

03.10.2014 03.10.2014

S

V

xxxx

26.06.2015 26.06.2015

D

V

xxxx

26.04.2012 28.06.2012

A

V

xxxx

22.09.2015 22.09.2015

Y

Y

xxxx

28.04.2011 01.07.2011

J

Y

xxxx

28.04.2011 01.07.2011

Ajavahemikul 2011 kuni 26.10.2015 andis LJUBOV GENRIHSON Ž Rle, L Sile ja M Pale

vara mitte vähem kui 5860 eurot.

LJUBOV

GENRIHSON

kasutas

kuritegeliku

ühenduse

juhtimisel

erinevaid

konspiratsioonimeetodeid ja seetõttu töötasid tema juhitud kuritegeliku tegevuse heaks lisaks

neljale ametnikule ka S Z, O T, I S, J B, J L ja A K, kelle täpsemad rollid on esitatud

alljärgnevalt.

2011.aasta sügisel võttis S Z, hüüdnimega „S“ LJUBOV GENRIHSONilt võlgu ca 30 000

eurot, jäädes LJUBOV GENRIHSONile raha tagasimaksmisega hätta, hakkas S Z LJUBOV

GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse heaks tööle, sooritades teadaolevalt esimese eesti keele

eksami 19.02.2012 kuritegeliku ühenduse liikme J B abikaasa A Bi eest. Seega S Z kuulus

teadaolevalt LJUBOV GENRIHSONi poolt organiseeritud ja juhitud kuritegelikku ühendusse

alates 2012.aastast. S Zi roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses

seisnes LJUBOV GENRIHSONi ülesandel xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx

teenindussaalis peaspetsialist L Sile ja Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle varaliste hüvede

vahendamises ja andmises ajavahemikul 28.04.2015 kuni 26.10.2015 kokku vähemalt 380

eurot erinevate isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise

eest: I Ni, O Li (Di), A Ki, L T, A Ji, A Pi, A Ai, A Ki, V Vi, S Vi Eesti kodakondsuse taotluse

menetlemise eest, O K pikaajalise elaniku elamisloa taotluse menetlemise eest, D Mi Eesti

kodaniku passi taotluse ja A Ii Eesti kodaniku isikutunnistuse taotluse menetlemise eest.

S Z sooritas ajavahemikul 19.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide A Bi,

A Mi, V-A Gi, A B, A Ei, J T, S Š, V Pi, A Ai, A Ji, D K, A Pi, J M ja A Ii eest eesti keele,

vastavalt B1 või B2 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti

kodakondsuse saamise üheks tingimuseks.

2015.aastal hakkas S Z täitma ja esitama Xxxx teeninduses Eesti kodakondsust taotlevate

isikute ankeete. S Z võltsis LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides Xxxx

teeninduses 06.07.2015 L T Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T

allkirja, 15.07.2015 Aa I Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx A. I allkirja,

18.09.2015 V Ki Eesti kodakondsust saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx V. Ki allkirja ja

26.10.2015 esitas S Z V Vi eest sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena

võltsides taotluses korduvalt V.Vi allkirjasid, millega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime

kuritegusid.

S Zi roll oli ka ametnike L Si ja Ž R kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine LJUBOV

GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende

raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed,

varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas LJUBOV

GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise

elaniku elamisluba või Eesti Vabariigi kodakondsust.

O T, hüüdnimega „Mama“, roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses

seisnes LJUBOV GENRIHSONi ülesandel xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis

peaspetsialist L Sile ja Xxxx teeninduse vanemspetsialist Ž Rle altkäemaksu vahendamises.

Ajavahemikul 05.11.2014 kuni 12.10.2015 vahendas O T kokku vähemalt 1000 eurot erinevate

isikute, sh järgmiste isikute taotluste menetlemise ja informatsiooni väljastamise eest: V Ki ja

T K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotlus; D K

tähtajalise elamisloa taotlus; O K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; V Li tähtajalise

elamisloa taotlus; R Pi pikaajalise elaniku elamisloa sisseandmiseks vajalik informatsioon; V

Pi tähtajalise elamisloa taotlust puudutav informatsioon; M SEesti kodakondsuse taotlus; S Vi

tähtajalise elamisloa taotlus; G M tähtajalise elamisloa taotlus; S K Eesti kodakondsuse taotlus;

T S Eesti kodakondsuse taotlus.

O T sooritas kuritegeliku ühenduse klientide T S, N L, L T eest eesti keele B1 tasemeeksami,

mis on kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 p 3 järgi Eesti kodakondsuse saamise üheks

tingimuseks. Samuti sooritas O T kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka N F

eest, kellel oli eesti keele oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani O T toime

kuritegeliku ühenduse huvides kuritegusid.

I S roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes LJUBOV

GENRIHSONi ülesandel ja tema kuritegelikul teel saadud varalistest vahenditest Xxxx

teeninduse vanemspetsialist Ž Rle varaliste hüvede vahendamises. Ajavahemikul 27.04.2015

kuni 14.10.2015 vahendas I S Ž Rle vara mitte vähem kui 80 eurot erinevate isikute, sh

järgmiste isikute taotluste menetlemise eest: T K pikaajalise elaniku elamisloa taotlus; D K

tähtajalise elamisloa taotlus; I Ni Eesti kodakondsuse taotlus; A Pi Eesti kodakondsuse taotlus;

A Ai tähtajalise elamisloa taotlus; S Vi tähtajalise elamisloa taotlus; A T Eesti kodakondsuse

taotlus; V Pi Eesti kodakondsuse taotlus.

I S sooritas ajavahemikul 05.02.2012 kuni 26.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide T U, T

K, G Ii, A-G J, Ž Na eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse (KodS)

§ 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Samuti sooritas I S

kuritegeliku ühenduse huvides eesti keele B2 eksami ka O D, S V eest, kellel oli eesti keele

oskuse nõue seoses oma tööga. Nimetatud tegudega pani I S kuritegeliku ühenduse huvides

toime kuritegusid.

I S täitis kuritegeliku ühenduse huvides Eesti kodakonduse taotlusankeete ja esitas 21.08.2015

Xxxx teeninduses A Pi Eesti kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja

taotluse lisadel korduvalt A. Pi allkirja ja 14.04.2014 Xxxx teeninduses esitas I S S Š Eesti

kodakondsust saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt S. Š

allkirja.

I S roll oli ka ametnike L Si ja Ž R kaudu politsei infosüsteemidest, sh kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) informatsiooni saamine LJUBOV

GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete klientide varasemate menetluste kohta ja nende

raames antud andmete osas – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed,

varasema dokumendi väljaandmise alus jm andmed) – so informatsioon, mis aitas LJUBOV

GENRIHSONil otsutada, kas ta saab isikule hakata taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise

elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust.

I S võimaldas LJUBOV GENRIHSONil korduvalt registreerida oma elukoha aadressile xxxx

erinevaid isikuid (sh V K, N Š, D K, D M), eesmärgiga näidata elamisloa taotluse esitamisel

Rahvastikuregistris olevat elukohta, mis on nõutav põhjusel, kus kuritegelikul ühendusel oli

vaja esitada isiku kontaktaadress. I S roll seisnes ka muudes tegevustes, millega ta aitas kaasa

LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikule tegevusele.

J B, kes on O T tütar ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus ka K, kuulus LJUBOV

GENRIHSONi poolt juhtiud kuritegelikku ühendusse 2012.aastast.

J B roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses seisnes selles, et tema,

olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest, mis seisnes muu hulgas

LJUBOV GENRIHSONi poolt ametiisikutele (M P, Ž Rle ja L Sile) altkäemaksu andmises, SA

xxxx eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksamite võltsimise organiseerimises, koostas LJUBOV GENRIHSONi ülesandel

erinevaid ametlikke kirju ja päringuid nii karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui

teistesse asutustesse.

Tuvastatu kohaselt koostas J B LJUBOV GENRIHSONi ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) kirja seoses A Ei Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), A B

pöördumise xxxx Perekonnaseisuameti poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris

andmeid, J Ga avaldus PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente

vastu, R R avaldus PPA-le seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise

küsimuses, V M pöördumine PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, A Ei abikaasa E S

pöördumine PPA poole seoses elamisloaga, V M kiri PPA-le seoses vastuskirjaga 01.03.2013.

Samuti J B vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade,

kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni LJUBOV

GENRIHSONi ja M Pa vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete S Zi ja O T vahel,

teiste hulgas T K ja V Ki pikaajalise elamisloa taotlusega seonduva informatsiooni

vahendamine ja nende Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud/esitatud ametlike kirjade

koostamine/ettevalmistamine (sh V.Ki vastuskiri PPA-le seoses pikaajalise elaniku elamisloa

taotlusega, 25.06.2014 V.Ki kiri PPA-le seoses piiriületustega, T.K ja V.Ki kiri PPA-le seoses

reisidokumendi koopiate edastamisega). J B trükkis välja V.Ki vastuskirja PPA-le seoses

kirjaga 24.07.2015 15.3-10/3508-1. LJUBOV GENRIHSONi ülesandel leppis J B kokku ka

LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa vahelisi kohtumisi, mis olid seotud LJUBOV GENRIHSONi

kuritegeliku tegevusega ja J B oli sellest teadlik. Nimetatud tegevuste eest sai J B 2014.aastal

ajavahemikul november kuni detsember LJUBOV GENRIHSONilt kokku raha summas

vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot.

J L roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku

ühendusse 2014.aastast ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus hüüdnimega „R“, seisnes selles,

et tema, olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest Ž Rle altkäemaksu

andmisest, vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt

ajavahemikul 03.06.2015 kuni 18.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel. Vahendatud

suhtlus hõlmas kohtumiste kokkuleppimist LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel,

informatsiooni sellest, millal Ž R on tööl Xxxx teeninduses, samuti edastas sms-iga Ž Rle

kuritegeliku ühenduse kliendi A Ki isikukoodi, saates konspireerimise mõttes isikukoodi

tagurpidi. Samuti 05.06.2014 tasus J L N Š elamisloa eest riigilõivu, N.Š on isik, kelle

identiteeti LJUBOV GENRIHSON 1998.aastast alates kasutas ja 06.06.2014 tasus J L riigilõivu

LJUBOV GENRIHSONi eksabikaasa V Ki eest.

A K, hüüdnimega „B“, kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse

2009.aastast, mil ta sooritas eesti keele tasemeeksami Y Yi eest. A K sooritas ajavahemikul

13.09.2009 kuni 13.09.2015 kuritegeliku ühenduse klientide Y Yi, V Pi, V Zi, V T, R Mi, V Fi,

A K, T T, O Li, A Ki, V Ai eest eesti keele B1 tasemeeksami, mis on kodakondsuse seaduse

(KodS) § 6 p 3 järgi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise üheks tingimuseks. Nimetatud

tegudega pani A K kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid.

LJUBOV

GENRIHSONi

kuritegelik

tegevus

oli

suunatud

erinevate

kuritegude

toimepanemisele, L.GENRIHSON kihutas 10.07.2015 klienti A Ki andma Xxxx teeninduses Ž

Rle 50 eurot.

LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus oli suunatud ka tähtsa isikliku dokumendi

võltsimisele, hankimisele ja kasutamisele. LJUBOV GENRIHSON hankis endale võltsitud

isikut tõendavad dokumendid N Š (ik xxxx) ja A V (ik xxxx) nimele ning S Z koos LJUBOV

GENRIHSONiga võltsitud isikut tõendava dokumendi D M (ik xxxx) nimele. Samuti taotles

LJUBOV GENRIHSON A.Vle Eesti kodakondsuse, mida A.V ei ole veel saanud. LJUBOV

GENRIHSON sai võltsitud A.V elamisloakaardi alusel alates 2007. aastast kuni 2016 A.V

pensioni. LJUBOV GENRIHSON kasutas N.Š nimele tehtud võltsitud dokumenti N.Š nimele

arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel.

LJUBOV GENRIHSON kihutas S Zi 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja I St

21.08.2015 ja 14.04.2015 võltsima Xxxx teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide

allkirjasid ja võltsis ise 16.07.2015 SA xxxxle koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse

klientide allkirjasid, samuti A Di, E-D Di ja V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest

vabastamise tõendeid.

LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides sooritasid eesti keele eksameid veel A

S, J O hüüdnimega „B“, T Rn, R U, O T poeg M T, V K, V K hüüdnimega „P“, A M ja S M,

kellele LJUBOV GENRIHSON tasus eksamite sooritamise eest vastavalt oma äranägemisele.

Eksameid sooritasid ka kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud.

LJUBOV

GENRIHSON

kasutas

oma

kuritegelikus

tegevuses

erinevaid

konspiratsioonivõtteid: vahetas telefoninumbreid ja telefone, kasutas helistamiseks

ettejuhtuvate isikute telefone, enne eesti keele ja põhiseaduse eksameid viis LJUBOV

GENRIHSON isikud, kes pidid teise isiku eest eksamile minema, Xxxxi aadressile Xxxx, kus

muudeti isiku välimust sarnaseks kliendi dokumendil olevale fotole (värviti juukseid, kulme,

valiti sobiv riietus jm).

Ajavahemikul 2012 kuni 2015 olid LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku ühenduse kliendid A

A, A B, A J, A K, A M, A P, Aa E, Aa I, A K, A I, A B, A Kenko, A-G J, A A, A E, A T, A A,

D S, D T, D K, E V, G I, I D, I K, I N, I K, J T, J M, L B, L T, M A, M S, M Ž, M G, N F, N

L, O D, O T, O L, O F, O K, R M, R P, S Š, S R, S K, S V, T K, T S, T U, T T, V Z, V L, V G,

V K, V-A G, V S, V A, V K, V P, V F, V P, V T, V V, kelle eest LJUBOV GENRIHSON

korraldas eesti keele eksami tegemise ja kes taotlesid Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku

elamisluba või kellel keeleeksam oli vajalik sooritada seoses tööga.

Tuvastatu kohaselt ei sooritanud A A, V A, A B, I D, A J, I K, A K, R M, A M, J M, A P, V P,

V P, T S, D S, M S, S Š, V T, D T, J T, T T, O T, V V ise Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ja nende eksamite tegemise korraldas LJUBOV

GENRIHSON.

Eelpoolnimetatud LJUBOV GENRIHSONi klientidest A A, A A, A A, M A, L B, A B, Aa E,

A E, V-A G, M G, A-G J, O K, I K, D K, R M, A M, R P, A P, V P, V S, S Š, M Ž, O T, A T,

T U, V V maksid LJUBOV GENRIHSONile kokku 41 450 (nelikümmend üks tuhat nelisada

viiskümmend) eurot.

LJUBOV GENRIHSON määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa

või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal

juhul temalt teenust ostaks. Hinnad, mille osas kokku lepiti, ulatusid 500 eurost kuni 10 000

euroni.

Tuvastatu kohaselt LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegeliku ühenduse tegevus oli

suunatud KarS §-s 296 lg 1; §-s 294 lg 2; §-s 298 lg 2; §-s 344 lg 1, §-s 347 lg 1, §-s 348 lg1,

§-s 349, §-s 209 lg 1 sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. LJUBOV

GENRIHSON ja kuritegeliku ühenduse liikmed tegutsesid kuritegeliku ühenduse huvides kuni

nende kinnipidamiseni käesolevas kriminaalasjas 2015. aasta sügisel.

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 256 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete

värbamise.

MENETLUS KOHTUS

Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus edastas Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 30.12.2016.a süüdistusakti kriminaalasjas nr 15210000029 üldmenetluses, mille

kohaselt süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi KarS § 298 lg 2 p.p 1,2; § 298 lg 1 –§ 22 lg

2; § 347 lg 1 – 22 lg 2; § 344 lg 1; § 256 lg 1; § 209 lg 1; § 348 lg 1; § 349 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemises. Samas süüdistusaktis oli süüdistus esitatud veel üheteistkümnele

isikule – M P, Ž R, L S, Ü L, S Z, I S, O T, J B, J L, A K ja O D.

Kohtumäärusega 26.01.2017.a kohtuasjas nr 1-16-11625 anti LJUBOV GENRIHSON kohtu

alla üldmenetluses, teiste süüdistatavate osas olid materjalid eraldatud eraldi menetlusse, O D

osas lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, teiste süüdistatavate osas asja lahendamiseks

kokkuleppemenetluses.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.02.2017.a otsusega kohtuasjas nr 1-17-967 tunnistati

isikud kokkuleppemenetluses süüdi alljärgnevas:

• M P KarS §-de 294 lg 2 p 1 ja 255 lg 1 järgi;

• Ž R KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 – 22 lg 3; 247 lg 1 – 22 lg 3; 348 lg 1; 348 lg 1 -

22 lg 3 ja 255 lg 1 järgi

• L S KarS §-de 294 lg 2 p 1; 344 lg 1 -22 lg 3 ja 255 lg 1 järgi;

• Ü L KarS §-de 294 lg 2 p.p 1, 2 ja 255 lg 1 järgi;

• S Z KarS §-de 349; 296 lg 1; 298 lg 2 p 2; 344 lg 1; 347 lg 1; 348 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

• I S KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

• O T KarS §-de 349; 296 lg 1; 344 lg 1; 347 lg 1 ja 255 lg 1 järgi;

• J B KarS § 255 lg 1 järgi;

• A K KarS § 255 lg 1 järgi.

Kohtuotsus nende isikute suhtes jõustus 22.02.2017 (XXXIV kd tl 187-220).

Kohtumenetlus jätkus LJUBOV GENRIHSONi suhtes üldmenetluses, kohtuistungid toimusid

ajavahemikus 30.05.2017.a kuni 19.02.2020.a.

Süüdistatav LJUBOV GENRIHSON end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei

tunnistanud, leides, et iga sõna süüdistusest on vale, kõik on fabritseeritud. Tunnistab vaid seda,

et on aidanud inimestel eksameid teha (XXIII kd tl 101).

Käesoleva kriminaalasja kohtulik arutamine on algusest peale olnud raskendatud, kuna

süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi tervisliku seisundi tõttu on tulnud kohtumenetlust

mitmel istungipäeval pooleli jätta, kuid ajavahemikul 30.maist 2017.a kuni 22.jaanuarini 2018.a

toimusid kohtuistungid kohtu hinnangul väga intensiivsete tsüklitena ning hoolimata

süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi poolt tervislikel põhjustel istungite katkestamisest tema

poolt valitud aegadel, sai esitatud enamus prokuratuuri kirjalikest tõenditest sellel perioodil

esitatud, samuti üle kuulatud umbes 90 tunnistajat.

Esmalt kontrollis kohus jälitustoimingute tegemise aluseks olnud jälitustoimingute lubasid ning

jälitustoimikut, võtnud toimikusse eeluurimiskohtunike ja prokuratuuri määrused jälituslubade

andmise kohta ning uurinud jälitustoimingute protokolle. Samuti on kohus võtnud vastu

kirjalikke tõendeid, sealhulgas läbiotsimiste protokolle LJUBOV GENRIHSONi elukoha, tema

kasutuses oleva sõiduki, garaažiboksi, O. T, S. Zi. I. S, J. L. J. Ba, Ü. Le, M. Pa, Ž. R, L. Si. R.

U elukohas ja töökohtades teostatud läbiotsimiste kohta.

Kohus on uurinud:

27.10.2015.a läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx), 30.10.2015.a läbiotsimisprotokolli lisadega

Xxxx xxxx xxxx osas, 09.03.2016.a läbiotsimisprotokolli lisadega xxxx osas, 27.10.2015

läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) kohta, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx)

kohta, 28.10.2015 läbiotsimisprotokolli lisadega (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli

lisadega

(xxxx)

osas,

27.10.2015

läbiotsimisprotokolli

(xxxx)

osas,

27.10.2015

läbiotsimisprotokolli (xxxx) osas, 27.10.2015 läbiotsimisprotokolli (xxxx) lisadega osas,

27.10.2015 läbiotsimisprotokoll (xxxx) lisadega kohta, Ü Le töökoha läbiotsimisprotokolle

lisadega - xxxx, Ü Le elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega – xxxx, M Pa töökoha

läbiotsimisprotokolle lisadega, xxxx, M Pa elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega, xxxx, Ž R

töökoha läbiotsimisprotokollid lisadega – Xxxx, Ž R elukoha läbiotsimisprotokolle lisadega –

xxxx L Si töökoha, xxxx läbiotsimisprotokoll lisadega, L Si elukoha xxxx maakond

läbiotsimisprotokolli lisadega.

05.05.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisadega, 01.04.2016 päringut ja vastust

D M dokumendi kohta, 03.11.2015 päring/vastust Rahvastikuregistrisse seoses xxxx

aadressiga, 03.11.2015 päringut xxxx ja vastust,

05.04.2016 päringut xxxx ja vastust, 21.01.2016 päringut Eesti Haigekassasse ja 27.01.2016

vastust lisadega,

23.05.2016 ekspertiisiakti (kujutiseekspertiis) (L.GENRIHSONi, A.V, N.Š dokumendid)

lisadega, ekspertiisimäärust 08.03.2016, saatekirja 10.03.2016, saatekirja 05.04.2016 lisadega,

päringut Vene Föderatsiooni A.V osas, vastust xxxx Perekonnaseisuametilt, päringut

Sotsiaalkindlustusametisse ja vastuseid, 05.09.2016 päringut Rahvastikuregistrisse seoses

L.GENRIHSONi, A.V, N.Š jt-ga ja vastust, 30.08.2016 päringut seoses N K (Š) viisataotlused

ja vastust, 14.05.2015 päringut Swedbanki ja vastust (L.GENRIHSON ja S. Z pangas),

18.09.2015 päringut Swedbanki (13.09.2015 raha väljavõtmine) ja vastust, 30.06.2015 päringut

Swedbanki ja vastust (N.Š kontori külastus).

14.09.2016 päringut Swedbanki ja vastust (N.Š konto avamine), 04.05.2016 päringut xxxx SA-

sse (eksamile registreerumise avaldused) ja vastust, J. O riigieksami väljaküsimine, 01.06.2016

eksamitööde

originaalmaterjalide

väljaküsimise

tõendeid

ja

vastuseid,

asitõendite

vaatlusprotokolle lisadega, köide XI.

Asitõendi vaatlusprotokolle lisadega (XII köide). M. Pa ametikohta puudutavad väljatrükid, sh

ametijuhendit, ametivannet ja teenistuslehte Ü. Le ametikohta puudutavad väljatrükid, sh

ametijuhendit ja teenistuslehte, Ž. R ametikohta puudutavad väljatrükke, sh ametijuhendit, L.

Si ametikohta puudutavad väljatrükke, sh ametijuhendit ja ametivannet, asitõendite

vaatlusprotokolli M. Pa töökohast xxxx ära võetud esemete vaatlust, Harju Maakohtu määrust

18.12.2014 LJUBOV GENRIHSONi pankroti väljakuulutamisest, kriminaaltulu analüüsi

kokkuvõtte

aluseks

olevad

päringuid

pankadesse,

Sotsiaalkindlustusametisse,

Maanteeametisse, kinnistusosakondadesse, kinnistusregistrisse. Äratundmiseks esitamise

fototabelit, 14.04.2016 V K ülekuulamise protokolli juurde ja 18.05.2016 jälitustoimingu

protokolli (L.GENRIHSONi autos).

Käekirjaekspertiiside akte (lisadega) xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx(XIII

köide).

Väljatrükke PPA Delta andmebaasist (VIII köitest), ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiva

välismaalase registreerimislehte koos asjassepuutuvate materjalidega (A V) xxxxa, elamisloa

andmise/pikendamise taotlus (A V) koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), A V

elamisloa pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, A V elamisloa

(isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), A V

pikaajalise elaniku elamisloa taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa) sooviavaldus

Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena A V (xxxxa) koos asjassepuutuvate materjalidega,

isikukaart A V xxxx.a, elamisloakaardi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate

materjalidega, N Š elamisloa taotlusankeet xxxx.a koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š

välismaalase passi taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), N Š alalise

elamisloa

taotlus

koos

asjassepuutuvate

materjalidega,

Välismaalase

passi

väljaandmise/väljavahetamise taotluse lisaleht (xxxxa) koos asjassepuutuvate materjalidega, N

Š elamisloakaardi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega, N Š välismaalase

passi pikendamise taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega,

LJUBOV GENRIHSONi elamisloa taotlusankeeti 1995.a taotlus koos asjassepuutuvate

materjalidega, LJUBOV GENRIHSONi avaldus Eesti kodakondsusesse astumiseks jms koos

asjassepuutuvate materjalidega, LJUBOV GENRIHSONi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku

passi taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), LJUBOV GENRIHSONi

isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlus koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa),

LJUBOV GENRIHSONi isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlus (xxxxa), S M

elamisloa taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega (xxxxa), V K elamisloa

taotlusankeet koos asjassepuutuvate materjalidega xxxxa, V Ki isikutunnistuse ja/või Eesti

kodaniku passi taotlused koos asjassepuutuvate materjalidega, D Gi isikutunnistuse ja/või Eesti

kodaniku passi taotlused koos asjassepuutuvate materjalidega (koopiad) - tõendavad

süüdistatava L.GENRIHSONi poolt kasutatud identiteetidega seonduvaid asjaolusid (XXII

köide).

Kriminaaltulu analüüsi kokkuvõtte aluseks olevad päringuid ettevõtetesse, Maksu- ja

Tolliametile, pankrotihaldurile ja kuritegeliku ühenduse tulu vaatlusprotokolli 19.09.2016,

koos lisaga, LJUBOV GENRIHSONi vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja

elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli, 01.06.2016, I S

vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, O T vara, legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide

vaatlusprotokolli 18.11.2015, S Zi, N S vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja

elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, L Si

vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolle, 22.04.2016 ja 06.06.2016, M Pa pangakontode

vaatlusprotokolli 03.02.2016, Ü Le vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja

elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, Ž R

vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 18.11.2015, J S vara, legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide

vaatlusprotokolli 17.11.2015, J L, A Li vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja

elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, J B,

A Bi vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolli 17.11.2015, I K pangakontode vaatlusprotokolli,

18.03.2016, õiend minimaalse toidukorvi maksumuse kohta, 17.03.2016, I S netotulu

vaatlusprotokolli 10.12.2015, O T netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015 - S Z netotulu

vaatlusprotokolli 10.12.2015, L S netotulu vaatlusprotokolli 14.12.2015, Ü L netotulu

vaatlusprotokolli 15.12.2015, Ž R netotulu vaatlusprotokolli 15.12.2015, J S netotulu

vaatlusprotokolli 08.01.2016, J L netotulu vaatlusprotokolli 08.01.2016, J B netotulu

vaatlusprotokolli 12.01.2016, N S netotulu vaatlusprotokolli 10.12.2015, M Ti netotulu

vaatlusprotokolli 24.03.2016, A Li netotulu vaatlusprotokolli 11.01.2016, A Bi netotulu

vaatlusprotokolli 01.02.2016.

27.09.2016 jälitustoimingu protokolli (M R), 05.05.2016 jälitustoimingu protokolli (varjatud

jälgimine),

04.05.2016

jälitustoimingu

protokolli

(varjatud

jälgimine),

06.05.2016

jälitustoimingu protokolli (varjatud jälgimine), 13.11.2015 jälitustoimingu protokolli (varjatud

jälgimine, xxxx), 13.05.2016 jälitustoimingu protokoll (varjatud jälgimine, Z), 13.05.2016

jälitustoimingu protokoll (varjatud jälgimine, L. S), 25.07.2016 jälitustoimingu protokoll (M.

R).

Asitõendite vaatlusprotokolle lisadega, P. Xxxx tn teenindussaalis. Ekspertiisimaterjali võtmise

protokolle lisadega (XII köide, jälitustoimingu protokolli 02.05.2016 (L. Sni töökoht),

jälitustoimingu protokolli 13.06.2016 (L. Sni töökoht), jälitustoimingu protokolli 14.04.2016

(L. Sni töökoht), jälitustoimingu protokolli 15.09.2016 (L. Sni töökoht) ja jälitustoimingu

protokolli 14.01.2016 (L.GENRIHSONi auto).

Need kõik tõendid olid kohtule esitatud enne 22.01.2018.a, sest alates 29.01.2018.a pole

süüdistatav LJUBOV GENRIHSON kordagi kohtuistungitele ilmunud ning sisulist kohtulikku

tõendite uurimist pole toimunud.

Nimelt valmis 15. jaanuaril 2018.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt xxxx(XXVI kd tl 113-

124), milles toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei ole LJUBOV GENRIHSONi tervislik

seisund takistuseks tema osalemisele kohtumenetluses.

Ekspertiisiakti uurivast osast nähtub, et LJUBOV GENRIHSON ei võta regulaarselt ravimeid,

sh kardioloogi määratud ravimeid. Kohtuarstliku ekspertiisi käigus selgus aga, et ravimite

regulaarsel tarvitamisel on võimalik saavutada LJUBOV GENRIHSONi vererõhu oluline

langus.

Nimelt viibis LJUBOV GENRIHSON uuringutel ja ravil SA xxxx ajavahemikul 16.11.2017

kuni 27.11.2017.a. Patsient hospitaliseeriti, kuna vaatamata ordineeritud ravile olid tal

korduvalt ülikõrged vererõhunäitajad. Haiglasse saabudes oli patsient rahuldavas üldseisundis,

adekvaatselt kontaktne, arteriaalne vererõhk 210/107 mmHg. Haiglasse saabumise järel

püsivalt väga kõrged vererõhuväärused, kuni 270/120 mmHg. 18.11.2017.a teostatud vererõhu

holtermonitooringul keskmine ööpäevane vererõhk 212/126 mmHg, päevane keskmine

212,3/127 mmHg, öine keskmine 211/126,5 mmHg.

25.11.2017.a teostatud korduv vererõhu holtermonitooringul keskmine ööpäevane vererõhk

152/88 mmHg, päevane keskmine 152/89 mmHg, öine keskmine 150/85 mmHg. Haiglas oleku

vältel on tõestatud, et ravimite kontrollitud võtmisel on võimalik saavutada normotoonilised

vererõhuväärtused (kuni tasemeni 133/75 mmHg).

Eksperdid on märkinud, et ravidokumentides on korduvalt väiteid LJUBOV GENRIHSONi

puuduliku ravisoostumuse kohta (nt vangla väljavõtetes „peidab ravimid“, „sülitab ravimeid

välja“, teistest haiguslugudest selgub, et ravimid on retseptikeskuse andmetel välja ostmata

jne). Lisaks keeldub ta ravimeid kasutamast, kuna ei taluvat neid, olevat ravimite suhtes

allergiline, kuid ravidokumentide alusel ei ole tal esinenud kordagi ravimitest tingitud allergilist

reaktsiooni

(nt allergilist

nahareaktsiooni,

hImisraskust, anafülaktilist reaktsiooni).

Järjestikustest haiguslugudest selgub, et patsiendi vererõhk tõuseb psühholoogilise stressi

situatsioonides, seega on talle välja kirjutatud ärevust vähendavat ravimit alprazolaami.

Eksperdid märkisid, et LJUBOV GENRIHSONi kliinilist pilti ja uuringute tulemusi arvesse

võttes on tegemist raskekujulise hüpertooniatõvega, millest paranemine ei ole võimalik, kuid

regulaarsel ravimite tarvitamisel on saavutatav optimaalne vererõhk ning on võimalik hoida

organismi stabiilses seisus. Kõrgvererõhktõvest tingitult ei ole tal välja kujunenud kardiaalseid,

neuroloogilisi ega nefroloogilisi tüsistusi, mis takistaks tema toimetulekut igapäevase eluga.

Ekspertarvamuses jõudsid eksperdid järeldusele, et LJUBOV GENRIHSON põeb raskekujulist

xxxx, millest paranemine ei ole võimalik, kuid regulaarsel ravimite tarvitamisel on saavutatav

optimaalne vererõhk ning on võimalik hoida organismi stabiilses seisus. LJUBOV

GENRIHSON on võimeline osalema kriminaalmenetluses peetavatel kohtuistungitel, kui ta

tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt vererõhku langetavaid ravimeid; samuti

on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust, kui talle on lisaks ravimite korrektsele

tarvitamisele tagatud regulaarne tervisekontroll ning vajadusel raviskeemi korrigeerimine

vastavalt eriarstide soovitustele. Ekspertide arvamuse kohaselt oli soovitatav kohtupäeva kestus

kuni 3-4 tundi, järgida tuleb istungil rahulikku ja vaoshoitud suhtlusstiili ning lubada tal

vajadusel tarvitada vererõhku langetavaid ja ärevust vähendavaid ravimeid (XXVI kd tl 122

pöördel-123 pöördel).

Pärast esimese ekspertiisi tulemuste selgumist ei ole LJUBOV GENRIHSON kohtuistungitele

ilmunud, kohtuistungite toimumise päevadel on ta pöördunud meditsiinilise abi saamiseks

erakorralise meditsiini osakonna poole, kas kutsudes endale kiirabi või minnes ise PERH EMO-

sse, samuti on ta viimasel aastal hakanud peaaegu igapäevaselt käima perearsti kabinetis

vererõhu näitusid mõõtmas ning nende andmeid kohtule edastama.

Süüdistatava taotlusel määras kohus korduva isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, kuna

süüdistatav ei esitanud esimeseks ekspertiisiks omapoolseid küsimusi. Märkimist väärib fakt,

et kuigi korduv ekspertiis määrati süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi taotlusel, siis ei

ilmunud ta vaatamata korduvatele kutsetele isiku kohtuarstlikule läbivaatusele, mistõttu teine

ekspertiis on tehtud tervishoiuteenust tõendavate dokumentide alusel, samuti on kasutatud

terviseinfosüsteemi andmeid ning isiku ekspertiisiakti nr xxxx(XXIX kd tl 96).

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxxx valmis 18.aprillil 2019.a ning ekspertiisiakti uurivas

osas ning eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja ekspertarvamuse põhjenduste osas leidsid

eksperdid muuhulgas järgmist. LJUBOV GENRIHSON põeb xxxx alates xxxx.aastast. See on

kroonilise kuluga haigus, mida pole võimalik välja ravida, kuid vererõhuväärtusi saab arstide

määratud ravimite regulaarselt tarvitamisel ehk xxxx hoida stabiilsena. LJUBOV

GENRIHSONenrisonil diagnoositud muud haigused ja haigusseisundid ei mõjuta tema üldist

tervislikku seisundit sellisel määral, et takistaks kohtuprotsessil osalemast. LJUBOV

GENRIHSON on võimeline osalema kohtuistungitel ja kandma karistust. Ravimite korrektse

tarvitamise ja ravi/perearsti soovitatud juhiste täitmisega on LJUBOV GENRIHSON võimeline

kohanema igapäevase eluga ja osalema sealhulgas kohtuistungitel. Samas nähtub

tervishoiuteenust tõendavatest dokumentidest, et LJUBOV GENRIHSON ei võta regulaarselt

arstide sh kardioloogi määratud ravimeid, seades seega oma tervise teadlikult ohtu juba

väljaspool kohtumenetlust. Inimese tervise seisundi eest hoolitsemine on patsiendi ja arsti

kahepoolne tegevus, mis ei seisne ainult arsti poolt määratud ja soovitatud ravis. Patsient peab

ka ise kaasa aitama oma tervise parandamisele. Kuna LJUBOV GENRIHSON keeldub arstide

määratud ravimite tarvitamisest, siis see ongi põhjuseks, miks ta iga nädal ja iga kuu pöördub

erakorralise meditsiini osakonda või kutsub kõrgenenud vererõhuväärtuste tõttu välja kiirabi.

Tervishoiuteenuste osutamist tõendavates dokumentides ei ole nimetatud põhjuseid, miks

olemasoleva raviga ei ole võimalik kõrgenenud vererõhuväärtusi kontrolli alla saada, mis

tähendab, et olemasoleva raviskeemi järgimisega on võimalik kõrgvererõhktõbe ravida.

Kuna

LJUBOV

GENRIHSON

keeldub

kategooriliselt

arstide

määratud

ravimite

manustamisest, siis võivad vererõhu väärtused kõrgeneda. Kõrge vererõhk on insuldi,

müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse

surma oluline riskitegur. Iga inimese tervise eest hoolitsemine on tema vaba tahe st arst arvestab

alati patsiendi tahet ja soovi. Samas, kui patsient seab ise oma tervise ja elu õhtus, siis ei saa

selles süüdistada arste, samuti pole see põhjus menetlusprotsessis mitte osalemiseks.

Eksperdid märgivad taas, et eelmise ekspertiisi käigus haiglas viibimise ajal tarvitades arsti

poolt määratud ravimeid paranes LJUBOV GENRIHSONi tervislik seisund, tema

vererõhuväärtused normaliseerusid.

Lisaks ravimite tarvitamisele aitavad inimese tervise seisundit parandada ka muud tegurid, nt

jalutuskäigud ja dieettoitumine, kuid LJUBOV GENRIHSONi puhul ei ole see piisav, et

vähendada insuldi ja infarkti tekke riski, vajalik on ka medikamentoosne ravi.

Eksperdid selgitavad, et igal ravimil on kõrvaltoimed, kuid ravimi väljakirjutamisel arvestab

raviarst iga patsiendi tervisliku seisundi ja haiguse ravijuhistega, otsustades kas antud

patsiendile see ravim sobib või mitte. LJUBOV GENRIHSONile väljastatud ravimite vajadus

on olulisem, kui sellega kaasneda võivad kõrvaltoimed. Samuti on vastuoluline, kui patsient

nõustub manustama ravimeid siis, kui tal tekib hüpertooniline kriis, kuid igapäevaselt pole nõus

kardioloogi määratud raviskeemi järgima. Kuna LJUBOV GENRIHSON on nõus manustama

ravimeid ainult siis, kui vererõhk kõrgeneb, siis seab ta ise oma elu ja tervise suurde ohtu.

Kokkuvõtlikult andsid eksperdid selle ekspertiisi tulemusega alljärgneva ekspertarvamuse:

LJUBOV GENRIHSON põeb xxxx, mis on kroonilise kuluga haigus, seda pole võimalik välja

ravida, kuid tervise seisundit saab arstide määratud ravimite regulaarsel tarvitamisel hoida

stabiilsena. Ekspertkomisjon on jäänud ekspertiisiaktis nr xxxxarvamuse punktis nr 2 esitatud

seisukohale, et LJUBOV GENRIHSON on võimeline osalema kohtuistungitel ja kandma

karistust, kui ta tarvitab regulaarselt talle määratud raviskeemi kohaselt vererõhku alandavaid

ravimeid.

Eksperdid märgivad, et tervishoiuteenust tõendavatest dokumentidest nähtub, et LJUBOV

GENRIHSON ei võta regulaarselt arstide sh kardioloogi määratud ravimeid; sellega seab ta

oma tervise teadlikult ohtu juba väljaspool kohtumenetlust.

Ravimite korrektse tarvitamise ja arsti soovitatud juhiste täitmise korral on LJUBOV

GENRIHSON võimeline kohanema igapäevase eluga ja osalema kohtuistungitel kuni 3 tundi.

Kuna LJUBOV GENRIHSONil esinev hüpertooniatõbi on krooniline haigus ja tema

vererõhuväärtused on kõrged ja kõikuvad, siis on vajalik regulaarne ravimite manustamine, see

on tema tervise seisukohalt vajalik, et vähendada kõrgvererõhktõve tüsistuste tekkimist. Seega

ei piisa ekspertide arvates tema tervise seisundi stabiilsena hoidmiseks ainult pikaajalisest

magamisest, jalutuskäikudest looduses ja dieettoitumist hõlmavast harjumuspärasest režiimist.

Need pole piisavad, et vähendada insuldi ja infarkti tekke riske, LJUBOV GENRIHSON peab

järgima kardioloogi ettenähtud raviskeemi.

Eksperdid leiavad, et kuigi kohtuistungil osalemine on psühholoogiliselt raske, siis pole inimese

vanus ja tal esinevad haigused, mida saab regulaarse ravimite manustamise ja positiivse

tervisekäitumisega kontrolli all hoida, takistuseks kohtuistungil osalemiseks.

Kui LJUBOV GENRIHSON järgib arstide määratud raviskeemi, siis on ebatõenäoline, et tal

tekib kohtuistungi ajal hüpertooniline kriis, või et ta vajab erakorralist arstiabi. Ekspertidele jäi

arusaamatuks, miks LJUBOV GENRIHSON on nõus kiirabi poolt manustatud ravimitega, kuid

keeldub kategooriliselt järgimast erialaarsti, st kardioloogi poolt ettenähtud raviskeemi (XXIX

kd tl 97-100).

Ka pärast teise ekspertiisiakti valmimist 18.04.2019.a jätkas LJUBOV GENRIHSON

kohtuistungitele mitteilmumist. Kaitsja on kohtumenetluses korduvalt väitnud, et LJUBOV

GENRIHSON on pöördunud erakorralise arstiabi saamiseks mitte ainult kohtuistungite

toimumise päevadel, vaid ka kohtuistungite vaheaegadel, kuid kohtu poolt kogutud

meditsiinidokumendid seda väidet ei kinnita.

Kohus on selles kriminaalasjas korduvalt teinud järelepärimisi LJUBOV GENRIHSONile

osutatud tervishoiuteenuste kohta koostatud dokumentide väljanõudmiseks sihtasutuselt xxxx,

xxxx ja tema perearstilt xxxx.

Esimene periood, mille kohta kohus järelepärimised tegi, hõlmas ajavahemikku 01.01.2017-

30.08.2017.a (vastused järelepärimistele on leitavad XXVI kd tl 1-34). Kuna see ajavahemik

hõlmab ka perioodi, mil kohtul oli võimalik kohtuistungeid süüdistatava LJUBOV

GENRIHSONi osavõtul läbi viia, siis selles ajavahemikus toimunud pöördumisi erakorralise

meditsiini osakonda kohus siinkohal täpsemalt ei refereeri. Kõiki meditsiinidokumente on

põhjalikult analüüsitud kahes ekspertiisiaktis.

Kohtu hinnangul on oluline põhjalikumalt analüüsida tervishoiuteenuste osutamise andmeid

LJUBOV GENRIHSONi suhtes alates 29.01.2018.a, s.o alates päevast, kui LJUBOV

GENRIHSON enam kohtumenetluses ei osalenud kuni 18.septembrini 2019.a, mil kohus

protokollilise määrusega otsustas jätkata menetlust ilma süüdistatava osavõtuta.

Sellel perioodil olid kohtuistungid määratud alljärgnevatel kuupäevadel:

Harju Maakohtus 29.01.2018; 05.02.2018; 26.-29.03.2018.a; 3.-4.04.2018; 25.-26.04.2018.a:

8.-9.05.2018.a; 31.05.2018; 07.12.2018; 18.03.2019; 23.04.2019.a ja 20.05.2019.a, 10.06.2019

ning 17. ja 18.09.2019, samal perioodil Tallinna Ringkonnakohtus 20.05.2019 ja 04.06.2019.a.

Analüüs alljärgnevalt.

SA PERH vastuskirjaga 03.04.2018 on väljastatud väljavõtted LJUBOV GENRIHSONi

haigusloost ajavahemikul 06.09.2017.a kuni vastamise ajani 03.04.2018.a. Sellele vastusele

lisatud dokumentide kohaselt on ta kõrgete vererõhunäitajate tõttu pöördunud ise või toimetatud

kiirabiga haiglasse istungipäevadel 29. jaanuaril 2019, 26., 27., 28., 29. märtsil 2018, 3. aprillil

2018 (XXVI kd tl 125-138).

29.01.2018.a kell 09:23 on kiirabi saanud väljakutse xxxx apteeki, kus on LJUBOV

GENRIHSON, kes on tulnud apteeki vererõhku mõõtma, kuid aparaat ei näita, täna kell 10.00

pidi olema kohtuistung, kuid sinna ei saa minna halva enesetunde tõttu. RR mõõdetud 230/130

ja 210/130. Patsient ravi ei soovi, kuna see ei aita, soovib haiglasse (XXVI kd tl 142).

29.01.2018.a on LJUBOV GENRIHSON toimetatud PERH EMO osakonda kell 10.02

kiirabiga (kohtuistungi algus määratud kell 10.00). Anamneesist nähtub, et patsiendil hommikul

kõrge vererõhk, kiirabi mõõtis 230/130, (patsient) rohtu ei lubanud teha. Haiguse kulg: peale

ravimi labetalooli manustamist vererõhk 187/116 mm/HG, viidatakse ajavahemikul 16.11.-

27.11.2017 haiglas viibitud ajal efektiivseks osutunud raviskeemile, millega soovitatakse

jätkata, kuid kui vererõhk püsib endiselt kõrgem kui 200 mm/Hg, siis alustada ravi

labetalooliga. Saadetud perearsti jälgimisele (XXVI kd tl 132).

05.02.2018.a istungi edasilükkamist taotles LJUBOV GENRIHSON käsikirjalise avaldusega

seoses raske tervisliku seisundiga (vt Kohtute infosüsteemis dokument nr 132). xxxx poolt on

kohtule edastatud kiirabikaart 05.02.2018.a, millest nähtub, et kell 13.48 on kiirabi saanud

väljakutse xxxx, kus on LJUBOV GENRIHSON, kellel on vererõhuprobleemid. Patsient osaleb

kohtuprotsessil ja on väga närviline ning rahutu, rahusteid ei tarvita. RR mõõdetud 275/120.

Manustatud ravimite tulemusena vererõhk langes (RR 180/100), patsient rahunes maha, jääb

jälgimisele, juures on sõbranna, vajadusel kutsuvad kiirabi tagasi. Haiglasse patsient ei soovi

minna (XXVI kd tl 143).

26.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.11. Vererõhk

248/134 mm/Hg, kell 10.09 mõõdetud RR 219/119 mm/Hg ja patsient ei soovi EKG analüüse,

tahab lihtsalt pikali olla, veelkordsel mõõtmisel RR 219/100 mm/Hg, soovib minna koju (XXVI

kd tl 133).

27.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 13.29. Vererõhk

251/128 mm/Hg. Patsient ei soovi ei uuringuid, ega EKG-d, ei taha EMOsse pikemalt

jälgimisele jääda, võetud allkiri (XXVI kd tl 134).

28.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.13 kõrge

vererõhu tõttu korduvalt, seostab stressiga, hetkel kohtuprotsess käimas. Uuringuid ei soovi,

peab kohtuistungile minema. Ütleb, et on paljudele ravimitele allergiline, osad ravimid ei aita

vererõhu vastu. Manustatud ravimid xxxx, xxxx. Ravi foonil vererõhk 180/90 mm/Hg. Patsienti

nõustatud, selgitatud, et korralik vererõhuravi vajalik, pidevalt kõrgenenud vererõhk on

riskifaktoriks mitmetele haigustele. Kui ei soovi kardioloogi poolt määratud ravi võtta, siis peab

pöörduma perearstile vererõhuravi tõhustamiseks. Kui vererõhutõusu põhjuseks on ärevus, siis

tegeleda sellega (XXVI kd tl 135).

29.03.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 07.31.

Anamneesi kohaselt neljas päev järjest EMO-s vererõhku reguleerimas, patsient

üliemotsionaalne, räägib lakkamatult, kuid kõne minimaalse infoga. Raviarst ei saa aru visiidi

eesmärgist, kuid lõpuks selgub, et patsient soovib, et eelmisest visiidist eemaldataks märkus

„keeldub ravist“. Arst märgib, et seda ei ole võimalik teha (XXVI kd tl 136).

03.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 10.38 kõrge

vererõhu tõttu, mõõdetud RR 237/125 mm/Hg (XXVI kd tl 137).

Ajavahemikul 29.01.2018-03.04.2018 on LJUBOV GENRIHSON käinud perearsti vastuvõtul

19.02.2018.a kaebusega peavalule, pearinglusele nõrkusele, mõõdetud on vererõhku 200/100

mm/Hg (XXVI kd tl 147), 28.02.2018.a kaebusega peavalule, mõõtetud on vererõhku 210/100

mm/Hg (XXVI kd tl 147), 13.03.2018.a kaebusega peavalule, pearinglusele nõrkusele,

mõõdetud on vererõhku 210/120 mm/Hg, 21.03.2018 enesetunne halvenes, väga närviline,

kaebab peavalu, unehäireid, tuleb uuesti 02.04.2018, saatekiri kardioloogile (XXVI kd tl 147

pöördel ja tl 148).

04.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 09.20 kõrge

vererõhu tõttu. Mõõdetud RR 215/114 mm/Hg kell 11.00, kaebab peavalu, keeldub

Paracetamolist ja teistest ravimitest, soovib lahkuda koju (XXVI kd tl 195).

07.04.2018.a pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.28 kõrge

vererõhu tõttu, eelmisel õhtul oli olnud väga stressirohke episood ja patsient sellest väga

häiritud, taoline stressirohke periood juba pikemat aega. Mõõdetud RR 258/120 mm/Hg kell

09.15, RR 220/119 kell 10.05 ja 208/95 kell 10.55. Manustatud ravimit xxx mg (XXVI kd tl

187).

22.04.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 23.27. öeldes, et

tuli vererõhu kontrolliks, teostatud pea kompuutertomograafia, EKG (XXVI kd tl 188).

25.04.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 08.37. Vererõhu

probleemid pikalt, täna hommikul kell 6 ajal uuesti vererõhk kõrge, peavalu, iiveldus,

oksendamine. Kirjeldatakse raviskeemi, raviarst märgib, et „patsient ei võta oma ravimeid

regulaarselt!! Täna oli kohtuistung, kuhu patsient pidi minema, võimalik, et selle vältimiseks

taaskord ravimid võtmata ja vererõhk kõrge.“ Vererõhu kontroll kell 15.25 – 210/100 (XXVI

kd tl 189-190).

08.05.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 07.36. Kaebuseks

kõrgenenud vererõhu näidud. Hommikused ravimid võetud, keeldub ravimite manustamisest,

kuna ei talu ühtegi preparaati – mis täpselt ravimite manustamisel tekib, seda põhjendada ei

oska (XXVI kd tl 191-192).

31.05.2018 pöördus LJUBOV GENRIHSON ise PERH EMO osakonda kell 12.28. Hommikust

saati halb olla, nõrkus, peavalu iiveldus. Patsient väidab, et hommikused ravimid võetud.

Patsient on abilise saatel, kuna ei suuda terviseseisundi tõttu ohutult liikuda, kaebab, et

tähelepanu kontsentratsiooni võime ja mõtlemise protsessi kiirus on hetkel kriitiliselt madal.

Kell 13.30 vererõhk 205/115 mm/Hg, erakorraliseks hospitaliseerimiseks statsionaarsele ravile

näidustus ei esine, patsiendile antud soovitused raviskeemi korrigeerimiseks, lahkub EMO-st

kodusele ravile rahuldavas üldseisus kell 14.48 (XXVI kd tl 193).

15.08.2018.a on LJUBOV GENRIHSONil olnud plaaniline visiit SA xxxx, mõõdetud on

vererõhku 240/110 mm/Hg, RR näidud tõusevad tavaliselt emotsionaalse stressi foonil,

patsiendil on käigus maksimaalne medikamentoosne ravi (XXVI kd tl 194).

Ajavahemikul 05.04 2018.a kuni 06.11.2018.a ei ole xxxx andmebaasis fikseeritud väljakutseid

LJUBOV GENRIHSONi juurde.

Ajavahemikul 10.04.2018-02.11.2018 on LJUBOV GENRIHSON käinud perearsti vastuvõtul

korduvalt seoses vajadusega mõõta vererõhku, veresuhkrut, teostatud on ravimite manustamise

kontrolli, patsiendi nõustamine ja õpetamine toimetulekuks igapäevatoimingutega (XXVI kd

tl 197-204).

07.12.2018.a määratud kohtuistungile ei õnnestunud kohtu käskjalal vaatamata viiele

kättetoimetamise katsele kohtukutset LJUBOV GENRIHSONile isiklikult allkirja vastu

edastada. Lihtkutse on käskjala poolt visatud tuppa lahtise akna kaudu.

07.12.2018.a kohtuistungile LJUBOV GENRIHSON ei ilmunud (vt Kohtute infosüsteem

dokument nr 212).

Järgmine kohtuistung oli ekspertiisi valmimist oodates määratud 18.03.2019.a.

Kohtule esitatud kiirabikaardist nähtub, et 18.03.2019.a kell 09.13 oli tehtud väljakutse

aadressile xxxx, kus asub LJUBOV GENRIHSON. Anamneesist nähtub, et patsiendil aastaid

kõrge vererõhu probleem, hommikul oli käinud perearst, mõõtnud 280/110. Hetkel patsient

vererõhu alandamist ei soovi, kuna ei talu kiirabi poolt antavaid ravimeid. Hospitaliseerimist ei

soovi, vajab kiirabikaarti, et tõestada kõrget vererõhu väärtust. Objektiivselt mõõdetud

vererõhku kell 09.22 - 245/100 mm/Hg, patsient keeldus hospitaliseerimisest (XXIX kd tl 89-

91)

Järgmised kohtuistungid olid määratud 23.-25.04.2019.a. Kohtu hinnangul on erakordne, kui

keeruline oli kohtu käskjalal kohtukutse kättetoimetamine LJUBOV GENRIHSONile 23.,24.

ja 25.04.2019.a istungitele. Kutse kättetoimetamine õnnestus alles kümnendal katsel.

Nii nähtub allkirjalehelt, et kohtu käskjalg on teinud ebaõnnestunud kättetoimetamiskatsed

LJUBOV GENRIHSONenrihoni elukoha aadressile 23.03.2019 kell 21.44, 26.03.2019 kell

07.55, 05.04.2019 kell 18.26, 10.04.2019.a kell 07.48, 11.04.2019.a kell 21.00, 16.04.2019

kolmel korral kell 20.10 (lihtpostiga kutse akna vahelt tuppa visatud), kell 22.07 ja kell 23.02,

18.04.2019 kell 07.58. Kohtukutse õnnestus LJUBOV GENRIHSONile kätte toimetada alles

21.04.209.a kell 22.11 (XXIX kd tl 104).

Tegelikkuses on kohtutoimikus selliseid kättetoimetamisteatisi mitmeid, kus LJUBOV

GENRIHSON hoolimata tema suhtes kohaldatud tõkendist, ei ole erinevatel nädalapäevadel,

kellaaegadel oma elukohas kohtu käskjalale kättesaadav, või kus ta keeldub dokumente vastu

võtmast, kuid see konkreetne näide on neist kõige markantsem. Kohtu hinnangul on süüdistatav

LJUBOV GENRIHSON alates 2018.aasta jaanuarist teinud järjekindlalt pingutusi

kohtudokumentide, sh kutsete, ekspertiisiaktide, määruste tõlgete vastuvõtmise vältimiseks,

selle xxxxlt on kohtul alust väita, et kirjeldatud viisil käitumine näitab süüdistatava soovi

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või siis menetluse kohast kulgemist igakülgselt

takistada.

Ainuüksi

selle

konkreetse

kohtuistungite

perioodi

jaoks

ettenähtud

kohtukutsete

kättetoimetamise keerulisus (XXIX kd tl 104) näitab kohtu hinnangul üheselt, et süüdistatav

LJUBOV GENRIHSON, kes paljudes avaldustes on väitnud, et ta on „parandamatult raskelt

haigestunud I grupi invaliid, 100-%-lise töövõimetusega pensionär“, ei viibi päevade kaupa, ei

varahommikuti ega ka hilisõhtuti kodus, temale kutsete kättetoimetamiseks peab kohtu käskjalg

olema leidlik, käima kohtukutseid kätte toimetamas erinevatel kellaaegadel, peitmas ennast

isiku eest, et mitte näidata end teda kohapeal ootamas, ronides mööda prügikaste, et visata

lihtkirjaga kutseid nt lahtisest aknast sisse jne. See on asja arutava kohtuniku

mitmekümneaastase kohtupraktika jooksul täiesti esimene kord, kui kohtumenetlusele allutatud

isik, kelle tervis on tema enda sõnade kohaselt väidetavalt väga halb, teeb enda tabamise

igapäevaste meetoditega võimatuks.

Kuna 21.04.2019.a ei õnnestunud LJUBOV GENRIHSONil kohtukutse kättesaamist vältida,

siis taotles süüdistatav ka sel korral kohtuistungite edasilükkamist, edastades käsikirjalise

avalduse manusena kohtule meiliaadressilt xxxx 23.04.2019.a kell 08.36 ( XXIX kd tl 114a),

millele täiendavalt saabus M L meiliaadressilt xxxx väljavõte haigusloost (XXIX kd tl 117-

118), millest nähtuvad kohtuistungitele eelnevatel päevadel märkimisväärselt kõrged

vererõhunäidud: 18.04.2019 RR 520(sic!)/130 mm/Hg; 22.04.2019.a 300/140 mm/Hg ja

23.04.2019.a 250/140 mm/Hg.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 23.aprillil 2019.a toimunud istungil taotles prokurör

Evelin Ansip-Kukk, et kohus kohaldaks süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi suhtes

tõkendiks vahistamist. Prokuröri hinnangul oli selge, et süüdistatav hoiab kohtulikust

uurimisest kõrvale, kutsudes enne istungite algust endale kiirabi. Mõlemast ekspertiisiaktist on

näha, et LJUBOV GENRIHSONi suurim probleem on see, et ta ei tarvita regulaarselt ravimeid

ja ei jälgi seega ravijuhiseid. Eksperdid on öelnud, et kui isik tarvitaks ravimeid, siis oleks tema

vererõhu näidud stabiilsed, tema tervislik seisund ei takista tal kohtuistungil osaleda ega

karistust kanda.

Sellest tulenevalt taotles prokurör vahistamise kohaldamist, isik eirab ravijuhiseid, on hoidnud

üle aasta kõrvale kohtumenetlusest. Süüdistatav jätab tahtlikult ravimid võtmata, seetõttu

tõuseb tema vererõhk enne istungeid veelgi, mis võimaldab tal kutsuda kiirabi, et saada kohtu

jaoks vajalikku tõendit. Prokuröri hinnangul on see olnud süstemaatiline ja tahtlik tegevus

süüdistatava poolt ning selliselt viib ta ennast ise seisundisse, mis takistab tal osaleda

kohtumenetluses.

Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi kaitsja advokaat Mihke Caver vaidles prokuröri

taotlusele vastu. Kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et ka istungite vaheajal on LJUBOV

GENRIHSON pöördunud arsti poole, mitte ainult vahetult enne kohtuistungeid mitmel korral,

see on märkimisväärne, et ta vajab arstiabi ka istungite vahelisel ajal. Ei saa öelda, et arstiabi

saamine oleks käsitletav isiku poolt kohtuistungitest kõrvalehoidumisega.

Kohtumäärusega 29.04.2019.a jättis Harju Maakohus prokuratuuri taotluse rahuldamata,

põhjendades seda lühidalt järgnevalt. Kohus tuvastas LJUBOV GENRIHSONi tegevuses

põhjendatud kuriteokahtluse vahistamise eeldusena ja tuvastas ka seda, et LJUBOV

GENRIHSONi meditsiinidokumendid ja tema suhtes teostatud kaks kohtuarstlikku ekspertiisi

kinnitavad, et süüdistatav viib end tahtlikult seisundisse, kus tal pole võimalik

kriminaalmenetluses osaleda ja selline käitumine võib kujutada endast kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumist ehk vahistamisalust KrMS § 130 lg 2 mõttes. Vaatamata vahistamisaluse

esinemisele leidis kohus, et süüdistatava vahi alla võtmine ei tagaks tema osavõttu

kohtumenetlusest, mistõttu ei ole tõkendi kohaldamine põhjendatud ja prokuröri taotlus jääb

rahuldamata. Kohus viitas, et põhiseaduse § 10 kohaselt on süüdistataval õigus kehalisele

puutumatusele ja õigus ise vabalt otsustada, kas ta ravib ennast või mitte ning õigus seada

selliselt oma elu ohtu. Kohus ei saa kriminaalmenetluse tagamiseks kohustada süüdistatavat

ravimeid võtma. Lisaks märkis kohus, et ka vahi all viibides keeldus süüdistatav ravist. Muu

hulgas nähtub ravidokumentidest, et süüdistatav peitis ravimeid ja sülitas neid välja. Seega ei

tagaks ka vahi all viibimine, et süüdistatav järgiks ravijuhist ning ta võiks olla seisundis, mis

võimaldaks kohtuistungeid tema osalusel läbi viia.

Selle määruse vaidlustas prokurör, esitades määruskaebuse 08.05.2019.a.

03.05.2019 laekus Harju Maakohtule LJUBOV GENRIHSONi taotlus kohtu 29.04.2019.a

määruse tõlkimiseks vene keelde (KIS dokument nr 246), tõlge valmis 13.05.2019 (KIS

dokument nr 255). Vahepeal üritas Harju Maakohus kriminaalasja kohtuliku arutamisega

jätkata, määrates kohtuistungi 20.maiks 2019.a.

Nimetatud kuupäeval süüdistatav LJUBOV GENRIHSON kohtuistungile ei ilmunud, kohtule

esitatud kiirabikaardist (XXX kd tl 10) nähtub, et 20.05.2019.a kell 09.47 sai kiirabi väljakutse

aadressile xxxx, kus viibis LJUBOV GENRIHSON, kes kaebas kõrge vererõhu üle.

Anamneesist nähtub, et isik tuli just pereõe juurest, kus mõõdeti RR 295/150 mm/Hg, juba

tagasiteel taksos hakkas halb. Taustaks kohtuprotsess, tunneb selles põhjust. Vererõhu alanedes

enesetunne selgelt paraneb, ei soovi kindlameelselt haiglasse, patsiendi jaoks heaolu RR 180-

200/… mm/Hg, enesetunne siis hea, kõrgenemist ei taju. Patsiendil mõõdetud kiirabi poolt

kahel korral vererõhku, kell 10.01 240/140 mm/Hg ja kell 10.25 195/115 mm/Hg, kell 10.07

manustatud ravimina perifeersesse veeni süstena 25 mg süstelahus labetalool. Patsient keeldus

hospitaliseerimisest.

Samaks kuupäevaks so 20.05.2019.a oli määratud kohtuistung ka määruskaebemenetluses

Tallinna Ringkonnakohtus, mis lükati edasi põhjusel, et määruskaebe tähtaeg ei ole läbi, kuna

süüdistatav LJUBOV GENRIHSON ei olnud kätte saanud Harju Maakohtu Tallinna

Kohtumaja 29.04.2019.a määruse tõlget vene keelde.

Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi süsteemset ja läbimõeldud tegevust kohtumenetluse

vältimisel kinnitab tema käitumine ringkonnakohtu määruskaebusmenetluse ajal, mille on

tuvastanud Tallinna Ringkonnakohus oma 05.06.2019.a määruse punktis 18.4. Nii on

ringkonnakohus seisukohal, et LJUBOV GENRIHSON loob kohtumenetluse kulgemisele

tahtlikult tõrkeid. Nimelt, 20.05.2019 kella 9 ajal ilmus süüdistatav Tallinna Ringkonnakohtu

kantseleisse, et anda enne kell 10.00 algavat istungit üle taotlus istungi edasilükkamiseks

terviseseisundi tõttu, samuti taotluse prokuröri määruskaebuse saamiseks. Kuna samal päeval

pidi toimuma istung ka maakohtus, esitas süüdistatav maakohtule samasisulise taotluse ning

elektrooniliselt kella 9 ajal perearsti tõendi, mille kohaselt mõõdeti tal samal hommikul kõrged

vererõhunäitajad, s.o 295/110 mg/Hg. Maakohtu 20.05.2019 istungiprotokollist nähtuvalt

selgitas süüdistatava kaitsja istungil, et veidi enne kella 10 hommikul helistas talle süüdistatav,

kurtis terviseseisundi üle, selgitas, et kohtusse ei õnnestu ilmuda, ootab kodus kiirabi. Seega

käis LJUBOV GENRIHSON 20.05.2019 enne kella 10 perearstil xxxx tänaval (seal asub

tõendis märgitud xxxx perearstikeskus), kõrgete vererõhunäitajatega xxxx asuvas

ringkonnakohtu kantseleis istungi edasilükkamist ja prokuröri kaebust taotlemas ning jõudis

veel koju (xxxx), kuhu kutsus kiirabi. Nii liikus süüdistatav kõrgete vererõhunäitajatega

20.05.2019 hommikul enne kohtuistungeid ühest xxxx osast teise, hankimaks arstitõendeid,

esitamaks kohtutele taotlusi, kutsumaks kiirabi (vt Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 18.4

XXXI kd tl 62 pöördel).

Harju Maakohtul õnnestus LJUBOV GENRIHSONile 29.04.2019.a kohtumääruse tõlge

edastada 20.05.2019.a, kuna kohus, saades kaitsja käest kell 10.00 alanud istungil teada, et

LJUBOV GENRIHSON ootab kodus kiirabi, korraldas vahetult pärast kohtuistungi

edasilükkamist tõlke kättetoimetamise LJUBOV GENRIHSONi elukoha aadressil kohtuistungi

sekretäri poolt isiklikult enne, kui LJUBOV GENRIHSON jõuab kodunt lahkuda, samuti

edastati talle sekretäri poolt suuline kutse 10.06.2019.a kohtuistungile (XXX kd tl 7).

Tallinna Ringkonnakohtus 04.06.2019.a toimuva pidanud istungile LJUBOV GENRIHSON ei

ilmunud, taotles istungi edasilükkamist tervisliku seisundi tõttu (XXXI kd tl 55) ja esitades

perearsti raviloo väljavõtte selles, et 04.06.2019.a on tal mõõdetud vererõhku 255/146 mm/Hg

(XXXI kd tl 53)

Tallinna Ringkonnakohtu 5.06.2019.a määrusega jäeti küll Harju Maakohtu 29.04.2019.a

määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus viitas

puudustele maakohtu vaidlustatud määruses ning andis maakohtule juhiseid, kuidas selle

kriminaalasja arutamisega edasi minna.

Kohtukolleegium nõustus maakohtuga selles, et menetluse käiku kajastavad kohtuistungite

protokollid, süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi haigusloo andmed, kaks kohtuarstlikku

ekspertiisi annavad selgelt tunnistust, et süüdistatav viib end tahtlikult kohtuistungite ajaks

tervislikku seisundisse, mille tõttu ta pole võimeline neil osalema (määruse p 18). Samuti

nõustus ringkonnakohus maakohtu väitega selles, et süüdistatav ei võta ravimeid vastavalt

raviskeemile, seades nõnda oma elu ja tervise teadlikult ohtu (määruse p 18.2).

Samas leidis ringkonnakohus, et süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi käitumist ei ole

põhjendatud käsitleda vahistamisaluse raamides ehk kohtumenetlusest kõrvalehoidumisena

nagu maakohus ja prokurör seda on teinud. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või

pakkumineku oht vahistamisalusena on otseselt seotud vajadusega tagada kriminaalmenetluse

toimetamine, s.o isiku kättesaadavus tema suhtes menetluse läbiviimiseks (Kriminaalmenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura,

2012, § 130, p 5.2.1). LJUBOV GENRIHSONil on Eestis kindel elukoht (xxxx) ja arvestades,

et eri aegadel on talle õnnestunud seal kohtudokumente üle anda, viimati 20.05.2019, võib väita,

et ta viibib seal tegelikult alaliselt. Süüdistatav esitab kohtutele aktiivselt taotlusi, avaldusi ning

suhtleb oma seisukohtade kohtule teatavakstegemiseks kaitsjaga. Seeläbi on L.GENRIHSONi

kohalolu kriminaalmenetluses selgelt tajutav. Arvestades süüdistatavat iseloomustavaid

andmeid ja tema käitumist kohtumenetluses kogumis, on süüdistatava käitumine võtnud

õigusemõistmise takistamise mõõtmed. LJUBOV GENRIHSON on vajadusel valmis takistama

kohtupidamist enda elu ja tervise ohtu seadmise hinnaga (XXXI kd tl 63; määruse punkt 19).

Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määruse punktides 21.-21.2 antakse Harju Maakohtule juhised,

kuidas selles kriminaalasja menetlusega jätkata, et mitte minna vastuollu KrMS §-ga 151:

„Kohtukolleegium

leiab,

et

lähtepunktina

on

asjakohane

juhinduda

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-86-14 esitatud seisukohtadest. Viidatud kriminaalasjas oli

tegemist olukorraga, kus kohtupidamine toimus juriidilisest isikust süüdistatava suhtes, kellel

puudus KrMS § 36 tähenduses pädev esindaja. Kõrgeim kohus leidis, et olukorras, kus

juriidilise isiku pädev organ ei ole juhatuse liiget või liikmeid valinud ja kohus tuvastab, et

selliselt on toimitud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil, ning süüdistatava

kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja temata on kohtulik arutamine võimalik,

võib analoogiat aluseks võttes KrMS § 269 lg 2 p 2 järgi kriminaalasja erandlikult arutada

juriidilisest isikust süüdistatava osavõtuta (p 17). Kaalutlused, millele Riigikohus tugines, olid

ühelt poolt isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures

ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist

(p 17.1). Riik on taganud L.GENRIHSONile õiguse end kaitsta ja viibida enda kohtuasja

arutamise juures ja seda kokkuvõttes määral, mis on viinud nende õiguste kuritarvitamiseni

tema poolt. Kuigi L.GENRIHSON realiseerib kaitseõigust kõiksugu taotluste esitamisega, ei

ole ta nende taotluste lahendamise tulemustest huvitatud. Lisaks on L.GENRIHSON kestvalt

positsioonil, et ta soovib võtta osa kohtumenetlusest. Samas muudab süüdistatav end pikemat

aega tahtlikult kohtukõlbmatuks. Nii kasutab L.GENRIHSON talle riigi poolt tagatavaid õigusi

selleks, et kohtupidamist tema üle ei toimuks. Menetlusökonoomika ja avalik huvi on

kaalutlused, mille osatähtsus on L.GENRIHSONi kriminaalasjas taandunud miinimumini.

Riigikohus selgitas samas lahendis, et riik ei peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik

muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Kujunenud

olukorras tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud

süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm (vt RKKKm 3-1-1-86-14, p 17.1,

RKKKm 3-1-1-30-04, p 10.3). Kõnealused Riigikohtu seisukohad on KrMS § 269 lg-s 2

sätestatu tõlgendamisel KrMS § 2 lg 4 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse allikaks.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul, kui kohtul, kes vastutab kohtumenetluse ühtse

tervikuna arutamise ja võimalikult kiire lahendini jõudmise eest, viivitamatult pöörduda

eelnevalt käsitletud Riigikohtu seisukohtadest tuleneva huvide tasakaalustamise meetme, s.o

KrMS § 269 lg 2 poole. Arvestades, et süüdistatava käitumine õigusemõistmise takistamisel on

muutunud kontrollimatuks ja maakohtule KrMS §-s 151 kehtivat kohustust, on kohtuasja

arutamine süüdistatava L.GENRIHSONita muutunud vältimatuks.

Võttes aluseks Riigikohtu lahendi 3-1-1-86-14 p-s 17 esitatud seisukohti ja analoogiat KrMS §

269 lg 2 p-ga 2, tuleneb maakohtu ja prokuröri seisukohtadest, et esineb erandlik alus

kohtumenetluse jätkamiseks ilma L.GENRIHSONita. Nimelt tuleneb nii vaidlustatud määruse

kui määruskaebuse seisukohtadest, et L.GENRIHSONi käitumine kohtumenetluses on

arvestatav kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena ja kohus on teinud mõistlikke pingutusi

süüdistatava kohtusse kutsumiseks. Viimatimärgitud eelduse sisustamisel tasub arvestada ka

pingutusi, mida tegi ringkonnakohus süüdistatava kaasamiseks määruskaebusmenetlusse. Kui

käsitleda L.GENRIHSONi käitumist koguni õigusemõistmise takistamisena, milleks see

ringkonnakohtu hinnangul on, esineb alus kohtumenetluse jätkamiseks L.GENRIHSONita

KrMS § 269 lg 2 p 3 näol.

KrMS § 269 lg 1 p 3 kohaselt võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui pärast

kohtuistungil ülekuulamist on süüdistatav viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu

kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Ringkonnakohtu

hinnangul on põhjendatud lugeda, et olukorras, kus süüdistatav on asunud kohtumenetluses

õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist kohtulikul

uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega, on süüdistatav sisuliselt

keeldunud KrMS § 294 p 1 tähenduses ütluste andmisest kohtuistungil. KrMS § 294 p 1

kohaselt, kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus

kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses

menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui

süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Seega on asja menetleval maakohtul

kohtumenetluse poole taotlusel alust KrMS § 294 p 1 kohaselt jätkata kohtumenetlust

süüdistatavat vahetult kohtus üle kuulamata ja tuginedes tema kohtueelses menetluses antud

ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb viidatud õigusnormide koosmõjust, et erandlikult

on võimalik arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta ka siis, kui kohtumenetluses on KrMS

§ 294 p 1 korras tõendina vastu võetud, avaldatud ja uuritud süüdistatava kohtueelses

menetluses antud ütlusi. Sellisel juhul süüdistatava vahetut ülekuulamist kohtumenetluses enam

ei toimu, kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega on täidetud KrMS § 269 lg 2 p 3

süüdistatava ülekuulamise tingimus.“

Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määrus jõustus 26.08.2019.a, kui Riigikohtu

kriminaalkolleegium

jättis

menetlusse

võtmata

LJUBOV

GENRIHSONi

kaitsja

vandeadvokaadi abi Rein Laidi määruskaebuse (XXXI kd tl 120).

Menetlus Harju Maakohtus jätkus kohtuistungiga 10.06.2019.a. Nimetatud kuupäeva

hommikul kell 08.24 edastati kohtule meiliaadressilt xxxx .jpg failina väljavõte LJUBOV

GENRIHSONi raviloost, millest nähtub, et pereõde on 10.06.2019 kontrollinud vererõhku,

saades tulemuseks 250/160 (mm/Hg) (XXX kd tl 11-12). Samal kuupäeval kell 08.56 edastati

kohtule meiliaadressilt xxxx kaks .jgp faili – esimesena sama väljavõte raviloost, mis eelnevalt

refereeritud ning teisena foto LJUBOV GENRIHSONi käsikirjalisest avaldusest, milles ta

teatab, et sooviks osaleda kohtuistungil, kuid tema tervis ei võimalda seda (XXX kd tl 13-16).

10.06.2019.a istungil lükkas kohus istungid edasi kuni 17.-18.09.2019 ja 29.-30.10.2019.a.

(XXX kd tl 17-19).

17.09.2019.a kohtuistungile LJUBOV GENRIHSON taas ei ilmunud, kohtule esitati tõend, et

pereõde on nimetatud kuupäeval mõõtnud vererõhuks 254/160 (mm/HG) (XXX kd tl 56).

18.09.2019.a kohtuistungil tegi kohus protokollilise määruse, arvestades Tallinna

Ringkonnakohtu määruse punktides 21.-21.2 antud juhiseid, millega jätkas asja lahendamist

ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta (XXX kd tl 59).

Sellele määrusele esitas määruskaebuse süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi kaitsja

vandeadvokaat Mihkel Gaver (KIS dokument nr 337), kuid kohus ei ole seda kaebust

ringkonnakohtule edastanud, kuna vaidlustati protokollilist määrust, mida ei saa vaidlustada

määruskaebemenetluse korras, vaid mida tuleb vaidlustada apellatsioonimenetluses.

Eelnevat kokku võttes märgib kohus, et kuigi kaitsja on rõhutanud, et süüdistatav ei jäta

ravimeid võtmata mitte ainult kohtuistungite ajal, vaid tema haigusloo andmed kinnitavad

erakorraliselt arsti vastuvõttudele pöördumist ja kiirabi kutsumist ka kohtuistungite vahelisel

ajal (vt Ringkonnakohtu 05.06.2019.a määruse punkt 18.3), siis kohtu hinnangul analüüsitud

meditsiinidokumendid seda väidet ei kinnita.

Kohus on eelpool detailselt analüüsinud andmeid süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi

kiirabikutsete ja iseseisvalt SA PERH EMO pöördumiste kohta ajavahemikul 29.01.2018.a kuni

18.09.2019.a. Sellel perioodil on kohtu hinnangul vaid üks pöördumine erakorraliseks raviks,

mis ei ole seostatav istungi toimumise kuupäevaga või istungipäevale eelnevate päevadega. See

on pöördumine PERH EMO osakonda 07.04.2018.a kõrge vererõhu tõttu selgitusega, et

eelmisel õhtul oli olnud väga stressirohke episood (XXVI kd tl 187). Seega on kohtu hinnangul

selgelt tuvastatav, et LJUBOV GENRIHSON viib ennast kohtuistungite toimumise ajaks

tahtlikult tervislikku seisundisse, mille tõttu tal ei ole võimalik kohtuistungitel osaleda, jättes

selleks võtmata ravimid vastavalt raviskeemile, seades oma elu ja tervise teadlikult ohtu ning

istungitelt puudumiseks KrMS § 170 lg 2 p 1 sätestatud mõjuva põhjuse tuvastamiseks kutsub

endale kiirabi või pöördub ise erakorralise meditsiini osakonda.

Alates 18.09.2019.a kuni 19.02.2020 on istungid selles kriminaalasjas toimunud ilma

süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta, kuigi kohus on talle saatnud kohtukutsed

kõikidele kohtuistungitele ning tal on olnud võimalus soovi korral neil osaleda, kuid seda

võimalust süüdistatav LJUBOV GENRIHSON ei ole kasutanud.

Arutades kriminaalasja ilma LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta võttis kohtus prokuratuuri

taotlusel vastu veel kirjalikke tõendeid ja nimelt:

• LJUBOV GENRIHSONi 13.01.2016.a kohtueelsel uurimisel antud ütlused koos fotoga.

• LJUBOV GENRIHSONi 15.12.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokolli koos

fototabeliga.

• LJUBOV GENRIHSONi 10.12.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 09.12.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 02.12.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 23.11.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 17.11.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 10.11.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 28.10.2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• LJUBOV GENRIHSONi 04.10.2016 kahtlustatava ülekuulamise protokoll

• Harju Maakohtu 06.02.2017 kohtuotsus

• Swedbank vastus päringule 17.12.2019

• Sotsiaalkindlustusameti otsus 03.05.2017

• LJUBOV GENRIHSONi tervisekaardi koopia

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Esmalt (I) analüüsib kohus altkäemaksu andmisega seotud episoode, seejärel (II)

variidentiteetide kasutamisega seotud episoode, kolmandaks (III) tähtsa isikliku dokumendi

kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise ning dokumentide võltsimisega seotud

episoode, viimase punktina (IV) kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete

värbamisega seonduvat ning võtab kokku lõplikud kvalifikatsioonid.

I KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (altkäemaksu andmine

isikute grupis ja vähemalt teistkordselt) ja KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 (altkäemaksu

andmisele kihutamine

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises ajavahemikul

05.11.2014 kuni 26.10.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Xxxx teeninduse vanemspetsialist

Ž Rle (endise perekonnanimega K).

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ž R on võetud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

teenistusse xxxx.a ja nimetatud xxxx regionaalosakonna vanemspetsialisti ametikohale (X kd

tl 24), hilisemalt on ta olnud xxxx kodakondsus- ja migratsioonibüroo xxxxx ja Xxxx

teeninduses vanemspetsialisti ametikohal (X kd tl 18-24), teenistusest vabastamise hetkel s.o

29.01.2015 töötas ta xxxx Xxxx teenistuse vanemspetsialistina, tema põhitööks oli

klienditeenindaja-menetleja, põhitöö nr xxxx.

Klienditeenindaja-menetleja ametijuhendis (X kd tl 19-21) on fikseeritud vanemspetsialisti

ametikoha eesmärk, teenistuskohustused ja tulemused, vastutus, õigused jm. Ž R on

ametijuhendiga tutvunud 28.11.2012 ning on kohustunud järgima selle nõudeid ja tingimusi (X

kd tl 22). Ž R ametijuhendi järgi oli tema teenistuskohustuseks mh kodakondsuse ja

elamislubade taotluste vastuvõtmine ja menetlemine ning selle kohustuse täitmiseks oli tal

õigus saada vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada Politsei- ja

Piirivalveameti info- ja teabesüsteeme. Seega Ž R oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning

täitis avalikke ülesandeid.

Ž R on vabastati Politsei- ja Piirivalveameti Xxxx teenistuse vanemspetsialisti ametikohalt

29.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž 29.10.2015.a seisuga oli 9 aastat, 7 kuud

ja 19 päeva (X kd tl 18).

LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse selles, et tema andis O T kaudu pangaülekandega Xxxx

teeninduse vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest

vahenditest vara järgmistel kuupäevadel ja summades: 05.11.2014 100 (sada) €, 22.12.2014

100 (sada) €, 29.12.2014 100 (sada) € ja 31.12.2014 100 (sada) € kokku 400 (nelisada) €

erinevate isikute sh S Š ja A Ai Eesti kodakondsuse taotluste menetlemise eest.

Selles episoodis LJUBOV GENRIHSON end kohtueelsel uurimisel süüdi ei tunnistanud, andis

ütlusi selles, et Ž R küsis raha O Tlt, öeldes, et tal ei ole midagi sünnipäeval lauale panna. Teab,

et O T kandis Žle 100€ üle. Veel kandis ta jõuludeks ja uueks aastaks. O T otsustas raha üle

kanda ja pärast ütles LJUBOV GENRIHSONile, et kandis Žle, oli veel vihane, et Ž temalt raha

küsis (XXXVI kd tl 58).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T selles episoodis ütlusi, et 2014.a

detsembris sai ta LJUBOV GENRIHSONilt ülesande viia politseijaoskonna teenindusse mingid

paberid ja seejärel pidi ta tegema oma arvelduskontolt ülekandeid tema mäletamist mööda kolm

korda 100€ Ž Rle. Ž Rga on pärast seda kokku puutunud veel vaid ühel korral, kui LJUBOV

GENRIHSON ostis Žle mingeid ravimeid ja O T käis neid Ž Rle viimas (XXIV kd tl 182

pöördel). Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.10.2015.a andis O T selles episoodis ütlusi, et ta

on LJUBOV GENRIHSONi ülesandel mitmel korral oma kontolt kandnud raha Ž Rle, kokku

summas 400€. LJUBOV GENRIHSON nimetas seda „preemiaks“ (XXIV kd tl 185).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.11.2015.a kirjeldas O T põhjalikult skeemi, mille järgi

LJUBOV GENRIHSON töötas klientidega ning tema enda, I S, S Zi ja Ž R rolli selles. Kui

klient tellis LJUBOV GENRIHSONi käest EV kodakondsuse või elamisloa, võttis LJUBOV

GENRIHSON kliendi käest isikut tõendava dokumendi koopia. Seejärel palus edastada

elulookirjelduse, haridust tõendava dokumendi, elukoha registreerimise tõendi, töökoha

andmed. Kui inimesel ei olnud Eestis elukohta, siis võis I S ta raha eest enda juurde sisse

registreerida, kui inimesele ei olnud töökohta, siis võis I S raha eest anda kinnituse, et võtab

inimese enda ülalpidamisele. Kui kõik need dokumendid olid korras, siis võttis LJUBOV

GENRIHSON karistusregistri õiendi ja viis kõik need dokumendid vahendaja kaudu Ž Rle, kes

töötas Xxxx tn 4 asuvas politseijaoskonnas. Ž R võttis dokumendid vastu ja väljastas

sellekohase õiendi. Põhiliselt viis Ž Rle dokumente S Z hüüdnimega S, kuna O T tahtis käia

ainult koos reaalse inimesega. Mäletab, et käis koos Mi ja A. Ž R sai nende dokumentide

üleandmise eest raha, mida maksis talle LJUBOV GENRIHSON vahendaja kaudu, kelleks

enamasti oli S Z. Suuremad summad andis LJUBOV GENRIHSON ise Ž Rle üle. Vahepealset

protsessi jälgis PPAs töötanud M, kellega LJUBOV GENRIHSON sai kokku hommikuti, M

hüüdnimeks oli „P“. Kui dokument oli valmis, siis M teatas sellest ja inimene läks koos

vahendajaga dokumenti kätte saama Ž R juurde. Vahendaja võis ka ise ilma kliendita

dokumendi vastu võtta, kuna klient võis Eestis mitte olla. Siis pidi vahendaja andma oma

sõrmejälje. O T sõrmejälg on näiteks antud LJUBOV GENRIHSONi õe A V eest (XXIV kd tl

192).

28.09.2016.a andis O T ütlusi, et 05.11.2014.a kuni 31.12.2014.a episoodis Ž Rle 400€

kandmises tunnistab, et on kuriteo toime pannud, kuid tegi seda LJUBOV GENRIHSONi

ülesandel, kõik asjad, mis ta tegi, olid tema käsul, mitte ühtegi sammu ta ilma LJUBOV

GENRIHSONi nõusolekuta ei teinud (XXIV kd tl 205).

Harju Maakohtus 10.07.2017.a toimunud istungil keeldus Ž R ütluste andmisest ja kohus

avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kahtlustatavana

ülekuulamisel 28.10.2015.a Ž R end selles episoodis süüdi ei tunnistanud, andes ütlusi selles,

et O T tütar J B oli talle võlgu 400€ ja see summa, mis talle 2014 novembris – detsembris arvele

kanti, oli temale teadaolevalt võla tagasimakse (XXIV kd tl 105).

Selles episoodis on kõikide isikuliste tõendiallikate versioon sündmusest erinev, kohtu

hinnangul on eluliselt kõige usutavam O T poolt räägitu. Nii nähtub kohtule esitatud tõenditest,

et Ž R töötas LJUBOV GENRIHSONi heaks juba alates 2013.a märtsist, mil ta hakkas

vormistama tema kliente. Algul tasust juttu ei olnud, sai kingitusi, kuid 2013.a sügisel sai

esimese ümbriku, mille sees oli 40€, iga kliendi eest sai Ž R mingi summa, kas 20€ või 30€

(XXIV kd tl 90). Ž Rle tasu maksmise kohta tema poolt osutatud teenete eest taotluste

menetlemisel on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud nii LJUBOV GENRIHSON, O T, kui ka

S Z. O T on kinnitanud, et tegi Ž Rle ülekandeid LJUBOV GENRIHSONi käsul. Seda, et see

oleks olnud tütre eest võla tagastamine, pole ta maininud ühelgi ülekuulamisel, kuigi selline

versioon oleks olnud kõige kasulikum just temale endale, sest seeläbi oleks ta võinud vältida

enda süüstamist vähemalt selles episoodis. Kui selline võlg oleks tõepoolest eksisteerinud ning

tütre võla tagasimakse Ž Rle oleks toimunud läbi O T, siis oleks O T seda kahtlustatavana

ülekuulamisel kindlasti rääkinud. Kohtu hinnangul on O T ütlustega tõendatud, et 2014.a

jõulude ja aastavahetuse perioodil tahtis xxxx juht LJUBOV GENRIHSON tema heaks juba

aasta töötavale politseiametnikule maksta altkäemaksuks lisaks igapäevastele väikestele

summadele veel 400€, mida ta nimetas preemiaks, selleks andis LJUBOV GENRIHSON käsu

O Tle, et too kannaks selle summa Ž Rle üle oma arveldusarvelt, mida O T ka tegi. Seega jätab

kohus LJUBOV GENRIHSONi ütlused osas, milles need ei haaku O T ütlustega, ehk selles, et

initsiatiiv raha küsida tuli Ž Rlt ja O T maksis talle oma vahendite arvelt ning Ž R ütlused osas,

et tegemist oli 400€ näol võla tagasimaksega, tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärsed.

Edasi süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 28.04.2015 kella

11.31 ajal, 04.05.2015 kella 10.07 ajal, 08.05.2015 kella 10.20 ajal, 06.07.2015 kella 09.45 ajal,

04.08.2015 kella 11.42 ajal, 10.08.2015 kella 11.34 ajal, 18.09.2015 kella 12.10 ajal,

02.09.2015 kella 09.56 ajal, 16.10.2015 kella 10.14 ajal ja 26.10.2015 kella 10.18 ajal xxxx

aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis teeninduslaua nr xxxx taga S Zi kaudu kuritegelikul

teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 260

(kakssada kuuskümmend) € ehk vähemalt 20 (kakskümmend) € iga Xxxx teeninduses käigu

eest, sealhulgas 10.08.2015 50 (viiskümmend) € ja 18.09.2015 50 (viiskümmend) € erinevate

isikute taotluste menetlemise eest.

Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on andnud ütlusi selles, et ta teab, et I S,

S Z ja O T ei ole kunagi Xxxx teenindussaalis Ž Rle raha andnud. S Z ükskord proovis, aga tuli

tagasi ja ütles, et ei hakka seda tegema, seal on kaamerad (XXXVI kd tl 59). Kahtlustatavana

ülekuulamisel 23.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et A Pi asjus käis Xxxx

tänaval Ž R juures S Z, võis olla nii, et sel päeval, kui Ž R taotluse vastu võttis, anti talle raha.

Need inimesed, kes teeninduses käisid leppisid kokku, et ei anna Ž Rle Pi asjas enne raha, kui

ta midagi teinud ei ole (XXXVI kd tl 42-43). A.Ki, V.Vi ja S. Volkovi taotlused andis ta sisse

arvatavasti S Zi kaudu. Ühel korral oli nii, et ta ütles S Zile, et ta annaks Ž Rle 20€, Z keeras

raha paberi sisse, kuid tõi tagasi ja ütles, et tema ei hakka niimoodi raha andma. Rohkem ei ole

ta S Zile rahaga ümbrikke ega paberilipikuid Ž Rle edasiandmiseks andnud (XXXVI kd tl 46).

Viimasel kahtlustatavana ülekuulamisel 04.10.2016 võttis LJUBOV GENRIHSON omaks, et

on ajavahemikul 28.04.2015 kuni 28.10.2015.a S Zi kaudu andnud Ž Rle altkäemaksu 260€

(XXXVI kd tl 181).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ž R ütlusi selles, et varasemalt tõi talle

LJUBOV GENRIHSONi kliente I S, kuid mingi aeg 2015.a ei näinud ta I St 5-6 kuud, sel ajal

käis I S asemel prillidega lokkis juustega mees, kelle nime ta ei tea, kuid kelle hüüdnimi oli S.

Mees tõi kliendi kohale, kahtlustatav vormistas paberid ja reeglina sai ümbrikus mingi summa

20€ või 30€ korraga iga kliendi eest. Kinnitas, et temale kahtlustuses esitatud episoodid

vastavad tegelikkusele (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž

R ütlusi selles, et vahest olid ümbrikutes ka Kaubamaja kinkekaardid umbes 20€ väärtuses, 20€

oli kindlasti igal korral ümbrikus, kui S Z need talle andis. Algselt arvas, et see raha on tänu

klientidelt, kes arvasid, et nii saab asju kiirendada, mingil hetkel sai aru, et S käib Xxxx

teeninduses tema juures LJUBOV GENRIHSONi asjus (XXIV kd tl 105).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis S Z ütlusi selles, et ta oli L jooksupoiss, kuna

oli talle võlgu. Oskas eesti keelt, seepärast palus LJUBOV GENRIHSON tal hakata Eesti

kodakondsuse taotluse ankeete täitma. 2015.a hakkas käima Xxxx teeninduses Ž R juures.

LJUBOV GENRIHSON andis talle lipikuid isikuandmetega ja juhatas ta Ž juurde, kes vaatas

arvutist andmeid, kirjutas need paberilipikute peale ja tema andis need hiljem LJUBOV

GENRIHSONile. LJUBOV GENRIHSON palus tal minna Xxxx teenindusse koos kliendiga,

kui oli midagi vaja kirjutada, siis tema kirjutas. Kui klienti ei olnud kaasas, siis paaril korral

võltsis kliendi allkirja. Mõnikord andis LJUBOV GENRIHSON koos dokumentidega ka

ümbriku ja ütles, et ta annaks selle koos dokumentidega Žle üle, ta aimas, et seal sees on raha.

LJUBOV GENRIHSON pani ka tema juuresolekul raha ümbrikusse, kas 20€ või 50€, misjärel

ta läks teenindusse ja andis selle Žle üle. Tema käis Ž juures EV kodakondsuse taotlustega

seoses nii kliendiga, kui ka ilma. Täitis dokumente, materjalid sai L käest (töökoha andmed,

aadress, passi koopia, hariduse dokument). L palus, et ta viiks dokumendid ära, täidaks need Ž

juures ja Ž võtab vastu. Ei mäleta, kas 28.04.2015 ja 04.05.2015.a andis Ž Rle ümbriku, aga

mõnikord andis. Nimedest meenub I. N, O. L, L. T, V. P, A J, A. Aov, A.K. V.V ei tulnud

kohale, S Z esitas tema eest ankeedi ja võltsis tema allkirja. D.M tahtis saada ID-kaarti, ta

registreeriti I S juurde xxxx sisse (XXIV kd tl 168-169). Kahtlustatavana ülekuulamisel

30.09.2016.a andis S Z ütlusi selles, et mõnikord ta teadis, kui palju ümbrikus (raha) oli,

teinekord mitte. Ümbrikus oli enamasti 20€, ümbriku sai LJUBOV GENRIHSONi käest, kes

ootas sellal, kui ta Xxxx teeninduses käis, oma autos Xxxx (XXIV kd tl 179).

Asitõendi vaatlusprotokollis 05.06.2015.a (V kd tl 8-19 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx . Kõigil salvestustel on näha Ž R

töölaud, salvestused on erinevatest kuupäevadest. 28.04.2015.a kell 11.29 tuleb tema töölaua

juurde S Z, kellel on käes erinevad paberid, mille ta asetab lauale, samuti on tal käes ID-kaardi

suurune dokument, mille Ž R võtab enda kätte ning hakkab seejärel kasutama andmebaasi

UUSIS. Kell 11.31 võtab S Z Ž R ette lükatud paberitest ühe ära ja ühe jätab lauale. Parema

käega annab Ž R tagasi ID-kaardi suuruse dokumendi ja vasaku käe paneb paberile, mille S Z

lauale jättis. Paneb selle paberi laua alla riiulile, toimetab edasi, pannes Zilt saadud kokku

volditud paberi vihiku vahele. Kell 11.32 avab Ž R vihiku, voldib paberi lahti ning tõstab

roosakat tooni eseme sealt välja ja paneb vihiku vahele tagasi, visates volditud paberi

prügikasti.

Logifailidest on näha 28.04.2015 kell 11.30 töötles Ž R UUSIS programmis I Ni andmeid

(XXXII kd tl 97).

Järgmine vaadeldud salvestis selles protokollis on 04.05.2015.a ajavahemikul kella 10.02,59

kuni 10.08,59. Kell 10.03 tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes hoiab vasakus käes ID-kaardi

suurust dokumenti, paremas käes rahakotti ja valget paberit. ID-kaardi suuruse dokumendi

annab S Z Ž R kätte, kes hakkab arvuti taga töötama, trükkides klaviatuuri numbriklahvidel.

Salvestusest on näha, kuidas kell 10.04 Ž R liigub ringi andmebaasis, kust näeb isikute fotosid,

vaatab I Ni andmeid. Seejärel avab MISP portaali ning karistusregistri ja teostab päringu. Kella

10.07 ajal liigutab Z pastakaga väikest valget paberit, mis tal koos rahakotiga kaasas oli, Ž R

poole, kes selle vasaku käega vastu võtab, pannes sellele peale A4 paberi ja võtab mõlemad

laualt nii, et ainult A4 paber on kaamera vaateväljas. Kell 10.08 on näha kuidas Ž R paneb Zilt

saadud paberi laua riiulil olevasse sinisesse dokumendikasti. Järgmine salvestis kajastab sama

kuupäeva ja kohta, kella 12.28 võtab Ž R Zilt saadud valget värvi paberi ja surub selle endale

pihku ning lahkub töökohalt.

Logifailidest on näha 04.05.2015 kell 10.04 töötles Ž R UUSIS programmis I Ni andmeid

(XXXII kd tl 98).

Asitõendi vaatlusprotokollis 10.06.2015.a (V kd tl 20-28 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 08.05.2015 kella 09.38-09.57. Ž R töölaua juurde tuleb kell 09.39 S Z, kellel on kaasas

A4 suuruses paberid, kirjutab midagi tema ees olevatele paberitele, Ž R töötab andmebaasis.

Kell 10.08 annab S Z Ž R kätte kaks ID-kaardi suurust dokumenti, misjärel Ž R trükib sisse

numbreid ja jätkab töötamist andmebaasis UUSIS. Kell 10.20 paneb S Z käe A4 paberite

vahele, libistab sealt välja ühe valge kokkumurtud paberi, lükkab selle vastaku käega Ž R poole,

kes omakorda libistab selle paberi vasaku käega enda ees olevate A4 paberite alla. Hiljem võtab

Ž R Zilt saadud paberi, teeb sellega midagi laua all, seejärel tõuseb laua tagant püsti, vasak käsi

rusikasse surutud, paremas käes ID-kaardi sarnane ese (V kd tl 24).

Logifailidest on näha 08.05.2015 ajavahemikul 09.39-10.16 töötles Ž R UUSIS programmis O

Li ja S Š andmeid (XXXII kd tl 99).

Asitõendi vaatlusprotokollis 10.07.2015.a (V kd tl 50-52 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

06.07.2015.a kella 09.27 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes hoiab käes kilekaante vahel A4

mõõdus pabereid, millest osa annab Ž R kätte, kes hakkab töötlema andmeid infosüsteemis

UUSIS, seejärel ka MISPis ja Karistusregistris. Edasi vahetavad nad pabereid, S Z annab Ž Rle

kaks ID-kaardi suurust dokumente, pärast mida töötab Ž R taas andmebaasides. Kell 09.45

võtab S Z laual olevalt brošüürilt mobiiltelefoni ning keerab brošüüri teistpidi. Ž R võtab S Zi

poolt lauale jäetud brošüüri enda kätte ning tõstab selle sahtlite kohal olevasse sinisesse

dokumendikasti. S Z lahkub. Salvestus jätkub kell 10.55, kui Ž R võtab dokumendikastist

brošüüri, tõstab selle endast paremale poole, mis jääb kaamera vaateulatusest välja, kell 10.56

võtab paremalt poolt hulga pabereid ja lahkub töölaua tagant.

Logifailidest on näha 06.07.2015 ajavahemikul 09.29-09.41 töötles Ž R UUSIS programmis

isikukoodidega xxxx, xxxx (L T), xxxx (O K) ja xxxx (N L) seotud isikute andmeid (XXXII kd

tl 101).

Asitõendi vaatlusprotokollis 14.08.2015.a (V kd tl 60-65 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

04.08.2015.a kella 11.40 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes hoiab käes mobiiltelefoni, rahakotti

ja pabereid. Paneb paberid Ž R ette ja näitab midagi näpuga. Kell 11.41 tõmbab Ž R paberid

enda poole ja trükib numbriklahvidel, samal ajal on ekraanil avatud andmebaas UUSIS. Kui Ž

R on klaviatuuril ära trükkinud, võtab S Z paberid tagasi ning jätab ühe väikese paberi lauale Ž

R ette. Kell 11.42 võtab Ž R väikese paberi ja paneb selle töölaua all olevasse sinisesse

dokumendikasti teiste paberite alla. Seejärel lahkub Ž R mõneks ajaks töölaua tagant ning

naaseb ümbrikuga, mille avab, võtab välja punaste kaantega passi ja paberi, mille annab S Zile,

kes sinna midagi kirjutab. Kell 11.47 lahkub S Z koos saadud passiga. Salvestus jätkub kell

13.13, kui Ž R kohmitseb sinise dokumendikasti juures, kuid ei ole näha, mida ta täpselt teeb,

seejärel lahkub ta oma töölaua tagant, käes mobiiltelefon ja veel mingid esemed.

Logifailidest on näha 04.08.2015 ajavahemikul kell 11.41-11.46 töötles Ž R UUSIS

programmis isikukoodidega xxxx (D M), xxxx ja xxxx seotud isikute andmeid (XXXII kd tl

104).

Asitõendi vaatlusprotokollis 08.09.2015.a (V kd tl 66-76 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

10.08.2015.a kella 10.43 ajal tulevad Ž R laua juurde S Z ja A J. Kohe pärast seda lahkub S Z

töölaua tagant ja teine mees jääb koos Ž Rga töölaua äärde. Ž R võtab laualt Zi poolt lauale

jäetud paberid kilekaante vahelt välja ja hakkab neid läbi vaatama, lükates paberitest eemale

kilekaante vahel olnud ümbriku. Kell 10.44 tuleb S Z tagasi, Ž R töötab andmebaasis, S Z

hakkab täitma pabereid. Kell 11.30 lõpetab Z paberite täitmise ja annab need Ž Rle. Kell 11.34

hakkab Ž R pabereid sorteerima ja neid tumeda peaga mehele tagastama, sh ümbriku, kuid S Z

tõstab ümbriku Ž R poole tagasi, kes selle enda poole tõmbab ja sellele mõned A4 mõõdus

paberid peale paneb. Pärast meeste lahkumist paneb Ž R ümbriku laua sahtlisse. Salvestus

jätkub kell 12.14, kui Ž R sahtel on avatud, ta üritab piiluda ümbrikusse, sealt paistab

punakat/roosakat tooni 10€ sarnane ese. Ž R võtab eseme endale pihku ja viskab ümbriku laua

alla prügikasti.

Logifailidest on näha 10.08.2015 ajavahemikul kell 10.44-11.30 töötles Ž R UUSIS

programmis isikukoodiga xxxx seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 105).

Samas asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka salvestust 02.09.2015.a, kella 09.35 ajal

tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes hoiab käes pabereid. Annab ühe paberi Ž Rle, kes uurib seda.

Kell 09.36 lahkub Ž R töölaua tagant, samal ajal lükkab S Z paberite pealt maha ühe ümbriku,

mis jääb lauale. Ž R naaseb töölaua taha ja hakkab andmebaasis töötama, kell 09.56 hakkab S

Z laua peal olevaid pabereid kokku panema, samal ajal lükates paberi otstega ümbrikku Ž R

poole, kes paneb ümbrikule peale oma käe ja hiljem A4 paberi, misjärel tõstab need sinisesse

dokumendikasti. Kell 09.56 lahkuvad nii Ž R, kui ka S Z laua tagant. Kell 09.08 naaseb Ž R

töölaua juurde ja piilub valgesse ümbrikusse, milles on näha punakat/roosakat tooni 10€

sarnane ese, mille Ž R võtab vasakusse pihku, visates ümbriku prügikasti.

Logifailidest on näha 02.09.2015 ajavahemikul kell 09.40-09.56 töötles Ž R UUSIS

programmis isikukoodidega xxxx (A P), xxxx (A A), xxxx (O L) ja xxxx seotud isikute andmeid

(XXXII kd tl 107).

Asitõendi vaatlusprotokollis 30.03.2016.a (V kd tl 106-118 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

18.09.2015.a kella 12.10 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, käes erinevad paberid. Ta annab Ž Rle

ühe A4 mõõdus paberi ja ühe väiksema kokku volditud paberi, mille Ž R libistab A4 paberi alla

ning seejärel paneb ta kokkumurtud paberi sinisesse dokumendikasti esimese paberi alla. Edasi

töötab Ž R andmebaasis, samal ajal kirjutab S Z midagi paberitele ja lahkub kell 12.16. Seejärel

Ž R võtab sinisest dokumendikastist kokku murtud paberi vahelt välja rahatähte meenutava

eseme, mis on värvitoonilt 50€ sarnane, surub rahatähe vasakusse kätte, paremaga viskab ära

kokkumurtud paberilehe, paneb rahatähe vesti taskusse ja lahkub oma töölaua tagant.

Asitõendi vaatlusprotokollis 25.11.2015.a (V kd tl 66-76 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

16.10.2015.a kella 09.19 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes tõstab paberid lauale ja hakkab

andma Ž Rle erinevaid pabereid ja isiku fotosid. Ž R hakkab töötama andmebaasides, S Z täidab

pabereid, Ž R käib korduvalt töölaua tagant ära. Kella 10.13 ajal lükkab S Z kokku volditud

paberit Ž R poole, kes võtab sinisest dokumendikastist A4 paberid ja tõstab need kokku volditud

paberile peale ja libistab seejärel kõik dokumendikasti. Kell 10.18 S Z lahkub ja Ž R võtab enda

kätte sinise dokumendikasti ja otsib kokku volditud paberit, mis on kukkunud dokumendikastist

välja riiulile. Ž R paneb selle uuesti sinisesse dokumendikasti teiste paberite vahele. Vahepeal

tuleb S Z uue kliendiga, nad täidavad pabereid. Kell 11.55 ajal hakkab Ž R lahti võtma S Zi

poolt antud paberit, kuid tuleb teine ametnik ja ta katkestab oma tegevuse, hiljem paneb ta

vasaku käe paberite vahele ning tema käes on näha mingit eset.

Asitõendi vaatlusprotokollis 30.03.2016.a (V kd tl 106-118 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R töölaud.

26.10.2015.a kella 09.17, ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, käes paberid. Kell 10.02 tuleb laua

juurde ka O T, kes annab Ž Rle mingid karbid ja lahkub. Kell 10.18 võtab Ž R laualt väikese

ümbriku taolise eseme ning paneb selle enda ees olevate teiste paberite alla ning paneb ümbriku

seejärel sinisesse dokumendikasti, jätkavad tööd, kell 10.27 S Z lahkub, kell 10.37 võtab Ž R

ümbrikust midagi endale peo sisse, ümbriku viskab ära.

Kohtu hinnangul on eelpool refereeritud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud

kuupäevadel andis LJUBOV GENRIHSON S Zi vahendusel Xxxx tn xxxx teeninduses Ž Rle

altkäemaksu, iga kord vähemalt 20€. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV

GENRIHSON ise, kui ka S Z ja Ž R, samuti on S Zi poolt raha üleandmised fikseeritud ka

turvakaamera salvestustega Ž R töökohal Xxxx tn 4. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud,

et kõikidel fikseeritud kordadel on Ž Rle altkäemaksuna üle antud vähemalt 20€, välja arvatud

18.09.2015.a, mil on tuvastatud, et üle anti 50€. Raha üleandmine ei olnud S Zi initsiatiiv, raha,

mis tuli Ž Rle üle anda, sai S Z vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi

käest koos selle isiku dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja Xxxx tn teenindusse

vormistama minna. Nende isikute andmeid töötles Ž R andmebaasides ning kõik need isikud

olid LJUBOV GENRIHSONi juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati

dokumente. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et 10.08.2015.a oleks S Z andnud üle

Ž Rle 50€, sest salvestusest on näha 10€ rahatäht, seega tuleb lugeda tõendatuks, et ka sel päeval

sai Ž R tavapärase 20€ ning seega on ta LJUBOV GENRIHSONilt S Zi vahendusel saanud

altkäemaksu kokku vähemalt 230€, mitte aga 260€ nagu on märgitud süüdistuses.

Veel süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises 27.04.2015 kella 14.28

ajal, 19.08.2015 kella 13.06 ajal, 21.08.2015 kella 14.27 ajal, 14.10.2015 kella 14.59 ajal xxxx

aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis teeninduslaua nr xxxx taga I S kaudu kuritegelikul

teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara kokku summas mitte vähem kui 80

(kaheksakümmend) € ehk vähemalt 20 (kakskümmend) € iga Xxxx teeninduses käigu eest

erinevate isikute taotluste menetlemise eest.

Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on esmalt väitnud, et I S ei ole kunagi

Xxxx teeninduse saalis Ž Rle raha andnud (XXXVI kd tl 59). Kahtlustatavana ülekuulamisel

23.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et 21.08.2015.a episoodis ta ei mäleta, kas

andis I Sle raha kaasa, et anda Ž Rle, ta ei näe põhjust, miks oleks pidanud andma (XXXVI kd

tl 42). 14.10.2015 kohta mäletab täpselt, et sel korral ei andnud I S Ž Rle raha. Sel päeval küsiti

Ž R käest ainult infot, kas A. T ja S. V saavad taotluse esitada, sellise informatsiooni eest Žle

raha ei makstud (XXXVI kd tl 45).

Tunnistajana ülekuulamisel Harju Maakohtus 10.07.2017 toimunud istungil andis I S ütlusi

selles, et on käinud Ž R juures teeninduses infot saamas, on täitnud mõned ülesanded. Käis

LJUBOV GENRIHSONi eest asju ajamas, selle eest tegi L lõunasöögi välja. L maksis talle

selle eest, et ta kulutas oma aega Ž R juures käimisele. Mõnikord on LJUBOV GENRIHSONi

palvel andnud Žle üle valge ümbriku, kuid ta ei tea, mis seal sees oli (XXIV kd tl 43).

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles,

et I S käis juba xxxx maanteel koos LJUBOV GENRIHSONi klientidega ning võis olla

inimene, kes tõi esimese ümbriku rahaga 2013.a sügisel – 40€. Kui teenindus kolis Xxxx

tänavale tõi L ka sinna kliente koos I Sga, kes andis talle korraga 20-40€. Vahepeal I S ei

käinud (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi, et

miinimum raha, mis ta sai, oli 20€ (XXIV kd tl 105).

Asitõendi vaatlusprotokollis 05.06.2015.a (V kd tl 8-19 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Kõigil salvestustel on näha Ž R

töölaud, salvestused on erinevatest kuupäevadest. Esimene salvestis on 27.04.2015

ajavahemikust kella 14.16-14.29. Salvestiselt on näha, kuidas kell 14.17 tuleb Ž R töölaua

juurde I S, kes annab järjest Ž Rle erinevaid pabereid, mille peal on andmed, misjärel Ž R avab

arvutis politsei intraneti ja seejärel töötleb Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee päringute portaali

MISP, sisestades numbreid ja seejärel kirjutab paberitele midagi käsikirjaliselt ja annab need I

Sle tagasi, kes paneb paberid oma käekotti. Kell 14.28,25 on salvestuselt näha, kuidas I S annab

Ž Rle oma käekotist parema käega väikese valge paberi, mille viimane paneb vasaku käega

laual olevate paberite vahele ning sealt edasi riiulile sinise dokumentide kasti peale. Teisest

salvestusest on näha, et samal kuupäeval kella 14.30,20 ajal võtab Ž R selle paberi, üritab seda

parema käega kokku pigistada, et see pihku mahuks ning lahkub töölaua tagant. Kell 14.32

tuleb ta oma töölaua taha tagasi ja paneb midagi prügikasti.

Logifailidest on näha, et 27.04.2015 ajavahemikul 14.17-14.28 töötles Ž R UUSIS programmis

A V, T K, N Vets, D K ja I Ni andmeid (XXXII kd tl 96).

Asitõendi vaatlusprotokollis 03.09.2015.a (V kd tl 77-84 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 19.08.2015 kella 12.50 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, kes võtab kotist kilekaante

vahelt paberid ja asetab need Ž R lauale. Kell 12.50 lahkub I S, kuid minuti pärast ta naaseb,

istub uuesti laua taha ja ulatab Ž Rle ID-kaardi suuruse eseme, pärast mida asub Ž R töötama

andmebaasides. Vahepeal käib I S taas ära ja tuleb tagasi hoides käes kilekaante vahel paberid

ja ühte passimõõtmetes dokumenti ning kell 13.06 asetab need Ž R töölauale. Kell 13.10 annab

Ž R esimesed dokumendid I Sle tagasi ning võtab teised dokumendid nii, et tema käe alla jääb

ümbrik, millele I S paneb esmalt peale oma käe ja seejärel Ž R paneb ümbriku peale A4

dokumendid. Edasi töötab Ž R andmebaasides ja I S täidab dokumente. Kell 13.42 paneb Ž R

ümbriku koos paberitega sinisesse dokumendikasti, kell 13.42 piilub Ž R ümbrikusse ja võtab

seal olnud eseme vasakusse pihku, ümbriku viskab laua alla.

Logifailidest on näha 19.08.2015 kell 12.54 töötles Ž R UUSIS programmis isikukoodiga xxxx

(A P) seotud isiku andmeid, kell 13.11 isikukoodiga xxxx (A A) seotud isiku andmeid (XXXII

kd tl 106).

Asitõendi vaatlusprotokollis 23.11.2015.a (V kd tl 88-93 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 21.08.2015 kella 14.26 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, nad toimetavad paberitega.

Kell 14.27 ulatab I S Ž Rle kokku volditud paberi, mille Ž R paneb sinisesse dokumendi kasti.

Kella 14.39 ajal võtab Ž R kokku volditud paberi vahelt välja kaks rahatähte, millest pealmine

on 50€, rullib need kokku ja jätab paremasse kätte. Seejärel paneb ta raha mobiiltelefoni kaante

vahel olevasse taskusse.

Asitõendi vaatlusprotokollis 25.11.2015.a (V kd tl 94-105 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 14.11.2015 kella 14.58 ajal tuleb Ž R töölaua juurde I S, kes annab Ž Rle kaks

ravimipurgi taolist eset. Seejärel võtab I S kotist paberi ja ümbriku, liigutades ümbrikku Ž R

paneb ümbriku sinisesse dokumendikasti, hiljem, kui I S on ära läinud, teeb Ž R ümbriku lahti,

võtab midagi vasakusse pihku ning viskab ümbriku prügikasti.

Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel

andis LJUBOV GENRIHSON I S vahendusel Xxxx tn 4 teeninduses Ž Rle altkäemaksu, iga

kord vähemalt 20€. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV GENRIHSON ise, kui ka Ž

R, samuti on I S poolt raha üleandmised fikseeritud ka turvakaamera salvestustega Ž R töökohal

Xxxx tn 4. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kõikidel fikseeritud kordadel on Ž Rle

altkäemaksuna üle antud vähemalt 20€, välja arvatud 21.08.2015.a, mil on tuvastatud, et üle

anti vähemalt 50€. Raha üleandmine ei olnud I S initsiatiiv, raha, mis tuli Ž Rle üle anda, sai I

S vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi käest koos selle isiku

dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja Xxxx tn teenindusse vormistama minna. Nende

isikute andmeid töötles Ž R andmebaasides ning kõik need isikud olid LJUBOV GENRIHSONi

juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati dokumente.

Veel süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 10.06.2015

ajavahemikul 12.33 kuni 13.33 xxxx asuvas „xxxx“ baaris 500€.

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles,

sai 10.06.2015.a xxxx kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 500€, et ta

ka edaspidi oleks motiveeritud LJUBOV GENRIHSONi heaks töötama (XXIV kd tl 90).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi, et ta on sel kuupäeval saanud

LJUBOV GENRIHSONilt 500€, kuid arvab, et see ei olnud nende isikute asjade ajamise eest,

vaid et LJUBOV GENRIHSON abistas teda ja ta kavatses selle summa tagasi anda (XXIV kd

tl 105).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

Zansibaris ta Žle raha ei andnud, tegi ainult lõunasöögi välja (XXXVI kd tl 62).

Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 09.06.2015.a kell 20.21

helistab O T kogemata Ž Rle, kes kasutab võimalust, et LJUBOV GENRIHSONile teadet edasi

öelda: „…ütle seal M edasi, et ta võib raamatule järgi tulla“ (XVII kd tl 347). Samal õhtul kell

20.56 saadab J L SMS-i Ž Rle: „Tere! Ema ei saanud raamatu kohta aru…täpsusta pliiz“ (XVII

kd tl 348), mispeale Ž R vastab: „Valmis!!!!“ (XVII kd tl 34). Seejärel helistab J L LJUBOV

GENRIHSONile ja ütleb, et midagi on valmis, mispeale LJUBOV GENRIHSON küsib, et kas

ta on homme tööl. L lubab välja uurida (XVII kd tl 349). Jälle järgnevad SMSid L ja R vahel

ning selgub, et Ž R on tööl alates homme (10.06.2015.a) lõunast. Järgnevas kõnes J L ja

LJUBOV GENRIHSONi vahel samal õhtul kell 21.00 ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Kuidas

ma temaga kokku saaks? Ma tahan seal temale midagi sokutada. Ma ei taha O kaudu. Sa tead,

ma annan talle neid ümbrikke, Ole. Ja ma ise ei tea, kui palju ta ära annab, kui palju mitte,

saad aru? …. Ma ei hakka ju iga kord üle küsima, kui palju ta sulle andis… ja tahan seal midagi

sokutada, mingi 200…kuubikut“. Mispeale J L pakub, et kui ta lõunast tööl on siis võiks ju

hommikul kokku saada ja LJUBOV GENRIHSON nõustub sellega, paludes L, et too uuriks Ž

R käest, kus võiks kohtuda. Järgneb J L SMS Ž Rle sisuga „Kus ja mis kell ema sinuga kokku

saada võiks?“ ja Ž R vastab: „xxxx kell 12.30“ ning kohe seejärel saadab J L samasisulise meili

(XVII kd tl 350-351). 10.06.2015.a kell 13.05 toimub kõne LJUBOV GENRIHSONi ja J L

vahel, mille sisuks on see, et LJUBOV GENRIHSON oli helistanud L, kuna ta kartis, et jääb

kokkusaamisele hIks ja tahtis, et Ž Rt hoiatataks, kuid nüüd ei ole enam vaja, sest: „…juba kõik,

sain kokku“ (XVII kd tl 355).

Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 05.07.2015

kella 16.43 ajal xxxx asuvas xxxx keskuse parklas 500€.

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a andnud ütlusi selles, sai 05.07.2015.a

Ülemiste keskuse parklas kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 500€

(XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo

toime pannud (XXIV kd tl 106).

Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 03.07.2015.a kella

11.44 ajal helistab LJUBOV GENRIHSON O T abonenti kasutades Ž Rle ning uurib, millal ta

uuesti xxxx tagasi on. Ž R selgitab LJUBOV GENRIHSONle, et tuleb tagasi alles pühapäeva

õhtul kella poole viie paiku rongiga xxxx jaama ning LJUBOV GENRIHSON lubab talle

märgitud kellaajal xxxx vastu minna (XVII kd tl 501-502). Samal kuupäeval s.o 03.07.2015.a.

S Z ja LJUBOV GENRIHSON vahelisest kõnest nähtub (jälitustoimingu protokoll

24.03.2016.a tõlke teine osa), kuidas LJUBOV GENRIHSON nõuab S Zilt, et P peaks kiiresti

saatma 500€, ta (LJUBOV GENRIHSON) peab selle 500€ ära andma pühapäeva jooksul Msele,

kuna ta plaanib temaga pühapäeva õhtul kell viis kokku saada (XVII kd tl 504-505).

Isikute kohtumine 05.07.2015.a kella 16.43 ajal xxxx keskuse parklas on fikseeritud ka

jälitustoimingu protokollis 04.05.2018, millise toimingu käigus on teostatud LJUBOV

GENRIHSONi ja Ž R varjatud jälgimist. LJUBOV GENRIHSON jõudis koos J Ga ja tundmatu

naisterahvaga xxxx keskuse parklasse kell 16.23 ja jäid autosse istuma, kell 16.42 väljus

LJUBOV GENRIHSON sõidukist ja läks vastu xxxx rongipeatuse poolt tulnud Ž Rle, Nähti, et

LJUBOV GENRIHSON andis Ž Rle valge väikese paki, mis sarnanes ümbrikule, Z R paneb

selle oma beežikasse käekotti (XXII kd tl 52). Pärast seda sõideti xxxx pubisse Xxxx tn xxxx,

kus istuti ja vesteldi ning kella 18.42 ajal viis LJUBOV GENRIHSON oma autoga Ž R tema

koju xxxx maja ette (XXII kd tl 52).

Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 13.08.2015

ajavahemikul 17.50 kuni 19.06 xxxx kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata

kohas 500€.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud,

sai LJUBOV GENRIHSONilt 500€, täpset kohta ei mäleta, see võis olla xxxx keskuse juures

õues (XXIV kd tl 106).

02.06.2016.a jälitusprotokollist nähtub, kui keeruline on kokku leppida Ž R ja LJUBOV

GENRIHSONi kohtumist, kuna konspiratsiooni tõttu nad omavahel ei suhtle, vaid

nendevahelist suhtlust vahendab J L. Kõnedest nähtub, et Ž R soovib väga kokku saada

LJUBOV GENRIHSONiga. 12.08.2015.a kell 10.49 saadab Ž R SMSi J Lle: „Kas sinu emaga

saab täna rääkida kell 20:00 xxxx keskus Ma.“ (XX kd tl 79). Sellest teavitab J L samal päeval

O T abonentnumbrile tehtud kõnes LJUBOV GENRIHSONi.

LJUBOV GENRIHSON teatab samal päeval kell 13.55 peetud kõnes S Ziga, et sama päeva

õhtul kell 20.00 kohtub „D“ (XX kd tl 83). Seega on tõendamist leidnud, et Ž R hüüdnimeks

xxxxs oli D ehk L, kuid kasutati temast kõneledes ka teisi hüüdnimesid D, M jne.

12.augustil 2015 kell 20.15 toimub kõne Ž R ja J L vahel, milles Ž R küsib, et „andesta, et ma

segan, ka sa ei tea, kas sinu ema oli nõus või ei?“ Et ta seal ootab, kokkulepitud kohas, jalutab,

aga ei näe kedagi, J L lubab helistada (XX kd tl 87).

Hiljem, 12.08.2015 kõnes kell 20.17 helistab J L Ž Rle ja ütleb, et LJUBOV GENRIHSON

hilineb 20 minutit, et kas Ž R ootab või lepitakse kokku mõni teine kord. Kui Ž R pakub välja

võimaluse, et võiks küsida, millal LJUBOV GENRIHSONile sobib, siis ütleb J L, et „parem

ütle, millal saad sina, kuna praegu algab kümme kõnet edasi tagasi“ (X kd tl 88). Seega on

tõendamist leidnud, et xxxx liikmed erinevatel tasemetel ei suhelnud otse xxxx juhi LJUBOV

GENRIHSONiga, vaid nende vahel oli erinevaid astmeid, et alamal astmel xxxx liikmed ei

saanud otse juhile helistada, vaid tuli teha kümneid kõnesid, et kokkusaamist kokku leppida.

12.08.2015 viimases kõnes kell 20.19 helistab J L Ž Rle ja ütleb, et mine puhka, et homme

peale kella viit sõidab ta (LJUBOV GENRIHSON) töökoha juurde (XX kd tl 89).

13.augustil 2015 kell 17.50 toimub kõne Ž R ja J L vahel. Enne, kui Ž R kõne vastu võtab,

kurdab J L, et: „Aga täna ta ei jõudnud, seepärast tulebki välja kakskümmend kõnet. Kui nad

oleksid eile õigeaegselt kokku saanud, poleks mind keegi tülitanud.“ (XX kd tl 100). Samast

kõnest nähtub, et Ž R ootab ta ära, kuigi inimene hilineb, alles sõidab välja, jõuab 15-20 minuti

pärast (XX kd tl 101).

Sama päeva õhtul kell 19.06 toimunud kõnes LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel ütleb

LJUBOV GENRIHSON, et andis „viissada sellele meie lollikesele. Ta kutsus mu välja…. Vot

sõidan tema juurest“ ja veel, et „Saime temaga kokku, tal leiti mingisugune vähk. Septembris

teevad operatsiooni. Vaja kiiresti.“ (XX kd tl 103-104).

Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 18.09.2015

kella 19.40 ajal xxxx asuvas xxxx reisiterminalis 400€.

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles,

sai 18.09.2015.a xxxx kokku LJUBOV GENRIHSONiga, kes andis talle ümbriku 400€ ja ütles,

et rohkem tal ei ole (XXIV kd tl 90). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a Ž R tunnistas,

et on selle kuriteo toime pannud (XXIV kd tl 106).

Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on 23.11.2015.a andnud ütlusi selles, et

18.09.2015.a sai ta xxxx kokku Ž Rga, kes oli minemas puhkusele, andis talle 500€ (XXXVI

kd tl 33).

Jälitustoimingu protokollist 02.06.2016.a (tõlke teisest osast) nähtub, et 18.09.2015.a kell 14.49

helistab LJUBOV GENRIHSON J Ole ja küsib, et kas tema ema (L T) saaks kiiresti tulla xxxx

tänavale, et: „tütarlaps istub ja ootab teda kell pool neli. Ta ei võta kohe kedagi vastu, kella

kolmest on tool tühi.“ Ja veel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Lihtsalt ma tahtsin ümbriku

anda. Ta töötab täna viimast päeva. Läheb puhkusele. Ja ma tahtsin sinu ema ümbriku talle

anda, et pärast mitte eraldi temaga kohtuda.“ LJUBOV GENRIHSON seletab, et tal on

kaadriprobleemid: „Sellepärast, et I (S) on joomahoos. K (L? Ba?) on haiguslehel. O (T) on

talus. S (S Z) Berliinis. Ja mina pean ise sinna trampima.“ (XXI kd tl 303-304). Hiljem samal

päeval suhtleb LJUBOV GENRIHSON telefoni teel J Lga ja ütleb talle, et ta ei jõua enne kella

viit Ž R juurde ja kas oleks võimalik temaga hiljem kokku saada (XXI kd tl 303-304). Pärast

seda vahetavad J L Ž R SMS-e ning lõpuks, kell 17.12 toimunud kõnes pakub Ž R välja, et

LJUBOV GENRIHSON võiks tulla kella 19.30 ajal xxxx (XXI kd tl 306-307). Järgnevas kõnes

teatab J L kohtumispaiga ja aja LJUBOV GENRIHSONile, kes ütleb, et: “Püüan talle rahakest

visata.. Muidugi on vaja“ (XXI kd tl 309). Kell 19.15 Kõnes LJUBOV GENRIHSONi ja V Ki

vahel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et ta tormab praegu, peab kell pool kaheksa lennujaamas

olema, et „Ametist. Tema lendab xxxx. Ma annan talle midagi, ümbriku“ (XXI kd tl 309). Veel

on kõne kella 19.38 ajal J L ja Ž R vahel, kui Ž ei leia LJUBOV GENRIHSONi üles, kuid siis

teatab, et näeb teda (XXI kd tl 310).

Samuti süüdistatakse LJUBOV GENRIHSONi altkäemaksu andmises Ž Rle 18.10.2015

kella 19.02 ajal xxxx asuvas xxxx Keskuse parklas 500€.

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R on 28.10.2015.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi selles,

18.10.2015.a tuli ta xxxx oma elukaaslase juurest, LJUBOV GENRIHSON ootas teda D-

terminalis ja sõidutas ta koju. Auto parkis LJUBOV GENRIHSON Ma parklasse, kus andis

talle algul 400€ ja siis veel 100€ (XXIV kd tl 91). Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a

Ž R tunnistas, et on selle kuriteo toime pannud (XXIV kd tl 106).

Kahtlustatavana üle kuulatud LJUBOV GENRIHSON on 23.11.2015.a andnud ütlusi selles, et

18.10.2015.a sõitis ta Ž Rle sadamasse vastu. Ž kurtis oma muresid. Nad rääkisid O Tga enne,

et Ž R ikkagi aitab neid. Ž küsis raha, kuid mitte konkreetselt töö eest Xxxx teeninduses. Ühest

küljest ta tahtis Žt aidata, teisalt jälle sai ta aru, et Ž on talle mingeid teeneid teinud. Arvatavasti

andis ta sel päeval Žle vähemalt 200€ (XXXVI kd tl 47).

Jälitustoimingu protokollist 02.06.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et seekord tuleb initsiatiiv

kohtumiseks Ž Rlt, sest kõnes 16.10.2015 kell 18.02 teatab J L, et Ž R tahab kokku saada

pühapäeval kell 18.30 D-terminalis (XXI kd tl 393). Sama päeva kõnes kell 18.17 O T ja

LJUBOV GENRIHSONi vahel ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: “D palub kiiret audientsi,

pühapäeval D-terminalis“ mispeale O T ütleb: „raha on vaja“ (XXI kd tl 393), samas kõnes

hiljem räägivad ümbrikutest rahaga.

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub,

et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas

sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 18.10.2015.a kella 18.49 ajal vestlevad sõidukis

LJUBOV GENRIHSON ja Ž R. Sellest vestlusest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON annab Ž

Rle esialgu 400, kuna keegi ei ole temaga veel eksami eest arveldanud, sest elavad välismaal,

kuid hiljem ütleb, et ei, võta veel sajaline, annan ära (XIII kd tl 106-107).

Kohus leiab et eelpool refereeritud tõenditega on ka neis viies episoodis altkäemaksu andmises

Ž Rle on LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud. Jälitustoimingutega on fikseeritud

kohtumiste planeerimine ja kokkusaamise kohad, ühel korral, xxxx keskuse parklas, on

fikseeritud ka ümbriku üleandmine, teisel korral, xxxx keskuse parklas autos pealtkuulamisel

on fikseeritud ka täpne summa. Samuti tulevad pealtkuulatud kõnedest välja summad, mida

LJUBOV GENRIHSON plaanis anda või andis, need haakuvad Ž R ütlustes nimetatud

summadega. Kuigi LJUBOV GENRIHSON oma ütlustes on püüdnud jätta muljet, et tegemiste

ei ole altkäemaksuga, vaid et Ž R küsis raha ja tema heast südamest andis, siis Ž R ütlustest

vähemalt ühe episoodi osas 10.06.2015.a nähtub selgelt, et 500€ maksti talle selleks, et ta ka

edaspidi oleks motiveeritud LJUBOV GENRIHSONi heaks töötama. Samuti on O T andnud

ütlusi selles, et kui teeninduses käies anti vahendajate kaudu üle väiksemaid summasid, siis

suuremad summad tahtis LJUBOV GENRIHSON Ž Rle ise üle anda. Veel on O T öelnud, et Ž

ja LJUBOV GENRIHSON ajasid rahaasju omavahel kokku saades (XXIV kd tl 207).

18.10.2015.a autos peetud vestlusest nähtub aga selgelt, et mingit raha küsimist või mangumist,

nagu LJUBOV GENRIHSON oma ütlustes kirjeldas, Ž R poolt ei olnud, arutatakse

konkreetsete inimeste probleeme dokumentide taotlemisel, Ž muretseb, kas kõik Li inimesed

ikka saavad dokumente, sellest teeb kohus järelduse, et nende summade maksmine LJUBOV

GENRIHSONi poolt isiklikult Ž Rle oli mõeldud altkäemaksuna tema poolt osutatud teenete

eest dokumentide vastuvõtmisel ja vormistamisel. Samuti on nende summade üleandmises näha

teatud regulaarsust nagu kuupalga maksmise puhul – maksmine on toimunud igakuiselt, alati

on makstavaks summaks olnud 500€, välja arvatud ühel korral 18.09.2015.a, kui maksti 400€

ja LJUBOV GENRIHSON ütles Ž Rle, et tal rohkem ei ole anda. Samuti on 18.09.2015.a

episoodis näha, et LJUBOV GENRIHSON kiirustab kokkusaamisele, kuna kõik tema KTÜ

liikmed, kes Ž Rle teeninduses altkäemaksu oleksid võinud üle anda, on rivist väljas, ning ta

tahab ümbriku kindlasti sellel päeval ära anda, sest Ž R läheb puhkusele. LJUBOV

GENRIHSON ise on möönnud, et raha maksti Ž R teenete eest ning pealtkuulatud kõnedest

nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi arvates peab Ž Rle raha andma. Nende tõendite xxxxlt võib

teha järelduse, et lisaks igapäevastele väikestele summadele, mis anti altkäemaksuna

vahendajate kaudu, maksis LJUBOV GENRIHSON Ž Rle tema teenuste eest erinevate isikute

taotluste menetlemisel igakuiselt veel lisaks 400-500 eurot.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises grupi poolt,

tähtsa isikliku dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimises alljärgnevas.

03.06.2015 kella 15.34 ajal xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andsid LJUBOV

GENRIHSON ja S Z ühiselt ja kooskõlastatult O B vahendusel teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud

varalistest vahenditest vara kokku summas 50 (viiskümmend) € D M nimele valeandmete alusel

isikutunnistuse taotluse (Euroopa Liidu kodaniku tähtajaline elamisõigus) menetlemise eest -

D.M isikutunnistuse taotluse esitaja oli O.B, kes esines Xxxx teeninduses D.Mna ja esitas

taotluse juurde D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse, millest Ž R tegi koopia ja mille

alusel Ž R võttis O.Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas menetlusse. Euroopa Liidu

(EL) kodaniku seaduse § 13 järgi omandab EL kodanik Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks

aastaks, kui ta registreerib elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. D.M

elukohaks registreeriti I S elukoha aadress xxxx. D.M Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx

võeti 30.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi sõiduki läbiotsimisel ära.

05.06.2015 kella 10.37 ajal Xxxx teenindussaalis LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi eelneval

ühisel kokkuleppel andis S Z Ž Rle vara summas 20 (kakskümmend) € D.M nimele

valeandmete alusel isikutunnistuse taotluse menetlemise eest – S Z esitas Ž Rle uued pildid,

D.M isikutunnistusele kandmiseks, mida Ž R oli 03.06.2015 kell 18.34 telefoni teel J L kaudu

LJUBOV GENRIHSONilt küsinud. Fotodel oli kujutatud O.B, mitte D.M. S Zi poolt Ž Rle

antud vara summas 20€ oli mõeldud samuti O K ja T K pikaajalise elaniku elamisloa taotluste

menetlemise eest.

10.06.2015 kella 16.39 paiku väljastas Ž R O.Ble D.M nimele Eesti isikutunnistuse nr xxxx

kehtivusega 05.06.2015 kuni 02.06.2020 koos PIN-koodidega, mille O.B andis üle S Zile. S Z

maksis O.Ble 03.06.2015 ja 10.06.2015 Xxxx teeninduses valeandmete alusel D.M taotluse

esitamise eest 200 (kakssada) €.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 09.12.2015.a LJUBOV GENRIHSON andis ütlusi selles, et

tema D M dokumentidega ei tegelenud, seda tegi S Z. Ühel korral on sõidutanud Sd ja

bulgaarlannat, nagu ta teda nimetas, xxxx, kus I S pidi kellegi kiiresti oma elukohta sisse

kirjutama S Zi palvel. Hiljem sai teada, et selleks isikuks oli D.M. Autos see naisterahvas ei

rääkinud, seepärast ta ei tea, mis keeles ta rääkis. D.M dokumendid olid kinnipidamisel tema

autos, kuna ta käskis need S Zil sinna jätta, et ta ei segaks ennast mingitesse afääridesse. M Pal

palus kontrollida, et saada teada, mis inimene see selline on, kellega S Z oli seotud (XXXVI kd

tl 23).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a S Z andis ütlusi selles, et D M tahtis firmat luua ja

selle jaoks oli vaja ID-kaarti. Nad registreerisid D M I S aadressile. S Z ütles D Mle, et on vaja

anda Žle 50€, tõenäoliselt oli Lga kokkulepe olemas, et kui Ž juurde minna, siis tuleb anda raha

(XXIV kd tl 169).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2016.a S Z andis ütlusi selles, et tema aitas O B

vormistada Eesti ID-kaardi D M nimele, käis kaks korda Xxxx teeninduses. O.B maksis Ž Rle

50€, 20€ maksmist ta ei mäleta. LJUBOV GENRIHSONil D Mga mingit seost ei ole (XXIV

kd tl 180).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a Ž R andis ütlusi selles, et 03.06.2015.a episoodis

tuli tüdruk tema laua juurde üksinda, kuid ta nägi Sit saalis liikumas ja aimas, et tüdruk on koos

temaga. Talle tundus see asi kahtlane, et isikul oli Xxxx isikutunnistus, kuid rääkis vene keeles.

Samas mõtles, et mine tea, miks ei võiks nii olla. Fotol oleva inimesega oli neiu väga sarnane,

seetõttu võttis isikutunnistuse taotluse vastu. Ei mäleta, kas sai selle eest midagi või ei (XXIV

kd tl 90).

02.08.2017 toimunud istungil üle kuulatud tunnistaja O B andis ütlusi selles, et tema on

LJUBOV GENRIHSONi näinud ainult seljatagant. Suhtles S Zi ja veel ühe naisterahvaga. Ta

käis 2015.a PPA teenindusbüroos, et anda sisse dokumente ja saada Eesti ID-kaarti võõra isiku

nimele. Seda dokumenti vajas S Z, tunnistaja sai selle eest 200€. Tema ise ametnikule ei

maksnud, pani lihtsalt brošüüri ametniku laua peale. Dokumendifotodel oli tema välimust

muudetud. Teeninduses käis kahel korra, isiku nime ei mäleta, kellele dokumenti taotles, kuid

teab, et oli rumeenlanna. Autos nägi koos Sga ka LJUBOV GENRIHSONi, ei mäleta, et nägi

brošüüri vahel raha või et see raha anti talle üle autos, kuigi eeluurimisel andis selliseid ütlusi.

Aadressiga xxxx ei ole tal mingit seost, ta registreeriti sinna sisse selle dokumendi saamiseks.

Seal käis ta mingi naisterahvaga, kes kirjutas ta sisse.

Asitõendi vaatlusprotokollis 10.06.2015.a (V kd tl 35-39 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 03.06.2015 kella 15.34 ajal tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes lahkub mõni hetk hiljem,

ning seejärel istub tema asemel laua taha tumedat peaga naisterahvas, kes kannab prille. Ta

võtab kotist välja paberid ja dokumendi ning paneb need lauale. Ž R võtab dokumendi ja ühe

paberi, lauale jääb brošüüri moodi ese, mis pandi lauale koos paberitega. Edasi täidab

naisterahvas pabereid, Ž R töötab andmebaasides. Kell 15.52 annab Ž R isikule A4 suuruse

paberi, kus on isiku foto ja näitab sõrmega paremasse ülemisse nurka, kuhu naisterahvas

seejärel midagi kirjutab (paneb taotleja allkirja). 15.53 naisterahvas lahkub ning Ž R võtab

brošüüri taolise eseme, paneb selle sinisesse dokumendikasti. Kell 15.57 piilub Ž R brošüüri

vahele. Kell 18.04 võtab ta laualt sinise dokumendikasti ja lahkub töölaua tagant.

Asitõendi vaatlusprotokollis 31.07.2015.a (V kd tl 40-49 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, 05.06.2015 kella 10.36 ajal tuleb Ž R töölaua juurde S Z, kes paneb laua peale 2

kokkumurtud paberit, rahakoti ja kaks mobiiltelefoni. Ühe kokkumurtud paberi vahelt võtab Z

välja 4 dokumendifotot, teist paberit lükkab mööda lauda Ž R poole, kes paneb selle sinisesse

dokumendikasti. Edasi töötab ta arvutiga. Kell 10.49 võtab Ž R selle paberi kastist välja ja teeb

sellega midagi, varjates kehaga kaamera vaatevälja. Hetk hiljem lahkub oma töölaua juurest,

käes valge kokkumurtud paber ja midagi rohelist.

Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke esimene osa) nähtub, et 02.06.2015.a toimuvast

kõnest LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel, et LJUBOV GENRIHSON on mures, et ta ei saa

veel I (St) telefoniga kätte, sest: „Ta peab homme minema oma tüdrukut sisse kirjutama“ (XVI

kd tl 296). Hiljem samal päeval kell 20.24 räägib LJUBOV GENRIHSON I Sga, et „Veel palub

S seal seda tüdrukut…ta on xxxx, Xxxx kodanik. Ja et teha Eesti ID kaarti. Ja selle pärast me

käisime täna Mse juures. Registreerida ta kuskil ja pärast tule ja vormista ära. Ma ütlesin, et

vot seda teeb mul ainult I. Aga homme siis läheme selle rumeenlannaga.“ (XVI kd tl 297).

03.06.2015.a õhtul kell 18.34 helistab Ž R J Lle ja räägib sellest, et L „ema“ käis täna tema

juures, kuid foto ei sobinud, kuus kuud, vana on, tagastati (XVI kd tl 297). Koheselt pärast seda

helistab J L LJUBOV GENRIHSONile ja ütleb, et foto ei sobi, on vana, vanem, kui pool aastat,

kuid ei tea, kuidas nad seda kindlaks tegid. Ja LJUBOV GENRIHSON arvab, et seepärast, et

see on samasugune, nagu dokumendil, seepärast nad näevad, et on vana (XVI kd tl 311). Pärast

seda teeb LJUBOV GENRIHSON kõne S Zile ja riidleb, et kas too ei tea, et fotol on

kehtivusaeg, süüdistades ka Ž Rt, et too võttis dokumendid vastu ja ei märganud, arvab veel, et

ta tegi seda seetõttu, et tahab rohkem raha saada: „Aga mina ütlen kohe, et see Ma.. ta on rott.

Ta mõtleb iga kord muudkui igasuguseid trikke välja. Et iga kord, et tuled ja annad talle

midagi.. Me juba tunneme teda“ (XVI kd tl 313). Paar tundi hiljem samal õhtul kella 20.38 ajal

elab LJUBOV GENRIHSON oma pahameelt välja telefonikõnes O Tga. Räägib, et Sok käis

nende M juures, tõi tüdruku enda kohale, fotod, kõik on korras, ja seal kaks kümnekat on

ümbrikus, kõik on ametlik, võeti järjekorranumber, anti pass, anti foto, et kas siis Ž R ei näinud,

et anti samasugune foto nagu passis? Seepeale ütleb O T: „No ma räägin sulle, ta on ikka täitsa

ülbeks läinud, tahab et veel tuldaks ja veel midagi antaks.“ (XVI kd tl 316). Samast kõnest

nähtub veel, et LJUBOV GENRIHSON arvab, et S Z selle plikaga vingerdab ja kavaldab, tahab

tema nimele firmat kirjutada, ta on xxxx, põgenik (XVI kd tl 318 eesti keelses tõlkes „jooksik“,

originaalis XV kd 378 „беглая“ ). 04.06.2015 kell 17.02 helistab LJUBOV GENRIHSON S

Zile, öeldes, et tema Pt (M Pa) ei ole homme tööl ja käsib tal foto viia Mse juurde, parem on

anda talle käest kätte (XVI kd tl 327).

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub,

et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas

sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 03.06.2015.a vestleb LJUBOV GENRIHSON

oma autos S Ziga ja uurib, kas selle asjaga ei ole mingeid probleeme, veealuseid karisid, et S Z

teda hoiataks, et ta kõik omade kaudu teeks. Muretseb, kas tüdruk ei ole „vasakult“. S Z

kinnitab, et kontrolli pole vaja (XIII kd tl 8-9). Hiljem samal päeval ütleb LJUBOV

GENRIHSON Zile, et: „võta rahakott välja, torka talle!“ „Ilma minuta ta sind vastu ei võta!“

Edasi nähtub samast jälitusprotokollist, et samal päeval istuvad LJUBOV GENRIHSONi autos

S Z ja O B, räägivad sellest, et lähevad dokumenti tegema. Räägivad LJUBOV

GENRIHSONist, kelle kohta ütleb S Z: „Aga see tädi on meil siin peamine!... Ta on käinud

läbi tulest ja veest! Tema juhib siin xxxx neid küsimusi!“ (XIII kd tl 11). Järgmise päeva

hommikul kell 07.56 räägib LJUBOV GENRIHSON oma autos M Pale, et see dokument on

võltsing, et S Z oli tulnud talle järele salongi ja LJUBOV GENRIHSON oli talle öelnud, et kui

tekib probleem, siis tema ei ole asjaosaline (XIII kd tl 16-27).

Kohus leiab, et ka nendes episoodides on LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud.

Kohus möönab, et kuigitegemist ei olnud LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx tavapärase

kliendiga, kes soovis saada elamisluba või EV kodakondsust, vaid S Zi tuttavaga, kes soovis

saada võltsitud EV ID-kaarti, siis on altkäemaksu andmine isikute grupis koos S Ziga, tähtsa

isikliku dokumendi võltsimine ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine

pandud toime LJUBOV GENRIHSONi osalusel ja tema teadmisi, oskusi, kanaleid ja xxxx

liikmete panust kasutades. Pealt kuulatud kõnedest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on

teadlik, et dokumenti taotlev isik ei ole see, kellele Xxxx dokument on väljastatud, ehk D M,

vaid on xxxx, põgenik, sellest hoolimata käisid nad koos S Ziga juba päev varem, so

02.06.2015.a Ž R juures, kes ütles, et on vaja sisse registreerida ja ta vormistab ära, LJUBOV

GENRIHSON organiseeris isiku sisse registreerimise I S juurde ning seejärel viis S Zi ja O B

03.06.2015.a Ž R juurde Xxxx teenindusse ja käskis S Zil rahakott välja võtta ja Žle torgata

ning ütles ka seda, et ilma temata ei võta Ž teda vastu. O B esitas valeandmete alusel D M

nimelt isikutunnistuse taotluse, mille juurde lisas D.M nimele võltsitud Xxxx isikutunnistuse,

millest Ž R tegi koopia ja mille alusel võttis O Blt D.M isikutunnistuse taotluse vastu ja suunas

menetlusse. Selle tegevuse eest maksis O B Ž Rle 50€ andes selle üle brošüüri vahele peidetuna.

Raha ja brošüüri sai O B oma sõnade kohaselt enne teenindusse minekut S Zilt. LJUBOV

GENRIHSONi vestlusest O Tsvekovaga tuli välja, et ta teadis, et Žle anti altkäemaksu nii

taotluse esitamise, kui ka piltide viimise ajal 05.06.2015.a, pealtkuulatud vestlusest S Ziga

nähtub, et LJUBOV GENRIHSON käskis Žle „torgata“. Seega on tõendamist leidnud, et neis

episoodides on LJUBOV GENRIHSONi panus kuritegude toimepanemisel sisuliselt sarnane

tema tavapärase panusega xxxx klientidele dokumentide vormistamisel, ta käis koos S Ziga Ž

R juures, et küsida nõu, mida on vaja dokumendi saamiseks teha, aitas teha vajalikke

ettevalmistusi (O B sisse registreerimine I S elukohta), andis grupis koos S Ziga O B

vahendusel Ž Rle altkäemaksu selleks et tähtsat isiklikku dokumenti võltsida ning enda

valdusesse saada. Võltsitud tähtis isiklik dokument D.M nimele leiti kinnipidamisel LJUBOV

GENRIHSONi valdusest.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises Politsei- ja

Piirivalveameti xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teeninduse peaspetsialist L

S O T ja S Zi vahendusel

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et L S oli xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx

teenistuse peaspetsialist (X kd tl 25-29).

Vanemklienditeenindaja-menetleja ametijuhendist (X kd tl 30-32) on fikseeritud ametikoha

eesmärk, teenistuskohustused ja tulemused, vastutus, õigused jm. L S on ametijuhendiga

tutvunud 28.08.2012 ning on kohustunud järgima selle nõudeid ja tingimusi (X kd tl 33) L Si

vanemklienditeenindaja-menetleja ametijuhendi punkti 2 järgi on tema ametikoha eesmärk

büroo põhiülesannete täitmisel klientide teenindamine teenistuslikus üksuses ja menetlus ning

teenistujate töö juhendamine ja kontrollimine. L Si täpsemad teenistusülesanded ehk pädevus

on loetletud tema ametijuhendis, mille punkti 3.2 järgi vanemklienditeenindaja-menetleja

määratleb isiku staatuse – tuvastab isiku kuulumise Eesti kodakondsusesse või välismaalase

õigusliku seisundi; punkti 3.3 järgi viib läbi haldusmenetlusi teeninduses osutatavate teenuste

ulatuses; punkti 3.6 järgi selgitab välja menetluses haldusaktide andmiseks ja toimingute

sooritamiseks tähtsust omavad asjaolud, kogub selleks vajalikud tõendid ja muud andmed,

kontrollib taotleja poolt esitatud dokumentide ja andmete õigsust, kogub ja analüüsib menetluse

käigus saadud informatsiooni; punkti 3.7 järgi kannab ametis peetavatesse andmekogudesse

andmeid, vajadusel teeb neis muudatusi või parandusi ning väljastab andmekogust andmeid.

Oma teenistusülesannete täitmiseks oli L Sil ametijuhendi punkti 5.1 järgi õigus kasutada oma

pädevuse piires peadirektori poolt määratud ulatuses ameti info- ja teabesüsteeme.

Ametijuhendi punkti 4.1 järgi L S vastutab ametijuhendiga ja muude õigusaktidega pandud

teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu

täitmise eest. Eeltoodule tuginedes oli L S ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning täitis avalikke

ülesandeid.

L S vabastati Politsei- ja Piirivalveameti xxxx Prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx

teenistuse peaspetsialisti ametikohalt 27.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž

27.10.2015.a seisuga oli 29 aastat, 2 kuud ja 20 päeva (X kd tl 26).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

xxxx tänaval käisid nad teeninduses L Si juures, st et O käis. Tema sõidutas O kohale, O läks

sisse, andis dokumendid ära. Ta ei tea kas O maksis L Sile või mitte, tema ütles Ole, et „Anna

10-20 eurot!“. Lt tutvustas Ü L, kes ütles, et Lle on vaja raha maksta. L võib dokumentidega

kõik ära teha, kuid talle on vaja maksta (XXXVI kd tl 96).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et kui

L S oli töö ära teinud, siis andis O T talle raha, selle raha andis Ole tema (LJUBOV

GENRIHSON). Lle maksid 10-50€, kuna Ü L käskis (XXXVI kd tl 61).

L S keeldus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus avaldas

prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis L S ütlusi selles, et tunneb O T nimelist

isikut alates 2015.a maikuust, Ü L tutvustas talle Ot. Ü L on pikaajaline xxxx töötaja, teab teda

tööalaselt. O Tlt on ta saanud raha, mis anti talle üle töökohas, xxxx teenindussaalis. Tavaliselt

pani ta raha kas paberi vahele, ümbriku sisse või peitis selle muude paberite vahele. O tõi talle

näha pabereid, kus isikud olid juba keeleeksami teinud. Soovis teada, kas need inimesed saaksid

alalise elamisloa vms. L S kontrollis andmebaasidest andmed kohe kohapeal üle ja andis

omapoolse hinnangu, kas need taotlused läheksid läbi või mitte. Ol ta dokumente vormistada ei

aidanud, v.a ühel korral, kui koostas 24.07.2015 T K eest vastuskirja. Tavaliselt maksis O talle

50€, paar korda maksis ka 100€, aga ta ei maksnud mitte iga kord, kui ta laua taga käis. Ei oska

täpselt öelda, kui palju on Olt raha saanud, sest ei pidanud arvet, võimalik, et see summas on

sama või suurem, kui kahtlustuses märgitud 370€ (XXIV kd tl 56).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et xxxx tänaval teeninduses

käis LJUBOV GENRIHSONi korraldusel L Si juures, Mäletab, et käis 08.06.2015.a ühe

naisterahvaga, kes tahtis pikendada elamisluba. Naine tuli LJUBOV GENRIHSONi autoga,

tema läks naisterahvaga sisse, andsid paberid L Sile. 25.06.2015 käis S Kga, kellel oli midagi

taotluse menetlemisest puudu, kas riigis elatud päevi või töötunde. 03.07.2015.a käis ta koos

Liga, kelle tõi teenindussaali LJUBOV GENRIHSON, kuna L kartis üksi minna. Pärast

vormistas temaga koos pabereid, kui oli valmis, läksid teenindussaali juures laiali. 05.08.2015.a

tõi LJUBOV GENRIHSON talle xxxx teeninduse juurde T K kirja, tema läks selle kirjaga sisse

ja palus L Sil koostada kirjale vastus. Ta ei mäleta, kas seekord L S trükkis või ta ise kirjutas

vastuskirja, sest nad tegid mõlemat pidi. Kui vastuskiri valmis, siis viis ta selle LJUBOV

GENRIHSONile, kes ootas oma autos. 26.10.2015 käis xxxx teenindussaalis koos Figa.

LJUBOV GENRIHSON helistas File ja ütles, et valmis panna 100€, siis võetakse ilma

järjekorrata. Selle 100€ pani ta (O T) L Si lauale teiste paberite alla (XXIV kd tl 182-184).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et xxxx tänaval teeninduses

käis LJUBOV GENRIHSONi ülesandel, on edastanud korduvalt raha L Sile (XXIV kd tl 185-

190).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.09.2016.a andis O T ütlusi selles, et 08.06.2015.a episoodis

200€ andmises tunnistab, et on L Sile raha andnud, kuid konkreetset raha andmist ta täpselt ei

mäleta. LJUBOV GENRIHSON andis talle autos ümbriku rahaga, kuid ta ei vaadanud sinna

sisse, andis ümbriku Lle edasi. Mäletab, et on andnud raha ümbrikutes, aga ka rohelise mapiga.

Siis andis LJUBOV GENRIHSON talle autos raha, tema pani selle mapi sisse ja andis LJUBOV

GENRIHSONile edasi. D K soovis saada elamisluba, talle helistas M (P), kes töötas xxxx ja

ütles, et Ky sai elamisloa viieks aastaks. 03.07.2015.a käis ta xxxx teeninduses V L, kes taotles

tähtajalist elamisluba. Kui ta läks teenindusse konkreetse isikuga, siis andis LJUBOV

GENRIHSON talle 50€, et nad saaksid ilma järjekorranumbrita L Si vastuvõtule. Li pass oli

saanud veekahjustusi. Iga kord, kui tema läks kas üksi või koos inimesega teenindusse, siis

ootas LJUBOV GENRIHSON oma autos teeninduse juures. 05.08.2015.a käis xxxx

teeninduses L Si juures seoses vastuskirja koostamisega, L kirjutas mustandi valmis, seda kirja

näidati talle ülekuulamisel (vt XXIV kd tl 213). Tema ei näinud, et V ja T Kid oleks LJUBOV

GENRIHSONile maksnud, kuid LJUBOV GENRIHSONi jutu järgi maksid Kid nelja eksami

(eesti keel, põhiseadus) eest 20 000€, mille LJUBOV GENRIHSON laenas S Zile. Veel on

käinud L Si juures koos R Piga ning teist korda Kite kirja asjus 10.09.2015.a, samuti

21.09.2015.a koos Figa. Pea iga kord kui käis L juures xxxx teeninduses, andis LJUBOV

GENRIHSON talle 50€ ümbrikuga Lle kaasa (XXIV kd tl 199-211).

LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse selles, et tema 08.06.2015 ajavahemikul 10.47 kuni

11.12 xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis

andis teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara summas 200

(kakssada) € erinevate isikute, sh D K tähtajalise elamisloa ja O K pikaajalise elaniku elamisloa

taotluste menetlemise eest.

Jälitusprotokolliga 05.05.2016.a on tõendatud, et 08.06.2015.a kella 09.30 paiku parkis

LJUBOV GENRIHSON oma sõiduki xxxx endise katlamaja juurde, sõidukis on lisaks Gile ka

O T ja O K, kellest viimased väljuvad kell 09.42 ajal sõidukist ületavad xxxx tänava ja

sisenevad xxxx teenindusse, LJUBOV GENRIHSON sõitis minema. Kella 10.23 ajal jõuab ta

tagasi xxxx juurde. Teeninduses vabanes kell 10.47 teeninduslaud nr xxxx, mille teenindaja L

S kutsus käeviipega O T ja O K enda teeninduslauda, kus asuti pabereid täitma. Kell 11.12

lahkusid nad teeninduslaua juurest, K jäi kassajärjekorda, O T läks autosse tagasi. 11.32

sisenesid xxxx teenindusse O T ja LJUBOV GENRIHSON, kes tegid jalutades ootesaalis ringi

ning väljusid siis hoonest (XXII kd tl 45).

13.10.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (XXXII kd tl 159-176)

nähtub, et jälitustoimingu käigus on teostatud salajast pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi

kasutuses olevas sõiduautos Xxxx ning jälitustoimingu tegemise ajaks on 08.06.2015,

salvestuse algus kell 10.10.12. Sõidukis viibivad LJUBOV GENRIHSON, O T ja O H, kell

09.40 vestluses ütleb LJUBOV GENRIHSON: „Kakssada!“, mispeale O T küsib: „Talle

anda?“. LJUBOV GENRIHSON vastab: „Aga mis, seni nii…torka kuhugi või kuidas sa talle?“

(XIII kd tl 25).

Logifailidest on näha, et 08.06.2015 ajavahemikul 10.50-10.51 töötles L Sn UUSIS

programmis isikukoodiga xxxx (O K) seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 85).

03.07.2015 kella 09.31 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh V Li

tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx

teenindusse pöördusid 03.07.2015 kella 09.20 ajal O T ja V L. Pärast seda, kui dokumendid on

täidetud ja V L läheb riigilõivu maksma, ütleb O T L Sile: „Kuule, seda, pildid unustasin panna

(annab L Sile üle ümbriku)“ ja veel: „Pane ära.“ (XII kd tl 8). Edasine vestlus käib tüdrukust,

kes taotleb Eesti passi.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et V

Li eest keegi L Sile raha ei maksnud, sest seal oli kõik seaduslik (XXXVI kd tl 63).

07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 xxxxaadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx

politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx

taga teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile S Zi kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € politsei infosüsteemis UUSIS

V Pi osas päringute tegemise ja tähtajalise elamisloa taotlust puudutava informatsiooni

väljastamise eest.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et V

Pi eest L Sile raha ei maksnud, sest L ei teinudki midagi, Z arvas, et L ajas isikukoodi sassi,

kuna ütles, et sellist isikut ei ole. Pärast läksid nad Ž juurde, kes ütles, et kõik on korras (XXXVI

kd tl 63).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis S Z ütlusi selles, et xxxx teeninduses juhatas

L G teda paremalt poolt teise või kolmandasse boksi. Seal oli ametnik, kellele ta ütles, et on

tädi juurest ja ta vaatas midagi arvutist ja kirjutas selle paberile, kus olid küsimused ning tema

(S Z) viis selle paberi Lle autosse. xxxx teeninduse ametnik oli punutud patsiga, u 50 aastane,

eestlane. Ta ei mäleta, kas on sellele ametnikule midagi andnud (XXIV kd tl 168).

Logifailidest on näha, et 07.07.2015 ajavahemikul 11.35 kuni 11.41 töötles L Sn UUSIS

programmis isikukoodiga xxxx (V P) seotud isiku andmeid (XXXII kd tl 108).

13.10.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (XXXII kd tl 159-176)

nähtub, et jälitustoimingu käigus on teostatud salajast pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi

kasutuses olevas sõiduautos Xxxx ning jälitustoimingu tegemise ajaks on 07.07.2015,

salvestuse algus kell 10.10.12. Sõidukis viibivad LJUBOV GENRIHSON ja S Z, kes otsivad

mingeid dokumente, mis peavad LJUBOV GENRIHSONi sõnul olema 100% autos. Lapatakse

läbi erinevaid dokumente, mille käigus nimetatakse isikute nimesid, kelle dokumendid kätte

satuvad (L, M, T, H (O K?)). Lõpuks leiab S Z otsitavad dokumendid, mis tuleb LJUBOV

GENRIHSONi sõnul anda xxxx, ID-kaart on S Zi käes ning nad sõidavad kohe xxxx. LJUBOV

GENRIHSON ütleb: „Ja ma panen talle ümbrikusse, et ta sind hästi vastu võtaks!“ LJUBOV

GENRIHSON palub S Zil panna oma mehelik võlu mängu, et „Ta nii armastab mehi!“

LJUBOV GENRIHSON selgitab, mida S Z peab ütlema, et „Mida on meil vaja teha selleks, et

ta lõpuks alalise saaks?“ ja et „tuleb suur tänu, väga suur“.

Veel kirjeldab LJUBOV GENRIHSON L Sit: “Ta istub 20-ndas. Kole! Ma ei tea, kuidas sa ta

ära tunned. L!“ Edasi ütleb LJUBOV GENRIHSON, et „Ma võtsin 160 välja. No pane! Ütle:

See on nagu väike pugemine tutvumiseks!“ Leia ümbrik! Kusagil on ümbrik! Äärmisel juhul kui

küsib: Kellelt“ „M G“. Sama jälitustoimingu käigus tehtud videosalvestuselt on näha, kuidas

LJUBOV GENRIHSON annab S Zile üle 50€ rahakupüüri, S Zi käes on valge ümbrik, ta võtab

50€, paneb selle ümbrikusse ja paneb ümbriku kinni (XXXII kd tl 170-171).

05.08.2015 ajavahemikul 09.24 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx

politseijaoskonna xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr 20 taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt

saadud

varalistest

vahenditest

vara

(viiskümmend)

€

politsei

dokumendihaldussüsteemis Delta 24.07.2015 numbriga xxxx T Kle politsei poolt edastatud

kirjale, pealkirjaga pikaajalise elaniku elamisloa taotlus, sisulise vastuskirja koostamise eest.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

seda episoodi ta ei mäleta (XXXVI kd tl 65). Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015.a andis

LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et Lle ei andnud nad kunagi rohkem kui 50€, algul käisid

nad Ü kaudu, kuid pärast hakkas O T ise käima, kuna Ü valetas palju ja pettis temalt (LJUBOV

GENRIHSONilt) raha välja. O T ütles Lle, et too ei räägiks Ü Le Kite paberite tegemise kohta,

siis maksavad Kid Lle väga hästi (XXXVI kd tl 9).

Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx

teenindusse pöördus 05.08.2015.a kella 09.22 ajal O T, räägitakse kirjast, et on valesti vastatud,

L S lubab aidata vastust kirjutada, panna põhipunktid. O T ütleb kell 09.24 L Sile: „Ole hea,

see on koopia pärast“ ja annab L Sile kokkumurtud paberi, mille L S paneb oma vasaku käe

alla (XII kd tl 11). Kell 09.48 paneb L S O Tlt saadud kokkumurtud paberi oma töölaua

sahtlisse, proovib paberi vahele pandud raha välja võtta, kuid see jääb pooleli (XII kd tl 13).

Kell 09.50 võtab L S raha paberi vahelt ära ja paneb oma käekotti (XII kd tl 14).

11.08.2015 kella 09.14 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh R Pi

tähtajalise elamisloa taotluse menetlemise eest.

Jälitustoimingu protokollist 02.05.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx

teenindusse pöördus 11.08.2015.a kella 09.14 ajal R P, kellega on kaasas O T, räägitakse, et

tahavad alalist elamisluba, kuid enne ei olnud töö, nüüd on. O T ütleb L Sile: „A-a-a vot, tema

ametlik töökoht, pane see ära kohe, võta ära see“ ja annab L Sile kokkumurtud paberi (XII kd

tl 16). Kell 09.16 paneb L S O Tlt saadud kokkumurtud paberi oma töölaua sahtlisse (XII kd tl

17). Kell 10.11 võtab L S raha paberi vahelt ära ja paneb oma käekotti (XII kd tl 23). Õhtul

pärast tööpäeva lõppu paneb raha käekotist rahakotti (XII kd tl 24).

10.09.2015 kella 12.20 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest altkäemaksu 50 (viiskümmend) € V Ki ja T K elamisloa

taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest, mis seisnes nõustamises, kuidas peaksid V.K ja T.K

neile Politsei- ja Piirivalveameti poolt elamisloa saamist puudutavas küsimuses saadetud kirjale

vastama.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juurde xxxx Politseijaoskonna xxxx

teenindusse pöördus 10.09.2015.a kella 12.13 ajal O T, räägitakse K saadetud kirjale

vastamisest, vastuse tähtaja pikendamisest. Kell 12.20 annab O T L Sile üle ümbriku ja ütleb:

„See on see.“ (XII kd tl 56). Kell 13.08 paneb L S O Tlt saadud ümbriku oma töölaua sahtlisse

ja avab selle ning võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja paneb laua

alla käekotti (XII kd tl 57-58).

21.09.2015 kella 09.53 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) €

erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise

eest ning V Pi ja R Pi elamisloa taotlemisega seonduva nõustamise eest.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx

teeninduses on 21.09.2015.a kella 09.53 ajal O T, kes annab O T L Sile üle ümbriku ja ütleb:

„Nii, need on pildid.“ (XII kd tl 59). Kell 09.53 paneb L S O Tlt saadud ümbriku koos teiste

dokumentidega oma töölaua sahtlisse (XII kd tl 59). Kell 10.17 ja avab ümbriku ning võtab

sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja paneb laua alla käekotti (XII kd tl

63-64).

25.09.2015 kella 10.47 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € erinevate isikute, sh M

Skodakondsuse taotluse ja S Vi elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx

teeninduses on 25.09.2015.a kella 09.53 ajal O T, kes annab L Sile kell 10.46 üle ümbriku ja

ütleb: „Seal on fotod.“ (XII kd tl 67-68). Kell 10.54 paneb L S O Tlt saadud ümbriku koos

teiste dokumentidega oma töölaua vasakule nurgale (XII kd tl 68). Kell 11.00 võtab L S paberite

vahelt ümbriku, avab selle, võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, mille voldib kokku ja

paneb laua alla käekotti (XII kd tl 69-70).

29.09.2015 kella 15.51 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu LJUBOV GENRIHSONilt

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) €

erinevate isikute, sh V Ki ja T K pikaajalise elamisloa taotluse menetlemisele ning S Vi

elamisloa taotluse menetlemisele kaasaaitamise eest.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx

teeninduses on 29.09.2015.a kella 15.51 ajal O T võtab L Si käest paberid, paneb sinna vahele

ümbriku ja annab L Sile tagasi (XII kd tl 72-73). Kell 16.49 paneb L S O Tlt saadud ümbriku

koos teiste dokumentidega oma töölaua sahtlisse, võtab ümbriku välja ja paneb käekotti (XII

kd tl 77-78).

12.10.2015 kella 10.44 ajal xxxx aadressil xxxx asuva xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna

xxxx teenindussaalis andis LJUBOV GENRIHSON teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud peaspetsialist L Sile O T kaudu kuritegelikul teel erinevatelt

isikutelt saadud varalistest vahenditest vara 50 (viiskümmend) € V Ki, O K pikaajalise elaniku

elamisloa ja G M tähtajalise elamisloa taotluste menetlemise eest.

Jälitustoimingu protokollist 13.06.2015.a nähtub, et L Si juures xxxx Politseijaoskonna xxxx

teeninduses on 12.10.2015.a kella 10.44 ajal O T võtab L Si laualt paberid, paneb nende alla

ümbriku ja annab L Sile tagasi (XII kd tl 82-83). Kell 10.56 paneb L S O Tlt saadud ümbriku

oma töölaua sahtlisse, teeb ümbriku lahti, võtab sealt paberraha meenutava kupüüri, voldib

kokku ja paneb käekotti (XII kd tl 87-89).

Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud kuupäevadel

andis LJUBOV GENRIHSON O T ja ühel korral ka S Zi vahendusel xxxx asuva xxxx

prefektuuri xxxx politseijaoskonna xxxx teenindussaalis L Sile altkäemaksu xxxx klientide

dokumentide vormistamise, nende andmete töötlemise eest, aga ka vastuskirja koostamise eest

Kitega seotud teemadel. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii LJUBOV GENRIHSON ise, kui

ka O T ja L S, samuti on I S ja S Zi poolt raha üleandmised fikseeritud jälitustoimingu

protokolliga, millise jälitustoimingu käigus teostati L Si asukoha pealtkuulamist- ja vaatamist

ning fikseeriti nii audio – kui videosalvestusena tema vestlused xxxx teeninduses. Kohtu

hinnangul on tõendamist leidnud, et kõikidel fikseeritud kordadel on L Sile altkäemaksuna üle

antud vähemalt 50€, välja arvatud 08.06.2015.a, mil on tuvastatud, et üle anti vähemalt 200€.

Raha üleandmine ei olnud I S ega S Zi initsiatiiv, raha, mis L Sile üle anti, said I S ja S Z

vahetult enne teenindusse sisenemist LJUBOV GENRIHSONi käest koos selle isiku

dokumentidega, kelle taotlust oli parasjagu vaja xxxx tn teenindusse vormistama minna. Nende

isikute andmeid töötles L S andmebaasides ning kõik need isikud olid LJUBOV GENRIHSONi

juhitud kuritegeliku ühenduse kliendid, kellele vormistati ebaõigetel alustel dokumente.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises Politsei- ja

Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja

dokumenditalituse peaspetsialist M Pale

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et M P oli Politsei – ja Piirivalveameti teabehaldus – ja

menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalituse peaspetsialist (X kd,

tl 1-9).

Dokumendimenetleja ametijuhendist (X kd, tl 3-5) on fikseeritud ametikoha eesmärk,

teenistuskohustused ja tulemused, vastutus, õigused jm. M P on ametijuhendiga tutvunud

07.01.2012 ning on kohustunud järgima selle nõudeid ja tingimusi (X kd, tl 33). M Pa

ametijuhendi järgi oli tema teenistuskohustuseks riigilõivu tasumisest vabastamise või

vähendamise menetluste läbiviimine ning selle kohustuse täitmiseks oli tal õigus saada

vajalikke andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada Politsei- ja

Piirivalveameti info- ja teabesüsteeme. Seega M P oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning

täitis avalikke ülesandeid. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teabehaldus-ja menetlusosakonna

migratsioonibüroo

kodakondsuse

ja

dokumenditalituse

peaspetsialist

M

Pa

dokumendimenetleja ametijuhendi punkti 2 järgi on tema ametikoha eesmärk PPA

kodakondsus- ja migratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo põhiülesannete täitmine

riigilõivu tasumisest vabastamise või vähendamise menetlemisel. M P oli avaliku teenistuse

seaduse § 7 lg 3 p 9 mõistes ametnik, seega KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik.

M Pa täpsemad teenistusülesanded ehk pädevus on loetletud tema ametijuhendis, mille punkti

3.4 järgi menetleb riigilõivu vabastamise või vähendamise taotlusi, punkti 3.5 järgi kontrollib

riigilõivu vabastamise taotluste õiguspärasust ning teeb otsuse riigilõivust vabastamiseks,

riigilõivu määra vähendamiseks või riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumiseks, oma

teenistuskohustuste täitmiseks oli M Pal ametijuhendi punkti 5.1 järgi õigus saada vajalikke

andmeid, dokumente ja muud informatsiooni ning kasutada oma pädevuse piires büroo juhataja

poolt määratud ulatuses ameti info- ja teabesüsteeme.

M P on vabastati Politsei – ja Piirivalveameti teabehaldus – ja menetlusosakonna

migratsioonibüroo

kodakondsuse

ja

dokumenditalituse

peaspetsialisti

ametikohalt

28.10.2015.a tema enda algatusel. Tema teenistusstaaž 27.10.2015.a seisuga oli 25 aastat, 9

kuud ja 8 päeva (X kd, tl 2).

Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M P töötles LJUBOV GENRIHSONi

juhitud xxxx huvides ja LJUBOV GENRIHSONi palvel xxxx klientide, liikmete, LJUBOV

GENRIHSONe pereliikmete, sugulaste jt isikute isikuandmeid ehk väljastas LJUBOV

GENRIHSONile politsei infosüsteemist UUSIS informatsiooni (isikute varasemad menetlused

ja nende raames antud andmed – aadress, telefon, lähisugulased, elulugu, töökohaandmed,

varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed, samuti jooksvalt informatsiooni

väljastamine tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa või kodakondsuse taotluse menetluse

protsessi kohta). Täpne loetelu isikutest, kelle andmeid M P töötles, on ära toodud süüdistuse

tekstis olevates tabelites.

M P on käesoleva kriminaalasja raames üle kuulatud tunnistajana 10.07.2017.a istungil ning ta

on andnud alljärgnevaid ütlusi. Ta töötas kinnipidamise hetkel 2015.a oktoobris kodakondsuse

ja dokumenditalituse peaspetsialistina. Tunneb LJUBOV GENRIHSONi, nad aitasid üksteist,

LJUBOV GENRIHSON aitas tal talutoodangut müüa ja küsis vastutasuks selle eest, et ta

vaataks politsei andmebaasidest, kas kellelegi on kodakondsus antud, kas dokumendid on

menetluses, mis seisus menetlused on. Andmebaasidest saadud info edastas ta kas suuliselt või

paberilipikute peal. Varasematel aastatel oli sellist infoedastust vähem, aga kui elamislubade

taotlusi hakati väga aeglaselt menetlema, siis inimesed ootasid ja tahtsid teada, kui kaugel asi

on. Tegi ka väljatrükke andmebaasist, neid oli väga palju, oli ka korduvaid. Mõnda asja tuli

mitu korda vaadata, sest kui pool aastat on möödas ja ikka ei ole vastust, siis küsis uuesti. On

saanud LJUBOV GENRIHSONilt varalisi hüvesid, kuid see ei olnud nii, et tema andis raha ja

selle eest viis M P talle andmeid. Andis talle ka talukaupa. LJUBOV GENRIHSON on teda

palju aidanud, ta arvas, et aitab siis ka. LJUBOV GENRIHSONiga said tavaliselt kokku autos,

L ootas teda, ta istus autosse. Lil vaja andmeid, mõnikord müüs talle talusaadusi. On kohtunud

ka väiksemat kasvu mehega, kes tegutses Li nimel, sellele inimesele andis ka andmeid üle, teab,

et teda kutsuti S, xxxx on paar korda tema juures käinud ka vanem naine, keda kutsuti M. Autos

sai ta raha 20€, 50€. Kui ta müüs liha või vorste, siis võttis LJUBOV GENRIHSON alati kõik

ära, maksis talle rohkem. Tema küsis 20€, LJUBOV GENRIHSON andis 40-50€, öeldes, et ta

müüb liiga odavalt oma liha. M P ei tulnud selle peale, et see altkäemaks on. Lisaks LJUBOV

GENRIHSONile, Sile ja M on talle sõnumeid saatnud ka K, kuid näinud teda pole. Otseselt

päringute teostamise ja väljatrükkide tegemise eest ta raha ei saanud, mõnikord kutsus

LJUBOV GENRIHSON teda lõunale, kui ta ei saanud minna, siis andis raha öeldes, et mingu

söögu ta tema raha eest. Teadis, et Ü L on LJUBOV GENRIHSONi tuttav, nägi päringuid tehes,

et Ž R ja L S on vastu võtnud neid dokumente, milles järelepärimisi tehti, kuid teised olid ka.

LJUBOV GENRIHSON ütles, et need inimesed, kelle kohta ta järelepärimisi tegi, olid tema

tuttavad, et ta aitas neid. Nendest väljatrükkidest jäi jälg andmebaasi, seda sai siis teada, kui

kahtlustus esitati ja see nimekiri ilmus. Ta ise ka ei teadnud, et neid nii palju on. Aastatel 2011-

2015 sai raha paarikümne euro kaupa, kokku võis see aastas teha 300-400€, koos toidukaubaga

rohkem.

LJUBOV GENRIHSONi telefoninumbrit tal ei olnud, L helistas ise. Telefonis rääkisid nad

harva. LJUBOV GENRIHSON on talle raha laenanud, see oli 2009.a kui ta poeg jäi purjus

peaga juhtimisega vahele, talle määrati trahv ja tunnistaja ei suutnud seda enda palgast tasuda

ja siis LJUBOV GENRIHSON laenas talle 10 000 krooni. See laen on tagasi maksmata. Ühel

korral on rääkinud, et maksab tagasi, siis LJUBOV GENRIHSON solvus. LJUBOV

GENRIHSONiga kohtus hommikuti, kui tööle tuli. Kui nägi Gi autot, siis läks ja istus sinna

tagumisele istmele. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga

meenus tunnistajale, et LJUBOV GENRIHSON oli talle rääkinud, et Ü L viis ta L Siga kokku.

Teab, et K oli suur vene ärimees, kes tahtis siin firmat avada, aga kuidagi ei saanud elamisluba.

M A nime ta ei tea. L andis talle R Ui telefoninumbri, käskis panna nimeks R L, ja kasutada,

kui on vaja temaga (LJUBOV GENRIHSONiga) ühendust saada, kuid M P ei kasutanud seda

võimalust.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.11.2015.a on O T andnud ütlusi M Pa rolli kohta LJUBOV

GENRIHSONi kuritegelikus skeemis. O T ütlustest nähtub, et kui dokumendid olid teeninduses

sisse antud, siis jälgis taotluste menetlust M hüüdnimega P, kes töötas PPA-s xxxx. LJUBOV

GENRIHSON sai temaga kokku hommikuti, M edastas talle teda huvitavat informatsiooni. O

T kuulis LJUBOV GENRIHSONi käest, et ta maksab Mle, aga missugused need summad olid,

seda ta ei teadud. M kontrollis asjade seisu kogu menetluse käigus. Kui otsus oli vastu võetud,

siis teatas M, et dokument on valmis ja klient läks seda kätte saama koos vahendajaga Ž R

juurde (XXIV kd tl 192). Ülekuulamisel 28.09.2016.a on ta M Pa kohta andnud ütlusi selles, et

on kohtunud Mga 2015.a. üks või kaks korda, kui LJUBOV GENRIHSON on talle andnud

mingisuguse ümbriku või paberid, mille ta pidi Mle andma ja M andis talle mingisuguseid

pabereid, mis oli seotud Kitega. LJUBOV GENRIHSON kutsus Mt U P või lihtsalt P (XXIV

kd tl 206). Hüüdnimi oli sellest, et LJUBOV GENRIHSON kohtus Mga hommikuti (XXIV kd

tl 209).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a on S Z andnud ütlusi selles, et tema on käinud M

juures hüüdnimega P 2015.a umbes neli korda, andmas Mle LJUBOV GENRIHSONi palvel

pabereid, millel oli kirjutatud isikukood ja küsimärk või midagi kirjutatud. Neid pabereid ta läbi

ei lugenud. Raha ta Mle andnud ei ole. Teab, et L ja M on sõbrad, Ml on lambad ja L armastab

lambaliha (XXIV kd tl 170).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et M

on kõige korralikum inimene, ta teab teda alates 2000ndatest aastatest. M pole temalt kunagi

kopikatki võtnud. Nad kohtusid xxxx juures LJUBOV GENRIHSONi autos, ta ostis Mlt vorsti

ja kitsepiima. Võis temalt küsida, kas taotlused on valitsusse ära läinud. Kahtlustatavana

ülekuulamisel 10.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et teab M Pa pikema

aja vältel, on temalt ostnud kitsepiima, mett, lambaliha. On Mle võlgu andnud, see oli kuidagi

seotud M poja ja avariiga. Eesti keele eksamitest hakkas Mga rääkima viimasel ajal, hakkas Mlt

küsima informatsiooni, et kas anti elamisluba, kas pass on valmis. Ta hakkas Mga neil teemadel

suhtlema siis, kui xxxx ühendati politseiga. xxxx asus siis veel xxxx tänaval. M ei oleks

keeldunud, kui ta oleks tema käest mingit infot küsinud. On Mle puhkusereisideks raha andnud,

andis raha erinevates summades, viimati 3 kuud tagasi (oktoobris 2015) andis 200€. M ise küsis

talt raha, küll oli traktor katki, pojal vaja autot osta, mehel sünnipäev. Konkreetselt info andmise

eest ei ole ta Mle raha andnud. Kohtusid hommikuti M töökoha lähedal enne tööpäeva algust.

M tundis tema autot, tuli autosse. M jälgis arvutis teda huvitavate inimeste infot, andis teda, kui

miskit uudist oli (XXXVI kd tl 6-7). Ml oli arvutis vähem juurdepääse andmebaasidele, ta ei

saanud juurde karistusregistrile, rahvastikuregistrile, samuti ütles M, et ta ei tee päringuid

arhiivi, kuna seal on vaja põhjendada, miks päringud on tehtud. Ü L tegi neid päringuid kergelt

(XXXV kd tl 193).

Tunnistajana 21.08.2017 kohtuistungil üle kuulatud A S andis ütlusi selles, et tema kontrollis

selle menetluse raames PPA sisekontrolli büroo palvel logifaile PPA infosüsteemis tehtud

päringute osas. UUSIS on infosüsteem, mida kasutab kodakondsus- ja migratsiooni osakond,

dokumentide väljaandmiseks, registreerimiseks ja menetlemiseks, seal on ca 10 andmekogu,

nii välismaalaste dokumendi väljastamine, passide-ID kaartide, elamislubadega, kogu menetlus

toimub selles infosüsteemis. Tunnistaja kontrollis ametnike poolt tehtud päringuid, seda, kelle

andmeid nad on töödelnud vastavalt sellele, kui oli menetluse raames leitud läbiotsimistel

dokumente või väljatrükke. Tunnistaja selgitas, et tema tööülesannete hulka sisekontrollibüroos

kuulubki erinevate infosüsteemide logide kontrollimine. Eesmärgiks on tuvastada võimalikke

väärkasutusi või siis vastata kodanike järelepärimistele. M Pa puhul kontrolliti logifaile, milliste

isikute andmeid ta on erineval ajaperioodil vaadanud ning vaadeldi väljatrükke, mis leiti

LJUBOV GENRIHSONi kodust läbiotsimisel. Need on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis.

Asitõendi vaatlusprotokollides 09.05.2016. ja 29.08.2016 on vaadeldud LJUBOV

GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel leitud andmebaaside väljatrükke, vaatlusprotokolli lisaks

on tabel isikuandmetega, kelle andmete kohta väljatrükid on tehtud, samuti kajastuvad tabelites

täiendavad andmed, märked, mis olid väljatrükkidele tehtud (VI kd tl 121-147).

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub,

et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas

sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Allpool refereerib kohus olulisemaid vestlusi

seoses LJUBOV GENRIHSONile esitatud süüdistusega M Pale altkäemaksu andmises.

04.06.2015.a hommikul kella 07.56 algavas vestluses räägivad LJUBOV GENRIHSON ja M P

esmalt S Zist ja D M nimele dokumendi taotlemisest ning siis mingist kriminaalasjast, mis

alustati 2014.a, kus keegi andis teise eest keeleeksamit. Seepeale ütleb M P, et see ei ole nende

kiri, seepärast ta seda ei näinudki, mispeale LJUBOV GENRIHSONerihson ütleb: „sellepärast

sa ei näinudki, jah! Kiisu, ma annan sulle homme hommikul raha!“, mispeale M P selgitab, et

homme ei saa, ta ei tule homme tööle, tal on koolitus (XIII kd tl19). L palub vaadata tüdrukut,

M lubab, et vaatab tüdrukut ja prindib foto välja (XIII kd tl 20).

12.juuni 2015.a hommikul autos toimunud vestluse käigus M Paga ütleb LJUBOV

GENRIHSON: „Näh sulle!...näh, näh, näh, esialgu on nii!“ (XIII kd tl 29).

19.juuni 2015.a kell 07.56 autos toimunud vestluse käigus M Paga ütleb LJUBOV

GENRIHSON: "Näh kahekümnekas!", millele M P reageerib sõnadega "Oi! Oi! Aitäh!" (XIII

kd tl 33).

13.oktoobril 2015.a kell 08.00 autos toimunud vestluse käigus M Paga nähtub, et LJUBOV

GENRIHSON on rahulolematu L Si töö kvaliteediga, et eelmisel päeval käisid tema juures ja

ta ei näinud arvutist Vi (Ai) põhiseaduse eksamit, et nad iga kord, kui lähevad L juurde peavad

maksma 50€. Edasi kõnes ütleb M P, et ta on toonud 2 kg talleliha ja subprodukte, küsib kokku

15€, mispeale LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Siin on sulle poolsada ja ma ei anna sulle terve

nädala midagi!“ (XIII kd tl 102).

19.10.2015 kella 07.45 autos toimunud vestluse käigus arveldavad LJUBOV GENRIHSON M

Pa poolt toodud liha ja munade eest, M ütleb hinnaks 27 ja L annab raha, öeldes võta! M P on

üllatunud, kuid lubab, et pärast vorstiga klaarivad (XIII kd tl 112). Kui palju rohkem anti, tuleb

välja järgmisel päeval toimunud vestlusest, kui LJUBOV GENRIHSON annab veel 50€ (XIII

kd tl 117) ja M P ütleb, et L andis talle eelmisel päeval toidu eest 20€ rohkem (XIII kd tl 114).

Kohus märgib, et kuigi M P tõi tõepoolest LJUBOV GENRIHSONile müügiks talutoodangut,

nagu LJUBOV GENRIHSON kahtlustatavana ülekuulamisel ütles ja et nad selle eest

arveldasid, oli selles suhtluses ikkagi esmatähtsal kohal politsei andmebaasides sisaldunud info

edastamine M Pa poolt LJUBOV GENRIHSONile ja seda igapäevaselt. Ka 20.10.2015, kui

eelmisel päeval makstud summasid korrigeeriti, räägiti tööasjadest – LJUBOV GENRIHSON

edastas kellegi S paberi, isikukoodiga. M P rääkis pikemalt poisist, kelle kohta L oli küsinud

(XIII kd tl 114-115). Samal päeval jätkati vestlust klientide teemal, kelle asjad seisid – M P

rääkis, kuidas ta märkas eelmisel päeval, et osakonnas midagi toimub, et kolleegid – M, juhataja

ja E V arutasid midagi kolmekesi, aga kui tema sisenes, siis pandi uks kinni. Veel arutasid nad

selles vestluses Liga kliente, kellel asjad pooleli - T, S, K, D. M P ei tea, miks kogu aeg seisab

(XIII kd tl 116).

M Pa rollist kuritegelikus ühenduses räägib LJUBOV GENRIHSON oma 27.06.2015.a

vestluses sõiduautos A Kiga. Viimane on uus klient, kes tuli sooviga saada LJUBOV

GENRIHSONi kaudu EV kodaniku passi. LJUBOV GENRIHSON selgitab talle pikalt, kuidas

protseduur toimub, samuti seda, et tal on kaasosalised, kellel igaühel on oma roll ja kellele tuleb

maksta (vt vestluse tervikteksti XIII kd tl 44-54). Samuti selgitab LJUBOV GENRIHSON, et

enne kui nad K tööle hakkavad, siis: "Minu linnuke tähendab katsub sind, .. vaatab, aga no nii

pealiskaudselt." Ja veel: "Ma ju ei tööta muidugi üksinda... Kui ta ütleb: Võta! ... Vot mina

ütlen, Ilmus uus poiss - teeme? Vot tema vaatab, katsub sind läbi...no vaatame, justnagu teeme“

(XIII kd tl 52).

Selle vestluse xxxxlt saab teha järelduse, et LJUBOV GENRIHSON ei võtnud uusi kliente enne

nö töösse ja ei hakanud neile kodakondsuse või elamisloa saamiseks enne tegutsema, kui PPA-

s töötanud M P oli kontrollinud andmebaasidest isiku tausta, kas tal üldse on võimalik saada

kodakondsust või elamisluba. Seega on kohtu hinnangul eelpool analüüsitud tõenditega

tõendamist leidnud, et kuigi nii M P kui ka LJUBOV GENRIHSON ei pidanud nende

omavahelisi suhteid kuritegelikuks, vaid leidsid, et nad lihtsalt aitasid üksteist n.ö käsi peseb

kätt meetodil, siis tegelikult M Pa poolt altkäemaksuna saadud summade eest LJUBOV

GENRIHSONile edastatud politsei andmebaasidest pärinev info oli LJUBOV GENRIHSONi

poolt juhitud xxxxle olulise väärtusega, ning M P pani sellist infot edastades toime ametialase

kuriteo, milles ta on ka süüdi mõistetud. LJUBOV GENRIHSON aga pani toime altkäemaksu

andmise. Altkäemaksu esemeks või olla nii vara kui ka muu soodustus. Kohtule esitatud ja

kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kuigi LJUBOV GENRIHSONi ja M Pa

vahel olid varalised suhted laenu näol juba varasemast ajast, siis raha üleandmine eesmärgiga

saada infot hoogustus viimastel aastatel enne kinnipidamist, hinnanguliselt sai M P tema enda

ütluste kohaselt aastatel 2011-2015 aastas kokku LJUBOV GENRIHSONilt sularaha kuni 400

eurot ning konkreetses neljas süüdistuse episoodis kokku veel täiendavalt 95€. Kuna

jälitustegevusega koguti tõendeid ainult viimasel kuuel kuul enne isikute kinnipidamist,

varasema perioodi kohta on tõenditena kasutatavad vaid isikulised tõendiallikad, LJUBOV

GENRIHSON eitab M Pale altkäemaksu andmist, siis saab lähtuda vaid M Pa ütlustest ning

lugeda tõendatuks, et aastatel 2011 kuni isikute kinnipidamiseni oktoobris 2015 sai M P

LJUBOV GENRIHSONilt altkäemaksuna politsei infosüsteemist andmete väljastamise eest

vähemalt 1295€.

Eelpool analüüsitud tõendeid kokku võttes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et LJUBOV

GENRIHSON andis altkäemaksuna Ž Rle vara mitte vähem kui 3180 eurot, L Sile vara mitte

vähem kui 650 eurot ja M Pale vara mitte vähem kui 1295 eurot, seega on kohtuliku uurimise

käigus tuvastatu, et LJUBOV GENRIHSON andis ametnikele ajavahemikul 2011 kuni

26.10.2015 altkäemaksu mitte vähem kui 5125 eurot.

Sellise eelkirjeldatud tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 298 lg 2 p 1, 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt teist korda ja grupi poolt.

Kohtu hinnangul on LJUBOV GENRIHSON altkäemaksu andmise toime pannud kavatsetult,

kuna tema poolt juhitava kuritegeliku ühenduse eduka tegutsemise üheks oluliseks eelduseks

oli see, et tal oleks kaasosalisi politseiametnike näol, kes ebaõigetel alustel vormistavad xxxx

klientidele vajalikke dokumente, võtavad neid mõnedel juhtudel vastu mitte inimestelt enestelt,

vaid vahendajatelt, kes töötavad LJUBOV GENRIHSONi heaks, samuti selleks, et LJUBOV

GENRIHSONil oleks juurdepääs politsei ametialaseks kasutamiseks mõeldud infole. Selleks,

et ametnikud töötaksid tema heaks, oleksid talle lojaalsed, osutaksid klientidele vajalikke

teenuseid ja edastaksid talle vajalikku infot, töötas LJUBOV GENRIHSON aastate jooksul

välja süsteemi ametnikele altkäemaksude andmiseks, osaliselt otse, osaliselt vahendajate O T,

I S ja S Zi kaudu. Kogutud tõendite xxxxlt on selge ja seda on LJUBOV GENRIHSON ka ise

kahtlustatavana ühel ülekuulamisel möönnud (XXXVI kd tl 48), et ametnikud ei oleks ilma

rahata teinud seda, mida ta neil teha palus.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tähtsa isikliku dokumendi EV ID-kaardi võltsimise ja KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise. Need teod pani LJUBOV

GENRIHSON toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et ID kaarti D.M nimele taotleb teine

isik, kuid arvestades, et tähtsat isiklikku dokumenti vormistatakse tema enda xxxx-sse kuuluva

ametniku Ž R poolt, siis saabub soovitav tagajärg, ehk vormistatakse ja väljastatakse võltsitud

tähtis isiklik dokument, mille ta ka lõpuks enda valdusesse sai, mis tema sõidukist

kinnipidamisel leiti ja ära võeti.

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmisele kihutamises

alljärgnevas.

10.07.2015 kella 10.15 ajal andis LJUBOV GENRIHSON S Zi kaudu A Kile korralduse Xxxx

teenindusse minnes anda ametnikule 50 (viiskümmend) eurot. 10.07.2015 kella 10.41 ajal xxxx

aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis andis A. K teeninduslaua nr xxxx taga

teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle vara summas 50 (viiskümmend) eurot A Ki

Eesti kodakondsuse taotluse menetlemise eest.

31.07.2017.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A K andis ütlusi selles, et tema soovis

saada EV kodakondsust, talle anti telefoninumber, helistas sellel numbril, leppis kokku

kohtumise xxxx. Seal kohtus naisterahvaga, kelles kohtus tundis ära süüdistatava LJUBOV

GENRIHSONi. Tema rääkis, mis ta vajab ja naine rääkis, kuidas ta saab aidata. Abi oli vaja

eksamite sooritamisel, naisterahvas ütles, et see maksab kuskil 2000€, tasuda tuli pärast, kui

kõik on tehtud. Käis üksi xxxx PPA teeninduses, maksis ametnikule 50€, et dokumendid

saaksid õigesti täidetud.

Kahtlustatavana ülekuulamistel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi selles, A Ki ta ei tea ja 50€

saamist ei mäleta (XXIV kd tl 106).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2017.a ja 30.09.2016.a ei ole S Z selle episoodi kohta

ütlusi andnud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.11.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

tema ei ole seda kuritegu toime pannud. A K töötas välismaal, keegi palus panna aeg kinni, et

tal on ainult pool päeva aega EV kodakondsuse taotluse esitamiseks. Mingit raha ta A Ki käest

saanud ei ole. Vastuseks ei ole tema Kile öelnud, et ta peab Ž Rle maksma (XXXVI kd tl 64).

Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et 06.07.2017.a kella 08.46

ajal helistab LJUBOV GENRIHSON S Zi abonendilt A Kile ja ütleb, et nad hakkavad nii umbes

15 minuti pärast „teda esitama“ (dokumente sisse andma), et poiss juba istub tooli peal ja kui

mingid küsimused tekivad, siis poiss helistab sellele numbrile, et küsida. LJUBOV

GENRIHSON kontrollib veel, kas riigilõiv on tasutud ja A K kinnitab, et on tasutud, nädal

tagasi, isegi rohkem. Samuti ütleb ta, et tuleb xxxx neljapäeval (09.07.2015); (XVII kd tl 508).

10.07.2015.a kella 08.46 ajal helistab A K S Zile ja küsib, et kuhu seal xxxx tänaval täpsemalt

tulla, et neil oli kell 08.50 kokku lepitud. S Zil on päevad sassis, ütleb, et on natuke haigeks

jäänud (XVII kd tl 516). Kohe pärast seda toimub telefonikõne LJUBOV GENRIHSONi ja S

Zi vahel, mille tulemusena lepitakse kokku, et LJUBOV GENRIHSON sõidab xxxx tänavale,

et las K ootab ta ära (XVII kd tl 517). Kell 09.02 S Z teatab Kile, et kohe jõuab xxxx kohale

(XVII kd tl 520).

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 59) nähtub, et

LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas sõiduautos xxxx vestlevad

10.07.2015.a kella 09.05 ajal LJUBOV GENRIHSON ja A K. Vestlusest selgub, et S Z ei saa

koos A Kiga Xxxx teenindusse minna dokumente sisse andma, sest ta on haige, teda hammustas

puuk. LJUBOV GENRIHSON selgitab A Kile, et too peab ise minema, numbrit ei ole vaja

võtta, kohe tuleb istuda xxxx boksi ja ütelda vaikselt, et "S haigestus, ma tulin üksinda, aga M

ootab seal autos!“ LJUBOV GENRIHSON kirjeldab A Kile ka Ž R välimust.

Asitõendi vaatlusprotokollis 16.07.2015.a (V kd tl 53-59 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx 4. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, esimene salvestis on 10.07.2015.a ajavahemikust kell 09.11-09.53. Kell 09.11 tuleb

tema töölaua juurde A K, kellel on käes A4 mõõdus paberid, mille ta asetab lauale, istub toolile.

Kell 09.14 võtab Ž R paberid kätte ning hakkab seejärel kasutama andmebaase UUSIS ja MISP.

A K istub Ž R laua taga kuni kella 09.53, siis lahkub (V kd tl 54).

Jälitustoimingu protokollist 24.03.2016 (tõlke teine osa) nähtub, et 07.07.2017.a kella 10.15

ajal helistab LJUBOV GENRIHSON S Zile ja ütleb, et kõik on korras, läks ära see kullake, seal

oli ühte tõendit vaja naise käest, ta juba sõitis avaldust võtma. Veel ütleb LJUBOV

GENRIHSON S Zile, et saatku too sõnum, et kui ta hakkab seda tõendit ära andma, ei andnud

ju Mse jaoks midagi, et: „Las paneb ümbrikusse, annab talle. Aga see on vähemalt

kahekümnekas või viiekümnekas. Kuidas sa arvad? Kuidas talle kirjutada, öelda? Kui lähed

tõendit ära viima, anna ümbrikus ja pane 50 eurot sisse“ (XVII kd tl 521-522).

Kohe seejärel kell 10.19 saadab S Z oma telefonilt SMSi A Ki abonentnumbrile: „Kui hakkad

tõendit ära andma, pane ümbrikusse 50 eurot ja anna ära“, seejärel saadab veel ühe SMSi

sisuga „koos tõendiga“, mispeale A K vastab SMSiga „xxxx tänaval või?“ ja S Z kinnitab:

„Jah“(XVII kd tl 522-523).

Asitõendi vaatlusprotokollis 16.07.2015.a (V kd tl 53-59 koos fototabelitega) on vaadeldud

salvestusi xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx. Salvestustel on näha Ž R

töölaud, teine salvestis on 10.07.2015.a ajavahemikust kell 10.41-11.43. Kell 10.41 istub A K

uuesti Ž R laua taha, tal on käes ümbrik, mille ta paneb Ž R töölauale, kes võtab ümbrikust

valge paberi ja paneb ümbriku endast vasakule laua peale, tõestab ümbrikule kilekaaned ja A4

mõõdus paberi. Edasi töötab Ž R andmebaasis. Kell 10.44 kirjutab paberile midagi, ulatab selle

A Kile, kes samuti kirjutab sellele paberile midagi. Samal ajal lükka Ž R vasaku käega ümbriku

koos kilega teiste laual olevate paberite alla. Kell 10.46 A K lahkub ja Ž R paneb ümbriku

sinisesse dokumendikasti teiste paberite alla. Kell 11.39 võtab Ž R midagi ümbrikust, viskab

ümbriku prügikasti, võtab kokku murtud raha taolise eseme ja paneb selle vestitaskusse (V kd

tl 54).

Kõiki eelpool refereeritud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hoolimata sellest, et

LJUBOV GENRIHSON oma süüd selles kuriteos ei tunnista, on tema poolt A Ki kallutamine

ametiisikule altkäemaksu andmisele kallutamises tõendamis leidnud A Ki poolt antud ütlustega

ning jälitustoimingutega kogutud tõenditega. LJUBOV GENRIHSON annab sõnaselge

korralduse S Zile, et ütleks A Kile edasi, et Ž R jaoks tuleb raha ümbrikusse panna ja

teeninduses üle anda. Täpselt samas sõnastuses edastab S Z info Kile, kes seepeale imestab, et

kas xxxx tänaval tuleb 50€ ära anda ja S Z kinnitab, et jah. Neist tõenditest nähtub, et enne, kui

LJUBOV GENRIHSON andis S Zi vahendusel A Kile korralduse anda ametnikule

altkäemaksu, ei olnud A Kil kavatsust Ž Rle raha anda. Tahtlus tekkis tal alles pärast neilt

inimestelt saadud juhtnööre, kes tema dokumentide asja korraldasid. Seega on tõendamist

leidnud, et LJUBOV GENRIHSON pani kavatsetusega toime altkäemaksu andmisele

kihutamise ning selline tegu on süüdistuses kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmisele kallutamise.

KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo

toimepanemiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-

106-04, p 9 ja 21. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-80-11, p 11). Lähtudes subsidiaarsuse

põhimõttest, neeldub osavõtutegu täideviimises (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli

2011. a otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 14). Kuna kohus on eelpool tuvastanud, et LJUBOV

GENRIHSON on toime pannud korduva altkäemaksu andmise isikute grupis ning ühe episoodi

altkäemaksu andmisele kallutamist, siis tuleb tema tegevus neis kuritegudes kvalifitseerida

lõpliku kvalifikatsioonina KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi.

II LJUBOV GENRIHSONi poolt n.ö variidentiteetide kasutamisega seotud kuriteod

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistused teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimise katses, tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamises, teadvalt võltsitud tähtsa

isikliku dokumendi hankimises, teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises ja

dokumendi võltsimises ning kelmuses. Need kuriteod on seotud LJUBOV GENRIHSONi poolt

n.ö variidentiteetide kasutamisega.

Kohtule on esitatud A Vle ja N Šle väljastatud dokumente puudutavad tõendid:

• ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiva välismaalase registreerimisleht koos lisadega

(A V) xxxx.aastast (IX kd, tl 3-15), millistest nähtub, et A V on saabunud Eestisse oma

õe LJUBOV GENRIHSONi juurde aastal xxxx.a, elamisluba õigel ajal ei taotlenud,

elukoht on õe juures xxxx alates xxxx.a. Isiku tuvastamise aktil on foto ja isik võrreldud

(IX kd, tl 3-14);

• elamisloa andmise/pikendamise taotlus (A V) koos lisadega 2001.aastast (IX kd, tl 15-

22), isikut tõendava dokumendina on esitatud NSVL pass A V nimele nr xxxx Nr xxxx,

milline oli välja antud xxxx ja kehtiv kuni xxxx (IX kd, tl 18-19);

• Piirivalveameti vastusest järelepärimisele nähtub, et Piirivalveameti käsutuses olevas

piiriületuse andmebaasis ei ole fikseeritud A V piiriületusi alates 01.01.1997.a (IX kd,

tl 23);

• A Vle erandina siseriigis elamisloa taotlemise lubamise sooviavalduse rahuldamine (IX

kd, tl 27), millest nähtub, et A V puudus mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda

elamisluba Eesti välisesinduses;

• A V elamisloa (isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos lisadega 2003. aastast (IX kd,

tl 39-41), millest muuhulgas nähtub, et A V nimele välja antud Vene Föderatsiooni pass

xxxx on välja antud 19.03.2003.a xxxx Saatkonna poolt Eesti Vabariigis;

• A V elamisloa (isikutunnistuse) pikendamise taotlus koos lisadega 2005. aastast (IX kd,

tl 44-58);

• A V pikaajalise elaniku elamisloa taotlus koos lisadega 2010. aastast (IX kd, tl 60-67);

• sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena (A V) 2013.aastast koos

lisadega (IX kd tl 68-80), millest nähtub, et avaldus on esitatud A V poolt 20.märtsil

2013.a ning avalduse vastu võtnud ametnikuks on Ž K ning taotlusega koos on isikut

tõendava dokumendina esitatud Eesti Vabariigi isikutunnistus nr xxxx A V nimele, mis

oli välja antud 28.04.2010.a. Elulookirjelduse kohaselt on A V saabunud xxxx Eestisse

tööle 02.01.1986.a ja on sellest ajast pidevalt Eestis elanud. 17.12.2012.a otsusega on A

V vabastatud Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise sooviavalduse läbivaatamise eest

võetava riigilõivu tasumisest täies ulatuses, otsusele on Politsei ja Piirivalveameti nimel

alla kirjutanud M P (IX kd, tl 74). Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a korraldusega nr

xxxx otsustati A Vle anda Eesti Vabariigi kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse

senisest kodakondsusest (IX kd, tl 80);

• isikukaart A V kohta 2014.a, millel on fikseeritud isiku sõrmejäljed (IX kd, tl 81);

• elamisloakaardi pikendamise taotlus koos lisadega A V suhtes 18.06.2014.a (IX kd, tl

83-85);

• N Š välismaalase passi taotlusankeet koos lisadega xxxx.aastast (IX kd, tl 86-106);

• Alalise elamisloa taotlus xxxx.aastast koos lisadega (IX kd tl108115, välismaalase passi

väljavahetamise taotluse lisaleht (IX kd, tl 116);

• N Š elamisloakaardi pikendamise taotlus koos lisadega 2014.aastast (IX kd tl 122-123);

• isikukaart N Š kohta xxxx.a, millel on fikseeritud isiku sõrmejäljed (IX kd, tl 121);

• N Š välismaalase passi pikendamise taotlus koos lisadega (IX kd, tl 124-126).

Süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi elukohas ja tema kasutuses olnud sõidukis Xxxx rm

xxxx xxxx tehtud läbiotsimiste (I kd, tl 1-134) käigus leiti mitmed A V ja N Š nimele välja

antud isiklikud dokumendid mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 1-2):

NSVL pass nr xxxx A V nimele, pass on välja antud 1976.a; NSVL pass xxxx A V nimele

kehtivusajaga 15.11.1993 kuni 15.11.1998.a; Vene Föderatsiooni pass nr xxxx A V nimele

kehtivusajaga 20.03.2007 kuni 20.03.2012.a; Vene Föderatsiooni pass nr xxxx A V nimele

kehtivusajaga 10.04.2009 kuni 10.04.2014.a; Vene Föderatsiooni pass nr xxxx A V nimele

kehtivusajaga 10.04.2009 kuni 10.04.2014.a; Vene Föderatsiooni pass nr xxxx A V nimele

kehtivusajaga 15.09.2014.a kuni 15.09.2024; Vene Föderatsiooni juhiload nr xxxx A V nimele

kehtivusajaga 10.06.2008.a kuni 10.06.2018; Eesti Vabariigi välismaalase pass nr xxxx N Š

nimele kehtivusajaga 10.08.1998.a kuni 07.06.2000.a; Eesti Vabariigi välismaalase pass nr

xxxx N Š nimele kehtivusajaga 21.07.2000 kuni 21.07.2005.a; Eesti Vabariigi välismaalase

pass nr XXXX N Š nimele kehtivusajaga 09.06.2014 kuni 09.06.2019. LJUBOV

GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel leiti ka 47 portreefotot erineva väljanägemisega

naisterahvast, kes sarnaneb LJUBOV GENRIHSONile (VI kd, tl 2).

Veel on A V ja tema pereliikmetega seotud dokumente ning N Šga seotud dokumente, mis olid

leitud LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel, vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis

05.09.2016.a (VI kd, tl 108-117), mille hulgas on kohtu hinnangul märkimisväärsemad Western

Unioni saateleht, saatjaks märgitud T S, aadressiga xxxx, saajaks märgitud A V, saatmise

kuupäev 07.05.2014.a kell 15:13 xxxx keskusest ning saadetavaks summas 429, 60 eurot, so

18 537, 35 vene rubla. T S on LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx klient, kelle eest O T

sooritas 16.02.2014.a keeleeksami.

Samuti on leitud ja vaadeldud neliteist xxxx sularaha tšekki, mis on adresseeritud M.V xxxx,

kõik tšekid on kuupäevast 24.07.2015 ajavahemikul 09:13 kuni 10:56, tšekkidele on märgitud

järgmised summad: 423 rubla, 480 rubla, 600 rubla, 240 rubla, 474 rubla, 440 rubla, 491 rubla,

491 rubla, 457 rubla, 748 rubla, 423 rubla, 406 rubla, 440 rubla, saatjaks Na; viis xxxx sularaha

tšekki adresseeritud M V xxxx, kõik tšekid on kuupäevast 19.08.2015.a ajavahemikul 09:24-

09:40, neile on märgitud summad 474 rubla, 440 rubla, 338 rubla, 406 rubla, 287 rubla, saatjaks

Na (VI kd, tl 111).

Selles kriminaalasjas on tuvastatud Ž Na isikuna, kelle eest 17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx

aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S B1 eesti keele tasemeeksami (vt 06.02.2017.a otsus

kohtuasjas nr 1-17-967; XXXIV kd, tl 187-220), seega on võimalik, et Na nimeline isik, kes

LJUBOV GENRIHSONi õele A Vle ja tema abikaasale xxxx kaudu raha üle kandis, oli just

tema. Veel on läbiotsimiste käigus leitud xxxx posti kviitung, millest nähtud, et D K on

22.06.2015.a teinud sularaha ülekande summas 2000 rubla saajaks on V M.J elukohaga xxxx

(IV kd tl 171). Ka D Ky on LJUBOV GENRIHSONi juhitud xxxx klient, kelle eest 21.02.2015

S Z sooritas keeleeksami.

Seega nähtub neist tõenditest ühelaadne käitumismuster, et isikud, kes kasutavad LJUBOV

GENRIHSONi abi eksamite sooritamisel ja dokumentide vormistamisel, mõned kuud peale

eksamite edukat sooritamist kannavad üle sularaha xxxx LJUBOV GENRIHSONi õele ja

õemehele ning tasuvad selliselt LJUBOV GENRIHSONi teenete eest. Seda versiooni kinnitab

kohtu hinnangul fakt, et sularaha tšekid raha ülekandmise kohta leiti LJUBOV GENRIHSONi

valdusest, seega on õele ja tema abikaasale xxxx raha saamise initsiaatoriks LJUBOV

GENRIHSON, kes on selleks taas kasutanud teisi isikuid, et n.ö jälgi segada. Samuti tõendab

see kohtu hinnangul sedagi, et vähemalt 2015.a mais, kui raha saatis Ž Na pidi olema A V

Venemaal veel elus, sest muidu ei oleks ta saanud raha ülekannet Western Unioni kaudu vastu

võtta.

LJUBOV GENRIHSONi elukohast on leitud xxxx Eesti Vabariigis asuva xxxxa tõend nr xxxx

kuupäevaga 05.09.2014.a A V nimele. Tegemist on venekeelse tõendiga selle kohta, et A V on

taotlenud Vene Föderatsiooni passi väljaspool Vene Föderatsiooni.

Samuti on leitud LJUBOV GENRIHSONi elukohast osaliselt täidetud dokumendid A V Vene

Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta. Nii on leitud ja uuritud viite Vene

Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx tõendit numbriga xxxx selle kohta, et A V

vabastatakse 27.01.2014.a otsuse aluse Vene kodakondsusest. Tõendi väljaandmise kuupäeva

lahtris on trükitud aastaarv 2014, kuu ja päeva koht on tühi. Tõendi ühel eksemplaril on näha

teksti üleprintimine. Tõenditel puuduvad allkirjad.

Veel on leitud ja uuritud viite Vene Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx blanketti seoses

Vene Föderatsiooni kodaniku viibimisega välismaal, ühele blanketile on käsikirjaliselt

kirjutatud A V A tütar, 21.03.1954 xxxx, muid andmeid nõutavatesse lahtritesse kirjutatud ei

ole. Kolmel blanketil on sinise värviga pitser, millel venekeelne kiri Vene Föderatsiooni xxxx

Eesti Vabariigis (VI kd, tl 112).

Märkimisväärne on seegi, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel leiti ja

13.04.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi muude templite hulgas ka kaks puidust

ümmargust pitsatit, millest esimesel on tekst: Vene Föderatsiooni xxxx Eesti Vabariigis

Konsulaarosakond ning keskosas vapi kujutis (VI kd, tl 148 ja 156) ning teisel: Vene

Föderatsiooni xxxx Eesti Vabariigis Konsulaarosakond No1 ning keskosas vapi kujutis (VI kd,

tl 150 ja 176).

Tunnistaja T K on menetlejale üle andnud viis fotot tema emast, N Šst, uue perenimega K, kes

on sündinud xxxx.a, neid fotosid on menetleja vaadelnud asitõendi vaatlusprotokollis

29.04.2016.a (VI kd, tl 11-13) ning hiljem on need fotod esitatud võrdlusmaterjaline

kujutiseekspertiisi tegemiseks.

N K piiriületuse andmetest nähtub, et viimati on ta käinud Eesti Vabariigis ajavahemikul

10.09.2014.a kuni 27.09.2014.a ning 05.01.2015.a kuni 11.01.2015.a, esitades piiriületusel

Vene Föderatsiooni passi nr xxxx (III kd, tl 173-180). Seega 05.06.2014.a, kui esitati N Š nimelt

välismaalase passi pikendamise taotlus (IX kd, tl 124-126), siis N Khvil (Š) Eesti Vabariigis ei

viibinud.

Tunnistajana on 21.08.2017.a istungil üle kuulatud O Š, kes on andnud ütlusi selles, et tema

endine abikaasa N Š elab juba kakskümmend aastat Venemaal, abiellus uuesti ja kannab

perekonnanime K. Tema täpset aadressi ta ei tea, arvab, et on ühel korral Eestis käinud.

Tunnistajana on 25.08.2017.a istungil üle kuulatud T K, kes on andnud ütlusi selles, et tema

ema, N Š abiellus xxx.a uuesti ja kannab perekonnanime K. Viimati nägi ta ema 2 aastat tagasi,

jaanuaris 2015.a, ta elab alaliselt xxxx.

Kohtuistungil näitas prokurör tunnistajatele O Š ja T Kle fotosid N Š dokumenditaotlustelt, kuid

kuna see toiming ei olnud tehtud kooskõlas KrMS § 81 sätetega, siis jätab kohus tunnistajate

ütlused selles osas tõendite kogumist välja.

Selles kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel läbi viidud kujutiseekspertiis, mille tulemused

on kajastatud ekspertiisiaktis nr xxxx (III kd, tl 62-97).

Ekspertidele on esitatud ekspertiisiobjektina järgmised dokumendid:

Vene Föderatsiooni pass xxxx (A V);

Vene Föderatsiooni pass nr xxxx (A V);

Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON);

Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON);

Eesti välismaalase pass nr XXXX (N Š);

Eesti välismaalase pass nr xxxx (N Š);

Eesti välismaalase pass nr xxxx (N Š);

Venemaa pass nr 658511 (A V);

Venemaa pass nr 63 No xxx (A V);

Venemaa pass xxxx (A V);

Venemaa juhiload nr xxxx (A V);

Venemaa pass nr xxxx (A V);

Euroopa Liidu Eesti pass xxxx (LJUBOV GENRIHSON) ja kolm pildifaili.

VõrdlusmaterjA on edastatud CD plaat, millele on salvestatud neli fotofaili N Šst (K), 47 fotot,

8 parukat ja 5 fotot N K.

Eksperdid jõudsid järeldusele, et tõenäoliselt on fotodel dokumendinumbritega xxxx; xxxx;

xxxx; xxxx ja XXXX kujutatud ühte ja sama isikut. Kuna fotodel dokumentides nr xxxx (A V)

xxxx (A V) varjavad juuksed ja riided kaela ja laupa, siis ei saa võrrelda võimalikke

eritunnuseid. Nähtavatel näojoontelt leiti sarnasusi omavahelises võrdluses ning võrdluses

isikuga dokumendi nr xxxx (LJUBOV GENRIHSON) fotol, tunnuseid, ega eritunnuseid mis

viitaksid erinevatele isikutele, ei leitud. Seega leidsid eksperdid, et ka dokumentidel numbritega

xxxx; xxxx ja xxxx võib olla tegemist sama isikuga (III kd, tl 65 punkt1).

Eksperdiarvamuse punktist 3 nähtub, et fotodel dokumentides nr xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx;

xxxx on tõenäoliselt kujutatud ühte ja sama isikut (III kd tl 65 punkt1).

Ehk siis on ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega tõendamist leidnud, et vähemalt A Vle

ja N Šle 2014.a välja antud dokumendi fotodel on kujutatud LJUBOV GENRIHSON ning võib

olla, et ka A V 2003 ja 2009 väljastatud Vene Föderatsiooni passides on LJUBOV

GENRIHSONi foto.

Ž R on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste

andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 111 ja 84-116). Neist ütlustest nähtub, et

Ž R ei mäleta N Š dokumentide vastuvõtmist, kuid taotlust vastu võttes tal ilmselt mingit

kahtlust vale isiku kohta ei tekkinud ja ta ei mäleta seda isikut (XXIV kd tl 91).

Kohtulikul uurimisel tunnistajana üle kuulatud M P on andnud ütlusi selles, et tema on koos

LJUBOV GENRIHSONiga võrrelnud A V fotosid, et kas on Liga sarnane. Seda tehti LJUBOV

GENRIHSONi palvel, kuna L tahtis kellelegi dokumenti teha, M Pa arvates A Vle (XXIV kd

tl 33). N Š dokumendi osas M P eitas kohtus piltide võrdlemist andmebaasis, kuid kohtueelsel

uurimisel oli andnud teistsuguseid ütlusi, mida kohus ka avaldas (XXIV kd tl 34). Kohtu

hinnangul on tõendamist leidnud M Pa osalus nende dokumentide taotlemise

ettevalmistamisega, see on kinnitust leidnud teiste käesolevas asjas kogutud ja kohtuotsuses

analüüsitus tõenditega, ning kohus leiab, et M P on andnud ütlusi soovides oma rolli pisendada.

Samas on kohtu hinnangul tema ütlused usaldusväärsed osas, milles need haakuvad teiste

tõenditega.

J L on kohtuliku uurimise käigus 12.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste

andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXV kd, tl 111 ja 66-83). Neist ütlustest nähtub, et J

L telefonist on leitud kaks fotot, millel on kujutatud LJUBOV GENRIHSON (XXV kd tl 111

ja 82), kuid nende fotode tegemist ta ei mäleta. Kinnitab, et LJUBOV GENRIHSON nägi

tavaliselt välja täiesti erinev, kui neil fotodel. J L ei mäleta, et ta oleks maksnud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele N Š elamisloaga seotud riigilõivu summas 30.67 eurot

05.06.2014.a.

Ü L on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste

andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 117-162). Neist ütlustest nähtub, et Ü Le

oli vähemalt alates 2012.a teada, et paljud esitatud xxxx saatkonna tõendid on võltsitud, kuna

LJUBOV GENRIHSON ütles oma klientidele, et on võimalik jätta Eesti kodakondsuse

taotlemisel ka Vene kodakondsus (XXIV kd, tl 131). Ü Le kohtueelsel uurimisel antud ütlustest

nähtub ka seda, et ta teadis, et LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti (XXIV kd tl

147).

Ü L tunnistas, et on täitnud ekspertiisi raamatuid A V nimel, hiljem sai teada, et midagi imelikku

selle pensioniga on, sest A pidi tegelikkuses üldse xxxx elama (XXIV kd tl 147).

O T on kohtuliku uurimise käigus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldunud ütluste

andmisest ning kohus on prokuröri taotlusel võtnud vastu ja avaldanud tema poolt kohtueelsel

uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (XXIV kd tl 182-218). Tunnistab, et tema vormistas

võltsitud dokumendid A V ja N Š nimele LJUBOV GENRIHSONi palvel, selle eest sai

suitsuraha. Teab, et LJUBOV GENRIHSON sai kokku Ž Rga ja maksis talle nende

dokumentide eest raha. Hiljem sai teada, et LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti

(XXiV kd tl 206-207).

Kuna kohus arutas kriminaalasja lõpuni ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta,

siis avaldas kohus prokuröri taotlusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana

antud ütlused.

Nii nähtub 15.12.2015.a koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et kohtueelse

uurimise käigus oli kahtlustatav LJUBOV GENRIHSON KrMS § 83 lg 3 alusel kaasatud

asitõendi vaatluste juurde 25.11.2015, 30.11.2015, 01.12.2015 ja 02.12.2015.a, milliste

menetlustoimingute käigus andis LJUBOV GENRIHSON selgitusi tema elukoha ja sõiduki

läbiotsimisel leitud osade esemete kohta, mis protokolliti tema ütlustena.

LJUBOV GENRIHSON selgitas muuhulgas, et tema õe A V elamisluba hakkas kehtivust

kaotama, õde enam Eestis ei olnud, tal oli 8 aastat tagasi (xxxx) operatsioon, xxxx, kahtlustatava

arvates on ta praegu (ütluste andmise ajal xxxx) elus. Selgitas, et ilma M (P) ja Ü (L) abita ei

oleks ta kunagi sellist dokumenti oma pildiga teinud. Pilti tegi 10 korda, välimuse osas

valmistus ette Xxxxis. A V nimele dokumentide tegemisega seoses käis koos Ü Lega xxxx

haiglas, eesmärk oli saada töövõimetuspensioni ja puudega inimese parkimiskaart. Kui A V

nimele hakkas pension laekuma, siis pidi sellest osa raha andma Ü Le. A V allkirjad on Ü Le

poolt pandud, välja arvatud puudega inimese parkimiskaardil, kuhu kirjutas allkirja O T.

Kahtlustatav arvab, et Ž R ei teadnud, et ta tegi A V dokumendi enda pildiga (XXXV kd, tl181-

182).

Kahtlustatav ei oska öelda, millal ta oma õde A Vt viimati nägi, arvab, et 8 aastat tagasi

(ülekuulamine detsembris 2015). Seoses 30.01.2009.a Eksamikeskuse otsusega vabastada A V

eesti keele eksami tegemisest selgitab, et Ü L organiseeris selle. Eksamikomisjon tuli

kahtlustatava koju aadressile xxxx, tema oli A Vks maskeerunud, kandis parukat ja prille

(XXXV kd, tl 184).

Veel selgitas LJUBOV GENRIHSON, et 1998.a passis N Š nimele on tema õe A V pilt, see

pass on tehtud xxxx teeninduses seoses sellega, et A oli vaja riigist välja sõita. Ei mäleta, miks

see pass tema käes on. 2000.a passis N Š nimele on A V foto, arvab, et A käis ise seda passi

pikendamas. Hiljem oli tal (LJUBOV GENRIHSONil) vaja oma vara varjata Ü Le eest ning

kuna õde oli xxxx haige, suremas, siis oli vaja ka tema juurde sõita, selleks oli vaja teha

dokumenti. Rääkis M Paga, kes oli väga tark, otsustas teda aidata, see oli 2014.aastal. M mõtles,

kuidas N Š pilti teha. Dokumendifotol on ta prillidega, seda soovitas M, et siis ei leia arvuti, et

foto on tema enda omaga liiga sarnane. Ü L N Š dokumendi tegemisest ei teadnud (XXXV kd,

tl 191-192).

Kohus, hinnates neid tõendeid kogumis leiab, et on tõendamist leidnud, et LJUBOV

GENRIHSON on aastate vältel kasutanud A V ja N Š identiteete ning on selliselt käitudes

pannud toime temale süüdistuses esitatud kuriteod mida kohus analüüsib alljärgnevalt.

KarS § 348 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (A V EV kodakondsus)

Selles episoodis on tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON kas ise või kellegi kaasabil

esitas 20.03.2013.a xxxx xxxx prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo xxxx

teeninduses teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž Rle A V sooviavalduse Eesti

kodakondsuse saamiseks täisealisena, millisel taotlusel oli LJUBOV GENRIHSONi foto. See

on tõendatud nii avalduse ja selle lisadega (IX kd tl 68-80), millest nähtub, et avaldus on esitatud

A V nimel 20.märtsil 2013.a ning avalduse vastu võtnud ametnikuks on Ž K (R), samuti

kahtlustatava LJUBOV GENRIHSONi ütlustega ja kujutiseekspertiisi arvamusega. Taotluse

juurde on isikut tõendava dokumendina esitatud võltsitud elamisloakaardi xxxx koopia, millisel

oleval fotol samuti LJUBOV GENRIHSON. Ka see on tõendatud LJUBOV GENRIHSONi

enda ütlustega. Kohtule on teada ning ka piiriületuse andmebaasist on näha, et xxxx kodanik

A V ei ole alates 1997.a Eesti Vabariigi riigipiiri ületanud. Süüdistatava LJUBOV

GENRIHSONi ütluste kohaselt polnud ta oma õde näinud vähemalt 8 aastat enne esimesi

ülekuulamisi, so alates 2007.aastast ning ta ei olnud kindel, kas õde on elus. Seega tegutses

LJUBOV GENRIHSON eesmärgiga saada A Vle ebaseaduslikul viisil Eesti Vabariigi

kodakondsus ning selle tulemusena saada A V nimele võltsitud tähtis isiklik dokument – Eesti

Vabariigi pass ja/või isikutunnistus. Milliseid pingutusi tuli selleks teha LJUBOV

GENRIHSONil ja ametiisikutest kaasosalistel, kinnitavad eelpool refereeritud tõendid. M P on

juba kolm kuud enne seda, kui esitati A V nimel sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks

s.o 17.12.2012.a koostanud Politsei- ja Piirivalveameti nimel otsuse, millega vabastati A V

Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise sooviavalduse läbivaatamise eest võetava riigilõivu

tasumisest täies ulatuses (IX kd, tl 74). LJUBOV GENRIHSONi poolt kahtlustatavana antud

ütlustest nähtub, et Ü L korraldas A V vabastamise eesti keele tasemeeksamist ning põhiseaduse

tundmise eksamist, komisjon käis LJUBOV GENRIHSONi kodus, kus LJUBOV

GENRIHSON esines A Vna ja sellekohane eksamikeskuse otsus eksamitest vabastamise kohta

tehti juba 11.09.2009.a (IX kd, tl 73), seega tehti ettevalmistusi A Vle ebaseaduslikult Eesti

Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks pikema aja vältel. Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a

korraldusega nr 132 otsustati A Vle anda Eesti Vabariigi kodakondsus tingimusel, et ta

vabastatakse senisest kodakondsusest (IX kd, tl 80). Nimetatud korraldus ei ole aga jõustunud,

kuna A V ei esitanud tõendit Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise kohta.

Tuvastatud on LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel, et isikud on teinud

ettevalmistusi võltsitud tõendi koostamiseks A V Vene Föderatsiooni kodakondsusest

vabastamise kohta. Nii on leitud viis Vene Föderatsiooni Eesti Vabariigis asuva xxxx tõendit

numbriga xxxx selle kohta, et A V vabastatakse 27.01.2014.a otsuse aluse Vene

kodakondsusest. Samuti on leitud LJUBOV GENRIHSONi valdusest kaks Vene Föderatsiooni

Suursaatkonna

konsulaarosakonna

pitsatit.

Kuigi

LJUBOV

GENRIHSON

väitis

kahtlustatavana ülekuulamisel, et nende tõendite võltsimisega tegeles keegi salapärane mees,

kelle nime ta ei tea, kes jättis pitsatid tema juurde määramata ajaks hoiule, siis ei ole see kohtu

hinnangul eluliselt usutav ja ei haaku teiste tõenditega.

LJUBOV GENRIHSONi ütlustest nähtub, et tal on inimeste ja nimede peale suurepärane mälu,

ta teab kõiki isikuid, kellega ta lühema või pikema perioodi jooksul kokku on puutunud nii

nime, hüüdnime, kui ka välimuse järgi ning see, et ta usaldaks nii tähtsas valdkonnas, nagu

Vene xxxx tõendite võltsimine endale vähetuttavat isikut, laseks ta endale koju ja hoiaks tema

töövahendeid oma kodus, ei haaku LJUBOV GENRIHSONi töömeetoditega. Samuti nähtub

tema ütlustest, et erinevad temaga koos tegutsenud isikud on ka ise nii-öelda „kätt proovinud“

Vene Föderatsiooni xxxx tõendite võltsimisega. Nii on LJUBOV GENRIHSONi sõnade

kohaselt I S võltsinud N T nimele väljastatud tõendil konsuli allkirja, kopeerides seda läbi

rõduakna, M P valis sellele tõendile registreerimisnumbri (xxxx). Samuti on M P arvutist välja

trükkinud kellegi teise tõendi, et näha kuidas selline tõend välja näeb ja milline on konsuli

allkiri. M P tõi tõendi talle (LJUBOV GENRIHSONile), et oleks näha, millist värvi peab tõend

olema, mis sinna kirjutatakse. O T allkirjastas ka ükskord sellise tõendi, kuid kelle nimele, seda

LJUBOV GENRIHSON ei mäletanud (XXXV kd, tl 190). Märkimisväärne siinkohal on seegi,

et lõpuni vormistamata jäänud A V nimele väljastatava saatkonna dokumendi numbriks on

märgitud xxxx, mis on väga sarnane M Pa poolt N T nimele väljastatud tõendi

registreerimisnumbriga, xxxx.

Kohtule ei ole teada, miks A V nimele Vene Föderatsiooni xxxx poolt väljastatava tõendi

võltsimine jäi lõpule viimata. Samuti ei ole esitatud Eesti Vabariigi ametivõimudele Vene

Föderatsiooni xxxx ametlikku tõendit A V vabastamise kohta Vene Föderatsiooni

kodakondsusest, seega Vabariigi Valitsuse 03.04.2014.a korraldus nr xxxx A Vle Eesti

Vabariigi kodakondsuse andmise kohta ei ole jõustunud ning LJUBOV GENRIHSONi poolt

teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine jäi katse staadiumisse.

Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 -

§ 25 lg 2 järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise katsena, ta on selle teo

toime pannud kavatsetult.

KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (A V ja N Š

võltsitud elamisload, N Š võltsitud välismaalase pass)

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimises ja tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kihutamises, selles, et ta 16.06.2014 koos

O Tga hankis võltsitud elamisloakaardi A V nimele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

16.06.2014.a xxxx prefektuuri xxxx politseijaoskonna vanemspetsialist Ž Rle A V nimelt

esitatud elamisloakaardi taotlus ja sellele on lisatud pensionitunnistus A V nimelt (IX kd, tl 83-

84). Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana üle kuulatud O T on tunnistanud oma süüd selles, et

tema esitas nimetatud avalduse Ž Rle LJUBOV GENRIHSONi soovil, teades et need ei ole

tegelikult A V nimelt esitatud ning A V ei viibinud taotluse esitamise juures. Seega on

tõendamist leidnud, et andmed, mis elamisloa pikendamise taotluses on esitatud, on valed,

elamisloa pikendamise taotlusele kirjutatud allkirjad, samuti käsikirjaline tekst taotluse pöördel

on võltsitud. Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV

GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. Selle taotluse alusel

väljastas Ž R 26.06.2014 O Tle elamisloakaardi nr xxxx A V nimele ja O T võltsis

väljastusteatel nr xxxx A V allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel ära LJUBOV

GENRIHSONi valdusest.

05.06.2014 hankis LJUBOV GENRIHSON koos O Tga võltsitud elamisloakaardi ning

06.06.2014.a võltsitud välismaalase passi N Š nimele. Kohus on tuvastanud, et ka nendes

episoodides on isikute tegevus analoogne eelmise episoodiga. O Tsevtkova on kinnitanud

eeluurimisel, et ta toimetas neid asju LJUBOV GENRIHSONi ülesandel, teadis et Ž töötas juba

2014.aastal LJUBOV GENRIHSONi heaks (XXIV kd, tl 209), samuti tunnistas, et esitas N Š

nimelt dokumendid Ž Rle LJUBOV GENRIHSONi soovil, teades et need ei ole tegelikult N Š

nimel esitatud ning Š ei viibinud taotluse esitamise juures. Seega on tõendamist leidnud, et

andmed, mis elamisloa pikendamise taotluses on esitatud, on valed, samuti taotlusele kirjutatud

allkirjad on võltsitud. Taotlusele on lisatud LJUBOV GENRIHSONi foto, millel LJUBOV

GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla endana äratuntav. See foto leiti ka J L

telefonist, kelle sõnade kohaselt on fotol kujutatud LJUBOV GENRIHSONi välimus selgelt

erinev tema enda tavalisest välimusest (XXV kd, tl 111 ja 82). LJUBOV GENRIHSON

kahtlustatavana ülekuulamisel on andnud ütlusi piltide tegemisest, välimuse muutmisest. N Š

nimele väljastatud elamisloakaarti nr XXXX ei ole kohtueelsel uurimisel leitud, kuid selle

kaardiga seotud PIN-koodid võeti LJUBOV GENRIHSONilt läbiotsimisel ära, N Š nimele

väljastatud võltsitud välismaalase passi nr XXXX on leitud LJUBOV GENRIHSONi valdusest.

Neis episoodides on LJUBOV GENRIHSONi süü lisaks varem analüüsitud kirjalikele

tõenditele tõendatud tema enda, Ž R, J L ja O T poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega,

aga ka Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kohtuasjas 1-17-967, millisega Ž R ja O T on

neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et O T, nagu ka

paljud teised isikud selle kriminaalasja raames, tegutses LJUBOV GENRIHSONi ülesandel ja

käsul ning ei teinud, nagu ta isegi kahtlustatavana ülekuulamisel ütles et „mitte ühtegi sammu

ilma tema (LJUBOV GENRIHSONi) nõusolekuta“ (XXIV kd, tl 205). Seega on tõendeid

kogumis hinnates kohtu arvates tõendamist leidnud, et O T poolt dokumentide võltsimine ning

tähtsate isiklike dokumentide hankimine oli toime pandud LJUBOV GENRIHSONi ülesandel,

O Ts tekitas teotahtluse neid tegusid toime panna LJUBOV GENRIHSON, kelle huvides oli

saada enda kasutusse A V ja N Š nimele väljastatud võltsitud tähtsad isiklikud dokumendid,

kuna ta soovis neid dokumente kasutada.

Neis episoodides on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1

- § 22 lg 2 järgi tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kallutamisena ning KarS § 348 lg 1 järgi

teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimisena, ta on need teod toime pannud

kavatsetult, tema tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

KarS § 348 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (N Š dokumendi

kasutamine ja võltsimine Swedpank)

Selles episoodis on Swedpanga vastuskirja ja arvelduskonto avamise lepinguga (IV kd, tl 3-5)

tõendamist leidnud, et pangakonto nr XXXX avati N Š nimel 01.07.2014.a. Üheselt ei ole

esitatud dokumentide xxxxlt võimalik tuvastada, kumba isikut tõendavat dokumenti konto

avamisel kasutati, kuid kuna varasemalt refereeritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et

LJUBOV GENRIHSONi valduses olid nii N Š nimele väljastatud elamisloakaart nr XXXX

(mida küll läbiotsimisel ei leitud), kui ka välismaalase pass nr XXXX, siis eeldatavalt kasutas

LJUBOV GENRIHSON konto avamisel ühte neist dokumentidest, esines arvelduskontot

avades N Šna ning võltsis lepingul tema allkirja.

Kohtu hinnangul on see, et pangas käis 01.07.2014.a N Šna esinedes just LJUBOV

GENRIHSON tõendatud sellega, et pärast võltsitud dokumentide väljastamist O Tle andis ta

need üle LJUBOV GENRIHSONile, samuti sellega, et N Šle 2014.a juunis väljastatud

dokumentides oli LJUBOV GENRIHSONi foto, seega oli tal endal kõige kindlam minna

võltsitud dokumendiga panka, et välistada võimalus, et pangaametnikul võiks arvet avades

tekkida kahtlus isikusamasuses. See, et 27.10.2015.a toimetatud läbiotsimise käigus ei leitud

tema valdusest N Š nimele väljastatud elamisloakaarti, ei välista seda, et see tal 2014.a 1.juulil,

kui dokumentide väljastamisest oli möödas vaid paar nädalat, olemas oli. Seda enam, et

läbiotsimise käigus leiti tema valdusest koos elamisloa kaardiga väljastatud PIN-koodid.

Samuti kinnitab kohtu veendumust selles, et LJUBOV GENRIHSON käis ise pangas N Š

nimele kontot avamas ka tema edasine käitumine seoses selle kontoga.

LJUBOV GENRIHSON on andnud kahtlustatavana ütlusi, et tal oli vaja maja ja korteri müügist

saadud raha Ü Le eest varjata, seega võttis kasutusele N Š identiteedi.

Tuvastatud on, et N Š arveldusarvele laekus 2015.a veebruaris suurem summa raha. Swedpanga

poolt esitatud N Š pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.02.2015.a on pangakontole laekunud

makse summas 54 930.- eurot selgitusega xxxx, ülekanne on tehtud A V arveldusarvelt nr

XXXX (III kd, tl 201). Seega on arveldusarve ja sellel toimuv LJUBOV GENRIHSONi

kontrolli all, kuna tema kasutuses olid ka A Vga seotud dokumendid ja pangakonto. N Š

pangakontolt on sularaha välja võetud 07.04.2015.a kolmel korral summades 750.-; 750.- ja

500.- eurot (III kd, tl 201). Kaks kuud hiljem oli pangakaart kadunud.

27.06.2015.a teeb LJUBOV GENRIHSON panka kõne, et N Š nimele välja antud pangakaart

blokeerida, kuna see on kadunud. Selle kõne kohta kohtul ei ole muid tõendeid, kui see, et samal

kuupäeval kell 13:36 helistab ta uuesti Swedpanga infotelefonile, kasutades S Zi

abonentnumbrit xxxx. Oma kõnes teavitab LJUBOV GENRIHSON pangatöötajat, et helistas

viisteist minutit tagasi ja blokeeris kaardi, kuna see oli kadunud, kuid nüüd on talle kaart

tagastatud koos paroolidega, küsib nõu, mida teha, et pangakaarti avada. Kuna kõnest selgub,

et isik, kes esineb N Šna, ei soovinud pangakonto avamisel avada internetipanka, siis ei saa ta

seda kaudu kaarti aktiveerida ning pangatöötaja soovitab esmaspäeval minna pangakontorisse,

et isikut tuvastada ja kaart aktiveerida (XV kd, tl 517).

Esimene kõne panka, milles paluti pangakaart blokeerida, ei kajastu jälitusprotokollis, kuid

kohtu hinnangul ei ole see ebatavaline, sest LJUBOV GENRIHSONi töömeetoditesse kuulus

korraga mitmete abonentnumbrite ja erinevate telefonide kasutamine, samuti helistamine teiste

telefonidelt, kellega ta parasjagu koos viibis. Kõne toimumise kohta saab teha järeldusi

lindistatud kõnest kell 13.36.

Edasi on tuvastamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON käis 30.06.2015 kella 10.47 paiku

aadressil xxxx asuvas xxxx Swedbank kontoris esinedes N Šna ning kasutades isiku

tuvastamiseks N Š nimele välja antud välismaalase passi nr XXXX. Swedpanga vastusega

järelepärimisele on tuvastatud, et 30.06.2015.a käis N Š kell 10.47 ajal xxxx keskuse

pangakontoris, kus tehti kehtivaks tema pangakaart, mis oli kliendi soovil blokeeritud

27.06.2015.a (III kd, tl 199).

Swedpanga kirjaga 27.07.2015.a on edastatud turvakaamera salvestiselt tehtud väljatrükk

isikust, kes käis N Š pangakontoris 30.06.2015.a, selleks isikuks on kohtule äratuntavalt

LJUBOV GENRIHSON, kusjuures väärib märkimist, et LJUBOV GENRIHSON ei ole panka

minnes näinud vaeva, et ennast N Š välismaalase passis olevale fotole sarnasemaks muuta, vaid

on sinna läinud n.ö iseendana (III kd, tl 204-205). Kohe pärast pangakaardi aktiveerimist, ehk

siis 30.06.2015.a on N Š pangakontolt välja võetud sularaha summas 2001, 28.- eurot (III kd, tl

201).

Seega on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et 01.07.2014 LJUBOV

GENRIHSON Swedbank pangakontoris esinedes N Šna ning kasutades N Š isikut tõendavat

dokumenti, avas N Š nimele pangakonto nr XXXX võltsides arvelduskonto lepingus N Š

allkirja. Samuti 30.06.2015 kella 10.47 paiku aadressil xxxx asuvas xxxx Swedbank kontoris

kasutas LJUBOV GENRIHSON N Š välismaalase passi nr XXXX pangakaardilt blokeeringu

mahavõtmiseks.

Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSONi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1

järgi teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisena ning KarS § 344 lg 1 järgi

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena, ta on need teod toime

pannud kavatsetult, tema tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisood (kelmus)

Selles

episoodis

süüdistatakse

LJUBOV

GENRIHSONi

kokkuvõtlikult

Tallinna

Pensioniametile A V nimelt võltsitud isikuttõendava dokumendi ja võltsitud meditsiiniliste

dokumentide alusel pensioniavalduste esitamises töövõimetuspensioni saamiseks ja lisakulude

tuvastamiseks. LJUBOV GENRIHSON esitas pensioniavalduste juurde A V elamisloakaardi

nr XXXX, luues xxxx ettekujutuse, et töövõimetuspensioni taotleb A V. Tegelikult oli A V

elamisloakaardil nr XXXX kehtivusega 12.04.2005 kuni 28.04.2010 LJUBOV GENRIHSONi

foto, millel LJUBOV GENRIHSON oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV

GENRIHSONina äratuntav ja tegelik A V pensioni ja toetuste taotleja oli seega LJUBOV

GENRIHSON.

Kokku

tekitas

LJUBOV

GENRIHSON

sellise

tegevusega

Sotsiaalkindlustusametile perioodil 01.10.2012-31.08.2016 makstud töövõimetuspensioni ja

puudega tööealise inimese toetuse maksmisega varalist kahju kokku summas 15 897,06 eurot.

Elamisloakaart nr XXXX A.V nimele võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Selles episoodis on LJUBOV GENRIHSON kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015 end

süüdi tunnistanud, andes ütlusi selles, A V dokumendid tegi ta enda pildiga Ü Le ja M Pa abil,

eesmärk oli saada töövõimetus, et saada töövõimetuspensioni ja puudega inimese

parkimiskaart. Koos Üga käisid nad xxxx maanteel xxxx haiglas, kuhu Ü viis ta arsti juurde.

Peale seda kui V pension hakkas laekuma, pidi ta osa rahast ka Ü andma. Ühel korral, kui nad

tülitsesid Üga, siis ta ütles, et Ü allkirjad on V dokumentidel igal pool (XXXV kd tl 181).

Kahtlustatavana üle kuulatud Ü L andis 23.09.2016.a ütlusi selles, et on A Vt näinud rohkem

kui 10 aastat tagasi (2005), on LJUBOV GENRIHSONi õde. Mingi aeg sai ta teada, et

LJUBOV GENRIHSON kasutab A V identiteeti. Tema aitas LJUBOV GENRIHSONil

koostada ekspertiisiraamatut A V nimele. Raamatus oli vaja panna mingeid ristikesi, L ütles, et

ta ei saa keelest aru. Kinnitab, et tema ei ole täitnud xxxx.a pensioniavaldust A V nimelt (XXIV

kd tl 152). Mingi aeg sai teada, et A V pension läks tegelikult LJUBOV GENRIHSONile

(XXIV kd tl 147)

Selles episoodis on kohtuistungil 07.07.2017.a üle kuulatud Sotsiaalkindlustusameti esindaja S

A, kes andis ütlusi selles, et taotlused esitatakse Sotsiaalkindlustusametile – need täidetakse kas

isiku enda või tema abilise poolt, vahest ka klienditeeninduses nende ütluste alusel, kus isik

hindab enda seisukorda ja tervist ja annab paljudes küsimustes vastused, mis puudutab nt tema

oskusi ennast riietada, süüa, kõndida jne. Seal on väga palju küsimusi, mida täidetakse

ekspertiisi taotlemiseks. Need taotlused edastatakse ekspertarstidele, kes pääsevad ligi ka

terviseinfosüsteemile ja sealsetest andmetest võetakse isiku 5 aasta andmed. Need kirjeldused

võivad olla kas siis perearsti poolt või on mingite eriarstide poolt sinna esitatud, A V puhul on

olnud aluseks varasemad psühhiaatri andmed ja hilisemalt perearstiandmed. Avaldused on

esitatud xxxx klienditeeninduse kaudu. Terviseseisundi kirjeldused on võetud infosüsteemist,

arvutist. Ekspertiisid tehakse dokumentide alusel. Isikut ise üle ei vaadata. Andmete esitajaga

on

kokkupuude

vaid

klienditeenindusel.

Seega

oli

LJUBOV

GENRIHSONil

Sotsiaalkindlustusameti eksimusse viimine võimalik sisuliselt ainult dokumentide esitamise

kaudu. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kirjeldas ka, et ka LJUBOV GENRIHSONil endal on

analoogsete näitude alusel tuvastatud töövõimetus.

Tunnistajana on 12.09.2017 istungil üle kuulatud M K, kes on olnud nii LJUBOV

GENRIHSONi, kui ka A V perearst. Tunnistaja andis ütlusi selles, et A Vt on ta näinud ainult

ühel korral, kui käis tal xxxx koduvisiidil. Mõlemal nimetatud isikul olid analoogilised

diagnoosid - ajuinfarkti tagajärjel invaliidsus, samuti oli mõlemal patsiendil kõrge vererõhk.

Vastuvõtul käis A V eest LJUBOV GENRIHSON, sest A V oli voodihaige. Tema koostas

meDiinidokumendid, mis sotsiaalkindlustusametile esitati.

Kuna Sotsiaalkindlustusameti esindaja on öelnud, et ekspertiis töövõimetuspensioni

määramiseks tehakse meditsiinidokumentide alusel, siis on kohus uurinud ka A V suhtes

pensioni saamise perioodil toimunud pöördumisi perearsti ja raviasutuste poole ja kõrvutanud

neid LJUBOV GENRIHSONi sama perioodi pöördumistega.

Eesti Haigekassa poolt kohtule esitatud tõendist nähtub, et A V perearstiks oli ajavahemikul

01.12.2007.a kuni 26.06.2010 S Pa, kes oli samal ajavahemikul ka LJUBOV GENRIHSONi

perearstiks. Alates 2010.a juuni lõpust kuni oktoobri lõpuni 2014.a oli A Vl neli erinevat

perearsti – I K, L M, E E ja L S ning alates 01.11.2014.a on A V perearstiks M K, kes on kuni

käesoleva ajani ka LJUBOV GENRIHSONi perearst (III kd tl 55).

Lisaks infole perearstide kohta on kohtueelse menetluse raames kogutud ja kohtule esitatud ka

väljatrükk LJUBOV GENRIHSONi ja A V pöördumiste kohta Eesti Haigekassaga ravi

rahastamise lepingut omavate raviasutuste poole ja välja kirjutatud retseptiravimite kohta

perioodil 01.01.2006.a kuni kirja koostamiseni, ehk kuni 27.01.2016.a (III kd, tl 55-61).

Lisatud väljatrükist nähtub, et A V varaseimad pöördumised arstide poole sellel perioodil on:

• 20.09.2007 xxxx poole diagnoosidega vastavalt xxxx ja xxxx

• 10.10.2007; 11.03.2008 xxxx dr S P poole diagnoosiga xxxx

• 26.08.2008 xxxx psühhiaatri poole xxxx

• 27.08.2008 xxxx poole diagnoosidega vastavalt xxxx ja xxxx

• 10.10.2007 xxxx dr S P poole diagnoosiga xxxx

Esimest korda on A V pöördunud xxxx dr M K poole 13.09.2010.a, mil tal on diagnoositud

xxxx, sama diagnoosiga pöördumised on fikseeritud ka 16.10.2012, 03.09.2014.a

Veel on fikseeritud A V pöördumisi xxxx dr K poole järgmistel kuupäevadel ja järgmiste

diagnoosidega:

• 29.12.2014.a diagnoosiga xxxx

• 09.01.2015 xxxx

• 23.03.2015 xxxx

• 06.07.2015.a xxxx

20.07.2015.a on A V pöördunud xxxx dr K poole diagnoosiga xxxx, kusjuures kohtu hinnangul

on märkimisväärne, et päev hiljem so 21.07.2015.a on pöördunud sama perearstikeskuse sama

perearsti poole ka LJUBOV GENRIHSON, sisuliselt sama diagnoosiga ehk xxxx (III kd, tl 58-

59).

Seda tõendit analüüsides nähtub, et läbi aastate on olnud samad A V ja LJUBOV

GENRIHSONi põhidiagnoosid s.o xxxx ja xxxx.

Veel on kohus selles episoodis uurinud pensioni arvestuse aluseks olevaid tõendeid, millele

viitab lühidalt:

• 24.04.2007 A V avaldus töövõimetuspensioni saamiseks (III kd tl 121-123) ja

06.11.2007 A.V avaldus töövõimetuspensioni saamiseks (III kd tl 130-131);

• 23.08.2010 otsus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, 100% üldhaigestumine (III kd tl

132-133);

• Terviseseisundi kirjeldus A.V suhtes, millest nähtub, et dr K poolt on tuvastatu

diagnoosiks xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, viimane läbivaatus on toimunud 03.09.2014.a. (III

kd tl 144-146);

• 10.09.2014 otsus, millega tuvastati A.Vl xxxx ja lisakulud 233% sotsiaaltoetuse määrast

kuus kestusega 30.09.2014-20.03.2017 (III kd tl 148-150);

• 10.09.2014 otsus A.V püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, millega tuvastati A.Vl

töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 (so vanaduspensioniea

saabumiseni). (III kd tl 151-152);

• Maksu– ja Tolliameti õiend, millest nähtub, et A.Vle maksti Sotsiaalkindlustusameti

poolt pensionit 01.01.2007-31.12.2007 9652 krooni, ajavahemikul 01.01.2008-

30.09.2008 24 735 krooni (XI kd tl 47);

• 11.09.2014 otsus A.V pensioni määramine ajavahemikus 01.10.2014.a kuni

20.03.2017.a, summas 283.83 eurot kuus (III kd tl 112);

• Otsus nr xxxx A.Vle pensioni määramise kohta 30.09.2010-30.09.2012 summas 3832

krooni kuus (III kd tl 113);

• 30.10.2008 otsus A.Vle pensioni määramise kohta 01.11.2008-30.09.2010, summas

2920 krooni kuus (III kd tl 114, 120);

• 12.11.2007 otsus A.Vle pensioni määramise kohta 06.11.2007-31.10.2008, summas

2405 krooni kuus (III kd tl 115, 119);

• 25.10.2007 otsus A.Vle pension pensioni määramiseks 01.10.2007-31.10.2008,

summas 1259 krooni kuus (III kd tl 116);

• 02.05.2007 otsus A.Vle pensioni määramiseks 01.04.2007-30.09.2007, summas 569

krooni kuus (III kd tl 117);

• 02.05.2007 otsus A.Vle pensioni määramiseks 21.03.2007-30.09.2007, summas 507

krooni kuus (III kd tl 118);

• 02.04.2007 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 40% (III

kd tl 125);

• 22.10.2007 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 80% (III

kd tl 126);

• 28.10.2008 arstliku ekspertiisi otsus, millega tuvastati A.Vl töövõime kaotus 40% (III

kd tl 127);

• 30.10.2007 OÜ xxxx tõend selle kohta, et A.V on xxxx tehasest töötanud alates xxxx.a

ning läbi mitme tehase struktuurimuudatuse töötanud seal kuni xxxx.a (III kd tl 128);

• 24.07.1983 xxxx tehnikumi diplom A.V nimele (III kd tl 129);

• 11.10.2010 otsus, millega tuvastati A.Vl püsiv töövõimetus 30.09.2010-30.09.2012 (III

kd tl 132-133);

• 10.09.2014 otsus, millega tuvastati A.Vl raske puue ja lisakulud 233% sotsiaaltoetuse

määrast kuus kestusega 30.09.2014-20.03.2017 (III kd tl 148-150).

05.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd tl 101-117) on vaadeldud LJUBOV

GENRIHSONi kodust, aadressilt xxxx ja L.GENRIHSONi kasutuses olevast sõidukit Xxxx

r/m xxxx 30.10.2015 leitud ja läbiotsimise käigus äravõetud A Vga seonduvad järgmised

dokumendid, paberid, koopiad jne:

• Eesti

Pensionitunnistus

nr

xxxx

A

V

nimele.

Välja

antud

15.04.2010

Sotsiaalkindlustusameti xxxx büroo poolt. Teisel lehel on pensioni liigiks märgitud

töövõimetuspension 80% ja pension on määratud 30.09.2008-30.09.2010. Kolmandal

lehel on pensioni liigiks märgitud töövõimetus 100% ja pension on määratud

30.09.2010-30.09.2012 ja 30.09.2012-30.09.2014. Kuuendal lehel on puude raskuseks

märgitud keskmine ajavahemikel 30.09.2008-30.09.2010 ja 30.09.2010-30.09.2012

ning sügav puue ajavahemikul 30.09.2012-30.009.2014. Pensionitunnistusele on

kirjutatud pensionäri allkiri. Eesti Pensionitunnistus nr xxxx A V nimele. Välja antud

14.05.2014 Sotsiaalkindlustusameti xxxx büroo poolt. Teisel lehel on pensioni liigiks

märgitud töövõimetuspension ja pension on määratud 30.09.2012-30.09.2014.

Kolmandal lehel on pensioni liigiks märgitud töövõimetuspension ja pension on

määratud 30.09.2014-20.03.2017. Kuuendal lehel on puude raskuseks märgitud sügav

ajavahemikel 30.09.2012-30.09.2014 ja 30.09.2014-20.03.2017. Pensionitunnistusele

on kirjutatud pensionäri allkiri. Kohtule äratuntavalt on pensionitunnistuse fotol

LJUBOV GENRIHSON. (VI kd tl 109)

• A V nimele väljastatud 10.09.2014 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr xxxx, mis

on tehtud 18.08.2014 taotluse alusel. Otsusega leitakse, et A V on täielikult töövõimetu,

töövõime kaotuse protsent 100%, põhjuseks üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse

kestus 30.09.2014-20.03.2017 (VI kd tl 113)

• A V nimele väljastatud 10.09.2014 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus

nr xxxx, millega otsustati tuvastada A Vl xxxx ja maksta lisakuludega seonduvalt

sotsiaaltoetust 233% sotsiaaltoetuse määrast kuus, ajavahemikul 30.09.2014-

20.03.2017 (VI kd tl 113)

• Ekspertiisitaotlus lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele, nimi A V, ik xxxx,

viimasel lehel isiku allkiri, taotlus on täidetud eesti keeles ja trükitähtedega (VI kd tl

113)

• Sotsiaalkindlustusamet on edastanud kriminaalasja materjalide juurde arvestuse A Vle

enammakstud töövõimetuspensioni ja puudetoetuse kohta ajavahemikul oktoober 2012

kuni 31.08.2016.a, millest nähtud et enammakstud pension sellel perioodil on 13372,

16 eurot ja sotsiaaltoetuse enammaks 2523, 90 eurot (XXXII kd tl 81-83).

Eelpool refereeritud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul tuvastatud LJUBOV

GENRIHSONi poolt kelmuse toimepanemine selles, et tema esinedes A Vna, kasutades võõrast

identiteeti ja esitades A V nimele väljastatud elamisloakaardi nr XXXX, millel oli tema enda

foto, mille tegemiseks oli muutnud enda välimust, et mitte olla LJUBOV GENRIHSONina

äratuntav esitas alates 21.03.2007-18.08.2014 korduvalt Sotsiaalkindlustusametile taotlusi A V

töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste määramiseks,

kusjuures pension tegelik saaja ei olnud A V vaid LJUBOV GENRIHSON.

Sotsiaalkindlustusameti

eksimusse

viimine

toimus

LJUBOV

GENRIHSONi

poolt

dokumentide esitamise kaudu, kuna töövõimetuspension ja puue määrati kirjalike tõendite

alusel isikut läbi vaatamata.

Puutuvalt isiku terviseseisundisse, mille alusel puue ja töövõimetus tuvastati leiab kohus

järgmist. Kui 2007.a seoses puude vormistamisega pöördus LJUBOV GENRIHSON A V

identiteeti ja isikut tõendavat dokumenti kasutades xxxx arstide poole, kes ei olnud tema isiku

ja tervisliku seisundiga varem tuttavad, siis erinevalt prokuratuurist kahtleb kohus, kas perearst

dr K oli põhjendatud alus arvata, et tal on kaks patsienti, kaks õde, kellel on täpselt ühesugused

põhidiagnoosid ning kes samaaegselt põevad täpselt ühesuguseid haigusi. Dr K väitis kohtus

ülekuulamisel, et ta on näinud A Vt vaid ühe korra, samas on A V aastatel 2010.-2015

meditsiinidokumentide järgi pöördunud tema vastuvõtule vähemalt seitsmel korral ja ta on A

Vle välja kirjutanud mitmeid ravimeid.

Märkimist väärib veel fakt, et dr K on terviseseisundi kirjelduse A V suhtes koostanud ajal, mil

ta veel ei olnud A V perearst, so 03.09.2014 (III kd tl 144-146), perearstiks oli ta A Vle alates

01.11.2014.a (III kd tl 55). Selle dokumendi alusel määrati 11.09.2014 otsusega A Vle

töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014-20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega tuvastati A

Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014-20.03.2017 ja A Vle määrati puudega tööealise inimese

toetus perioodiks 01.10.2014-20.03.2017.

Sellise tegevusega lõi LJUBOV GENRIHSON Sotsiaalkindlustusametil ebaõige ettekujutuse,

et eksisteerib A V nimeline isik, kellel on oma terviseseisundist tulenevalt õigus saada

töövõimetuspensionit ja puudetoetust viies kannatanu eksimusse, mille tagajärjel tegi

sotsiaalkindlustusamet varakäsutuse ja maksis A Vle perioodil 01.10.2012-31.08.2016

töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetust kokku summas 15 897,06 eurot,

tekitades Sotsiaalkindlustusametile varalist kahju samas summas.

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON kavatsetult toime KarS § 209 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju tekitamise tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

III Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisele ja dokumendi võltsimisele kihutamise

ning dokumentide võltsimisega seotud episoode

KarS § 344 lg 1 § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (S Zi ja I S kihutamises

dokumentide võltsimisele)

06.07.2015 kella 09.40 paiku xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis võltsis S Z

LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx L T Eesti kodakondsust saada

sooviva isiku kinnitusel nr xxxx L. T allkirja. L. T kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr xxxx

taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis L. T

kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas L. T Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

Kahtlustatavana ülekuulamistel ei ole LJUBOV GENRIHSON nende episoodide kohta ütlusi

andnud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 30.09.2016.a andis S Z ütlusi selles, et tunnistab nende

kuritegude toimepanemist, mäletab L T, Aa I ja V Vi allkirja võltsimist, ei mäleta V Ki allkirja

võltsimist (XXIV kd tl 180).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.09.2016.a andis Ž R ütlusi selles, et täpselt ta neid episoode

ei mäleta, kuid möönab, et S Z ja I S kirjutasid teiste isikute eest allkirju. Vahel nad jooksid

täiendavate paberitega teenindusest välja, ta arvas, et allkirju võtma (XXIV kd tl 107).

10.07.2017.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I S, kes nendes episoodides ütlusi

ei andnud.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Asitõendi vaatlusprotokolliga 10.07.2015.a (V kd tl 50-52 koos fototabelitega), millest

nähtub, et on vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx

, on näha Ž R töölaud. 06.07.2015.a kella 09.27 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes hoiab

käes kilekaante vahel A4 mõõdus pabereid, millest osa annab Ž R kätte, kes hakkab

töötlema andmeid infosüsteemis UUSIS, seejärel ka MISPis ja Karistusregistris. Edasi

vahetavad nad pabereid, S Z annab Ž Rle kaks ID-kaardi suurust dokumenti, pärast mida

töötab Ž R taas andmebaasides. Kell 09.39 hakkab S Z A4 möödus paberile midagi

kirjutama, vaadates vahepeal tema ees laual olevale dokumendile (ID kaardi suurune).

• Logifailidest on näha, et 06.07.2015 ajavahemikul 09.29-09.41 töötles Ž R UUSIS

programmis teiste hulgas ka L T andmeid (XXXII kd tl 101).

• L T nimelt esitatud kinnitusega saada Eesti kodakondsus, millest nähtub, et dokument

on allkirjastatud 06.07.2015 (XXXV kd tl 67).

15.07.2015 ajavahemikul 09.01 kuni 09.15 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx Aa I Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx A. I allkirja. A. I kinnituse andis S Zile teeninduslaua nr

xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis

A. I kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas A. I Eesti kodakondsuse taotluse

toimikusse.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Jälitusprotokolliga 24.03.2016 koos tõlkega, millest nähtub, et S Z uurib 14.07.2015.a

O T kaudu, kas M on homme tööl, mispeale O T saadab SMS-i Ž Rle ja küsib sama

ning saab vastuseks, et jah (XVII kd tl 531).

• Hiljem sama päev kell 22.26 toimunud telefonikõnest S Zi ja LJUBOV GENRIHSONi

vahel nähtub, et nad saavad homme minna dokumente sisse andma ja LJUBOV

GENRIHSON lubab, et on pool üheks hommikul S Zi juures (XVII kd tl 534).

• Asitõendi vaatlusprotokolliga 11.02.2016.a (V kd tl123-124), millest nähtub, et on

vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxxx, Xxxx , on näha Ž

R töölaud. 15.07.2015.a ajavahemikul kella 09.01-09.15 käis S Z Xxxx teeninduses Ž

R töölaua taga, salvestuselt on näha, kuidas kell 09.05 ja 09.07 S Z kirjutab midagi

paberi peale ja annab selle Ž R kätte.

• A I nimele väljastatud Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja

menetlusse vastu võtmise tõendi koopiaga nr xxxx, millest nähtub, et kinnitus on

allkirjastatud 15.07.2015.a ning selle on vastu võtnud Ž R (XXXIII kd tl 141-142);

• Väljatrükiga andmebaasis UUSIS tehtud päringute kohta, millest nähtub, et

15.07.2015.a on Ž R töödelnud andmebaasis Aa I andmeid (XXXII kd tl 114).

18.09.2015 ajavahemikul 12.10 kuni 12.18 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Ki Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku kinnitusel nr xxxx V. Ki allkirja. V. Ki kinnituse andis S Zile teeninduslaua

nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja

võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte ning lisas V. Ki Eesti kodakondsuse taotluse

toimikusse.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Jälitusprotokolliga 02.06.2016 (koos tõlkega), milles on kajastatud 18.09.2015. kella

09.09 ajal toimunud kõne LJUBOV GENRIHSONi ja A T vahel, millest nähtub et

LJUBOV GENRIHSONernrihson helistab, kuna tal on abi vaja: „Üldiselt pole mul

surmahäda, ma võin oodata kuni Ž kell 12 ärkab. Mul on vaja meie L, seal V…D peab

mehike kinnitama, ühe allkirja panema, aga teda pole siin…Ja no ma otsin, kes tema

juures seal käiks. Ta just nagu ootab kedagi, sellepärast, et tal on täna viimast päeva –

ta läheb puhkusele.“ (XXI kd tl 299).

• Asitõendi vaatlusprotokolliga 30.03.2016.a (V kd tl 107), millest nähtub, et on

vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R

töölaud. 18.09.2015.a kella 12.10 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes annab Ž R kätte

A4 formaadis paberi ja väikese kokkumurtud paberi, Ž R töötab andmebaasis UUSIS,

kirjutab midagi paberitele. Paberitele kirjutab midagi ka S Z.

• V Ki nimele väljastatud Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja

menetlusse võtmise tõendiga nr xxxx (koopia), millest nähtub, et dokument on

allkirjastatud 18.09.2015.a ja selle on vastu võtnud Ž R (XXXIV kd tl 34-35).

26.10.2015 ajavahemikul 09.17 kuni 10.44 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

võltsis S Z LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx V Vi allkirjasid, esitades

V.Vi nimelt sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena. V.Vi taotluse koos

võltsitud allkirjadega võttis S Zilt vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud

vanemspetsialist Ž R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis kinnituse pärast võltsimist enda kätte

ning lisas V.Vi Eesti kodakondsuse taotluse toimikusse.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Jälitusprotokolliga 18.05.2016.a asukohas peetud vestluste kohta, milles LJUBOV

GENRIHSONi sõidukis 20.10.2015.a toimunud vestluses V Viga ütleb biimane, et ta

sõidab ära reedel, 23.10, mispeale ütleb LJUBOV GENRIHSON, et ta ei saa vormistada

V Vi pabereid enne 26-ndat kuupäeva (XIII kd tl 118).

• Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a S Zi poolt antud ütlustega, millest nähtub,

et V V ei tulnud kohale, S Z esitas tema eest ankeedi ja võltsis tema allkirja (XXIV kd

tl 169).

• Asitõendi vaatlusprotokolliga 30.03.2016.a (V kd tl 107-108), millest nähtub, et on

vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R

töölaud. 26.10.2015.a kella 10.02 ajal tuleb Ž R laua juurde S Z, kes annab Ž R kätte

mingid karbid. Ž R töötab andmebaasis UUSIS, S Z kirjutab midagi enda ees olevatele

paberitele.

21.08.2015 ajavahemikul 14.26 kuni 14.40 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx A Pi Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt A. Pi allkirja. A. Pi

taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž

R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis A. Pi taotluse I Slt vastu ning lisas A. Pi Eesti

kodakondsuse taotluse toimikusse.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Jälitusprotokolliga 02.06.2016 (koos tõlkega), milles on kajastatud 20.08.2015. kella

19.51 ajal toimunud kõne LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel, milles nähtub, et

homseks on kiiresti vaja saata Dle Pi foto ja tasuda riigilõiv. LJUBOV GENRIHSON

ütleb, et ta viib I S homme juba pool üksteist sinna, et ta teeb need lõpuni (XXI kd tl

150).

• Jälitusprotokolliga 02.06.2016 (koos tõlkega), milles on kajastatud 21.08.2015. kella

11.02 ajal toimunud kõne A Pi ja S Zi vahel, milles nähtub, et P saatis foto ära ja kandis

raha üle (XXI kd tl 155-156).

• Jälitusprotokolliga 02.06.2016 (koos tõlkega), milles on kajastatud 21.08.2015. kella

11.03 ajal toimunud kõne LJUBOV GENRIHSONi ja S Zi vahel, milles nähtub, et S Z

teavitab LJUBOV GENRIHSONi, et P tegi kõik ära (XXI kd tl 156).

• Asitõendi vaatlusprotokolliga 23.11.2015.a (V kd tl 88-89), millest nähtub, et on

vaadeldud salvestust xxxx Politseijaoskonna teenindussaalis xxxx, Xxxx, on näha Ž R

töölaud. 21.08.2015.a kella 14.26 ajal tuleb Ž R laua juurde I S, ning ajavahemikus kuni

kella 14.37 toimetavad nad koos Ž Rga paberitega, I S kirjutab midagi laual olnud

paberitele.

14.04.2014 ajavahemikul 14.29 kuni 14.56 xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx teenindussaalis

esitas I S LJUBOV GENRIHSONi ülesandel teeninduslauas nr xxxx S Š Eesti kodakondsust

saada sooviva isiku taotluse, võltsides taotluses ja taotluse lisadel korduvalt S. Š allkirja. S. Š

taotluse võttis vastu teeninduslaua nr xxxx taga teenistusülesandeid täitnud vanemspetsialist Ž

R, kes oli võltsimisest teadlik ja võttis S. Š taotluse I Slt vastu ning lisas S. Š Eesti kodakondsuse

taotluse toimikusse.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• S Š nimelt esitatud sooviavaldusega (koopia) Eesti kodakondsuse saamiseks täisealisena

ja selle juurde lisatud dokumentidega (kd XXXV tl 19-23)

• S Š nimele väljastatud Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja

menetlusse võtmise tõendiga nr xxxx (koopia), millest nähtub, et tõend on allkirjastatud

14.04.2014.a ja tõendi on vastu võtnud Ž R (XXXV kd tl 24)

• S Š nimelt esitatud kinnitus, et tema soovib taotleda Eesti kodakondsust (kd XXXV tl

25).

• S Š nimelt 27.04.2015.a PPA-le esitatud järelepärimisega, kus soovitakse teada, kui

kaugel on tema avalduse seoses Eesti kodanikuks saamisega esitatud avalduse

menetlemine, kontaktaadressina on märgitud xxxx (kd XXXV tl 26).

Kohtu hinnangul on nendes episoodides kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja

uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON kihutas S Zi ja I St

dokumendi võltsimist toime panema. L T, Aa I, V K, V V ja S Š olid LJUBOV GENRIHSONi

poolt juhitud xxxx kliendid, kellele osutati EV kodakondsuse saamise teenust. LJUBOV

GENRIHSON on jälitustoimingutega kogutud tõendite kohaselt mitmel korral öelnud, et isiku

kohalolek dokumentide vormistamise juures pole vajalik, et ta saab kõik asjad tehtud ilma

isikuta (vt näiteks vestlus sõidukis 13.07.2015.a LJUBOV GENRIHSONi ja A Ii vahel, kus

LJUBOV GENRIHSON ütles: „Anna mulle ainult foto ja kõik ülejäänu, passi ma saadan sulle

posti teel. Sellepärast ma üritan teile teha vähese verekaotusega.“ XII kd tl 161). Kuna

dokumentide esitamisel oli mitmes kohas vaja kinnitada andmete õigsust isiku allkirjaga, siis

pidid need xxxx liikmed, kes käisid dokumente sisse viimas ilma isikuta, kellele dokumente

taotleti, teeninduses võltsima isiku allkirja. Kõigis nendes episoodides (v.a S Š) vaadeldud

turvakaamera salvestustest on näha, et nimetatud kuupäevadel ja kellaaegadel on O S ja S Z

käinud teeninduses Ž R juures üksinda, st ilma kliendita ning seega on nad dokumentidel

võltsinud teise isiku allkirju. Jälitusprotokollidest nähtub, et dokumentide sisseandmise eest

vastutab LJUBOV GENRIHSON, ühes episoodis 18.09.2015.a helistab ta hoopis isikule, kes

ei ole vähemalt selle kriminaalasja raames LJUBOV GENRIHSONi ülesandel varem

tegutsenud, A T, ja uurib, kas tollel pole aega dokumente sisse viia. Seega on tõendatud, et ei

S Z ega I S ei oleks ilma LJUBOV GENRIHSONi poolse teopanuseta neid kuritegusid

sooritanud, tahtluse dokumenti võltsida tekitas neis LJUBOV GENRIHSON, kelle jaoks oli see

vajalik, et saaks xxxx klientide dokumentide menetlemisega edasi minna isegi olukorras, kus

klient ei viibinud näiteks Eestis. Kodakondsuse taotleja sooviavaldus taotleda EV kodakondsust

ja selle lisad on dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega kavatsetult toime KarS § 344 lg

1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada

õigusi, võltsimisele kallutamise.

KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodid (allkirjade ja xxxx Eesti

Konsulaarosakonna tõendite võltsimine)

16.07.2015 ajavahemikul 14.17 kuni 15.16 xxxx LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevas

sõidukis Xxxx reg.nr xxxx võltsis LJUBOV GENRIHSON Sihtasutuse xxxx koostatud

avaldustes erinevate isikute allkirju, sh S Ti, V K, V Ai, N F, S R, S V, S K, V Vi, D Ti ja A Ki

allkirju eesmärgiga, et isikud saaksid õiguse osaleda SA xxxx poolt korraldatavatel eksamitel.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 02.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

tema ei ole nende isikute allkirju võltsinud. Ta ei tea, kes võltsis neid allkirju, neid võis võltsida

kes iganes kes tema autos viibis (XXXVI kd tl 34).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015.a andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

tema ei ole kellegi allkirju võltsinud. Ta ei tea, kas O T, I S ja S Z võltsisid teiste allkirju.

Viimane kord, kui nad käisid xxxx juures, mis asub xxxx keskse taga, siis S Z täitis

keeleeksamile registreerumise avaldused ja allkirjastas need. Ta ei tea, kelle allkirja S Z sinna

pani, seal oli palju (3-4) ankeeti, neid võib täita igaüks (XXXVI kd tl 188).

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a koos tõlkega nähtub, et 16.07.2015.a valmistavad O

T, J Ga ja LJUBOV GENRIHSON viimase autos ette järgmiseks eksamiks, arutavad teemal,

kes võiks minna eksameid tegema, et peab nad ära jaotama, valivad dokumendifotode järgi

inimesi, kes võiks kelle eest minna („Vot see on, mulle näib B, kui tal habe ära ajada!“ „See

on S K mees“ (mõeldakse V.V) jne). O T küsib, kas S pole veel käinud, mispeale LJUBOV

GENRIHSON vastab, et V ju ei läinud. Edasi hakkavad täitma ankeete, kuna täidetud ankeet

on vana blanketi peal, xxxx on meil nüüd, ütleb LJUBOV GENRIHSON. O T küsib: „B1 S?“,

mispeale LJUBOV GENRIHSON vastab: „jah B1… A ma kirjutan alla!“. Edasi selgub, et V

ankeet on valmis ja LJUBOV GENRIHSON ütleb: “Allkiri – no..!“. Õpetajate (F ja V)

ankeetidega on segadus, sest O T tahab hariduseks kirjutada kõrgem haridus, kuid LJUBOV

GENRIHSON õpetab, et tuleb kirjutada keskharidus ja et nad on töötud. LJUBOV

GENRIHSON ütleb veel: „A ma teen allkirjad!“. LJUBOV GENRIHSON: „Kus prillid on?

Silmad punnis, kuuled, no on debiilne allkiri…Sobib, O?“ O T: „Nii. Ja teine kirjuta ka alla!“,

mispeale LJUBOV GENRIHSON vastab: „ahah“. Kirjutavad allkirju ka K ja A. D Ti ankeet

on täidetud, vaja vaid allkiri panna. LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Vot Vi allkiri veel“. O T

ütleb LJUBOV GENRIHSONile: „V sa unustasid allkirjastada!“ LJUBOV GENRIHSON

ütleb: „Edasi, V A“. O T: „Sa pead allkirja panema!“, millele LJUBOV GENRIHSON vastab:

„Allkiri! Vot ma leidsin allkirja. Kuidas küll kritseldada!... Nii jah?. Vot ilma selleta! Aga no

kõik on õigesti! Ilma linnukeseta. Tähendab selle allkirja ma teen.“ O T ütleb: Nii, nüüd on vaja

järgmine, T… ja vot tema allkirja on vaja.“ Mõnevõrra hiljem vestluses ütleb LJUBOV

GENRIHSON: „Kurat, allkiri!“ Edasi arutavad R, K, I ankeetide teemadel, K allkirja annab ka

LJUBOV GENRIHSON. Veel ütleb O T LJUBOV GENRIHSONile: „Näe, proovi allkiri

kujundada!“, LJUBOV GENRIHSON vastab: „Kus on allkiri... Issand! Punkti ei ole?“ ja veel

ühest allkirjast räägitakse – O T ütleb, et „Nii vot see, pane allkiri!“, mispeale LJUBOV

GENRIHSON võrdleb allkirju erinevatel dokumentidel ja ütleb: „Ma võin otse

dokumendilt!...No ka erinevad allkirjad! No mis, missuguse teeme O?“ ja O T vastab: „Millist

on lihtsam!“ (XIII kd tl 64-79).

Pealtkuulatud vestlusest nähtub, et isikud täitsid 16.07.2015.a LJUBOV GENRIHSONi autos

xxxx esitatavaid ankeete xxxx klientide registreerimiseks keeleeksamitele ning nende tööjaotus

oli selline, et O T täitis puuduolevaid või vanal blanketil olevaid ankeete, J Ga märkis üles

aadressid, mis taotlusesse kirja lähevad, ehk kuhu tulevad vastused registreerimise teatega ning

LJUBOV GENRIHSON allkirjastas teiste isikute nimel esitatavaid ankeete. Poole vestluse

pealt J Ga lahkus autost ja O T asus üles märkima aadresse, mis kellegi ankeedi peale kirja

pandi. Kõik allkirjad paneb LJUBOV GENRIHSON, kes näitab ise selleks initsiatiivi (Anna

ma kirjutan alla!) või tuletab talle seda meelde O T (Nii, kirjuta teine ka alla! või Sa pead

allkirja panema! või Näe, proovi allkiri kujundada!). LJUBOV GENRIHSON hädaldab, et

allkirjad on keerulised või et erinevates dokumentides erinevad (no on debiilne allkiri või et

Ma võin otse dokumendilt!...No ka erinevad allkirjad). Seega on kohtu hinnangul tõendamist

leidnud, et nimetatud kuupäeval võltsis LJUBOV GENRIHSON vähemalt kõigi süüdistusaktis

märgitud isikute allkirju, aga võib-olla ka Ž (G) M allkirja, milles talle süüdistust esitatud ei ole

2014 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV

GENRIHSON xxxx Eesti Konsulaarosakonna 2014.aasta tõendeid nr xxxx ja xxxx, mille järgi

xxxx Eesti Konsulaarosakond vabastas xxxx kodanikud A Di ja E-D Di alates 21.05.2014 Vene

Föderatsiooni kodakondsusest. Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis ei ole A. Di

ja E.-D. Di nimele numbritega xxxx ja xxxx tõendeid Vene Föderatsiooni kodakondsusest

vabastamise kohta väljastanud. Tõendid numbritega xxxx ja xxxx A. Di ja E.-D. Di nimele ilma

Vene Föderatsiooni saatkonna Eesti konsulaarosakonna juhataja allkirjata võeti läbiotsimisel

LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks saatkonna pitsatit.

2013 aastal kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas võltsis LJUBOV

GENRIHSON Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakonna 25.02.2013 tõendit nr xxxx

(tõend välja antud 07.05.2013), mille järgi Venemaa Saatkonna Eesti Konsulaarosakond

vabastas Venemaa Föderatsiooni kodanik V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest. Koopia

tõendist nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära, samuti võeti ära kaks

saatkonna pitsatit.

Neis episoodides ei ole LJUBOV GENRIHSON end kahtlustatava ülekuulamiste käigus süüdi

tunnistanud, 15.12.2015.a ülekuulamisel on andnud ütlusi selles, et neid Vene saatkonna

tõendeid tegi üks mees, kes allkirja ei kirjutanud. A T tõendile kirjutas allkirja konsuli eest I S.

Ka kodust leitud xxxxsaatkonna pitsatid andis see salapärane mees, kelle nime ta ei tea. Samas

kirjeldab, kuidas M tõi väljatrükid, et näha kuidas need tõendid välja näevad, mis seal peab

kirjutatud olema ning milline on konsuli allkiri. Ka O T allkirjastas ükskord sellise tõendi, ta ei

mäleta täpselt kellele, aga see oli lastega seotud (XXXV kd, tl 190).

Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja

sõiduki läbiotsimisel leiti I Diga seotud dokumente, muuhulgas Politsei ja Piirivalveameti kiri

09.01.2014.a, milles isikut teavitati, et kui tema ja ta lapsed soovivad jätkuvalt saada Eesti

kodakondust, siis peavad nad kinnitama, et soovib Eesti kodakondsust ning et tema lapsed on

vabastatud Vene Föderatsiooni kodakondsusest, samuti leiti sõidukist kõikide I Di pere liikmete

(tema enda, A Di, E-D Di ja A Di) isikut tõendavate dokumendi koopiad, fotod jm dokumente.

Koopia Politsei – ja Piirivalveameti 13.10.2014.a kirjast, milles I Dki teavitatakse, et vastavalt

tema soovile on tema laste sooviavaldused Eesti kodakondsuse saamiseks lõpetatud (VI kd tl

47).

Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja

sõiduki läbiotsimisel leiti xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi nr xxxx (värviline koopia)

kuupäeva 15 juuni või juuli (käekiri ei ole hästi loetav) xxxx. Tõend on selle kohta, et Vene

Saatkonna konsulaarosakond vabastab A Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni

kodakondsusest. Tõendil on märge Asutusesiseseks kasutamiseks, teabe valdaja Politsei- ja

Piirivalveamet, juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12, vormistamise kuupäev

16.07.2014.a. Tõendil on Vene saatkonna tempel ja L.A.P allkiri. Tõendil on tempel, et see on

registreeritud PPAs16.07.2014. Samuti on leitud kirjeldatud tõendi mustvalge koopia, millel on

peal tempel Koopia õige, koopia õigsust on oma allkirjaga kinnitanud 04.08.2014.a M L.

Samas vaatlusprotokollis on vaadeldud A Di nimele Venemaa Saatkonna konsulaarosakonna

tõend (originaal ja koopia) nr xxxx kuupäevaga 16.06.2014 (päev ja kuu on kirjutatud

käsikirjaliselt musta värvi kirjutusvahendiga). Tõend on selle kohta, et Vene Saatkonna

konsulaarosakond vabastab A Di alates 21.05.2014 Vene Föderatsiooni kodakondsusest.

Tõendil on sinist värvi xxxx Eesti Konsulaarosakonna pitser ja musta värvi kirjutusvahendiga

kirjutatud L.A.P allkiri.

Veel on vaadeldud A Di nimele kaks xxxx konsulaarosakonna tõendit nr xxxx, puudub

kuupäev, pitser, allkiri ((VI kd tl 85-86 punktid 1-4).

Samas vaatlusprotokollis on vaadeldud E-D Di nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi

nr xxxx (värviline koopia) kuupäeva 15 juuni või juuli (käekiri ei ole hästi loetav) 2104. Tõend

on selle kohta, et xxxx konsulaarosakond vabastab E-D Di alates 21.05.2014 Vene

Föderatsiooni kodakondsusest. Tõendil on märge Asutusesiseseks kasutamiseks, teabe valdaja

Politsei- ja Piirivalveamet, juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12, vormistamise

kuupäev 16.07.2014.a. Tõendil on xxxx saatkonna tempel ja L.A.P allkiri. Tõendil on tempel,

et see on registreeritud PPAs16.07.2014. Samuti on leitud kirjeldatud tõendi mustvalge koopia,

millel on peal tempel Koopia õige, koopia õigsust on oma allkirjaga kinnitanud 04.08.2014.a

M L.

Vaadeldud on ka E-D Di nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendit nr xxxx, lisatud

saatkonna pitser, päeva ja kuu lahter täitmata, L.A P allkirja ei ole.

Vaadeldud on ka xxxx Konsulaarosakonna venekeelset kirja (värviline koopia) kahel lehel

kuupäevaga 08.08.2014, milline adresseeritud PPA KMA-le M L nimele, milles teavitatakse,

et xxxx Konsulaarosakond Eesti Vabariigis ei ole vabastanud A Dki ja E-D D Vene

Föderatsiooni kodakondsuses ja tõendid numbritega xxxx ja xxxx ei ole välja antud nende

isikutega seoses. Kirjal tempel, mille järgi kiri on registreeritud PPA dokumendiregistris

13.08.2014.a. (VI kd tl 86 punktid 5-8).

Asitõendi vaatlusprotokollist 09.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja

sõiduki läbiotsimisel leiti V-A Giga seotud dokumente, muuhulgas tema Vene FV pass, mis

kehtis kuni 02.07.2013, Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja

menetlusse võtmise tõend 01.2013 ja koopia passist, kus on Eesti elamisluba (VI kd tl 63-64).

Asitõendi vaatlusprotokollist 03.06.2016 nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja

sõiduki läbiotsimisel leiti V-A Gi nimele xxxx Eesti Konsulaarosakonna tõendi (koopia) selle

kohta, et xxxx Konsulaarosakond Eesti Vabariigis vabastab V-A Gi Vene Föderatsiooni

kodakondsusest. 25.02.2013, tõend on välja antud 07.05.2013, nr xxxx, allkirjastaja

L.A.Portnov (VI kd tl 86-87)

Asitõendite vaatlusprotokollis 02.09.2016.a on vaadeldud LJUBOV GENRIHSONi kodust ja

tema autost läbiotsimisel ära võetud erinevate asutuste blankette, nende hulgas ka xxxx

Konsulaarosakonna tõendeid kodakondsuse lõpetamise ja riigilõivu tasumise kohta, mis olid

täitmata (VI kd tl 80-85).

Kohtu hinnangul on ka nendes episoodides LJUBOV GENRIHSONi süü tõendamist leidnud.

Kuigi LJUBOV GENRIHSON ei ole oma süüd nende tõendite võltsimises tunnistanud, on tema

valdusest leitud ja ära võetud tõendid kogumis piisavad tema süüditunnistamiseks ka nendes

episoodides. Tõenditest nähtub, et perekond D oli LJUBOV GENRIHSONi klientideks, nad

soovisid saada Eesti Vabariigi kodakondsust. Seda tõendab eelkõige PPA kiri 09.01.2014.a,

milles isikut teavitati, et kui tema ja ta lapsed soovivad jätkuvalt saada Eesti kodakondust, siis

peavad nad kinnitama, et soovib Eesti kodakondsust ning et tema lapsed on vabastatud Vene

Föderatsiooni kodakondsusest. Seega pidi I D mingil ajal enne seda kuupäeva olema esitanud

taotluse endale ja oma alaealistele lastele EV kodakondsuse taotlemiseks ning selleks, et

kodakondsuse taotlusega edasi minna, tuli Eesti riigile tõestada, et lapsed on Vene

Föderatsiooni kodakondsusest loobunud. Selleks on koostatud võltsitud tõendid nr xxxx ja

xxxx, mis on PPAle ka 16.07.2014.a esitatud. Ka V-A G oli xxxx klient, kelle eest S Z sooritas

25.11.2012 B2 eesti keele tasemeeksami, dokumentide pakk, mis leiti LJUBOV GENRIHSONi

valdusest tõendab, et ka tema soovis saada ebaõigetel alustel EV kodakondsust ning pidi selle

saamiseks Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobuma, kuid mida ta ilmselt teha ei soovinud.

Esitatud tõendite koopiate, mustandite ja ühe originaaltõendi leidmine LJUBOV

GENRIHSONi elukohast tõendab kohtu hinnangul seda, et need tõendid võltsiti LJUBOV

GENRIHSONi elukohas. LJUBOV GENRIHSONi elukoha läbiotsimisel on leitud kaks xxxx

pitsatit, mille leidmisest ja äravõtmisest ning mille kohta antud LJUBOV GENRIHSONi ütluste

ebausaldusväärsuse kohta on kohus seisukoha avaldanud juba otsuse osas, kus analüüsiti

tõendeid seoses A Vle EV kodakondsuse taotlemisega. Sealsamas kirjeldas kohus ka seda,

kuidas xxxx liikmed on toimetanud teiste tõendite, sh A T nimele väljastatud tõendi

võltsimisega. Ka Di laste tõenditel on sarnased registreerimisnumbrid, nagu A T ja A V nimele

tehtud võltsitud tõenditel (algusega xxxx….). LJUBOV GENRIHSON on andnud ütlusi selles,

et M P on toonud talle ühe tõendi näha, et teaks kuidas selline tõend välja peab nägema.

Ühtekokku on 03.06.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd tl 85-100) vaadeldud üle saja

sellise tõendi, mis LJUBOV GENRIHSONi kodust läbiotsimisel leiti, neist enamus Vene

Saatkonna tõendid kodakondsuse lõpetamise kohta, vanimad aastatest 2001-2004.

Märkimisväärne on veel fakt, et täpselt sama numbriga, kui V-A Gi suhtes koostatud tõend (nr

xxxx) on vaatlusprotokolli punktis nr 68 (VI kd tl 92) vaadeldud tõend K M nimele, millega

xxxx Eestis kinnitab, et isiku kodakondsus on lõppenud, tõend on kuupäevast 25.02.2013 ja

allkirjastajaks on L.A.P. Kohus on uuritud tõendite xxxxlt tuvastanud, et LJUBOV

GENRIHSONil on olemas kõik vahendid ja pikaajalised kogemused xxxx tõendite võltsimisel

ning nagu eelmisest analüüsitud episoodist (16.07.2015) nähtub, ka oskused tahe ja julgus

allkirjade võltsimiseks etteantud allkirja põhjal, seega leiab kohus, et on tõendatud, et just tema

on need dokumendid võltsinud, milles teda käesolevas episoodis süüdistatakse tehes seda

eeluurimisel tuvastamata ajal.

Seega pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega kavatsetult toime KarS § 344 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimise.

LJUBOV

GENRIHSONile

on

esitatud

süüdistus

tähtsa

isikliku

dokumendi

kuritarvitamisele kihutamises ja dokumendi võltsimisele kihutamises seoses eksamite

sooritamisega

I Sga seotud episoodid

Harju Maakohtus 10.07.2017 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I S, kes on sama

kriminaalasja raames süüdi mõistetud. I S andis ütlusi eksamite sooritamise osas selles, et tema

käis teiste inimeste eest eesti keele eksameid sooritamas, et tuttavad andsid dokumendid ja

nemad ise organiseerisid ja käisid eksamitel. Vastuolu tõttu varem antud ütlustega avaldas

prokurör kohtu loal I S poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt LJUBOV GENRIHSON

andis dokumendid. Kohtulikul uurimisel antud ütlustes jäi I S kindlaks, et LJUBOV

GENRIHSON ei juhendanud eksamitel käimist, ning et välimuse muutmine teda ei puudutanud.

I S ei suutnud meenutada kui mitme isiku eest on tema eksamil käinud, kuid nõustus sellega,

mis talle süüdistuse järgi ette heidetud oli.

I S poolt eksamite sooritamine teiste isikute poolt on tuvastatud lisaks allpool analüüsitavate

tõendite ka Harju Maakohtu 06.02.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-17-967, millega I S

on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtuotsus jõustus 22.02.2017.a (XXXVI kd tl 187-220).

05.02.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S T U eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. U elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada T. U eest keeleksam, et T. U vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil T. U allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud käesolevas kriminaalasjas kogutud

tõenditega ja nimelt:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud T U ütlustega selles, et tema sai

tuttavaks LJUBOV GENRIHSONiga kas 2012 või 2014.a. Teadis teda kui M.

Tunnistajal ei olnud Eesti kodakondsust ja vestluse käigus selgus, et LJUBOV

GENRIHSON saab teda aidata eesti keele eksami sooritamisega. Selleks andis

tunnistaja LJUBOV GENRIHSONi kätte oma dokumendi. Teenus maksis 4000€. Kes

tema eest eesti keele eksami tegi, seda ta ei tea, kuid põhiseadus ja kodakondsuse

seaduse tundmise eksami tegi ta ise. Käis ka PPA teenindusbüroos passi taotlemas,

temaga oli kaasas I S, kelle LJUBOV GENRIHSON kaasa saatis. Ametnikku, kellega

nad suhtlesid, ei mäleta. Ei oska öelda, miks tema elamisluba ja juhiluba LJUBOV

GENRIHSON käes olid. LJUBOV GENRIHSONi käes olid ka tunnistaja EV

kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise tõend, kuna

ta vist palus need temale anda. Tunnistaja ei tea, kuidas I-nimeline isik on LJUBOV

GENRIHSONiga seotud, kuid ta sai uurija käest teada, et I käis tema eest eesti keele

eksamit tegemas. 4000€, mida ta maksis oli mõeldud eesti keele eksami eest ilmselt

neile inimestele, kes sooritavad või kes võtavad eksameid vastu. Tunnistajale lihtsalt

öeldi, et eksam saab valmis ja ta saab tulemuse. Kuidas see seal käis, ta ei tea. 4000€

andis ta autos pärast eksamit LJUBOV GENRIHSONile. Tunnistaja tundis fotolt ära I,

kellega koos käis PPA teeninduses, selleks isikuks oli I S.

• 29.06.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T U isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T U ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 453-

458);

• 24.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on

võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 308-

319);

• 04.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on

võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 302-

307);

• 05.07.2016 ekspertiisiaktiga nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele eksamitöö 05.02.2012.a. koodiga xxxx (T U) teksti on

kirjutanud I S (VII kd tl 90-97);

• T U suhtes 06.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 142);

• T U suhtes 08.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 143);

• T U 05.02.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 146);

• Koopiaga eesti keele B1 taseme eksamitööst, mis tehtud T U nimelt 05.02.2012 (XXXV

kd tl 147);

• T U nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 05.02.2012 tulemusele xxxx, sellekohane tunnistus

väljastati 02.03.2012 (XXXIV kd tl 155-156).

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S T K eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T.K juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T.K eest keeleeksam, et T.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T.K allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 04.07.2017.a istungil üle kuulatud V Ki ütlustega selles, et ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, aga M nime all. Võis M kätte anda enda ja oma naise T K

juhiload ning koopia elamisloast. 07.04.2015 pikaajalise elaniku loa taotlemisel aitas

teda naisterahvas nimega L, kes tutvustas talle ka M. Keegi 60-aastane naine käis

temaga teeninduses kaasas, kes tõlkis. Kohtuliku uurimise käigus selgitas V K, et tema

ei ole mitte kellelegi midagi maksnud, kuid oli kokku lepitud, et makstakse siis, kui on

taotletud dokumendid kätte saanud aga tema ei ole midagi saanud. Prokuröri taotlusel

avaldati vastuolude tõttu tema poolt eeluurimisel antud ütlused osas, mis need olid

vastuolus kohtus räägituga. V K selgitas, et ta maksis enda ja oma abikaasa T K eest

enne eksamite toimumist 10 000€ dokumentide ettevalmistuse eest, mitte eksamite eest.

Tunnistaja ütluste kohaselt oli 10 000€ avanss elamislubade eest.

• 07.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud T K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 88-91);

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 06.05.2012.a. koodiga xxxx (T K) teksti on kirjutanud I

S (VII kd tl 90-97);

• T K suhtes 14.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (kd XXXIII kd tl 203-204);

• T K 06.05.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 206);

• Koopiaga eesti keele B1- taseme eksamitööst, mis on tehtud 06.05.2012 T K nimelt

(XXXIII kd tl 207);

• T K nimelt esitatud taotlusega pikaajalise elaniku elamisloa/elamisloa taastamise

taotlusega ning T K nimele väljastatud elamisloa koopiaga ning selgitustega elamisloa

taotluse esitamiseks (XXXIII kd tl 205, 208-214);

• T K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 06.05.2012 tulemusele 95, 07.06.2012 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 215).

05.05.2013 kella 10.00 ajal Tallinnas aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S G Ii eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks G. Ii juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada G. Ii eest keeleeksam, et G. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksami Ljubov Genrihson. I allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 05.05.2013.a. koodiga xxxx (G I) teksti on kirjutanud I S

(VII kd tl 90-97);

• G I 05.05.2013 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 146);

• Koopiaga eesti keele B1- taseme eksamitööst, mis on tehtud 05.05.2013 G I nimelt (kd

XXXIII kd tl 147);

• G I juhiloa andmete väljatrükiga (XXXIII kd tl 148);

• G I nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 05.05.2013 tulemusele 96, 03.06.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 143);

• G I suhtes 12.12.2016.a koosatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 189).

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S A-G J eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.-G. J juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A.-G. J eest keeleeksam, et A.-G. J vabaneks kohustusest eksamit

sooritada ja võltsides eksamil A.-G. J allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 13.11.2017.a istungil üle kuulatud A-G J ütlustega selles, et tema ei tunne

LJUBOV GENRIHSONi. Soovis saada Eesti Vabariigi kodakondsust, käis Põhiseaduse

eksamil, selle sooritas, käis ka eesti keele eksamil, kuid ei saanud sooritatud. Trennis

sai tuttavaks naisterahvaga, kelle nimi on I, kes aitas teda selles küsimuses. I käis tema

eest eesti keele eksamil, sooritas selle. Tunnistaja andis I kätte oma sünnitunnistuse.

Samuti tahtis ta, et passis oleks taastatud tema sünnikoht, et ta sündis xxxx. Selle eest

tuli maksta, ta maksis I eesti keele eksami ja sünnikoha taastamise eest kokku 3000€. I

käis temaga koos ka Xxxx tänava teeninduses 2013.a oktoobris, I tuli kaasa, kuna

tunnistaja ei osanud eesti keelt. Tunnistaja ei tea, miks LJUBOV GENRIHSONi käest

leiti tema isikutunnistus, kodakondsus ja migratsioonimeti 2001 aasta koostatud teatis

seoses kodakondsuse taotlemisega, juhiluba, elamisluba ja EV passi koopiad, ei mäleta,

et oleks need dokumendid kellelegi andnud. Mäletab vaid seda, et andis I oma

sünnitunnistuse.

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 15.09.2013.a. koodiga 002169 (A-G J) teksti on

kirjutanud I S (VII kd tl 90-97);

• A-G J suhtes 15.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise

põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 158);

• A-G J nimele väljastatud passist tehtud koopia väljavõttega (XXXIII kd tl 161);

• A-G J 15.09.2013 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 162);

• Koopiaga eesti keele B1- taseme eksamitööst, mis on tehtud 15.09.2013 A-G J nimelt

(XXXIII kd tl 163);

• A-G J nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 15.09.2013 tulemusele 95, 15.10.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 170).

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S Ž Na eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks Ž. Na juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada Ž. Na eest keeleeksam, et Ž. Na vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil Ž. Na allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel Xxxxest reg

nr. xxxx leiti Ž N seotud järgmised dokumendid (VI kd tl 38-39) - sihtasutuse xxxx

10.08.2015 teatis Ž Na nimele, aadressile xxxx, selle kohta, et isik on registreeritud

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamile, mis toimub

29.08.2015 kell 11.15 xxxx eksamipunktis Xxxx, Xxxx; sihtasutus xxxx 15.06.2015

teatis Ž Na nimele, aadressile xxxx, milles isikut teavitatakse, et ta on sooritanud

17.05.2015 Bl-taseme eksami, saades tulemuseks 86% võimalikust punktisummast.

Tunnistuse number on 515-002767-1.

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 17.05.2015.a. koodiga 001334 (Ž Na) teksti on kirjutanud

I S (VII kd tl 90-97);

• Ž Na (käesolevaks ajaks surnud) (VII kd tl 101) nimel tehtud eesti keele tasemeeksami

andmete väljavõttega (VII kd tl 100).

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S O Deva eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O.D juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada O.D eest keeleeksam, et O.D vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil O.D allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 23.08.2017.a istungil üle kuulatud O D ütlustega selles, et tema tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, kuna töötab koolis 20 aastat, LJUBOV GENRIHSONi lapsed

õppisid tema koolis. Tunnistajal oli probleeme alates 2009.aastast eesti keele oskusega,

käis korduvalt eksamitel, kuid tulutult. Pidi maksma trahvi. Tal oli vaja keeleoskust

tõendavat dokumenti, muidu oleks ta töö kaotanud. 2015.a sai ühes seltskonnas teada,

et LJUBOV GENRIHSON võib aidata eesti keele eksami sooritamisel. Sai LJUBOV

GENRIHSONiga kokku, L ütles talle, et ta võib sellega aidata. Selleks pidi tunnistaja

andma Li kätte oma juhiload. Tunnistaja kinnitas, et tema eest sooritati eesti keele

taseme eksam, kuid kes seda tegi, ta ei tea. LJUBOV GENRIHSONile raha ta ei

maksnud, viis suure kommikarbi. L ütles talle, et aitab teda, sest nad olid ammusest ajast

tuttavad.

• 28.12.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, O D isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud O D ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 38-

42);

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 30.05.2015.a. koodiga 003022 (O D) teksti on kirjutanud

I S (VII kd tl 90-97);

• Koopiaga O D eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolli

koopiaga 30.05.2015.a (XXXIII kd tl 1);

• Koopiaga eesti keele B2- taseme eksamitööst, mis tehtud O D nimelt (XXXIII kd tl 2-

3);

• Väljavõttega O D juhilubade andmetest (XXXIII kd tl 4);

• O D nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 30.05.2015 tulemusele 84, 29.06.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 5).

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas I S S V eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Vi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada S.Vi eest keeleeksam, et S.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil S.Vi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud S V ütlustega selles, et ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2015.a juuni lõpust, millal ta helistas LJUBOV

GENRIHSONile, et too aitaks teda eesti keele eksamiga. 2015.a juuni lõpus oli ta

juuksuris xxxx tänaval koos oma sõbrannaga, salongis oli palju rahvast, räägiti

erinevatel teemadel, kuni jutt läks selleni, et neilt õpetajatelt nõutakse eesti keele taset,

et nad käivad kursustel, eksamitel, kuid eksamid on küllaltki keerulised ja

Keeleinspektsioon kontrollib neid pidevalt. Üks naisterahvas ütles, et on võimalik saada

nõutavat taset. Sealsamas salongis helistas see naisterahvas kellelegi, kes oli saanud

eksami tehtud sel moel. Tunnistajale anti kaks telefoninumbrit. Esimesel numbril vastas

naine eesti keeles, kes ütles, et ei tegele sellega. Teisel numbril vastas naisterahvas, kes

rääkis vene keeles ja esitles ennast M. Naine ütles, et ta saab aidata ning tegi ettepaneku

kohtuda samal õhtul. Nad kohtusid Autobussijaama juures naise autos. Ta tuli autost

välja ja tunnistaja küsis, kas tema on M, mille peale naine vastas, et jah. Selles naises

tundis tunnistaja istungisaalis ära süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi. Autos ütles

LJUBOV GENRIHSON, et saab aidata eesti keele eksami sooritamisega ja see teenus

maksab 1500€. Samuti ütles talle LJUBOV GENRIHSON, et ta osutab teenuseid ka

juhilubade saamiseks, kuid tunnistajat see teema ei huvitanud. Nad jõudsid

kokkuleppele eesti keele eksami sooritamises ning pärast seda, kuna selgus, et tunnistaja

elab xxxx, pakkus LJUBOV GENRIHSON, et ta viib tunnistaja autoga kohale. Kui nad

jõudsid xxxx juurde, istus autosse LJUBOV GENRIHSONi tuttav vanem naisterahvas.

LJUBOV GENRIHSON ja see naine rääkisid omavahel, et helistavad tunnistajale, et

dokumendi koopia peab tunnistaja andma sellele teisele naisterahvale ja siis ootama

nende kõnet. Tunnistaja täpselt ei mäletanud päeva, millal helistas see teine

naisterahvas, et ta vajab dokumendi koopiaid. Nad said kokku xxxx tänava

mööblikaupluse juures, tunnistajaga oli kaasas ka sõbranna, nad andsid sellele

naisterahvale oma ID kaartide koopiad. Naisterahvas ütles, et enne eksamit oodake

telefonikõnet, siis peate andma dokumendi originaali. Enne eksamit helistas LJUBOV

GENRIHSON ja ütles, et vajab originaaldokumente. Nad said kokku xxxx tänaval ja

andsid talle oma ID kaardid. LJUBOV GENRIHSON ütles, et nad ootaks kõnet, et peale

eksami sooritamist tagastatakse originaalid. Kahe päeva pärast helistas see vanem

naisterahvas, kellele nad andsid oma dokumentide koopiad, nad said kokku ja

naisterahvas tagastas originaaldokumendid, öeldes, et oodake eksamite resultaate ja kui

need tulevad, siis nad ise helistavad neile. Seda ta mäletas täpselt, eksam oli

esmaspäeval 26.10. M helistas tunnistajale 26.10 õhtul, kuid ei rääkinud midagi

tulemustest. Ütles, et on kinni ja helistab mõne päeva pärast, kuid ei helistanud.

Kokkulepitud raha eksamite eest summas 1500€ ta ei maksnud, sest nad ei kohtunud

enam LJUBOV GENRIHSONiga. Isikus, kellest ta räägib oma ütlustes, kui vanemast

naisterahvast, kellega kohtus LJUBOV GENRIHSONi autos ja kellele andis

dokumentide koopiad ja kes tagastas originaalid, tunneb ära O T.

• 14.01.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XII kd tl 225-226) pealtkuulatud vestlusest

sõiduautos xxxx LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015.a, millest nähtub, et

vesteldakse võimalusest, et keegi teine sooritaks S V eest B2 taseme eesti keele eksami,

hinnaks on vähemalt 1500€. Lepitakse kokku, et telefonis räägitakse kodeeritult, et S V

peab ütlema, et ta on „masseerija“ juurest.

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 145-159) pealtkuulatud kõnest O T ja

S V vahel 03.09.2015.a nähtub, et lepitakse kokkusaamine järgmisel nädalal, et eksam

toimub 26.09.2015 ja, et nad on eksamile registreeritud, räägitakse kodeeritult,

kasutatakse sõnu massaaž, arsti juurde, teatrisse minek jne.

• 04.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I S ning temalt on

võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 302-

307);

• 05.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 26.09.2015.a. koodiga xxxx (S V) teksti on kirjutanud I

S (VII kd tl 90-97);

• S V suhtes 21.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 159);

• S V 26.09.2015 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 160);

• Koopiaga eesti keele B2- taseme eksamitööst, mis tehtud S V nimelt 26.09.2015

(XXXV kd tl 161-162);

• S V nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 26.09.2015 tulemusele 68, sellekohane tunnistus

väljastati 22.10.2015 (XXXIV kd tl 163).

O Tga seotud episoodid

10.07.2017 kohtuistungil keeldus tunnistaja O T ütluste andmisest ning prokuröri taotluse

avaldati tema poolt varasemalt 27.10.2015, 30.10.2015, 16.11.2015 ja 28.09.2015 antud

ütlused. Kohtueelsel uurimisel on O T teiste isikute eest eksamite sooritamise kohta andnud

alljärgnevaid ütlusi. 26.09.2015.a käis ta eesti keele tasemeeksamit sooritamas N F

isikutunnistusega, M andis talle dokumendid ja saatekirja kooli juures, lubas maksta eksami

sooritamise eest 100€, kuid seda raha M talle ei andnud. M rääkis talle, et ta saab kõike teha, et

kodakondsus maksab 3000 eurot, pass 3500 eurot (XXIV kd tl 182-184). Kahtlustatavana

ülekuulamisel kinnitas, et tema arveldusarvele kandis eelmisel aastal (2014) 3000€ A A, raha

oli mõeldud LJUBOV GENRIHSONile, O T võttis selle välja ja kulutas LJUBOV

GENRIHSONi juhendamisel ja tema vajadustele (XXIV kd tl 186).

30.10.2015.a kahtlustatavana antud ütlustes on O T selgitanud, et hakkas eksameid sooritama

kas 2013.a lõpust või 2014.a algusest. Mäletab, et sooritas eksamit N L eest. Seda, kelle eest

sooritas 17.05.2015.a eksamit I S, ta ei tea, kuid oli kindlasti seal Samal kuupäeval käisid teiste

isikute eest eksameid sooritamas ka A K hüüdnimega B, võib-olla kA S ja S Z, täpselt ei oska

öelda. Teab, et tema poeg M T käis A Ki eest 29.08.2015.a sooritamas põhiseaduse tundmise

eksamit. 13.09.2015.a käis M T sooritamas eesti keele taseme eksamit samuti K eest. Kelle eest

sooritasid 29.08.2015 K, K, S, seda ta ei tea. 13.09.2015.a sooritas S eksami V eest, võimalik,

et M sooritas A T eest, A kellegi armeenlanna eest. Arvab, et OÜ Xxxxi töötajad J B ja M, kelle

perenime ta ei tea, teadsid, milleks nad inimeste väljanägemist muutsid (värvisid juukseid,

kulme jne) (XXIV kd tl 185-186).

16.11.2015.a toimunud ülekuulamisel kirjeldas O T põhjalikult skeemi, mille järgi LJUBOV

GENRIHSON töötas klientidega, rääkides ka politseiametnikele makstud altkäemaksudest.

Samuti andis ütlusi selle kohta, et näiteks S Š, kes elas xxxx, kandis osa rahast 1750€ O T

kontole ja Š sõbrad, Ri nimeline ja veel teine, olid andnud LJUBOV GENRIHSONile 1000€.

Kuulis ka seda, et S Š andis isiklikult Gile 1500€. A A tellis LJUBOV GENRIHSONilt Eesti

Vabariigi kodakondsuse ja maksis 3000€, selle summa kandis O T kontole osade kaupa, kaks

korda tuhat kandis oma kontolt ja 1000€ oma sõbra M K kontolt. Eesti keele ja PS tundmise

eksami tegi A Ai eest S Z. Eksamitel käimise kohta selgitas veel seda, et kui ta astus klassi, siis

andis eksamit vastu võtvale isikule üle võõra dokumendi ja pani allkirja inimese perekonnanime

kõrvale. Ei pandud oma allkirja, vaid võltsitakse selle isiku allkirja, kelle eest eksameid tehakse,

muidu võib pettus ilmsiks tulla (XXIV kd tl 192-193).

28.09.2016.a toimunud ülekuulamisel andis O T ütlusi selles, et on näinud klientide poolt raha

maksmist LJUBOV GENRIHSONile ühel korral xxxx kõrval parklas, see oli 2015.a kevadel,

maksti A Pi eest. Selgitas, et tema täpselt ei teadnud, kui palju eksamid maksavad, sest

LJUBOV GENRIHSON otsustas näo järgi, kui palju ta kelleltki võtab, O T juuresolekul ütles

LJUBOV GENRIHSON A Aile, et põhiseaduse eksami tegemise eest võtab talt 1000€.

Eksamite tegemise eest sai tema 50€, iga eksami eest. LJUBOV GENRIHSON ise otsustas, kui

palju ta kellelegi maksis. Viimasel korral, 26.09.2015 peale eksamit olid nad xxxx tänaval xxxx

baaris II korrusel, kus olid I S, S Z, ei mäleta, kas oli ka A S või mitte. LJUBOV GENRIHSON

andis kõigile 50€ ja nad sõid tema kulul. J L vahendas Ž R ja LJUBOV GENRIHSONi vahelist

suhtlust – J L helistas Ž Rle, kui oli vaja tulla või küsida, kas keeleeksamid on valmis. Ž kaudu

saadi teada, kui eesti keele ja põhiseaduse eksamid tulid (XXIV kd tl 208-211).

O T poolt eksamite sooritamine teiste isikute poolt on tuvastatud lisaks allpool analüüsitavate

tõendite ka Harju Maakohtu 06.02.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-17-967, millega O T

on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtuotsus jõustus 22.02.2017.a (XXXVI kd tl 187-220).

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas O T T S eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. S juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T. S eest keeleeksam, et T. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T. S allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud T S ütlustega selles, et ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2014.aastast, teab teda M nime all. Tunnistaja selgitas,

et tal oli meestuttav xxxx ja ta väga soovis tema juurde sõita, talle pakuti, kas teha viisa

või Eesti Vabariigi kodakondsus, Eesti pass. Nad kuulsid, et on võimalik saada Eesti

Vabariigi passi ja nad otsustasid selle kasuks. Keegi tuttav andis neile M telefoninumbri,

nad said kokku M autos ja leppisid, et teevad Eesti passi. Tema ei ole sooritanud eesti

keele eksamit, ega põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksamit, need sooritati

tema eest. Ta ei tea, kes tema eest eksamid sooritas, tal olid ainult läbirääkimised

süüdistatava LJUBOV GENRIHSONiga. Tunnistaja ei tahtnud teada, kuidas ja miks,

teda huvitas tulemus, millal. See oli tasuline teenus, tunnistaja kinnitas, et tema xxxx

sõber oli alguses nõus kõigega, pärast taganes, raha ei maksnud. Kokku oli lepitud, et

eksami hind on 2500€, seda öeldi tunnistaja meessõbrale. PPA teenindusbüroos käis

tunnistaja seoses kodakondsuse taotlemisega 2015.a jaanuaris, M viis ta autoga sinna,

koos temaga läks teenindusbüroosse sisse teine naine, mitte M. Tunnistaja selgitas, et ta

ei esitanud mingeid küsimusi, sest oli selge, et inimesed teadsid, mida nad tegid. Kogu

protsessi ta enam ei mäleta, kuid kõik oli tehtud nii nagu vaja. Tema andis LJUBOV

GENRIHSONile oma juhiload, kuna oli vaja isikut tõendavat dokumenti

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx T S juhiluba nr xxxx (VI

kd tl 40);

• 16.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, O T juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud O T ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove ( VIII kd tl 416-427);

• 05.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, O T juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud O T ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 402-407);

• 20.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T S elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T S ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 326-331);

• 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele 16.02.2014.a eksamitöö koodiga xxxx T S nimelt on

kirjutanud O T (VII kd tl 109-118);

• T S suhtes 21.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 177);

• T S 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö suulise osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 178);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.02.2014 T S nimelt

(XXXIV kd tl 179);

• T S nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 16.02.2014 tulemusele 84, 17.03.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 192-193).

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N L eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N. L elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada N. L eest keeleeksam, et N. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil N. L allkirja. Elamisloakaart nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud N L ütlustega selles, et tema nägi

LJUBOV GENRIHSONi vaid ühel korral. Teadis teda, kui Mt, keda talle tutvustas üks

naisterahvas kodakondsusametis. Tunnistajal oli vaja abi eesti keele eksami

sooritamisega, kuna ta ise ei saanud sellega hakkama. Jättis M (osutas kohtusaalis

süüdistatavale LJUBOV GENRIHSONile) kätte oma vana tüüpi ID kaardi, kuid rohkem

asjast midagi ei tea, kuna tunnistaja poeg jäi haigeks ja ta pidi ära sõitma. Tunnistaja ei

tea, mis edasi toimus, sellest kohtumisest jäi talle mulje, et nad saavad hiljem veel

kokku. Tema ise sooritas 2014.a põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise

eksami, keeleeksamit ta sooritanud ei ole. Samuti ei ole ta esitanud 2014.a avaldust Eesti

Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks. xxxx aadressist, mis on märgitud taotluses, ei tea

ta midagi. Konkreetsetest summadest juttu ei olnud, oli üldsõnaline jutt tasumise osas,

et hiljem lepivad kokku, kui abi on osutatud. Hiljem Eestisse tagasi tulles ta enam Mga

ei suhelnud, tal ei olnud tema kontakti, kuna vahetas telefoninumbrit.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx N L elamisloakaart nr xxxx

(VI kd tl 50);

• 21.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, N L välismaalase passi

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud N L ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 190-

195);

• 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele 14.09.2014.a eksamitöö koodiga xxxx N L nimelt on

kirjutanud O T (VII kd tl 109-118);

• N L suhtes 14.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 40);

• N L 14.09.2014 eesti keele B-1 taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga (

XXXIV kd tl 41);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud N L nimelt (XXXIV kd tl 42);

• N L nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 14.09.2014 tulemusele 95, 14.10.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 52).

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas O T L T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks L. T elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada L. T eest keeleeksam, et L. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil L. T allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud L T ütlustega selles, et tema isiklikult

ei tunne LJUBOV GENRIHSONi. On andnud oma isikliku dokumendi oma tütrele, J

Ole, sest tütar palus seda. Alles hiljem sai teada, miks. Tunnistaja kinnitab, et tema ei

ole 2014.a sooritanud eesti keele B1-tasemeeksamit. EV kodakondsuse taotluse 2014.a

esitas ise, käis selleks PPA teeninduses, taotlusel olev telefoninumber kuulub tütrele.

Tunnistaja ei tea, kes tema eest eksami tegi, kõik dokumendid andis ta tütre kätte, ise

kellegagi ei kohtunud. Sai Eesti Vabariigi kodakondsuse.

• Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud J O ütlustega selles, et tema kohtus

LJUBOV GENRIHSONiga aastatel 2012-2013, LJUBOV GENRIHSON mõnikord

helistas talle ja palus midagi tõlkida. Oli kursis, millega LJUBOV GENRIHSON tegeles

ja tunnistajal tekkis enda hinnangul rumal mõte, et teha emale kingitus, Eesti

kodakondsus, et ema saaks reisida. Isal oli kodakondsus ja tema käis reisimas, aga emal

ei olnud. Tunnistaja küsis LJUBOV GENRIHSONilt, kas selline asi on võimalik ja ta

ütles, et jah on. Kui tunnistaja küsis, et palju see maksab, siis LJUBOV GENRIHSON

vastas, et on parem, kui ta töötab, et teeb selle mitte raha, vaid töö eest. Tunnistaja võttis

emalt dokumendi, kui ei öelnud talle midagi. Ema sai kodakondsuse. Tunnistaja töötas

LJUBOV GENRIHSONi heaks, tegi suuliseid ja kirjalikke tõlkeid, käis teiste inimeste

eest eksamitel.

• 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele 16.11.2014.a eksamitöö koodiga xxxx L T nimelt on

kirjutanud O T (VII kd tl 109-118);

• L T suhtes 16.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh isiku isikutunnistuse koopiaga (XXXV kd tl 55-57);

• L T nimelt 16.11.2014.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 58);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.11.2014 L T nimelt (XXXV

kd tl 59);

• L T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 16.11.2014.a tulemusele 92, 16.12.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 68-69).

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas O T N F eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks N.F isikutunnistust nr xxxx,

eesmärgiga sooritada N.F eest keeleeksam, et N.F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil N.F allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 21.08.2017.a istungil üle kuulatud N F ütlustega selles, et tema ei tunne

LJUBOV GENRIHSONi. Koos S Viga töötasid koolis õpetajatena ja neil oli raske

sooritada eesti keele eksamit, mis oli õpetajana töötamise jaoks nõutav. Rääkisid sellest

juuksurisalongis, nende juurde tuli meesterahvas, kes ütles, et on võimalik aidata

eksamite sooritamisega, mees võttis S V telefoninumbri. Hiljem S ütles tunnistajale, et

neid aidatakse eesti keele eksami sooritamisel. Tema ise ei suhelnud kellegagi, suhtlus

käis S kaudu. Hiljem 2015.a juulikuus andsid nad koos S Vga dokumendid ühe B või

M- nimelise vanema naise kätte, see üleandmine toimus xxxx tänaval, Seegi mööbli

kaupluse juures. Rahast oli juttu, et teenus maksab 1000€, kuid kohe nad midagi ei

maksnud, öeldi, et tuleb oodata, kuni otsustatakse teie küsimus, siis teatatakse ja

aidatakse eksami sooritamisel. Septembris andsid nad edasi ID-kaardid ja pärast

eksamite sooritamist tagastati. Tunnistaja tundis fototabelilt ära O T, kui isiku, kellest

rääkis B või M.

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud S V ütlustega, mis on refereeritud

eespool, I Sga seotud episoodide all.

• 17.12.2015.a

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, N F isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud N F ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 43-

54);

• 20.07.2016 ekspertiisiaktide nr xxxx ja xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele 26.09.2015.a eksamitöö koodiga xxxx N F nimelt on

tõenäoliselt kirjutanud O T (VII kd tl 109-118);

• N F suhtes 21.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 47);

• N F 26.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 48);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 26.09.2015 N F nimelt

(XXXIII kd tl 49-50).

S Ziga seotud episoodid

10.07.2017 kohtuistungil keeldus tunnistaja S Z ütluste andmisest ning prokuröri taotlusel

avaldati tema poolt varasemalt 28.10.2015, 30.09.2016 antud ütlused. Kohtueelsel uurimisel on

S Z teiste isikute eest eksamite sooritamise kohta andnud alljärgnevaid ütlusi. Et on täitnud

LJUBOV

GENRIHSONi

ülesandeid,

kuna oli talle 30 000€ võlgu, käis

PPA

teeninduspunktides dokumente üle andmas, kuid tunnistab ka, et käis eksameid sooritamas A

Bi, A Mi, V.-A Gi, A. B, A. Ei, J. T, S. Š, V. Pi, A. Aovi, A. J, D. Ky, A. Pi, J M, A.Ii eest.

Eksamite sooritamise eest sai mõnikord 100€, võib-olla üks kord ka 200€. Tema sai dokumendi,

millega eksamile läks, LJUBOV GENRIHSONi käest, kellele need pärast ka tagastas (XXIV

kd tl 179-180).

S Zi poolt eksamite sooritamine teiste isikute poolt on tuvastatud lisaks allpool analüüsitavate

tõendite ka Harju Maakohtu 06.02.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-17-967, millega S Z

on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtuotsus jõustus 22.02.2017.a (XXXVI kd tl 187-220).

19.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Bi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Bi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Bi eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. Bi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud A Bi ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, teab, et too aitas inimestel dokumente ette valmistada.

Tunnistaja vajas tema abi Eesti Vabariigi kodakondsuse saamisel, keegi sooritas tema

eest eesti keele eksami. Tunnistaja läks ise xxxx ja ei saanud eksameid teha. Ta ei tea,

kes tema eest sooritas eksamid, see oli kas aastal 2014 või 2015. Palju ta LJUBOV

GENRIHSONile täpselt maksis, ei mäleta, maksmine toimus ositi ja summaks oli

10 000€. On sõlminud selle summa peale LJUBOV GENRIHSONiga võlakirja.

Mäletab, et käis kodakondsuse taotlust esitamas kesklinnas, Foorumi keskuses, said seal

LJUBOV GENRIHSONerihsoniga kokku, kes juhatas teda ühe naisterahva juurde, ütles

millise akna juurde ta peab minema. Seal käis kõik väga kiiresti.

• 23.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S Z isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S Z ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 355-

360);

• 18.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S Z isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S Z ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 361-

372);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 19.02.2012.a koodiga xxxx (A B) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A B suhtes 27.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 250, 254);

• A B nimelt 19.02.2012.a tehtud eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 255);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud 19.02.2012 A B nimelt sh

viimase isikutunnistuse andmete väljavõttega (XXXII kd tl 256-258);

• A B nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 19.02.2012.a tulemusele 88, 13.03.2012.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 267).

20.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Mi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Mi allkirja. A. Mi elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud A Mi ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, neil olid ärialased suhted. Tunnistaja töötas xxxx, tal oli hall

pass, kui tööviisa läbi sai, siis öeldi talle, et sellise passiga enam töötada ei ole võimalik,

tee endale normaalne pass ja tule siis tagasi. Keegi tunnistaja sõpradest tutvustas talle

LJUBOV GENRIHSONi, kui Mt, kes saab aidata passi tegemisel. Tunnistaja ise ei

käinud eksamil, keegi teine tegi seda tema eest. Teenus oli tasuline, tunnistaja maksis

vist 2000€. M ütles talle, et tuleb minna kodakondsuse taotlust esitama teenindusse, M

ütles, et koos tunnistajaga läheb sisse üks naisterahvas, miks M ise sisse ei tulnud, seda

tunnistaja ei tea. Teeninduses täitsid nad ankeete selle vanema naisterahva

juhendamisel, kes temaga koos sisse tuli. Kas ametnikule maksti raha, seda ta ei tea,

arvab, et see raha, mille ta maksis, oli mõeldud Mle.

• 17.08.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi korterist xxxx A Mi elamisloakaart nr XXXX (VI kd tl 66);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 20.05.2015. koodiga xxxx (A M) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A Mi suhtes 01.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 90-91);

• A M 20.05.2012 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 92);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud A M nimelt (XXXIV kd tl 93-

94);

• A Mi nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksamit on sooritatud 20.05.2012.a tulemusele 81, 18.06.2012.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 102-103).

25.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z V-A Gi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.-A. Gi Vene Föderatsiooni passi

nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.-A. Gi eest keele eksam, et V.-A. G vabaneks kohustusest

eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.-A. Gi allkirja. Vene Föderatsiooni pass nr xxxx võeti

läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud V-A Gi ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2013-2014.aastast. Tunnistaja rääkis oma sõpradele, et

ta kardab minna eesti keele eksamile, ühel päeval helistas talle LJUBOV GENRIHSON,

keda ta tundis M nime all ja nad hakkasid sellest teemast rääkima. Ta teadis, et M

tegeleb eksamiküsimuste lahendamise ja otsustamisega. M tegi tunnistajale ettepaneku

teha eesti keele kategooria ja kiirendada Eesti kodakondsuse saamist rahalise tasu eest.

Kokku lepiti summana 1500€, kuid tunnistaja tasus 1500€ pluss 400€. Selle eest sai Mlt

vastu tunnistuse eesti keele eksami B2 kategooria sooritamise kohta. Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritas tunnistaja ise. M kätte andis tunnistaja

oma passi, teab, et tema eest käis eesti keele eksamit tegemas S-nimeline isik. On seoses

kodakondsuse taotlemisega käinud ka PPA teenindusbüroos kahel korral, esmalt

endises xxxx, ja siis xxxx prefektuuris. xxxx käis koos M sõbrannaga, võtsid

järjekorranumbri, et oleks tavalises järjekorras, rääkisin ametnikuga, tema sõbranna

istus kõrval. Pärast seda kui ma lõpetasin jutuajamise ametnikuga, siis M sõbranna andis

ametnikule kommikarbi. Teisel korral xxxx ütles M, et tuleb minna ametniku juurde,

kelle nimi on Ž. Nad võtsid küll järjekorranumbri, kuid Ž kutsus neid ise. Mingeid

probleeme ei tekkinud. M andis talle ka tõendi Vene kodakondsusest loobumise kohta.

Selle protsessi tulemusena sai ta Eesti Vabariigi kodakondsuse. Fototabelilt tunneb ära

I S, kui isiku, kellega käis xxxx asunud PPA teenindusbüroos.

• 09.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx V-A Gi Vene

Föderatsiooni pass nr xxxx (VI kd tl 63);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 25.11.2012.a koodiga xxxx(V A G) tekstid on kirjutanud

S Z (VII kd tl 81-89);

• V-A G suhtes 01.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise

põhistamata määrusega (XXXIII kd tl 80);

• V-A G 25.11.2012 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 84);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V-A G nimelt (XXXIII kd tl

85-86);

• V-A G nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 25.11.2012.a tulemusele 84, 17.12.2012 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 96).

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A B eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. B juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. B eest keeleeksam, et A. B vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. B allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud A B ütlustega selles, ta tunneb

süüdistatavat LJUBOV GENRIHSONi, kuid mitte selle nimega, teab teda kui Mt alates

2012.a lõpust. Tunnistaja tegi süüdistatava korteris remonti. M küsis, milline

kodakondsus tunnistajal on, pakkus välja, et saab aidata eesti keele eksamite

sooritamisel. Tunnistaja andis M kätte oma isikut tõendava dokumendi, ise ta B1-taseme

keeleeksamit sooritanud ei ole, kes sooritas, ta ei tea. PS ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksami mais 2013 sooritas ise. Tegemist oli tasulise teenusega, kuid tunnistaja

ei tasunud selle eest, vaid tegi süüdistatava korteris remondi tasuta. Edasi läks tunnistaja

nende dokumentidega PPA Xxxx tn büroosse, et anda sisse avaldust Eesti kodakondsuse

saamiseks, M seletas talle, kuhu peab minema, millisesse boksi. See juhendamine

toimus PPA hoone juures, kuid sisse M ei tulnud. Ametnik teadis tema tulekust, sest

võttis tunnistaja ilma järjekorranumbrita kohe vastu.

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 05.05.2013.a koodiga xxxx (A B) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A B suhtes 19.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh viimase dokumendi koopiaga (XXXII kd tl 226-227);

• A Bondarekono nimelt 05.05.2013.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö suulise osa

üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 228);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 05.05.2013 A B nimelt (XXXII

kd tl 229);

• A B nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 05.05.2013.a tulemusele 89, 03.06.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXII kd tl 237).

17.02.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ei eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Ei eest keele eksam, et A. E vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Ei allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ei ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi M nime all. Talle soovitati, et M saab aidata kodakondsuse

dokumentide vormistamisega. Nad said kokku A-terminali juures, M ütles, et sellega ei

tule mingeid probleeme. Leppisid kokku tasu osas 1000€, tunnistaja kauples seda

summat alla 500€ peale. Maksis ka raha, kuid täpset summat enam ei mäleta, kuna see

oli ammu. Andis Mle kõik olemasolevad dokumendid, ka isikut tõendava dokumendi,

kuna usaldas Mt. Eesti kodakondsust oli talle vaja, et saaks xxxx tööle minna. Tunnistaja

kinnitab, et tema eest sooritati eesti keele tasemeeksam. Ta sai ühe teise inimesega

kokku, teda aidati paberite vormistamisel ja ta pani sinna lihtsalt oma allkirja. Käis ka

Xxxx tn teenindusbüroos, M kirjeldas naisterahvast, kellega ta pidi suhtlema

teeninduses. See naine täitis kõik paberid ära, pärast esitasid dokumendid teenindajale.

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 17.02.2013.a koodiga xxxx (A E) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A E suhtes 10.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 29);

• A E 17.02.2013 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 30);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.02.2013 A E nimelt

(XXXIII kd tl 31);

• A E nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 17.02.2013 tulemusele 91, 15.03.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 39).

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada J. T eest keeleeksam, et J. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil J. T allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 23.08.2017.a istungil üle kuulatud J T ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV

GENRIHSONi 2012 või 2013.aastast, LJUBOV GENRIHSON müüs oma maja,

tunnistaja käis seda vaatamas. Jutu sees tuli välja, et tunnistaja tahaks minna

kodakondsuse eksamit tegema, aga kardab, et ei saa sellega hakkama. LJUBOV

GENRIHSON lubas teda aidata, nagu tunnistaja sai aru, eksamiteks ettevalmistamisega.

On andnud oma isikut tõendava dokumendi kellegi tundmatu isiku kätte, kuigi

kohtueelsel uurimisel on väitnud, et andis dokumendi enne eksamit LJUBOV

GENRIHSONi kätte, vastuolu ütlustes selgitab asjaoluga, et nendest asjadest on kohtus

ebameeldiv rääkida ja et ta on oma karistuse kätte saanud. Tunnistaja kinnitas kohtus,

et ei ole 2013.a eesti keele tasemeeksamil ja põhiseaduse tundmise eksamil käinud.

Tasust oli juttu, öeldi, et maksab see teenus 2000€ ringis ja maksta tuleb pärast tulemuse

saamist, kuid maksmiseni nad ei jõudnud.

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 15.09.2013.a koodiga xxxx (J T) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• J T suhtes 20.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh isiku isikutunnistuse koopiaga (XXXV kd tl 71-72);

• J T nimelt 15.09.2013.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 73);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 15.09.2013 J T nimelt (XXXV

kd tl 74);

• J T nimelt sooritatud eesti keele B1- taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 15.09.2013 tulemusele 95, 15.10.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 82-83).

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z S Š eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S. Š elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada S. Š eest keeleeksam, et S. Š vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil S. Š allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSON ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud S Š ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV

GENRIHSONi M nime all, kuna ta soovis saada EV passi, keegi seltskonnas andis M

telefoni, et tema võib aidata. Nad kohtusid, rääkisid, et M aitab passi saamisel, teenus

oli tasuline, ta pidi raha üle kandma, kui saab konto numbri, kuna ta sõitis Iirimaale ja

ei saanud muud moodi tasuda, kui hakkas sealt raha üle kandma. Kandis osade kaupa,

vahel 200€, vahel 300€, ootas, millal tuleb teade, et on piisav summa. Kokku kandis üle

1950€. Mingi hetk tuli sõnum, et vajatakse tunnistaja isikut tõendavat dokumenti,

seepeale saatis ta kirjaga oma ID kaardi. Sõnum tuli sellelt samalt naisterahvalt, kelle

kontole ta raha kandis, eesnime ei mäleta, perekonnanimi oli T. Tunnistaja kinnitab, et

tema ei sooritanud 2013.a novembris eesti keele tasemeeksamit ega detsembris

kodakondsusseaduse ja PS eksamit, teda ei olnud sel ajal Eestis. Kui Eestis käis siis

võis täita mingeid pabereid ja on andnud allkirju, kuid täpselt ei tea millistele

dokumentidele, võib olla, et kirjutas alla juba täidetud ankeetidele. Kui Eestisse tuli, siis

kohtus ja rääkis Mga. Tema dokumendid olid M käes, sest M ajas tema kodakondsuse

taotlemise asja. Tunnistaja selgitab, et kui ta pöördus M poole passi küsimuses, siis ta

ei küsinud, kuidas seda tehakse. Tema lihtsalt maksis raha ja ootas, millal kõik valmis

saab.

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx S Š elamisloakaart nr

XXXX (VI kd tl 42);

• Isikute vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust

kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolliga O T suhtes (XI kd tl 167-179),

millest nähtub, et O T arvelduskontole on S Š kandnud üle 1950€.

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 17.11.2013.a koodiga xxxx (S Š) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• S Š suhtes 09.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 15);

• S Š 17.11.2013 eesti keele B-1 taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 16);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.11.2013 S Š nimelt (XXXV

kd tl 17);

• Üleandmise vastuvõtmise aktiga, millises S Š kinnitab, et tema on saanud enda

valdusesse tagasi 30.10.2015.a teostatud läbiotsimise käigus äravõetud elamisloa nr

XXXX (XXXV kd tl 18);

• S Š nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 17.11.2013 tulemusele 96, 16.12.2013 väljastati sellekohane

tunnistus (XXXV kd tl 27-28).

16.02.2014 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z V Pi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Pi juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V. Pi eest keeleeksam, et V. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Pi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud V Pi ütlustega selles, ta ei tunne

LJUBOV GENRIHSONi. Temale rääkis sõber V F, et on olemas selline naine, kes on

seotud kodakondsuse taotlemisega, näiteks keele eksamiga. Et kas File või kellelegi

teisele tehti seda teenust ja et võib tunnistajale ka teha. Selleks pidi tunnistaja andma

oma ID kaardi ja pärast raha. Summa oli 1000€, maksis selle V File. Ise ei sooritanud

ei eesti keele ega ka EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit. Hiljem

politseis sai teada, et eksamid sooritas tema eest see noormees, S, kes käis koos temaga

migratsiooniosakonnas xxxx. Läksid sinna koos Sga, kes ütles enne, kui nad sisenesid,

et vaja on 50€, tunnistaja andis talle selle summa. Koos läksid büroosse sisse, ametniku

juurde, kes võttis vastu dokumente, hakkasid seal dokumente täitma. Ei tea, kas see

meesterahvas maksis ametnikule. Fototabelil tunneb Sna, kellega käis koos

teenindusbüroos xxxx, ära S Zi.

• 24.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V P isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V P ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 267-

271);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 16.02.2014.a koodiga xxxx (V P) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• V P suhtes 10.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 136);

• V P 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 139);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud V P nimelt (XXXIV kd tl 140);

• V P nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 16.02.2014 tulemusele 93, 17.03.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 149-150).

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. A juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. A eest keeleeksam, et A. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. A allkirja. A. A juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx A Ai juhiluba nr XXXX

(VI kd tl 45);

• Isikute vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust

kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolliga O T suhtes (XI kd tl 167-179),

millest nähtub, et O T arvelduskontole on A A kandnud üle kokku 2000€;

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 16.11.2014.a koodiga xxxx (A A) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

08.02.2015 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas S Z A Ji eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. J juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. J eest keeleeksam, et A: J vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. J allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ji ütlustega selles, ta ei tunne

LJUBOV GENRIHSONi. Tunnistajal ei ole Eesti kodakondsust, kuid ta soovis seda

saada. Tal oli üks tuttav, kes töötas koos temaga ning kes ütles, et tal on mingid sidemed,

et ta võib aidata lihtsamas korras kodakondsust saada. Selle tuttava nimi oli D K, ta on

nüüdseks surnud. Tunnistaja andis oma passi selle inimese kätte, pass toodi talle hiljem

tagasi. Selle teenuse eest taheti mingit summat, kuid täpsemalt ta ei tea, sest K suri enne

ära, kui ta maksta jõudis. Tunnistaja kinnitab, et tema pole eesti keele ja kodakondsuse

eksameid teinud, ta ei tea, kes need tema eest tegi. Talle öeldi, et leitakse temaga sarnane

inimene, kes läheb eksameid tegema. Ise käis ta ainult PPA teenidussaalis xxxx, D ja

keegi S, S ütlesid, et ta peab sinna minema. Öeldi teatud laud/aken, mille juurde pidi

minema. Ametnikku, kes temaga tegeles, ei oska kirjeldada, neiu, 30-ndates eluaastates.

Vormistas seal taotluse kodakondsuse saamiseks, pärast seda oli vaja oodata pool aastat,

kuid selle aja jooksul kutsuti ta politseisse ja seletati, et kõik on tehtud valesti. Dle andis

700€, milleks D seda kasutas, ta ei tea. Arvab ise, et see oli Dle vahendamise eest,

tunnistaja ei välistanud, et võib olla hiljem peab midagi juurde maksma, kuid niikaugele

ta ei jõudnud.

• 04.07.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A J elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A J ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 76-81);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 08.02.2015.a koodiga xxxx (A J) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A J suhtes 07.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 174);

• A J 08.02.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 175);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 08.02.2015 A J nimelt

(XXXIII kd tl 176);

• A J nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 08.02.2015 tulemusele 99, 06.03.2015. väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 185-186).

21.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z D K eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Ky juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada D. Ky eest keeleeksam, et D. Ky vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil D. Ky allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel Xxxxest reg

nr. xxxx leiti mitmeid D Kga seotud dokumente nende hulgas ka sihtasutus xxxx

20.03.2015 kiri D K nimele, aadressile xxxx. Tegemist on sooritusteatega, milles

teavitatakse isikut, et ta sooritas 21.02.2015 B2 taseme eksami, saades

eksamitulemuseks 85% võimalikust punktisummast. Tunnistuse number on xxxx-

(VI kd tl 34-35);

• 14.01.2016 jälitusprotokolliga LJUBOV GENRIHSONi asukoha pealtkuulamises, kus

L oma sõidukis vestleb 07.10.2015 D Kga, kes annab talle üle tuhat ja ütleb: „Praegu

mulle veel laekub raha ja ma sulle lõpuni“ (XII kd tl 164)

• 06.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, D K elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud D K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 184-189);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 21.02.2015.a koodiga xxxx (D K) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89).

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Pi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Pi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Pi eest keeleeksam, et A. P vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. Pi allkirja. A. Pi elamisluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud A Pi ütlustega selles, ta ei ole LJUBOV

GENRIHSONiga kunagi kohtunud, on suhelnud ainult telefoni teel. Tunnistaja töötas

xxxx ja ilma EV passita oli see raske. Keegi andis märku, et LJUBOV GENRIHSON

võib aidata eesti keele eksami sooritamisega. Telefonis rääkis M, et tal on võimalik

aidata tunnistajat eksamitega ja sellest, palju see maksab. Summad olid erinevad,

alguses 2000€, hiljem 3000€. Rääkis Mga telefoni teel umbes 3 korda, siis helistas ka

veel mingi Ž. See toimus 2015.a aprillis või mais. Raha saatis tuttavate kaudu, kes tulid

Eestisse, andis tuttavate kätte 2000€ või 2500€, need said Mga kokku ja andsid raha üle.

Raha andis ta üle enne eksami sooritamist. Samuti andis tuttava kaudu üle oma passi.

Ise pole eksamit sooritamas käinud, ei tea, kes selle tema eest sooritas. Mingi väikese

summa kandis veel üle Žle, riigilõivude tasumiseks ja nii. Ise ei ole PPA teeninduses

seoses kodakondsuse taotlemisega käinud, täitis dokumendid kodus, pani enda ja

vanemate andmed kirja ja saatis need meiliga, kuid ei mäleta, kellele. Peale M on

suhelnud veel Ž ja Sga, viimasele helistas paar korda, kuna pidi talle midagi saatma.

Kodakondsust ta ei saanud, kuna seda protsessi ei jõutud lõpule viia, sest kõik arreteeriti.

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 127-129) pealtkuulatud kõnest

LJUBOV GENRIHSONi ja A A vahel 19.08.2015.a nähtub, et LJUBOV GENRIHSON

on rahulolematu A Piga, kes ei suuda teenuse eest raha ära maksta pikema aja vältel,

samuti on eksamid mitu kuud tagasi tehtud, 2000€ eest, kogu pakett dokumente seisab,

kuid P ei suuda minna neid sisse andma. LJUBOV GENRIHSON ütleb kõnes: “Kõik,

eksamid tegin ära ja kõik… viis kuud on möödas. Mul on lihtsalt kahju oma tööst. Viis

kuud on möödas, kui kõik eksamid on tehtud ja tema ei suuda neid ära anda. Kui sa ei

suuda neid ära anda, siis saada mulle tuhat ja ma annan ilma sinuta.“

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 139-142) pealtkuulatud kõnest

LJUBOV GENRIHSONi ja A Pi vahel 20.08.2015.a nähtub, et LJUBOV GENRIHSON

pahandab A P, et eksamid on tehtud 2000€ eest, kuigi tegelik hind on 5000€ ja nüüd ei

ole suutnud P dokumente sisse anda.

• 30.10.2015 läbiotsimisprotokolli fototabeliga, mille fotolt nr 81 nähtub, et läbiotsimisel

Xxxxest reg nr. xxxx leiti A Pi elamisluba nr xxxx (I kd tl 124);

• 17.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A P elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A P ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 256-260);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 30.05.2015.a koodiga xxxx (A P) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z J M eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks J M elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada J M eest keeleeksam, et J M vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil J M allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud J M ütlustega selles, ta ei tunne

LJUBOV GENRIHSONi, tema suhtles kodakondsuse teemadel S Ziga. Neil oli teiste

partnerite kaudu mingi ühine äri. Z pakkus tunnistajale, et võib aidata eesti keele

tasemeeksami sooritamisega. Tunnistaja andis Zi kätte oma ID kaardi. Pärast tuli teade,

et eksam on sooritatud. Tema ise ei ole 13.09.2015.a eesti keele eksamil ega

11.20.2015.a PS ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamil käinud. Rääkisid Ziga, et

otsustavad hiljem, kuidas tunnistaja tänab selle abi eest. Kodakondsust ta ei saanud.

• J M suhtes 09.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 105);

• J M 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 107);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud J M nimelt (XXXIV kd tl 108);

• J M nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015.a tulemusele 92, 13.10.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 114-115).

26.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S Z A Ii eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ii Eesti välismaalase passi nr

xxxx, eesmärgiga sooritada A.Ii eest keeleeksam, et A.I vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A.Ii allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 10.11.2017.a istungil üle kuulatud A I ütlustega selles, ta kohtus LJUBOV

GENRIHSONiga ühel korral, M R andis tunnistajale LJUBOV GENRIHSONi

telefoninumbri, kuna tunnistajal oli hall pass ja ta tahtis teha Eesti kodakondsust. Kohtus

LJUBOV GENRIHSONiga ühel korral tema autos, vist xxxx. Sellel kohtumisel sai

teada, kui palju peab maksma ja millal saab dokumendid kätte. Dokumendi tegemise

tingimuseks oli, et tuleb maksta 3000€. Põhiseaduse tundmise eksami sooritas tunnistaja

ise, keeleeksamil ta ei käinud. Ei teadnud ka, et see on tema eest sooritatud, sai sellest

teada alles siis, kui politsei välja kutsus. Pärast kohtumist rääkisid nad telefoni teel veel

mõned korrad, LJUBOV GENRIHSON ütles, et pani tunnistaja põhiseaduse eksamile

kirja, et ta sinna läheks, pärast eksamit uuris, kas tunnistaja käis eksamil ja mis tulemuse

sai. Viimast korda rääkisid telefoni teel keele eksami kohta, LJUBOV GENRIHSON

ütles, et eksam tuleb ja nüüd tuleb otsida raha. Tunnistaja ütles, et tal ei ole hetkel

võimalust maksta, nad läksid sellel teemal riidu ja rohkem ei kontakteerunud telefoni

teel. Oma passi andis Rubishi kätte, oma dokumendifoto saatis LJUBOV

GENRIHSONile meili teel, kuna seda oli vaja keeleeksami tegemiseks. Ei saa olla

kindel, kas rääkis telefoni teel LJUBOV GENRIHSONiga, ühel korral autos kohtudes

esitles naisterahvas ennast selle nimega.

• 02.06.2016.a jälitustoimingu protokollis fikseeritud LJUBOV GENRIHSONi kõnega A

I, millest nähtub, et 03.08.2015 kell 10.30 helistab LJUBOV GENRIHSON A I ja teatab

et alates 2015.a septembrist on hind tõusnud, seni taheti 2500€, aga alates septembrist

on „passi hind, keel 3000€“. LJUBOV GENRIHSON ütleb, et „ma ei arva, et kolm

tuhat oleks passi eest kallis“. A I vastab, et, „ma tahan ära teha, ma pean niikuinii ära

tegema“, mispeale LJUBOV GENRIHSON kinnitab, et: „Noh, hinda sa siis juba tead,

eks? A I: „Jah, kolm tuhat.“ LJUBOV GENRIHSON: „Kolm tuhat siis aga võta

arvesse, ainult keel, kullake, keel.“

• 18.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud A I ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 66-70);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 26.09.2015.a koodiga xxxx (A I) tekstid on kirjutanud S

Z (VII kd tl 81-89);

• A I suhtes 26.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 119);

• A I 26.09.2015 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga sh

A I nimele välja antud välismaalase passist tehtud koopiaga (XXXIII kd tl 120-121);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud 26.09.2015 A I nimelt;

(XXXIII kd tl 122-123);

• A I nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 26.09.2015 tulemusele 82, 22.10.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 124).

A Kiga seotud episoodid

Harju Maakohtus 02.08.2017 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A K, kes on sama

kriminaalasja raames süüdi mõistetud. A K andis ütlusi eksamite sooritamise osas selles, et

tema tunneb LJUBOV GENRIHSONi 7-8 aastat, LJUBOV GENRIHSON pakkus talle varianti,

et kas ta saaks aidata inimesi ja käia nende eest eksamitel, kellel on probleemid keelega. Täpselt

kordade arvu ei mäleta, kuid need on need korrad, mis on kirjas tema süüdistuses, mille eest ta

sai karistada. Inimesi, kelle eest ta eksamil käis, ta ei näinud. Vaatas nende pilte, et oleks enam-

vähem ühte nägu dokumendil oleva isikuga, mõnikord tehti juukseid natuke ilusamaks, vahel

blondimaks, siis tumedamaks. See välimuse muutmine käis xxxx teel mingis salongis.

LJUBOV GENRIHSON vahel viibis ka seal, vahel mitte, täpselt tunnistaja ei tea, sest ta ei

jälginud seda.

Konkreetset tasu ta eksamitel käimise eest ei saanud, sõid baaris, kui olid rahalised probleemid,

siis sai L Gi poole pöörduda, ta andis 50-70€. Ta ei öelnud sellest kunagi ära.

Seda, et teda kutsuti hüüdnimega B, ta ei teadnud, see oli tema jaoks uudis.

Eksamipäeval läks oma kodust xxxx tänavale kooli juurde, seal kohtus LJUBOV

GENRIHSONiga, edasi läks eksamile, andis võõra dokumendi, tegi eksami ära. Eksamil

mingeid probleeme ei olnud, inimene vaatas dokumenti, suurt järelevalvet ei olnud, kõik olid

sõbralikud.

Peale eksamite sooritamist kohtus LJUBOV GENRIHSONiga kooli kõrval kohvikus, seal andis

võõra dokumendi ära, jõid kohvi, sõid.

A Ki poolt eksamite sooritamine teiste isikute poolt on tuvastatud lisaks allpool analüüsitavate

tõendite ka Harju Maakohtu 06.02.2017.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-17-967, millega A K

on neis kuritegudes süüdi mõistetud. Kohtuotsus jõustus 22.02.2017.a (XXXVI kd tl 187-220).

05.02.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Zi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Zi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Zi eest keeleeksam, et V. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Zi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 17.08.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONi korteris xxxx leiti V Ziga seotud dokumendid (VI kd tl 66-67);

• 18.08.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A K isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A K ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 139-

148);

• 21.01.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud A K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 149-152).

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V. T eest keeleeksam, et V. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. T allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 10.11.2017.a istungil üle kuulatud V T ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi umbes 6-7 aastat, teab teda kui Mt. Tunnistajal oli hall pass,

kuid xxxx töötamiseks oli vaja EV passi, talle tutvustati Mt, et tema saab aidata. Andis

M kätte oma dokumendid, rahast juttu ei olnud, võib-olla oleks see hiljem tekkinud. Ise

ta keeleeksamil ja põhiseaduse tundmise eksamil ei käinud, ei tea, kes need tema eest

sooritas. Tema koostas veel käsikirjalise eluloo, mis leiti M juurest. Käis ka 2014.a

jaanuaris xxxx PPA teenindusbüroos kodakondsuse taotlust sisse viimas, temaga oli

kaasas üks naisterahvas, M tuttav. 2014.a tuli PPA-st teade, et kodakondsust talle ei

anta, pärast seda lõpetas ta Mga suhtlemise.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx V T juhiluba nr XXXX (VI

kd tl 56);

• V T suhtes 29.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh viimase elamisloa koopiaga (XXXV kd tl 33-34);

• V T 06.05.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 35);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud V T nimelt; (XXXV kd tl 36);

• V T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 06.05.2012.a tulemusele 83, 27.03.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 43-44).

09.09.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K R Mi eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks R. Mi juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada R. Mi eest keeleeksam, et R. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil R. Mi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitu on tõendatud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud R Mi ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi 2013.aastast, tunnistajale anti tema telefoninumber, kuna ta

töötas xxxx ja halli passiga ei lubatud enam sinna sõita. Anti inimese number, kes saab

aidata Eesti kodakondsuse ja passiga. Ta helistas sellel numbril ja sai kokku LJUBOV

GENRIHSONiga, keda teadis M nime all. Tunnistajale tundus asi kahtlane, ta arvas, et

see on mingi raha saamise afäär. Nad said kokku sadama turu juures, vestlesid autos,

väljas, M selgitas, et ta registreeritakse eesti keele eksamile, siis võib hiljem internetist

vaadata ja veenduda, et eksam on sooritatud. Selline abi pidi kokku maksma 5000€, aga

tunnistaja maksis ainult 1500€, ei saanud ülejäänud summat ära maksta, kuna kaotas

xxxx töökoha. M kätte andis oma ID-kaardi. Hiljem selgus, et tema eest on sooritatud

nii eesti keele, kui ka PS ja kodakondsuse tundmise eksamid, ise ta neid ei sooritanud,

kes tema eest eksamil käis, ta ei tea. Käis ise kohal PPA teenindusbüroos EV

kodakondsuse taotlust esitamas, tuli koos Mga kohale seal ootas neid üks teine naine,

kes tuli koos tunnistajaga büroosse sisse, nad võtsid küll järjekorranumbri, kuid see oli

näiline, suundusid kohe konkreetse politseiametniku juurde. Tunnistajale tundus, et

kaasas olnud naine ja ametnik olid tuttavad. Fototabelilt tunneb ära naise, kes saatis

teda politsei teenindusbüroos, selleks on I S.

• 18.07.2016.a

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R M juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R M ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 213-218);

• R Mi suhtes 20.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 72);

• R M 09.09.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 75);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud R Mi nimelt; (XXXIV kd tl

76);

• R Mi nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksamit on sooritatud 09.09.2012.a tulemusele 87, 04.10.2012.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 87-88).

02.03.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K V Fi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Fi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada V. Fi eest keeleeksam, et V. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil V. Fi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendatud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud V Fi ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, keegi tuttavatest soovitas tema poole pöörduda. Ta soovis

saada EV kodakondsust, kuid ei sooritanud eksamit, siis pöördus M poole, kes pidi

aitama eksami sooritada, maksis selle eest ka tasu, midagi tuhande euro ringis, kas

vähem või rohkem, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja ei tea, kes tema eest eksami tegi.

Käis ka politsei teenindusbüroos seoses Eesti kodakondsuse taotlemisega, ta natuke

oskab eesti keelt, kuid temaga oli kaasas üks inimene, kes aitas teda, kui ta millestki aru

ei saanud. Tal olid kõik dokumendid korras, sellepärast esitas need ise. M ütles, et

tunnistaja võtaks selle tüdruku kaasa, kui läheb abi vaja, siis ta aitab. Ei mäletanud

istungil, et oleks sellele naisterahvale raha maksnud, pärast eeluurimisel andnud ütluste

avaldamist möönab, et võis anda temaga kaasas käinud naisele 50€. On ise pidanud

kirjavahetust PPA-ga, talle öeldi kodakondsuse andmisest ära, sest tal olid maksmata

trahvid. Kui sai keeldumise, siis läks M juurde, et öeldi ära. M pakkus, et võib aidata,

kuid tunnistaja ütles, et praegu pole vaja ja sellega kõik lõppes. Fototabelilt tunneb ära

naise, kes saatis teda politsei teenindusbüroos, selleks on I S.

• 26.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V P (F) Vene Föderatsiooni

passi koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V P (F) ning

temalt on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd

tl 261-266);

• 27.06.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V F elamisloa koopiaga ,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V F ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 55- 60),

• V F suhtes 30.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 53);

• V F 02.03.2013 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 56);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V F nimelt (XXXIII kd tl 57-

58);

• V F nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 02.03.2013.a tulemusele 71, 02.04.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 87-88).

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K A Kenko eest B1

eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.K juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A.K eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A.K allkirja.

15.09.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K T T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks T. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada T. T eest keeleeksam, et T. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil T. T allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 24.08.2017.a istungil üle kuulatud T T ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV

GENRIHSONi, kuid teise nime all. Mis nimi see oli, ei mäleta. Kohtusid eesti keele

kursusel, LJUBOV GENRIHSON istus kõrvallauas, nad tutvusid, hakkasid vestlema ja

ta pakkus abi eksamite sooritamisel. Tunnistaja soovis saada EV kodakondsust ja passi.

Kohtusid Mga mitmel korral, erinevates kohtades. M ütles, et see läheb maksma 3000€,

eksam. Tunnistaja oli sellise summaga nõus. Mõne aja pärast tõi M talle tõendi eksami

sooritamise kohta ja küsis raha. Ma ütlesin, et mul ei ole vaja tõendit, kui saan passi

kätte, siis annan raha. M hakkas selgitama, et jutt oli, et tema lubas eksami sooritamise

ja lubas siis eksami annulleerida. Tunnistaja ütles, et temale jäi mulje, et saab selle raha

eest kodakondsuse, kuid M selgitas, et ei olnud nii. Oma ID kaardi andis tunnistaja M

kätte, eksamid said sooritatud, kes need tegi, tunnistaja ei tea. Ise käis ta 18.10.2013.a

koos ühe naisterahvaga politsei teenindusbüroos EV kodakondsuse taotlust esitamas.

See naisterahvas tuli kaasa M kaudu, aitas täita blanketti, pani taotlusele oma

elektronposti aadressi. Naisterahva nime ei mäleta, teab, et elas xxxx, sest tunnistaja viis

ta pärast koju. Ametnik, kes neid teenindas, oli vist selle naisterahva tuttav, sest ta ütles,

et on haige ja nad viisid ka tema pärast koju. Pärast tuli teade, et tuleb oodata, ning

lõpptulemusel tuli kiri, et kui vana-aasta lõpuks saan sooritatud eksami, siis võib uuesti

taotleda. Kodakondsust ta ei saanud, kuna ei teinud ise eksamit.

• 13.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T T elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T T ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 428-433);

• T T suhtes 10.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh isiku isikutunnistuse koopiaga (XXXV kd tl 92);

• T T nimelt 15.09.2013 tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 97);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 15.09.2013 T T nimelt ning T

T juhilubade andmete väljavõttega (XXXV kd tl 98-99);

• T T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 15.09.2013.a tulemusele 86, 15.10.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 109-110).

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K O Li eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. Li juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. Li eest keeleeksam, et O. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. Li allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt

ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx O Li juhiluba nr xxxx (VI

kd tl 35).

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A K A Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Ki elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada A. Ki eest keeleeksam, et A. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendatud:

• Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ki ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, talle helistati ja pakuti abi EV kodakondsuse saamisega, et

teha eksameid. Kohtus süüdistatavaga, tunnistaja rääkis, milles seisneb tema probleem

ja LJUBOV GENRIHSON seletas, kuidas ta saab aidata. Andis üle oma juhiload,

teenuse hinnaks ütles LJUBOV GENRIHSON, et kusagil 2000€ ringis. Leppisid kokku,

et tasu makstakse siis, kui kõik dokumendid käes. Eksamit ta tegemas ei käinud. Käis

ise politseijaoskonnas ankeeti täitmas ja avaldust sisse andmas, selles osas juhendas teda

üks meesterahvas, kelle telefoninumbri andis talle LJUBOV GENRIHSON. Maksis

ametnikule 50€, et ankeet oleks õigesti täidetud, andis raha üle ümbrikus. See

meesterahvas saatis talle sõnumi, et tuleb tänada seda inimest, kes aitab. Seda

meesterahvast ta näinud ei ole. Fototabelil tunneb ära Ž R, kui ametniku, kes teda

teenindas ja kellele ta andis 50€.

• 22.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A K välismaalase passi

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A K ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 153-

158);

• A K suhtes 08.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 234);

• A K 17.05.2015.a eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 237);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 17.05.2015 A K nimelt

(XXXIII kd tl 207);

• A K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 17.05.2015 tulemusele 84, 15.06.2015 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 245).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil xxxx asuvas xxxx sooritas A K V Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ai elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V. Ai eest keeleeksam, et V. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil V. Ai allkirja. V. Ai juhiluba võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt

ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud V Ai ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2015.a suvest. Teab teda Mna. Tunnistaja vajas abi

keeleeksami sooritamisel, sest soovis saada EV kodakondsust, nad said kokku xxxx

rannas, ainuke mida tunnistaja pidi tegema, oli üle andma dokumendi, räägiti ka tasust,

et mingi tänu selle eest peab olema, kuid konkreetsetest summadest juttu ei olnud. Oma

tuttava käest kuulis, et see ei olnud kindel summa, kuid pidi olema kuskil 2500€. Seda,

kas eksamid sooritati või mitte, ta ei tea, oma dokumendi sai tagasi juba politsei käest.

• 26.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx V Ai elamisloakaart nr

XXXX (VI kd tl 15);

• 16.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V A välismaalase passi

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V A ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 15-

19).

A S seotud episoodid

Harju Maakohtus 02.08.2017 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A S, kes andis ütlusi

eksamite sooritamise osas selles, et tema tunneb LJUBOV GENRIHSONi 5-6 aastat, on käinud

LJUBOV GENRIHSONi palvel teiste isikute eest eesti keele eksameid sooritamas. Täpset

inimeste arvu ei tea, kuid kindlasti rohkem kui üks inimene. Raha selle eest ei ole ta saanud,

ainult kulutused maksti kinni, näiteks bensiin. Neil on olnud ka võlasuhteid, LJUBOV

GENRIHSON on neid rahaliselt aidanud, kuid tunnistaja ei mäleta, kas ta maksis tagasi või ei,

samuti ei ole kindel, et võla tagastamine oleks olnud kuidagi seotud tema poolt eksamite

sooritamisega. Tema välimust eksamiteks ei muudetud, oli enam-vähem sarnane neile

inimestele, kelle eest eksameid sooritas. Kõik korrad õnnestus tal eksam sooritada, eksamil oli

vaja panna selle isiku allkiri, kelle eest eksam tehti. Neid inimesi, kelle eest ta eksamil käis, ei

ole ta kunagi näinud. Eksamipäeval said nad eelnevalt kokku Liga, kes andis neile isikute

dokumendi, mis tuli kohe peale eksamit LJUBOV GENRIHSONile tagastada. On näinud ka

teisi inimesi, kes kogunesid Li juures enne eksamit, kuid nende nimesid ta ei tea. Sellist abi

osutas ta võib-olla aasta jooksul.

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A S I Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ki elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil I. Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 13.07.2017.a istungil üle kuulatud I Ki ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2014.a augustist. Pärast PS eksami sooritamist tuli tema

juurde üks inimene ja küsis, kas ta soovib edaspidi sooritada B1-taseme keele eksamit.

Tunnistaja ütles, et ta ei ole veel valmis, tal ei ole nii kõrge keele tase. Tunnistajale

öeldi, et on inimene, kes võib aidata ja anti telefoninumber. 2014.a juulis otsustas

tunnistaja sel numbril helistada ja tutvus LJUBOV GENRIHSONiga (osutab saalis

viibivale süüdistatavale), keda tema teadis M nime all. Ta soovis saada kodakondsust ja

LJUBOV GENRIHSON ütles, et saab aidata, et sooritatakse eksam tunnistaja eest ja

aidatakse ankeetide ja taotluse vormistamisel. M ütles, et see võib maksma minna

4000€, tunnistaja oli valmis tasuma 3000€, kuid protsessi käigus tasus veidi vähem,

2500€. Andis M kätte oma ID-kaardi, ei tea, kes tema eest eesti keele tasemeeksami

tegi. PPA teeninduses käis ise, kuna tema kohalolek oli vajalik, et tema juuresolekul

antaks sisse kodakondsuse taotlus. Temaga oli kaasas naisterahvas, umbes 50-60

aastane. Ametnikuga, kes neid teenindas, suhtles vähe, ametnikule raha maksmisest ei

tea. Arvab, et küllap iga teenuse osutaja sai oma osa tema poolt Mle makstud summast.

M ütles talle ka, et kui keegi vajab tema abi, et siis andku teada. Kohtus Mga seoses

veel ühe mehega, kes käis temaga kaasas, kui ta Xxxx teeninduses käis andmas allkirja,

et tahab saada kodanikuks. Fototabelil tundis selle isikuna ära S Zi.

• 03.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A S ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 332-

337);

• 02.12.2012.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A S ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 338-

349);

• 22.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud I K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 175-178);

• 27.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 14.09.2014.a I Ki eesti keel B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud

A S (VII kd tl 16-27);

• I K suhtes 28.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 1);

• I K isikutunnistuse koopia ning eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga 14.09.2014 (XXXIV kd tl 6-8);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud I K nimelt (XXXIV kd tl 9);

• I K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 14.09.2014.a, eksami tulemuseks oli 90, sellekohane

tunnistus väljastati 14.10.2014 (XXXIV kd tl 19);

• A S suhtes 20.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 135).

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Ki juhiluba nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Ki eest keeleeksam, et V. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil V. Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud V Ki ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi umbes 4-5 aastat, teadis teda, kui Mt. Tuttavaks said, kui

korjasid seeni, suhtlesid ka muudel teemadel. Mõne aja pärast tekkis jutt sellest, et

tunnistajal ei ole EV kodakondsust ja M saab sellega aidata. M valmistas kõik paberid

ette, kodakondsuse saamise eeldused olid täidetud, eksamid olid tehtud, kuigi tunnistaja

ise eksamil ei käinud. Tema pidi lihtsalt tulema ja dokumendid kätte saama. Rahast nad

ei rääkinud, see oli tasuta. Tema andis M kätte oma dokumendi, vist juhiloa. Koos M

tuttavaga käis politsei teeninduses dokumente esitamas. See oli meesterahvas, nime ei

tea, M tutvustas teda tunnistajale politseiameti ees. M ise ütles, et ta on nii hõivatud, et

tema tuttav tuleb ja aitab. Ametnik, kes neid teenindas, oli Ž, see meesterahvas, kes

kaasa oli ja Ž suhtlesid omavahel, tunnistaja kinnitas teenindaja juures oma allkirjaga,

et vastab kodakondsuse saamise tingimustele. Ametnikule raha ei makstud. Fototabelil

tunneb isikuna, kes käis temaga teeninduses, ära S Zi.

• 29.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove; (VIII kd tl 179-183);

• 27.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 08.02.2015.a V K’i eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on

kirjutanud A S (VII kd tl 16-27);

• V K suhtes 16.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 22);

• V K 08.02.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 27);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud V K nimelt (XXXIV kd tl 28);

• V K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et sooritatud on eksamit kahel korral 20.12.2014.a tulemusele 20 ja teine eksam

sooritati 08.02.2015, eksami tulemuseks oli 92, sellekohane tunnistus väljastati

06.03.2015 (XXXIV kd tl 36-37).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A S S R eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.R juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada S.R eest keeleeksam, et S.R vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil S.R allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 31.07.2017.a istungil üle kuulatud S R ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV

GENRIHSONi, sai temast teada tuttavate kaudu, ühel sõbral aitas pikendada

elamisluba, ankeeti täita. Tahtis Mlt abi, et too registreeriks ta põhiseaduse tundmise ja

eesti keele eksamile, muud abi ta ei vajanud. Ise sooritas põhiseaduse tundmise eksami,

keeleeksamit ei sooritanud, kuigi arvab, et oleks probleemideta B2 kategooria saanud.

Tema ei ole Mle midagi tasunud, pärast talle öeldi, et eesti keele eksami sooritamine

maksab 3000€. M nimetas talle selle summa, et ta ei läheks ise sooritama eksamit.

Tunnistaja ütles sellest ära, loobus. Hiljem ütles M talle, et ta peab tasuma 3000€, kuna

eksam on tema eest tehtud. Tunnistaja ütles, et tema eksamil ei ole käinud ja maksma

ei hakka, kuna ei soovinud eksami sooritamisel abi.

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 191-192) pealtkuulatud kõnest

LJUBOV GENRIHSONi ja S R vahel 27.08.2015.a nähtub, et S R soovib ise minna

Põhiseaduse eksamit tegema, kuid tema dokument on LJUBOV GENRIHSONi käes.

LJUBOV GENRIHSON ütleb S Rle, et tulgu too laupäeval kella 09.30 ajal Xxxx

koolimaja vastas asuva xxxx restorani juurde, et nad kogunevad seal, autodes.

• 29.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S R elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S R ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 290-295);

• 27.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 13.09.2015.a S R’i eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on

kirjutanud A S (VII kd tl 16-27);

• S R suhtes 09.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 158);

• S R 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 159);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud S R nimelt (XXXIV kd tl 160);

• S R nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 95, 13.10.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 164).

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx, eesmärgiga sooritada V.Vi eest eksam, et V.V

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V.Vi allkirja. 26.09.2015 kella

10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A S V Vi eest B2 eesti keele

tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Vi elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.Vi eest keeleeksam, et V.V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides V.Vi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episoodid on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud V Vi ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, suhtles temaga, kuna vajas dokumente, LJUBOV

GENRIHSON pakkus võimalust teha Eesti kodakondsus, pakkus seda S Kle ja S pakkus

tunnistajale. Said LJUBOV GENRIHSONiga kokku xxxx, xxxx, L ütles, et nad teevad

eesti keele tasemeeksami ja et selle eest tuleb maksta. LJUBOV GENRIHSON nimetas

summana 3000€, kuid tunnistaja andis vähem, 1200€ või 1300€. Tunnistaja andis

LJUBOV GENRIHSONi kätte oma dokumendi, vist juhiload, tema ise ei ole

26.09.2015

osalenud

eesti

keele

tasemeeksamil

ega

29.08.2015

PS

ja

kodakondsusseaduse tundmise eksamil. Ühtegi teist isikut koos Giga ei ole ta näinud,

raha maksis LJUBOV GENRIHSONi kätte pärast eksami sooritamist. Samuti ei ole ta

käinud 26.10.2015 PPA teeninduses Eesti kodakondsuse taotlust esitamas. Tema soovis

saada LJUBOV GENRIHSONilt EV passi, selleks andis raha, kuid enne kui asi jõudis

lõpuni, võeti LJUBOV GENRIHSON kinni. Tunnistaja passi ei saanud ja tühistati ka

eesti keele tasemeeksam.

• 03.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V V elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V V ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 459-463).

J Oga seotud episoodid

J O on tunnistajana üle kuulatud 02.08.2017.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et tema kohtus LJUBOV GENRIHSONiga aastatel

2012-2013. Ta teadis, millega LJUBOV GENRIHSON tegeles, töötas LJUBOV

GENRIHSONi heaks, alguses tõlkis dokumente, väikseimaid asju suuliselt, hiljem ka kirjalikku

tõlget. Mõni aeg läks mööda, siis pöördus LJUBOV GENRIHSON tema poole, et on üks

inimene, kellel oleks vaja abi, sest tal pole kodakondsust, tööl probleemid, et kas tunnistaja

saaks vastu tulla. Tunnistaja käis võõraste inimeste eest eksameid tegemas, aastatel 2013-2014,

kokku oli neid kordi alla kümne, tunnistaja mälu järgi 4-6 korda. Sai eksamite sooritamise eest

tasu, mis oli igakord erinev - kord oli 50€, teinekord 100€, kolmas kord 200€. Võis olla, et üks

päev üks summa, teine päev teine. Maksmine oli osade kaupa, vahepeal maksti ka täissumma,

400€ korraga. LJUBOV GENRIHSON andis tunnistajale juhiseid, et tunnistaja seaks oma

juukseid, nagu on nende inimeste dokumendifotodel, kelle eest ta eksamile läks, ilusalongis ta

ei käinud. Inimeste dokumendid sai LJUBOV GENRIHSONi käest tema autos, enne eksamit.

Dokumendid tagastas ka Lile. Kohtumine enne eksameid toimus Li autos, L küsis, kuidas

tunnistaja end tunneb, kas allkiri on tehtud, paar korda palus ette näidata, kuidas tunnistaja

võõrast allkirja kirjutab. Tunnistaja ei märganud, et ta oleks eksamit vastuvõtnud töötajates

kahtlust tekitanud, hoolimata sellest, et käis mitu korda eksameid tegemas ja oma välimust ei

muutnud. Nägi enne eksamit ka teisi isikuid, kes tulid Li poolt teiste isikute eest eksameid

tegema, mõned istusid ka Li autos. Kliente, kelle eest eksameid tehti, ta ei kohanud. Kuulis, et

inimesed kutsusid LJUBOV GENRIHSONi kas M või L. Ükskord näitas LJUBOV

GENRIHSON talle ühte dokumenti, kus oli tema pilt, kuid mis nimi seal oli, seda ta ei mäleta.

J O suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O F eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. F elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. F eest keeleeksam, et O. F vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. F allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 04.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele B1-taseme eksamitöö 17.11.2013.a O F nimelt koodiga xxxx on

kirjutatud J O poolt (VII kd tl 28-35);

• J O suhtes 14.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 133).

01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O K eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. K elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada O. K eest keeleeksam, et O. K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil O. K allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud O K ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, kui naisterahvast, kes tegeleb elamislubadega. Teadis teda,

kui Mt, helistas talle, kuna tahtis abi saada elamisloaga seotud asjaolude kohta. Pärast

abielu lahutamist taheti ta Eestist välja saata. Tuli xxxx, sai Mga kokku, seletas oma

olukorda, nad rääkisid sellest, et alguses pikendavad ajutist elamisluba, pärast juba

taotlevad alalist. Juttu oli ka eesti keele tasemeeksami sooritamisest. Algtaseme sai

tunnistaja ise tehtud, kuid B2-taseme eksamil tema ei käinud. Selle eksami sooritamise

eest maksis raha, andis isiklikult LJUBOV GENRIHSONi kätte, ositi 1000€. Eksami

tegemiseks andis talle üle ka ID-kaardi. Elamisloa pikendamisega seoses oli tal vaja

LJUBOV GENRIHSONi abi vist kahel korral, aastatel 2013 ja 2014. Politsei

teenindusbüroos käis temaga kaasas üks naisterahvas, kes oli LJUBOV GENRIHSONi

tuttav. See naisterahvas rääkis selle inimesega, kes pidi tunnistaja vastu võtma, nad

läksid selle inimese juurde järjekorraväliselt. Kohtulikul uurimisel ei osanud tunnistaja

öelda, mis sai rahast, mille ta Mle maksis, kas sellest maksti veel kellelegi, kuid pärast

eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas, et oli juttu sellest, et LJUBOV

GENRIHSON oli maksnud kellelegi selle eest, et tunnistaja käis tema kaudu asju

ajamas, tunnistaja arvates maksnud migratsiooniametis, kus nad käisid. Teisel korral

käis tunnistaja samas teeninduses üksinda, LJUBOV GENRIHSON viis ta autoga sinna,

kuid sisse läks tunnistaja üksi. Läks selle sama teenindaja juurde, kes oli eelmine kord,

too istus samas kohas ja tunnistaja tundis ta ära. Esitas pikaajalise elamisloa taotluse,

kuid siis juba helistati xxxx ja kutsuti uurija juurde. Fototabelil tundis tunnistaja ära I S,

kui naisterahva, kes tutvustas talle LJUBOV GENRIHSONi. Fototabelil tundis

tunnistaja ära O T, kui naisterahva, kellega ta käis koos teeninduses.

• 04.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele B2-taseme eksamitöö 01.06.2013.a O K nimelt koodiga xxxx on

kirjutatud J O poolt (VII kd tl 28-35);

• O K suhtes 14.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 217);

• O K 01.06.2013 eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 224);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis on tehtud 01.06.2013 O K nimelt

(XXXIII kd tl 225-226);

• O K nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 01.06.2013 tulemusele 84, 01.07.2013 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 232).

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas J O O T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks O. T juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada O. T eest keeleeksam, et O. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil O. T allkirja. Juhiluba nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud O T ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, rääkisid sellest, et oleks hea kui keegi aitaks tunnistajal eesti

keele taseme eksamit sooritada. See oli vajalik selleks, et ta saaks minna kodakondsust

taotlema. Oma juhiloa andis Ž Nale, kes pidi selle andma Mle. Ta ei tea, kas eksamid

on sooritatud või mitte. Tunnistaja maksis Ž Nale 300€, kuid ei oska öelda, milline pidi

olema lõplik summa. Loobus EV kodakondsuse taotlemisest, kuna on kriminaalkorras

karistatud.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx O T juhiluba nr xxxx (VI

kd tl 58);

• (04.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt

ekspertiisiks esitatud eesti keele B1-taseme eksamitöö 14.09.2014.a O T nimelt koodiga

001230 on kirjutatud J O poolt (VII kd tl 28-35);

• O T suhtes 14.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh isiku elamisloa koopiaga (XXXV kd tl 118-119);

• O T nimelt 14.09.2014 tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXV kd tl 120);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 14.09.2014 O T nimelt (XXXV

kd tl 121);

• O T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 14.09.2014.a tulemusele 97, 14.10.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 122-123).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas J O M A eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. A elamislokaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada M. A eest keeleeksam, et M. A vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil M. A allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud M A ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi. Tunnistajal oli vaja teha eesti keele tasemeeksam, kuid ta saa

seda keelt õppida selgeks. Ühes seltskonnas sai M telefoninumbri, inimene, kes andis

ütles, et võib aidata. Kohtus LJUBOV GENRIHSONiga kaks korda, siis, kui andis ID

kaardi talle ja pärast, kui ID kaardi tagasi sai. ID-kaarti oli vaja, sest LJUBOV

GENRIHSON selgitas, et keegi teine läheb tema asemel eksamile. Kui ID-kaardi tagasi

andis, ütles LJUBOV GENRIHSONerihson, et kõik saab korda, juba kuu aja pärast saab

dokumendid sisse anda Eesti passi saamiseks. Hiljem ütles talle LJUBOV

GENRIHSON, et tunnistajale helistab S, kellega ta läheb koos dokumente sisse andma.

Nad käisid koos selle mehega kodakondsuse saamiseks dokumente esitamas xxxx,

politsei jaoskonnas. Mees täitis kõik blanketid, tunnistaja kirjutas alla. Neid teenindas

vist A või Ž nimeline naine. See oli tasuline teenus, pidi maksma 1500€. Pool summast

enne eksameid ja teine pool pärast. Tunnistaja maksiski 1500€. Pärast eeluurimisel

antud ütluste avaldamist osas, mis puudutab esialgselt kokku lepitud summat (3000€),

selgitas tunnistaja, et ta ei mäleta seda täpselt, kuid teab kindlalt seda, et maksis ära

1500€. Kodakondsust ta ei saanud, sest M pandi juba kinni

• 25.02.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M A juhilubade koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M A ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove ( VIII kd tl 10-14);

• Käekirjaekspertiisi käigus (04.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx) tuvastatuga ja nimelt

ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud eesti keele B1-taseme eksamitöö

13.09.2015.a M A nimelt koodiga 003013 on kirjutatud J O poolt (VII kd tl 28-35);

• J O suhtes 14.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 133);

• M A nimelt 13.09.2015 tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 213);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 13.09.2015 M A nimelt

(XXXII kd tl 214);

• M Aprarina nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega,

millisest nähtub, et eksam sooritati 13.09.2015.a tulemusele 99, 13.10.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXII kd tl 222);

• M A elamisloa kaardi andmete väljavõttega (XXXII kd tl 223).

T R seotud episoodid

T Rn on tunnistajana üle kuulatud 10.11.2017.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi juba lapsepõlvest,

tema sõbranna elab samas trepikojas, kus süüdistatav. L tegi tunnistajale ettepaneku teha

eksameid ühe naisterahva eest, ta ütles, et sel naisterahval on lapsed, ta elab ilma meheta, et nad

võivad teda aidata. Kuna tunnistaja valdab eesti keelt, siis sai ta eksami sooritada. Esimest korda

tegi ta eksami Aa I eest ning teise S K eest, eksamid toimusid 16.11.2014 ja mais 2015. Eksami

toimumise ajast teda informeeriti, hommikul sai kokku LJUBOV GENRIHSONiga, talle anti

isiku dokument kätte. Tunnistaja sõitis xxxxx, vaatas fuajeest seina pealt nime, kelle eest pidi

eksami sooritama, vaatas kabineti numbri, kuhu pidi minema. Sisenes kabinetti, valmistas ette

dokumendi, esitas selle isikule, kes kontrollis neid dokumente. Pärast iga osa tuli see

allkirjastada. Kui kirjalik osa lõppes, siis väljusid klassist kõik, kes sooritasid eksami. Mõne aja

pärast hakkas suuline osa, see sooritati paaris koos teise inimesega. Pärast eksamit sai kokku

LJUBOV GENRIHSONiga, kes võttis dokumendi tagasi. Esimese eksami eest ta raha ei

saanud, sest tunnistaja oli LJUBOV GENRIHSONile võlgu ja selle eksamiga kustutati võlg ära,

teise eksami eest andis LJUBOV GENRIHSON talle 100€. T Rni suhtes on kriminaalmenetlus

lõpetatud.

16.11.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn Aa I eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. I juhiluba nr xxx, eesmärgiga

sooritada A. I eest keeleeksam, et A. I vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil A. I allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud Aa P (endise nimega I) ütlustega selles,

ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi umbes kolm aastat, tunneb teda kliendina, kui

LJUBOV GENRIHSON tuli salongi ripsmeid pikendama, teab teda M nime all.

Tunnistajal oli probleem seoses reisimisega, et halli passiga ei saanud, M ütles, et võib

sellega seoses aidata. Väga detailselt nad ei rääkinud, kuid ta ütles, et aitab inimestel

dokumente õigesti vormistada ja eksameid sooritada või tulemusi apelleerida.

Tunnistaja andis oma dokumendi eesti keele eksami sooritamiseks. Tema ise eksamit ei

sooritanud. Raha M tema käest ei palunud, nimetas oma tegevust heategevuseks ja tahtis

aidata. Mle meeldis tunnistaja töö kvaliteet, see, et alati oli võimalik tema jaoks aega

leida, samuti tegeles tunnistaja M tütrega. On käinud ka politsei teeninduspunktis seoses

kodakondsuse taotlusega esitamisega, M ütles talle aja ja akna, kuhu ta pidi minema.

Nad said kokku politsei maja ees, M palus tal anda politsei töötajale paberid, kus olid

kirjas justkui mingid ravimi nimetused. Politsei töötaja aitas tal dokumente vormistada.

See ametnik teadis, et tunnistaja on kokkulepitult tema juurde tulnud. Fototabelil tunneb

ära Ž Ki, kui ametniku, kes teda Xxxx teeninduses teenindas.

• 20.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, Aa I isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud Aa I ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 71-

75);

• 23.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T R isikutunnistuse,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T R ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 278-289);

• 20.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, T R isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud T R ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 272-

277);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 16.11.2014.a Aa I eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud

T R (VII kd tl 54-60);

• Aa I suhtes 21.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 131);

• Aa I 16.11.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 134);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.11.2014 Aa I nimelt

(XXXIII kd tl 135);

• Aa I nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 16.11.2014 tulemusele 98, 16.12.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 143);

• T R suhtes 07.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 134).

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas T Rn S K eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks S.Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga

sooritada S.Ki eest keeleeksam, et S.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides

eksamil S.Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud S K ütlustega selles, ta tunneb LJUBOV

GENRIHSONi mitu aastat, rohkem tundis tema poega. Kohtusid juhuslikult

bussipeatuses, tervitasid, rääkisid juttu. LJUBOV GENRIHSON tegi talle ettepaneku,

et on olemas variant saada Eesti kodakondsust. Tunnistaja oli nõus, et kui on võimalus,

siis võib teha. Tunnistaja ei ole selle teenuse eest raha maksnud, kuna LJUBOV

GENRIHSON ütles talle, et nende käest, kes tundsid D Gi, ta raha ei võta. Tunnistaja ei

tea, kuidas toimus eesti keele tasemeeksami sooritamine, tema ei ole seda eksamit

teinud. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tegi tunnistaja ise.

Seoses kodakondsuse taotlemisega on tunnistaja käinud ka politsei teenindusbüroos,

temaga tuli kaasa üks naisterahvas, kes tuli koos LJUBOV GENRIHSONiga, see naine

aitas tal vorme täita, et ta need õigesti täidaks, kuna täitma pidi eesti keeles. Ametniku

kohta ei oska midagi öelda, tavaline ametnik. Fototabelil tunneb ära O T, kui isiku, kes

käis temaga teeninduses.

• Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud tunnistaja V Vi ütlustega selles, et

endine abikaasa S K ütles talle, et LJUBOV GENRIHSONi abiga saaks Eesti

kodakondsust teha.

• LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimisega on fikseeritud tema ja S Zi kohtumine S

Kga 21.05.2015.a ajavahemikul kell 14.10-16.03 (XXII kd tl 34);

• 12.02.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S K elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 170-174);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 17.05.2015.a S K eesti keele B1-taseme eksamitöö koodiga xxxx on kirjutanud

T R (VII kd tl 54-60);

• S K suhtes 30.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 281);

• S K nimelt 17.05.2015.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 282);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.05.2015 S K nimelt

(XXXIII kd tl 283);

• S K juhilubade andmete väljatrüki koopiaga (XXXIII kd tl 284);

• S K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 17.05.2015.a tulemusele 99, 15.06.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 291-292).

R Uiga seotud episoodid

R U on tunnistajana üle kuulatud 02.08.2017.a.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi juba kümme aastat.

Ta tegi keeleeksameid Ai ja V L eest. LJUBOV GENRIHSON palus seda teha, ilmselt

seepärast, et ta on nende inimeste nägu. Tegi eksamid ära, selle eest lubati raha maksta, kuid

seda ei tehtud. Eksamite tegemine toimus tema mäletamist mööda aastatel 2013 või 2014.

Eksamile minnes sai võõra isiku dokumendi, pärast andis need tagasi. Täpselt ei mäleta, kes

dokumendi andis, kuid samale inimesele andis tagasi ka. Eksamil andis võõra isiku eest allkirja.

Kogunesid nad enne ja pärast eksameid koolist natukene eemal, seal oli ka teisi inimesi, kes

läksid eksamile, LJUBOV GENRIHSONi abilised. Talle eriti ei meeldinud see eksamite

tegemine, aga sai tehtud. R Ui suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

01.06.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U A Mi eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. Mi juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. Mi eest keeleeksam, et A. M vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil A. Mi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 22.01.2018.a istungil üle kuulatud A Mi ütlustega selles, ta vajas abi

eksami sooritamiseks, tuttava kaudu jõudis LJUBOV GENRIHSONini. Andis üle oma

juhiload, et eksamile registreeritaks. Dokumenti tagasi ei saanud, öeldi, et see läks

kaduma. Ei mäleta, et oleks räägitud rahast. Tema ise eesti keele eksamit ei sooritanud

01.07.2013.a.

• 05.08.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R U isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R U ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 439-

446);

• 06.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R U isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R U ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 447-

452);

• 14.09.2016.a ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt eesti keele

eksamitöö 01.06.2013.a Ara M nimelt koodiga xxxx kirjutas R U (VII kd tl 1-5);

• R U suhtes 29.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 155).

30.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas R U V Li eest B2 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V. Li elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V. Li eest keeleeksam, et V. L vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V. Li allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 23.08.2017.a istungil üle kuulatud V Li ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi vist eelmisest aastast, teab teda M nime all. Sai temast teada

oma sugulase M G kaudu, kuna vajas abi B kategooria keeleeksami sooritamisel.

Kohtusid kolmel korral, teadis, et M saab aidata eksami sooritamisega. Veel palus ta abi

Mlt seoses xxxxx passiga, mis oli rikutud, kukkus vette, et aitaks läbi xxxx saatkonnast

saada uus pass, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Rahast ei olnud kunagi juttu, kuid

sugulasel olid temaga mingid rahalised suhted, et sugulane M G maksis tema eest. Eesti

keele eksamit tema ei sooritanud, see tehti tema eest. Sellest, et eksam on sooritatud, sai

ta teada järgmisel päeval LJUBOV GENRIHSONi käest, kes tagastas talle dokumendi.

Käis ka loa pikendamise avaldusega politsei teeninduspunktis, M ütles, et kui tema

tuttav tuleb kaasa, siis saab väljaspool järjekorda. Naisterahva nime ta ei tea, umbes 50-

aastane. Tahtis elamisluba pikendada, see oli samal päeval, kui sai dokumendi tagasi.

Tema ametnikule raha ei maksnud, maksis ainult riigilõivu. Kas keegi maksis

ametnikule raha, seda ta ei tea. Fototabelil tunneb ära O T, kui isiku, kes käis temaga

teeninduses.

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud M G ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 2001.a, konsulteeris temaga ema jaoks kodakondsuse

saamise küsimuses. Hiljem on suhelnud Mga seoses oma tütre S K ja V Lovi

eksamitega. S pöördus tema poole, et on vaja anda raha Mle, kes aitab teda eksamitega,

andis kontaktnumbri. Nad helistasid ja said kokku. Ta pidi maksma nii Slana kui Vi

eksamite eest, andis Mle nende eest kokku 2000€. Saab aru, et M tegevus oli

ebaseaduslik, kuna said positiivse eksamitulemuse ilma eksameid sooritamata. Kui nad

kokku said, siis M ütles, et ta saab aidata ja tuleb maksta, algul oli juttu summast 3000€

iga eksami eest, kuid tunnistaja üritas hinda alla kaubelda. Vi eesmärgiks oli saada

alaline elamisluba, selleks oli vaja eksam sooritada. Slana tahtis saada EV

kodakondsust.

• LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimisega on fikseeritud tema kohtumine M Giga

18.05.2015.a xxxx juures kella 13.22 ajal, G istus LJUBOV GENRIHSONi sõiduki

tagaistmele. Kella 13.29 ajal väljus M G LJUBOV GENRIHSONi autost, läks enda auto

juurde, toimetas auto armatuuril, seejärel läks tagasi ja istus LJUBOV GENRIHSONi

sõidukisse (XXII kd tl 30);

• 30.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V L elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V L ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 196-200);

• 14.09.2016.a ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt eesti keele

eksamitöö 30.05.2015.a V L nimelt koodiga xxxx kirjutas R U (VII kd tl 1-5);

• V L suhtes 09.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 54);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud V L nimelt (XXXIV kd tl 59-

60);

• V L nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 30.05.2015 tulemusele 81, 29.06.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 69).

M Tiga seotud episoodid

M T on tunnistajana üle kuulatud 22.08.2017.a.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi viis aastat, võib-olla

vähem. O T on tema ema, J B tema õde. Mga sai tuttavaks juuksurisalongis, M pakkus talle

võimaluse teha haltuurat, käia teiste isikute eest eksameid tegemas. Ta tegi keele ja

Põhiseaduse tundmise eksameid kahe isiku eest – D Si ja K eest. Samas salongis tehti talle

soeng, et ta oleks enam-vähem pildile sarnane, värviti juukseid, et oleks tumedamad, M viibis

sel ajal, kui talle soengut tehti, ka salongis. Järgmisel päeval läks eksamile. Said kokku xxxx

kõrval parklas, M andis dokumendid, ütles, et ära muretse, kõik on korras, lähed see kell sinna

ja pärast tuled tagasi. Oli veel inimesi, kes käisid eksamit sooritamas, kuid ta ei tunne neid. M

andis talle dokumendi, eksamil esitas võõra dokumendi, nad vaatasid, et sobib ja andsid talle

koha, tegi eksami ära, andis teise isiku eest allkirja, enne oli proovinud allkirja andmist valge

paberi peal. Pärast läks tagasi sinna parklasse, seal on teisel korrusel baar, andis dokumendi ära,

jõid teed ja tunnistaja läks minema. M andis talle nelja eksami eest tasu kokku 500€, tunnistaja

suhtles eksami teemadel ainult Mga. Raha sai erinevatel kordadel erinevad summad, kokku tuli

500€. M Ti suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A.Ki eest keeleeksam, et A.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A.Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 23.08.2017.a istungil üle kuulatud A Ki ütlustega selles, ta tunneb

LJUBOV GENRIHSONi paar aastat, sai tema numbri, kuna ta võis aidata passi

saamisel. Ta võttis LJUBOV GENRIHSONiga ühendust, nad said kokku, LJUBOV

GENRIHSON ütles, et ta saab aidata. Tunnistaja ei pidanud tegema midagi muud, kui

andma üle isikut tõendava dokumendi. Tunnistaja ei tea, kuidas tema eest eksameid

sooritati, kuid need said tehtud, ta vaatas eesti.ee portaalist. Eksami eest tasu oli ette

nähtud 3000€, kokkulepe oli, et raha makstakse pärast passi. Seda aga ei juhtunud, sest

alustati kriminaalmenetlust ja ta loobus EV kodakondsuse taotlemisest.

• 24.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M T isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M T ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 390-

401);

• 27.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M T isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M T ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 384-

389);

• 19.02.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A K elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 165-169);

• Käekirjaekspertiisi käigus (28.06.2016.a ekspertiisiakt nr xxxx) tuvastatuga ja nimelt

ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 13.09.2015.a eesti keele eksamitöö

koodiga 003095 A K nimelt on kirjutanud M T (VII kd tl 167-173);

• A K suhtes 16.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 260);

• A K nimelt 13.09.2015.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXIII kd tl 263);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 13.09.2015 A K nimelt

(XXXIII kd tl 264);

• A K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 13.09.2015.a tulemusele 94, 13.10.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 273);

• M T suhtes 02.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 136).

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T A Ki eest Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A.Ki juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A.Ki eest eksam, et A.K vabaneks

kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A.Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 186-187) pealtkuulatud kõnest

LJUBOV GENRIHSONi ja A Ki vahel 24.08.2015.a nähtub, et A Kil ei õnnestu

eksamiks kohale sõita ning ta uurib, kas seal on veel võimalus jäänud, et keegi läheks

ja teeks seal kõik. LJUBOV GENRIHSON vastab, et: „Nii, aga anna mulle dokument.“

Seepeale küsib A K, kas load kõlbavad või on ID kaarti vaja ning LJUBOV

GENRIHSON vastab, et ta peab koopiate pealt vaatama, milline dokument talle

paremini sobib. Samal päeval hiljem tehtud kõnes samad isikud arutavad erinevatel

dokumentidel olevaid pilte ja LJUBOV GENRIHSON ütleb, et A K annaks ID kaardi.

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas M T D Si eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D. Si juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada D. Si eest keeleeksam, et D. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil D. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 24.08.2017.a istungil üle kuulatud D Si ütlustega selles, ta näeb LJUBOV

GENRIHSONi kohtus esimest korda, kuid hiljem möönab, et on ka varem ühel korral

kohtunud. Tahtis saada EV kodakondsust, pöördus selleks LJUBOV GENRIHSONi

poole, et tal aidatakse eesti keele eksamit sooritada. Andis talle oma ID kaardi. LJUBOV

GENRIHSON kadus ära, pärast võeti temaga juba politsei poolt ühendust ja sai kõigest

teada. Proovis ka ise käia keeleeksamit tegemas, kuid tal jäi pallidest puudu, seepärast

pöördus Gi poole. Ta ei tea, et tema eesti keele eksam oleks sooritatud, põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksam on sooritatud. Eksamite eest tasumisest neil

juttu ei olnud.

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx D Si juhiluba nr XXXX

(VI kd tl 40);

• 27.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M Ti ID-kaardi koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud D S ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 384-389);

• 16.09.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, D S elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud D S ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 320-325);

• D S 08.02.2015. eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolli

koopiaga (XXXIV kd tl 167);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud D S nimelt (XXXIV kd tl 168);

• M T suhtes 02.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 136).

V Kiga seotud episoodi

V K on tunnistajana üle kuulatud 02.08.2017.a.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi kolm kuni viis aastat,

tunneb teda M nime all oma isa V Ki kaudu. Laenas Mlt raha 1000€ kahel korral. M palus tema

abi kahel korral, et teiste isikute eest eksamile minna. Käis xxxx, tegi kirjaliku eksami. Võõra

dokumendi sai enne eksamit M käest, eksamineerija vaatas dokumenti, aga mingeid kahtlusi

vist ei tekkinud. Dokumendi tagastas Mle kohe, kui eksamilt välja tuli, M ootas teda peale

eksameid, tunnistaja isa oli ka seal. Eksameid tegi eesmärgiga raha saada, et võlga kustutada.

V Ki suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada D.Ti eest keeleksam, et D.T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil D.Ti allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud D Ti ütlustega selles, ta ei mäleta

süüdistatavat LJUBOV GENRIHSONi nägu pidi, on kohtunud seoses kodakondsusega

Mga, kelle poole pöördus, kuna oli vaja eesti keele eksamit teha. Tasu kohta tunnistaja

küsis, kuid talle öeldi, et kui tehakse ära, siis pärast makstakse, öeldi, et maksab umbes

2000€. Andis Mle üle oma passi ja elamisloa koopiad. Pärast varem antud ütluste

avaldamist seoses vastuoluga möönab, et võis anda ka elamisloa kaardi originaali. Ise

ta 2015.a eesti keele ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise eksamit

sooritanud ei ole, ei tea, kes need tema eest sooritas. Ise ei ole PPA büroos käinud

kodakondsuse taotlust esitamas, ei mäleta, kas täitis mingeid dokumente. Kodakondsuse

taotlemine jäi pooleli, sest politsei sekkus, raha ei ole maksnud.

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 175-176) pealtkuulatud kõnest SA xxxx

ja S Zi vahel 24.08.2015.a nähtub, et S Z helistab SA xxxx esinedes D Tina ja esitades

tema isikukoodi ning küsib, mis kuupäevadel ta (Tokmantsev) on eksamitele

registreeritud. SA xxxx töötaja vastab, et 13.09 on eesti keele ning 29.08 seaduse eksam.

• 11.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, D T elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud D T ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 379-383);

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 98-100) pealtkuulatud kõnest D Ti ja

LJUBOV GENRIHSONi vahel 13.08.2015.a nähtub, et nad on mais rääkinud, et pole

varem kohtunud, et LJUBOV GENRIHSONile on antud dokumendi koopia, kuid, et D

T on registreeritud eksamile 13-ndal (septembril) ja enne oleks vaja silmast silma

kohtuda, kuna on vaja mingisugust dokumenti ning on vaja läbi rääkida.

• 07.12.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 97-108);

• 02.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 92-96);

• 28.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 13.09.2015.a eesti keele eksamitöö koodiga 003213 D Ti nimelt on kirjutanud

V K (VII kd tl 47-53);

• D T suhtes 01.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 48);

• D T 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 49);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud D T nimelt 13.09.2015 (XXXV

kd tl 50);

• D T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015.a tulemusele 89, 13.10.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 51-52);

• V K suhtes 30.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrustega (XXXII kd tl 126-127).

29.08.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K D Ti eest Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks D.Ti elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada D.Ti eest eksam, et D.T

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil D.Ti allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 02.06.2016.a jälitusprotokolli tõlkega (XX kd tl 180-181) pealtkuulatud kõnest

LJUBOV GENRIHSONi ja D Ti vahel 24.08.2015.a nähtub, et LJUBOV GENRIHSON

teatab D Tile, et tel on 29-ndal konstitutsiooni eksam, et ta peaks S kokku saama ja

tunnikese õppima. D T kardab, et ei saa eksamist läbi seepeale lubab LJUBOV

GENRIHSON, et: „…siis ma teen sulle ise.“ Ja edasi pakub, et teeb üldse ise ära, ei ole

T vajagi, et mõlemad dokumendid on tema käes D T on sellega nõus, kuna tal on kiire.

Lepivad kokku, et eksam tehakse D Ti ees, LJUBOV GENRIHSON ütleb et: „Kui sa

sellist suurt asja teed, siis ära hoia siin kokku. Seal tuhat-kaks, suures plaanis sinu jaoks

ilma ei tee.“

V Kiga seotud episoodid

V K on tunnistajana üle kuulatud 14.07.2017.a.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi mitte väga ammu,

tunneb teda M nime. Laenas Mlt raha, mitte suuri summasid, raha tagastas. M palus talt, et kas

ta võiks proovida kellegi eest eksamit teha. Mõtles, et võib proovida. Oli natukene sarnane neile

isikutele, kelle eest läks eksameid sooritama, kuid mitte palju. Salongis muudeti tema välimust,

tehti lõikus. Sel ajal oli seal ka M. Salongis käis päev või paar enne eksamit. Eksami päeval

kohtus Mga, sai temalt dokumendi, mille pärast eksamit tagastas. Eksamile läks tunnistaja koos

oma pojaga, nägi seal koos Mga ka teisi inimesi. Eksamile sisenedes vaadati dokumenti, eksami

lõppedes pidi andma teise isiku eest allkirju. Mingit raha ta eksamite eest saanud ei ole. Teab

ka Ai nimelist isikut, keda nägi ka salongis ja eksami päeval, kuid koos nad eksamil käinud ei

ole. Kui nad rääkisid Mga kontserditel käimisest, siis see tähendas eksamitel käimist. V Ki

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

06.05.2012 kella 10.00 ajal Xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Ki eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Ki elamisluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada V.Ki eest keeleeksam, et V.K vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V.Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 04.07.2017.a istungil üle kuulatud V Ki ütlustega, mis on refereeritud

eespool, T Kt puudutavas episoodis.

• 28.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 109-

114);

• 01.12.2015.a

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 115-

126);

• 05.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V K elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 82-87);

• 30.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitööde 06.05.2012.a koodiga 0153214 (V K) tekstid on

kirjutanud V K (VII kd tl 38-44);

• V K suhtes 14.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 190);

• V K 06.05.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 191);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 06.05.2012 V K nimelt

(XXXIII kd tl 192);

• V K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 06.05.2012 tulemusele 88, 07.06.2012 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 200-201);

• V K suhtes 30.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrustega (XXXII kd tl 126-127).

14.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K I Ni eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks I. Ni elamisloakaarti nr XXXX,

eesmärgiga sooritada I. Ni eest keeleeksam, et I. N vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil I. Ni allkirja. Elamisloakaart nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. 237 MHV I Ni elamisloakaart

nr XXXX (VI kd tl 37);

• 30.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitööde 14.09.2014.a koodiga xxxx (I N) tekstid on kirjutanud

V K (VII kd tl 38-44).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas V K V Si eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks V.Si elamisloakaarti nr xxxx,

eesmärgiga sooritada V.Si eest keeleeksam, et V.S vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil V.Si allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 04.07.2017.a istungil üle kuulatud V Si ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi paar aastat M nime all. Tunnistaja töötab taksojuhina ja tal oli

vaja saada eesti keele kategooriat, üks klient helistas sellele naisterahvale ja tunnistaja

leppis kohtumise kokku. Nad kohtusid ja M ütles, et ta võib aidata eksami sooritamisel.

Maksis selle eest Mle 1000€, kuid tema tahtis saada kaks. Andis passi, ID kaardi ja

juhiload, passi ja juhiload sai tagasi, ID-kaart jäi eksami sooritamiseks. Dokumendi

andis xxxx maja juures ühele neiule, kes tuli välja, dokumendi sai tagasi Mlt. M helistas,

et eksam on sooritatud, samal päeval sai dokumendi tagasi, see oli 13. septembril kaks

aastat tagasi. Tunnistaja käis ise põhiseaduse eksamil, kuid hiljem selgus, et EV

põhiseaduse saamisest ei ole talle kasu, kuna sugulased on xxxx ja tal on xxxx

kodakondsus.

• 12.01.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V S isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V S ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 350-

354);

• 30.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitööde 13.09.2015.a koodiga xxxx (V S) tekstid on kirjutanud

V K (VII kd tl 38-44);

• V S suhtes 28.04.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 195);

• V S 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 196);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 13.09.2015 V S nimelt

(XXXIV kd tl 197);

• V S nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksameid on sooritatud korduvalt, kuid 13.09.2015 tulemusele 89,

13.10.2015.a väljastati sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 198).

A Mga seotud episoodid

A M on tunnistajana üle kuulatud 12.08.2017.a.a istungil ning ta on andnud teiste isikute eest

eksamite sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi oma isa kaudu. On

kahel korral käinud teiste isikute eest eesti keele tasemeeksamit sooritamas. Talle tehti selline

ettepanek ja ta nõustus, kuna vajas raha. Maksti vist 200€. Enne eksamit sai L käest ID kaardi,

sealt luges nime kelle eest eksamile läks, välimust ei muudetud. Tunnistaja arvab, et eksami

vastuvõtjal ei tekkinud mingeid kahtlusi. Kui eksam oli läbi, siis ta helistas Lle, nad said kokku

ja ta andis dokumendi tagasi. Eksamit tehes andis võõra isiku eest allkirju, vaatas, milline allkiri

seal seisab ja selle järgi tegi.

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M M Seest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks M. Si juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada M. Si eest keeleeksam, et M. S vabaneks kohustusest eksamit sooritada

ja võltsides eksamil M. Si allkirja. Juhiluba nr XXXX võeti läbiotsimisel LJUBOV

GENRIHSONerihsonilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud A Si ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi alates 80-ndate keskpaigast, kuna sõbrustas tema abikaasaga.

Pärast mehe xxxx kolimist suhtlesid harva. Tunnistaja räägib, et tema abikaasa M S ei

ole oma terviseseisundi tõttu hetkel võimeline kohtus ütlusi andma, selle tõenduseks

esitas prokurör kohtule M S tervislikku seisundit tõendavad dokumendid (XXV kd tl

115-116). Tunnistaja ütluste kohaselt üritas tema abikaasa enne haigestumist, 2009.a

teha kaks korda eesti keele tasemeeksameid, kuid ei õnnestunud. Ta ei tea, et M oleks

suhelnud Liga eksamite sooritamise teemal, kuid L viis abikaasat vahepeal haiglasse. M

S andis LJUBOV GENRIHSONi kätte oma juhiload ja invaliidsust puudutavad

dokumendid. L tahtis teha abikaasale mingit kingitust, abikaasa arvas, et invaliidi kaarti

auto jaoks. Tunnistaja abikaasa ei sooritanud sellel ajal kui Lga suhtlus käis, eesti keele

tasemeeksami ja PS tundmise eksamit. Neile helistati kodakondsusametist ja paluti

kinnitada avaldust EV kodakondsuse saamiseks, nad ütlesid sellest ära, sest abikaasa ei

olnud eksameid teinud. Tunnistaja ei tea täpselt, kas abikaasa käis politsei

teenindusbüroos kodakondsusega seotud dokumente vormistamas, ta eeldab, et

abikaasa rääkis LJUBOV GENRIHSONile, et neil on raskusi tema halli passiga, mis

olid seotud ravi korraldamise ja lennukiga sõitmisega. Arvab, et võib-olla seetõttu tahtis

LJUBOV

GENRIHSON

eksamite

tegemisega

kingitust

teha.

LJUBOV

GENRIHSONile nad eksamite eest midagi tasunud ei ole. Teab Ü Le, kuna nägi teda

koos Lga. Naine palus talt laenuks raha, mida tunnistaja ka andis.

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx M S juhiluba nr XXXX

(VI kd tl 41);

• 28.04.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A M isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A M ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 219-

224);

• 19.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A M isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A M ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 225-

236);

• 01.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 16.02.2014.a koodiga xxxx (M S) teksti on kirjutanud A

M (VII kd tl 102-108);

• M S suhtes 02.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 1);

• M S 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 3);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 16.02.2014 M S nimelt

(XXXV kd tl 4);

• M S nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 16.02.2014 tulemusele 59 ning 08.02.2015 tulemusele 92,

06.03.2015 väljastati sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 12-13);

• A M suhtes 07.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 132).

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas A M A Ai eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A Ai juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A Ai eest keeleeksam, et A A vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A Ai allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud A Ai ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi 2 aastat M Gi kaudu baaris, sai teada, et ta tegeleb

dokumentide ja eksamitega. Teadis teda kui Mt. Tunnistajal oli vaja teha B kategooria

eesti keele eksam ja ta teadis, et M võib seda teha. Keele eksamit oli vaja töö jaoks ja

ka selleks, et saada alalist elamisluba. M ütles, et pole probleeme, ta teeb selle ära.

Hinnaks ütles esimene kord 2000-2500€, kuid siis helistas ja ütles, et 3000€. Lõpuks

maksiski 3000€. Selle raha eest sai Mlt paberi eksami sooritamise eest B1 kategoorias.

Andis Mle eksami sooritamiseks kas ID-kaardi või juhiload, täpselt ei mäleta.

• Tunnistajana 12.07.2017.a istungil üle kuulatud R Gi ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi 1,5 aastat, tema abikaasa on A A. Nad suhtlesid LJUBOV

GENRIHSONiga, kes aitas abikaasat eesti keele eksami sooritamisega, selle eest

maksid nad LJUBOV GENRIHSONile 3000€.

• 09.02.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A A elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A A ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 1-5);

• 01.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud eesti keele eksamitöö 13.09.2015.a koodiga xxxx (A A) teksti on kirjutanud A

M (VII kd tl 102-108);

• A A suhtes 10.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 193);

• Eesti keele B1-taseme registreerunute nimekirjaga 13.09.2015.a (XXXII kd tl 194);

• A A 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXII kd tl 195);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A A nimelt (XXXII kd tl 196);

• A A nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 94, sellekohane tunnistus

väljastati 13.10.2015 (XXXII kd tl 197).

S Miga seotud episood

S M on tunnistajana üle kuulatud 21.08.2017.a.a istungil ning ta on andnud teise isiku eest

eksami sooritamise kohta ütlusi selles, et teab LJUBOV GENRIHSONi umbes aasta. Tunnistaja

töötab kasiinos, teadis Mt kui klienti, kes käis kasiinos. Kliendina registreeris ta ennast ID

kaardi või muu dokumendiga, mis oli välja antud M S nimele. Tunnistaja selgitab, et on käinud

ühel korral eksamil A T eest, isikut tõendava dokumendi sai Mlt enne eksamit. Talle tehti

ettepanek eksamit sooritada ja ta ei näinud selles midagi hullu, M lubas eksamil käimise eest

rahalist kompensatsiooni. Enne eksamit käis ilusalongis, kuna M kutsus, seal ei tehtud midagi,

võib-olla nad mõtlesid selle peale, aga tunnistaja ei olnud nõus. M oli samal ajal ka salongis.

Eksamil käisid koos temaga ka teised isikud, keda ta ei tundnud. Nad said kokku xxxx restorani

ees ja seal oli veel isikuid, keda ta ei olnud varem näinud. Seal oli ka M, kes andis talle

dokumendi üle, dokument oli A T nimele. Eksamile läks ise, sisenes kabinetti, mis oli tabelis,

läks selle dokumendiga sisse, pani allkirja A T eest ja ta pandi kohale istuma. Sooritas eksami,

läks tagasi xxxx restorani, andis dokumendi Mle tagasi, kes ütles, et temaga võetakse ühendust

kui tulemus käes. Pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga meenus

tunnistajale, et ta läks xxxx restorani juures M autosse, rääkis, et sooritas eksami ja M andis

talle 50€ bensiini raha. See raha oli nagu tänu, et ta läks eksamile ja bensiini kompensatsiooniks.

Autos oli veel üks noor naisterahvas, kes sai vist ka 50€.

13.09.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas S M A T eest B1 eesti

keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse tuvastamiseks A. T juhiluba nr XXXX,

eesmärgiga sooritada A. T eest keeleeksam, et A. T vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja

võltsides eksamil A. T allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud A T ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, teadis teda M nime alt. M aitas tal õigesti koostada

dokumendid, et saada lapsele kodakondsust. Ž Na, kes oli tunnistaja hea tuttav, soovitas

Mt. Pojal oli kaks kodakondsust, ta õppis xxxx ja pidi valima, millist kodakondsust ta

tahab. Tunnistaja tahtis, et nad saaksid edasi lükata selle otsustamise õppimise ajaks,

kuna tol ajal ei saanud ta xxxx kodakondsusest lahti öelda, kuna õppis xxxx. M hakkas

poja asjaga tegelema ja Eesti kodakondsuse äravõtmine lükati pooleks aastaks edasi.

Enda kodakondsuse küsimusi on lahendanud Žga, aga M oli ka sellega seotud. Sai

õppematerjalid põhiseaduse tundmise eksamiks, selle sooritas ise. Eesti keele

tasemeeksamit ei ole tema sooritanud, oma dokumendi andis vist Ž kätte, praegu täpselt

ei mäleta. Ei mäleta, kuidas sai teada, et eesti keele eksam on tema ees sooritatud,

võimalik, et vaatas ise. Ei mäleta, kas maksis mingit raha poja abistamise ja eksami eest,

kuid arvab, et see on võimalik. Kindlasti maksis raha põhiseaduse eksami materjali eest.

Kodakondsust ei saanud.

• 02.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, A T elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud A T ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 434-438);

• 18.11.2015.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, S M isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud S M ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 201-

212);

• A T suhtes 14.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 126);

• A T 13.09.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXV kd tl 127);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A T nimelt (XXXV kd tl 128);

• A T nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 13.09.2015 tulemusele 86, sellekohane tunnistus

väljastati 13.10.2015 (XXXIV kd tl 136-137);

• S M suhtes 06.07.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 131).

11.11.2012 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik Aa Ei eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A. Ei juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ei eest keeleeksam, et A. E

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ei allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 07.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 05.05.2013.a eesti keele B1-taseme eksamitöö E V nimelt koodiga xxxx ja

11.11.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö Aa E nimelt koodiga xxxx on kirjutanud

üks ja sama isik. 11.12.2005.a eesti keele algtaseme eksamitööd Aa E nimelt koodiga

xxxx ei ole tõenäoliselt kirjutanud sama isik, kes kirjutas 05.05.2013.a eesti keele B1-

taseme eksamitöö E V nimelt koodiga 004194 ja 11.11.2012 eesti keele B1-taseme

eksamitöö Aa E nimelt koodiga xxxx. Eksamitöid ei ole kirjutanud A K, V K, A S, V

K, I S, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 174-182);

• Aa E suhtes 13.09.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 8);

• Aa E 11.11.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 13);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 11.11.2012 Aa E nimelt

(XXXIII kd tl 15);

• Aa E nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 11.11.2012 tulemusele 97, 06.12.2012.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 27).

• 09.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga millest nähtub, et läbiotsimisel xxxx leiti Aa

E seotud järgmised dokumente, nende hulgas Eesti kodakondsuse saamise

sooviavalduse registreerimise ja menetluse võtmise tõend nr xxxx, reg. nr xxxx nr

xxxx/. Tõend on adresseeritud Aa E nimele, aadressile xxxx. Sooviavaldus on võetud

menetlusse 02.01.2013 (VI kd tl 60-61):

05.05.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik E V eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks E. V elamisloakaarti nr XXXX, eesmärgiga sooritada E. V eest keeleeksam, et

E. V vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil E. V allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• 07.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 05.05.2013.a eesti keele B1-taseme eksamitöö E V nimelt koodiga xxxx ja

11.11.2012 eesti keele B1-taseme eksamitöö Aa E nimelt koodiga xxxx on kirjutanud

üks ja sama isik. 11.12.2005.a eesti keele algtaseme eksamitööd Aa E nimelt koodiga

xxxx ei ole tõenäoliselt kirjutanud sama isik, kes kirjutas 05.05.2013.a eesti keele B1-

taseme eksamitöö E V nimelt koodiga xxxx ja 11.11.2012 eesti keele B1-taseme

eksamitöö Aa E nimelt koodiga xxxx. Eksamitöid ei ole kirjutanud A K, V K, A S, V

K, I S, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 174-182).

17.11.2013 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik I Di eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks I. Di juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada I. Di eest keeleeksam, et I. D

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Di allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 10.11.2017.a istungil üle kuulatud I D ütlustega selles, et tunneb LJUBOV

GENRIHSONi, teadis teda M nime alt. Tunnistaja tahtis EV kodakondsust, tema teada

oli Ml võimalus sellega tegeleda. Said kokku, rääkisid kodakondsuse saamisest, et ta

andis Mle oma isikut tõendava dokumendi üle. Kohtuliku uurimise käigus väitis, et

teenuse hinnast ei räägitud, kuid pärast vastuolu tõttu eeluurimisel antud ütluste

avaldamist, möönab, et võis olla nii, et teenuse hinnas nad kokku ei leppinud, kuid

LJUBOV GENRIHSON tahtis tema käest küsida oma teenuste eest 4000-6000€. Ta ei

tea, kes sooritas tema eest eesti keele taseme eksami ja PS ja kodakondsuse seaduse

tundmise eksami, tema ei ole neid sooritanud. M ütles, et kõik on hästi, varsti saab

kodakondsuse. Ta ei ole ka PPA teenindusbüroos käinud, üldse ei tegelenud

dokumentidega, ei tea, kes büroos käis. Hiljem oli Mga võimatu ühendust saada, siis

tuli teade, et talle öeldi kodakondsuse saamisest ära, sest mingeid protseduure oli

rikutud. Edasi suhtles juba politsei ja prokuröriga. Tema välismaalase passi, elamisloa,

juhiloa koopiad olid M käes, kuna ta rääkis, et on vaja neid dokumente ja tunnistaja

andis. Mle ei ole ta midagi maksnud.

• 18.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I D juhilubade koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I D ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 20-25)

• 26.08.2014.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I D juhilubade koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I D ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 26-37);

• 30.06.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 17.11.2013 eesti keele B1-taseme eksamitööd I D nimelt koodiga xxxx ei ole

kirjutanud I D, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O. (VII

kd tl 159-166);

• I D suhtes 27.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 269);

• I D nimelt 17.11.2013.a tehtud eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 270);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 17.11.2013 I D nimelt (XXXII

kd tl 271);

• I D nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 17.11.2013.a tulemusele 80, 16.12.2013.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXII kd tl 273).

01.03.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik L B eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks L. B juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada L. B eest keeleeksam, et L. B

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil L. B allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 02.08.2017.a istungil üle kuulatud L B ütlustega selles, et tunneb LJUBOV

GENRIHSONi, teadis teda M nime alt, kohtus temaga oma endise abikaasa A B kaudu.

Tunnistaja töötas Ma kaupluses, tal oli vaja eesti keele kategooriat. Kohtusid Mga

kaupluse ees, leppisid kokku summas, see oli 1000€. Otsustasid selle summa jagada

kolmeks osaks, andis esmalt 200€, raha andis vist abikaasa vahendusel. Ülejäänud

summa oli tal valmis pandud, kuid keegi ei helistanud talle, seepärast ei maksnud seda

summat ära. See suhtlus oli 2013.a lõpus. 2014.a märtsis tema keeleeksamil ei käinud,

ei tea, kes käis tema eest.

• L B suhtes 22.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega sh elamisloa koopiaga (XXXII kd tl 239-240);

• Menetleja päringuga selle kohta, milliste dokumentidega tuvastati L B isik B2-taseme

eesti keele eksami andmisel ning vastusega päringule (XXXII kd tl 241-242);

• L B nimelt 01.03.2014.a tehtud eesti keele B2-taseme eksamitöö kirjaliku osa

üleandmisprotokolliga (XXXII kd tl 243);

• Koopiaga eesti keele B2-taseme eksamitööst, mis tehtud 01.03.2014 L B nimelt (XXXII

kd tl 244-247);

• L B nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuse väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam sooritati 01.03.2014.a tulemusele 66, 28.03.2014.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 248).

16.02.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik I Ki eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks I. Ki juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada I. Ki eest keeleeksam, et I. K

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil I. Ki allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 01.08.2017.a istungil üle kuulatud I Ki ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi rohkem kui 10 aastat. Palus LJUBOV GENRIHSONi, et too

aitaks teda dokumentidega, tunnistaja on meremees ja tal polnud aega dokumente

edastada. Oma isikut tõendava dokumendi andis ta Li kätte, et teda registreeritaks

eksamile. Pärast seda läks reisile ja pole Li rohkem näinud. Ta arvas, et pidi ise

eksamitele minema, kuid ei teadnud, millel need on, L ei öelnud talle. LJUBOV

GENRIHSON vastas telefonile alati Mna. Pidi aitama teda Eesti passi saamisel, teenus

oli tasuline, oleks pidanud maksma, kui passi kätte saab. Tema ei ole eesti keele ja PS

tundmise eksamit sooritanud, ei tea, kes need tema eest sooritas. On käinud esitamas

EV kodakondsuse taotlust koos M xxxx, seal, kus on politsei. Blankett oli enne täidetud,

ta läks sinna üksi. Ei mäleta, võib-olla keegi ütles, millise ametniku juurde minna. PPA-

s käis pärast reisi, 2012 või 2011. Kodakondsust ei saanud, kuna eksamid annulleeriti,

ta jättis selle asja ripakile. Ta ei tea, miks LJUBOV GENRIHSONi käes oli tema Eesti

kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise ja menetlusse võtmise tõend.

• 26.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, I K juhiloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud I K ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 159-164);

• 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud käsikirjalist teksti 16.02.2014 eesti keele B1-taseme eksamitööle I Ki nimelt

koodiga xxxx ei ole kirjutanud I K, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U,

A M ega J O (VII kd tl 185-192);

• I K suhtes 24.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 248);

• I K 16.02.2014.a eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 249);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis on tehtud 16.02.2014 I K nimelt

(XXXIII kd tl 250);

• I K nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 16.02.2014 tulemusele 98, 17.03.2014 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 257-258).

27.09.2014 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik M Z eest B2 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks M. Z Eesti Vabariigi isikutunnistust nr xxxx, eesmärgiga sooritada M. Z eest

keeleeksam, et M. Z vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil M. Z allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 14.07.2017.a istungil üle kuulatud M Z ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi M nime all alates 2014.a juulist. Tunnistaja tahtis sooritada

B2 taseme eesti keele eksami. Tal oli seda vaja töötamiseks lasteaias. Sai Mga kokku,

kohtusid autos tunnistaja maja juures. Keeleeksami sooritamine oli tasuline, algul sai

tunnistaja aru, et 500€, kuid kui pärast kõik oli paika pandud, siis juba 1000€. Selle

summa maksis tunnistaja ära. Andis eksami sooritamiseks oma ID-kaardi. Peale M teisi

inimesi ei kohanud. Eksam sooritati tema eest ära, kodakondsuse teemaga seoses pole

Mga kohtunud. Selle tegi ise ära.

• 17.06.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, M Z isikutunnistuse

koopiaga, millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud M Z ning temalt

on võetud käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 373-

378);

• M Z suhtes 30.06.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXV kd tl 30);

• M Z nimelt sooritatud eesti keele B2-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 27.09.2014 tulemusele 90, 23.10.2014 väljastati

sellekohane tunnistus (XXXV kd tl 31).

08.02.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik V Gi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks V. Gi juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada V. Gi eest keeleeksam, et V. G

vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil V. Gi allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 10.07.2017.a istungil üle kuulatud V Gi ütlustega selles, et LJUBOV

GENRIHSON aitas tal saada kodakondsust. Eksamite sooritamisest tunnistaja

kohtuistungil ei mäletanud midagi, kuid pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste

avaldamist möönis, et võis tõepoolest olla nii, et tema ei teadnud kindlalt, kas keegi

läheb tema eest eksamit sooritama, teadis vaid seda, et tema eksamit sooritama ei pea.

Võis anda LJUBOV GENRIHSONile oma dokumendid, mis dokumendi täpselt, ei tea.

Eesti keele eksamil ise ei käinud, PS tundmise eksami sooritas ise. LJUBOV

GENRIHSON pakkus tunnistajale ka võimalust kellegi teise eest minna Põhiseaduse

eksamit tegema, millest tunnistaja loobus. LJUBOV GENRIHSONile midagi maksnud

ei ole.

• 09.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, V G juhilubade koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud V G ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove; (VIII kd tl 61-65);

• 07.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 08.02.2015 eesti keele B1-taseme eksamitööd V G’i nimelt koodiga xxxx ei ole

kirjutanud V G, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII

kd tl 193-200);

• V G suhtes 25.08.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIII kd tl 104);

• V G 08.02.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIII kd tl 121);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud 08.02.2015 V G nimelt

(XXXIII kd tl 105);

• V G nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 08.02.2015 tulemusele 90, 06.03.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIII kd tl 114).

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik A Ai eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks A. Ai juhiluba nr XXXX, eesmärgiga sooritada A. Ai eest keeleeksam, et tegelik

isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil A. Ai allkirja.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud järgmiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega ja nimelt:

• Tunnistajana 06.01.2020 .a istungil üle kuulatud A Ai ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, on temaga suhelnud. Tunnistajal oli hall pass ja kuna ta töötas

xxxx ehitusel, siis pidi iga aasta tegema tööluba xxxx töötamiseks. Üks kolleeg ehitusel

andis talle M telefoninumbri, et sellelt saab abi dokumentide saamisel. Helistas, nad

said kokku. M ütles, et võib aidata Eesti passi saamisel. Aitamine tähendas, et tunnistaja

poolt pidi tulema raha Mle ja M poolt ülejäänud asjad. Tunnistaja pidi andma oma ID

kaardi, paberi, kuhu olid kirjutatud vanemate andmed ja elukohad ning keegi pidi

minema tema eest eksami. Eesti keele eksamil ta ei käinud, PS eksami tegi ise. Esimesel

korral maksis Mle 500€, teine kord 1000€. See raha pidi olema eksamite sooritamise

eest. Kokku said nad xxxx. Teadis isikut M nime all, kuid kui uurija näitas talle

LJUBOV GENRIHSONi fotot, siis see isik oligi seesama M. Peale ID kaardi andis M

kätte ka oma tööraamatu, tõendi 17.12.2011 sooritatud PS eksam kohta, välismaalase

passi juhiloa, elamisloa koopiad ja samuti sünnitunnistuse ja abielutunnistuse, keskkooli

lõputunnistuse koopiad, kuna M ütles, milliseid dokumente on vaja kokku panna ja

tunnistaja andis need üle. L Za helistas ja ütles talle, et osa rahast jäi üle andmata, et

oleks vaja veel 500€ juurde maksta, kuid ta ei maksnud.

• 23.03.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, millistest nähtub, et

menetlusele allutatud isikuks on olnud A A ning temalt on võetud käekirjaekspertiisiks

vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 6-9);

• 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxx tuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 17.05.2015.a eesti keele B1-taseme eksamitööd A A’i nimelt koodiga xxxx

väga tõenäoliselt ei ole kirjutanud A A. Eksamitööd ei ole kirjutanud A K, V K, A S, V

K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O (VII kd tl 131-138);

• A A suhtes 16.05.2016.a koosatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXII kd tl 199);

• A A 17.05.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXI kdI tl 204);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud A A nimelt (XXXII kd tl 205);

• A A nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõtetega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 17.05.2015 tulemusele 88, sellekohane tunnistus

väljastati 15.06.2015 (XXXII kd tl 206).

17.05.2015 kella 10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx sooritas kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata isik R Pi eest B1 eesti keele tasemeeksami, kasutades isikusamasuse

tuvastamiseks R. Pi juhiluba nr xxxx, eesmärgiga sooritada R. Pi eest keeleeksam, et tegelik

isik vabaneks kohustusest eksamit sooritada ja võltsides eksamil R. Pi allkirja. R. Pi juhiluba

nr xxxx võeti läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONilt ära.

Kohtu hinnangul märgitud episood on tõendamist leidnud:

• Tunnistajana 23.08.2017 .a istungil üle kuulatud R Pi ütlustega selles, et tunneb

LJUBOV GENRIHSONi, kuid on näinud teda vaid ühel korral. Teadis teda M nime alt.

Tuttavad xxxx ütlesid, et tema kaudu saab passi, tunnistajal oli vaja alalist elamisluba.

Kohtus Mga üks kord, andis talle üle oma juhiloa. M oli koos sõbrannaga, kes ütles

tunnistajale, et jäta igaks juhuks oma juhiload nende kätte. Tunnistajal oli vaja eesti

keele eksamit selleks, et saada alalist elamisluba. M ütles, et teenus on tasuline, alalise

elamisloa saamine pidi maksma 5000€. Dokumendid andis ta üle augustis, siis sõitsid

nad mehega Eestist ära, kui 4-5 kuu pärast tagasi tulid, siis said teada, et M on juba

uurimise all. Andsid LJUBOV GENRIHSONile 1000€. Kui ta käis politseis, siis öeldi

talle, et tema eest on eesti keele eksam sooritatud, ta sisenes ID kaardi abil ja nägi

kinnitust, et eksam on sooritatud, punktid olid väga kõrged. Kohtuliku uurimise käigus

väidab, et kohtus vaid ühel korral, kuid pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist

vastuolude tõttu kinnitab, et käis ka xxxx teeninduses koos Li ja tema sõbrannaga. Et

tunnistaja läks sisse, siis tuli tema sõbranna ja nad koos Liga suhtlesid teenindajaga,

tunnistaja istus kõrval, kuulis, kuid ei mäleta, mida räägiti. Vastuseks LJUBOV

GENRIHSONi küsimusele selgitas tunnistaja, et mitte tema ise ei andnud LJUBOV

GENRIHSONile 1000€, vaid tema abikaasa.

• 30.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et läbiotsimisel leiti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõidukist Xxxx reg nr. xxxx R Pi juhiluba nr xxxx (VI

kd tl 39);

• 16.05.2016.a.

kohtueelses

menetluses

koostatud

ekspertiisimaterjali

võtmise

protokolliga, protokolli juures olevate käekirja proovidega, R P elamisloa koopiaga,

millistest nähtub, et menetlusele allutatud isikuks on olnud R P ning temalt on võetud

käekirjaekspertiisiks vajalikke käekirja eksperimentaalproove (VIII kd tl 250-255);

• 11.07.2016 ekspertiisiakt nr xxxxtuvastatuga ja ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks

esitatud 17.05.2015.a eesti keele B1-taseme eksamitööd R P’i nimelt koodiga xxxx ei

ole kirjutanud R P, A K, V K, A S, V K, I S, M T, T R, S Z, O T, R U, A M ega J O

(VII kd tl 201-208);

• R Pi suhtes 16.05.2016.a koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata

määrusega (XXXIV kd tl 120);

• R P 17.05.2015 eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokolliga

(XXXIV kd tl 121);

• Koopiaga eesti keele B1-taseme eksamitööst, mis tehtud R Pi nimelt (XXXIV kd tl 122);

• R Pi nimelt sooritatud eesti keele B1-taseme eksami tulemuste väljavõttega, millisest

nähtub, et eksam on sooritatud 17.05.2015.a tulemusele 95, 15.06.2015.a väljastati

sellekohane tunnistus (XXXIV kd tl 123).

Kuna kohus arutas kriminaalasja lõpuni ilma süüdistatava LJUBOV GENRIHSONi osavõtuta,

siis avaldas kohus prokuratuuri taotlusel LJUBOV GENRIHSONi poolt kohtueelsel uurimisel

kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused. Selles süüdistuses, mis on seotud teiste isikute

eest eksamite tegemisega, on LJUBOV GENRIHSON end kohtueelsel uurimisel süüdi

tunnistanud.

17.11.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et A

A kunagi tuli tema juurde ja palus tal eesti keele eksamiga aidata. A eesti keele eksami sooritas

arvatavasti S Z. A ja S Š ei maksnud talle midagi, maksid O Tle, samas möönab, et ilma temata

ei oleks kumbki neist O Tle raha kandnud. Tema korraldas nii A kui ka Š eest eesti keele eksami

andmise. A. A andis talle oma dokumendi, ta läks salongi xxxx vastas ja küsis L (B), kas tema

mees (A S) ei tahaks minna eksamit tegema. Mõnele inimesele, kes eksamit tegi, võis anda

100€, mõnele 150€ eksami tegemise eest. Kes talle võlgu olid, neile pakkus, et kustutab võla.

Pakkus keeleeksami tegemise võimalust teiste isikute eest erinevates kohtades ja isikutele nt

kasiinos või mujal. Isikud soovisid ise keeleeksamit tegema minna, et raha saada, tema ei

sundinud kedagi (XXXVI kd tl 58-59).

09.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et ta ei

saanud aru, et teeb midagi ebaseaduslikku, ta tahtis inimesi aidata, inimesed palusid ja tema

lihtsalt aitas. Need, kes eksamil käisid, olid õnnelikud, et said raha eest eksameid teha.

17.05.2015.a episoodiga seoses teab, et I S tegi eksami Ž Na eest, kuna nad on välimuselt

sarnased. I S teeb eksameid vähemalt kaks aastat, tahab kogu aeg minna. M T läks eksamit

tegema K eest viimase juhiloaga. M T maksis ta 500€, kuigi K talle ei maksnud (XXXVI kd tl

25).

13.09.2015 eksami kohta andis LJUBOV GENRIHSON sama ülekuulamise käigus ütlusi

selles, et kui eksamitulemused olid teada, siis helistas ta sellele armeenlannale, kelle eest A (M)

käis eksamit sooritamas. Palusid kontrollida tulemust, armeenlanna nimi oli kas A või A

(tegelikult A A) ja tema mehe nimi R. Nad said nende inimestega kokku xxxx rannas. Tema

sõidukis andis R talle 3000€, seepärast nii palju, et muidu ta mustadega ei tegele. Pärast seda

läks ta kõikidele eksami tegijatele raha jagama – kasiinosse Sle (M) viis ta 500€, M T andis

osade kaupa 200€, siis 100€ ja lõpuks viisid töö juurde veel 200€. A K, hüüdnimega B, on neil

staažikas eksamisooritaja, teda polnud vaja kontrollida, kas eksam on hästi sooritatud. A tahtis

palju raha saada. Tema (LJUBOV GENRIHSON) otsis rohkem usaldusväärseid inimesi

eksameid tegema, kes ei oleks joodikud või narkomaanid, sest inimene ei saa ju anda dokumenti

sellise inimese kätte, kes ei ole usaldusväärne. A palus ammu, et saaks eksameid teha, aga sai

ainult ühel korral, sest tüdrukutel pole eksameid vaja teha, enamasti õpetajatel, kes on juba

vanemad. Nende eest käisid eksameid tegemas I S ja O T. P (V K) käis eksamit tegemas

taksojuhi Š eest. 29.08.2015.a ja 13.09.2015 episoodidega seoses selgitas LJUBOV

GENRIHSON, et V K ei tahtnud minna eksamit tegema, sest ta on väga aus ja seaduskuulekas,

kõrgharidusega korralik poiss. K, isa ja poeg, olid aga talle võlgu. Nad tegid eksami ära, pärast

seda tahtis LJUBOV GENRIHSON neile raha anda, nad keeldusid. A sai eksami sooritamise

eest tema käest 100€ ja Rilt saadud rahast veel 100€. A Si osas on LJUBOV GENRIHSON

andnud ütlusi selles, et nad (A S ja tema naine J B) on talle võlgu juba 25 aastat, A S oli nõus

hakkama eksameid tegema. S tegi eksami V Vi eest, kes oli maksnud LJUBOV

GENRIHSONile ainsal korral, kui nad kohtusid 2000€, pannes raha tema auto kindalaekasse.

Verhogljad jäi meelde seepärast, et LJUBOV GENRIHSON veenis teda, et ta teeks ise oma PS

tundmise eksami, kuid siis helistas eelmisel päeval, et ei saa tulla ja LJUBOV GENRIHSON

pidi poole ööni otsima inimest, kes tema eest eksamit teeks. V K on ainult mõnel korral käinud

eksamit tegemas, sest tema välimuse tõttu on teda keeruline kasutada. M (Š) on tal kahel korral

juukseid värvinud. D K eest käis eksamit tegemas S Z, kes tegi üldse väga palju eksameid, iga

eksami eest andis LJUBOV GENRIHSON talle 100€, sest muidu ei oleks ta eksamitele läinud.

26.09.2015 käis O T eksamit sooritamas ühe õpetaja eest (N F), teise õpetaja (S V) eest sooritas

B2 kategooria eksami I S (XXXVI kd tl 26-28).

Samas protokollis väidab LJUBOV GENRIHSON, et O T leidis need õpetajatest kliendid, nad

andsid dokumendid otse Ole ja ka maksid talle ning O tutvustas üht õpetajat baaris, öeldes, et

kohe tuleb üks õpetaja, kes on ka massöör. Need LJUBOV GENRIHSONi ütlused ei haaku

teiste kogutud tõenditega, eelkõige jälitustoimingu protokollis 14.01.2016 fikseeritud

vestlusega sõiduautos LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015 (XII kd tl 145-159),

kus LJUBOV GENRIHSON lepib S Vga kokku eksami sooritamises tema eest, küsib tasuks

1500€ ja juhendab S Vt, kuidas edaspidises suhtluses konspireerida, et kuidas LJUBOV

GENRIHSONile paremini meelde jääks, kes S V on: „Kes sa mul oled. Aga ma isegi ei tea,

ütle, et masseerija juurest, jah?“ (XII kd tl 152). Alles pärast seda, kui LJUBOV GENRIHSON

on oma sõidukis S Vle väga pikalt selgitanud, kuidas eksamite sooritamine toimub, liitub

nendega O T (XII kd tl 157). Seega on LJUBOV GENRIHSONi ütlused osas, milles ta väidab,

et O T tegeles ainuisikuliselt õpetajatest klientide N F ja S V eksamite korraldamisega alates

klientide leidmisest neilt raha võtmise ja eksamite korraldamisega, ei ole tõesed, ei haaku teiste

tõenditega ja kohus jätab need selles osas tõendikogumist välja.

09.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et

eksameid käis andmas ka L T tütar hüüdnimega B, kes töötas xxxx. Käis eksameid tegemas vist

kolm korda, kindlasti O K eest (XXXVI kd tl 29; O K eest käis eksameid andmas J O).

10.12.2015.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et S Z maksis ta eksami eest

100€ (XXXVI kd tl 12), I Sle ei maksnud aga midagi (XXXVI kd tl 13).

Alates 1.maist 2015.a kuni kuritegeliku ühenduse liikmete kinnipidamiseni 2015.a oktoobris

koguti isikute suhtes tõendeid ka jälitustoimingutega. Üheaegselt teostati nii isikute varjatud

jälgimist, nende kasutuses olevate sidevahendite kaudu peetavate vestluste pealtkuulamist, kui

ka pealtkuulamist isikute asukohas. Jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtub, et isikud

toimetasid oma ebaseadusliku tegevusega seoses „klientide“ eest eksamite sooritamisega

igapäevaselt, suheldes telefoni teel, kohtudes erinevates kohtades xxxx või sageli ka LJUBOV

GENRIHSONi autos. Tänu jälitustoimingutega kogutud tõenditele on selles kriminaalasjas

täpselt tuvastatud, kuidas toimus LJUBOV GENRIHSONi poolt eksamite korraldamise skeem.

Samas nähtub jälitustoimingutega kogutud tõenditest väga selgelt, kui keeruline ja kompleksne

oli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxx logistika seoses eksamite korraldamisega, kui

palju inimesi selle skeemi jaoks töötas ning kui palju sellises viisil teeniti kuritegelikku tulu.

Eksamite tavapärane hind on 2500€ ühe eksami eest (vt LJUBOV GENRIHSONi kõne

20.08.2015.a A Piga XX kd tl 141), kuid võib sõltuda ka sellest, kuidas LJUBOV GENRIHSON

konkreetsesse inimesse suhtub (vt näiteks LJUBOV GENRIHSONi kõne 18.08.2015 V Kga,

kellele öeldi, et põhiseaduse eksam on 1000€ miinimum), mõnel juhul lausa tasuta (vt S K

ütlused: „nende käest, kes tundsid D Gi, ta raha ei võta“ või siis tunnistaja A Si ütlused selles,

et L tahtis teha tema abikaasale eksameid „kingituseks“). Alates septembrist 2015.a eesti keele

eksami hind tõusis 3000€ peale, see nähtub näiteks LJUBOV GENRIHSONi kõnest A I, et

ainult keele eksami eest küsitakse nüüd 3000€. Sama summa teatab LJUBOV GENRIHSON

ka oma 18.08.2015.a kõnes V K, öeldes: „Sa võta arvesse, et keel maksab kolm tuhat.“ Eesti

keele eksami hinna tõusust 2000-2500€ kolme tuhande euroni räägib ka tunnistajana üle

kuulatud A A.

LJUBOV GENRIHSONi tegevust eksamite korraldamisel ja eksamitele minejate värbamisel

näitab väga ilmekalt see, kuidas ta sisuliselt viimasel tunnil, päev enne 29.08.2015.a toimuma

pidanud PS ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit otsib uut inimest, kes V V eest PS

tundmise eksamile läheks. Sündmuste jada saab alguse LJUBOV GENRIHSONi kõnest

28.08.2015.a V Gile (XX kd tl194-195), millest nähtub, et homme, s.o 29.08.2015 LJUBOV

GENRIHSONi sõnade kohaselt lähevad „mul poisid homme xxxxx, eksamile … ja praegu üks

helistab kiiresti, et kutsuti xxxx… Aga sina oled temaga sarnane. Võib-olla käid, teed xxxx ära?

Seal arveldame.“ V G kahtleb, et ta ei mäleta enam, mispeale LJUBOV GENRIHSON ütleb

muuhulgas „ …aga nii vot, igaks juhuks, mõtlen, proovi. Proovida võib alati. Ütlen alati, et

jumal armastab mind. Noh, mõtlen, et meenus et V on sarnane.“ Lepivad kokku, et kohtuvad

samal päeval hiljem, siis V G annab vastuse, kas tal on aega minna ja LJUBOV GENRIHSON

ütleb, et ta peab kasvõi vaatama, võrdlema, dokumenti näitama või midagi ning et ta on poole

viie ajal xxxx tanklas, kust võtab peale ühe poisi, kelle viib salongi xxxx värvimisele, lõikusele.

Poole kuue ajal on ta juba salongis. Samal päeval teeb LJUBOV GENRIHSON kõne ka S Mile,

et oleks homme kell 10.00 kiiresti vaja minna konstitutsiooni eksamile, et „vot mul kiiresti vaja.

Tellimus tuli.“ M vastab, et ta ei saa, ta on tööga hõivatud, kuid et ta võib põhimõtteliselt

inimese leida (XX kd tl 196-197). LJUBOV GENRIHSONi järgmisest telefonikõnest M Tiga

selgub, et noormehe, kelle ta peab poole viie ajal peale võtma ja salongi juukseid värvima viima,

on A K, hüüdnimega B. Hiljem samal päeval helistab LJUBOV GENRIHSONile tagasi S M,

kes on leidnud inimese, kes võiks eksamile minna 29.08.2015, kuid nad tahavad LJUBOV

GENRIHSONiga kohtuda, selleks lepitakse kokku kohtumine salongis xxxx (XX kd tl 198-

199).

Eksamite korraldamist, inimeste värbamist, nende välimuse muutmist, eksamile saatmist jms

nimetab LJUBOV GENRIHSON oma tööks. See tuleb välja 28.08.2015.a kella 17.49 alanud

telefonikõnest LJUBOV GENRIHSONi ja D Ti vahel. Viimane helistab, sest tema isikut

tõendav dokument on seoses järgmisel päeval toimuva eksamiga LJUBOV GENRIHSONi käes

ning tal on seda pärast eksamit kiiresti tagasi vaja, sest peab ära sõitma. LJUBOV

GENRIHSON palub T helistada uuesti kas õhtul hiljem või järgmisel päeval, öeldes: „Sa mulle

täna täiesti.. Me istume siin kümne inimesega, arutame. Aga sina ronid, vot, valele joonele…

ei ole vaja töö ajal, praegu on töö aeg, meil on töö. Tööatmosfäär, hulk inimesi.“ (XX kd tl

201). Tegelikkuses viibis LJUBOV GENRIHSON sel ajal ilusalongis xxxx, kus olid kogunenud

xxxx liikmed, kes arutasid järgmisel päeval toimuva eksamiga seotud küsimusi ning kus

juuksur valmistas A Ki välimust ette.

Varjatud jälgimisega on fikseeritud LJUBOV GENRIHSONi ja temaga kuritegelikult seotud

isikute tegevus 29.08.2015.a ajavahemikul kella 09.10-12.15 xxxx asuva xxxx baari ees ja

Xxxx hoones. Nimetatud kuupäeval kell 10.00 toimus xxxx, Xxxx asuvas Xxxx Eesti Vabariigi

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam, mille süüdistuse kohaselt sooritas M T

A Ki eest, A S V Vi ning V K D Ti eest. Kell 09.10 on LJUBOV GENRIHSONi sõiduk xxxx

pargitud nimetatud asukohas, hetk hiljem saabus kohale M T, kes istus samuti sellesse

sõidukisse. Kell 09.14 väljus xxxx tagaistmelt tundmatu meesterahvas (V), kes jäi sõiduki taha

seisma ning LJUBOV GENRIHSON väljus juhikohalt ja istus tagaistmele M Ti kõrvale. xxxx

juhi kõrval istus I S. Kell 09.26 ajal jõudis oma autoga kohale V K. Kell 09.49 jõudis kohale A

S. Veel saabusid kohale M T ja S R. LJUBOV GENRIHSON andis neile kokkumurtud

paberilehe ja Tle veel pangakaardile sarnaneva eseme, misjärel M T ja S R läksid üle tee xxxx

poole ja sisenesid koolimajja, kus läksid esimesel korrusel klasside nr xxxx ja xxxx uste juurde,

mis olid suletud. Klassi uste kõrval olid eksaminandide nimekirjad. Kell 09.45 sisenes

koolimajja I S, kes jäi samade klasside juurde ootama. Kell 09.49 sisenes koolimajja T, enne

eksami algust seisid V ja K klasside xxxx ja xxxx uste juures, kontrollisid nimekirjadest nimesid

ja jäid ootama.

Kell 09.50 hakati eksaminande laskma klassiruumidesse, V, R, T sisenesid klassi xxxx, K

sisenes klassi xxxx. Kuhu sisenesid T jA S, seda ei fikseeritud. S aga läks seejärel LJUBOV

GENRIHSONi juurde xxxx. Kell 10.21 väljus koolimajast K, 10.24 V, 10.38 S, 10.39 R, 10.41

T. Kõik isikud vestlesid LJUBOV GENRIHSONiga, fikseeriti, kuidas R andis G midagi ning

sõitis seejärel minema, samuti on fikseeritud, kuidas G andis midagi T, kes seejärel samuti ära

sõitis. Sel päeval käisid eksameid andmas ka K D ja J Ga (XXII kd tl 56-59).

Veel nähtub jälitustoimingutega kogutud tõenditest xxxx liikmete ja nendega kuritegelikult

seotud isikute analoogne toimetamine enne 13.09.2015.a eesti keele taseme eksamit. Varjatud

jälgimisega on fikseeritud LJUBOV GENRIHSONi ja V Si kohtumine xxxx maja päev enne

eksamit, 12.09.2015 kell 10.02 ning see, et Ž Na andis kell 10.16 V Sile üle paberid ja juhiloa

suuruse eseme (XXII kd tl 60). Samas jälitustoimingu protokollis on fikseeritud samal

kuupäeval xxxx asuvas ilusalongis xxxx toimunu. Kella kümne paiku hommikul olid

ilusalongis J B, M S, Ž Na ja LJUBOV GENRIHSON, kes suhtlesid omavahel. Kell 10.15

sisenes ilusalongi S M, misjärel LJUBOV GENRIHSON võttis kätte juhiloa sarnase eseme ja

näitas seda J B ja osutas S Mile. Kell 11.10 fikseeriti, et ilusalongis viibivad A K ja V K, kellele

M Š tegi juuksehooldust (XXII kd tl 60-61). Tõendatud on, et järgmisel päeval, so 13.09.2015.a

läks V K sooritama eesti keele tasemeeksamit V Si eest, S M A T eest ja A K V Ai eest. Lisaks

neile sooritasid 13.09.2015 keeleeksamit LJUBOV GENRIHSONi korraldusel veel S Z, A S, J

O, M T, V K ja A M, seega kokku üheksa inimest.

13.09.2015 eksamipäeval toimunu on fikseeritud 06.05.2015.a jälitustoimingu protokollis,

teostati LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimist. Jälitustoimingut on alustatud kell 9.26 ajal

xxxx asuva xxxx baari ees, kus viibis LJUBOV GENRIHSON. Fikseeritud on teiste xxxx

liikmete ja nendega kuritegelikult seotud isikute saabumine kohtumispaika, nende omavaheline

suhtlus enne eksamit, kella 09.34 paiku on näha, kuidas LJUBOV GENRIHSON võrdleb enda

käes oleva juhiloa pilti A Siga. Edasi jälgitakse eksamit sooritavate isikute liikumist Xxxx

koolimajja ja nende tegevust seal. Lisaks neile sisenevad koolimajja ka O T ja I S, kes eksameid

ei soorita. Neist esimene väljub majast kell 09.50, kuid I S väljub koolimajast peale eksamite

algust, kell 10.00 (XXII kd tl 61-62). Kell 10.33 sõidutas A R oma autoga xxxx LJUBOV

GENRIHSONi, O T ja I S xxxx territooriumilt minema, LJUBOV GENRIHSON ja O T

väljuvad sõidukist xxxx maja ees, kus LJUBOV GENRIHSON käib korteris ja seejärel istuvad

koos O Tga LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevasse sõidukisse xxxx ja sõidavad minema.

Varjatud jälgimise käigus on fikseeritud ka fakt, et LJUBOV GENRIHSON võtab kella 11.13-

11.19 ajal xxxx asuvast Swedpanga pangaautomaadist välja sularaha, fikseeriti, et

pangaautomaadi juurest ära tulles hoidis LJUBOV GENRIHSON käes mitut 50-eurost

rahatähte. Pärast seda sõideti tagasi xxxx baari juurde, kuhu jõuti kell 11.32. Edasi on

jälitustoiminguga fikseeritud eksamile läinud inimeste naasmine Xxxx koolimajast, nende

suhtlus LJUBOV GENRIHSONiga, kell 13.00 ajal on fikseeritud, kuidas LJUBOV

GENRIHSON annab M Tile 50-eurose rahatähe, pärast mida O T ja M T lahkuvad (XXII kd tl

63-64).

Swedbank AS 22.10.2015.a vastusest päringule nähtub, et 13.09.2015.a ajavahemikul kella

11.13-11.19 paiku kasutati sularahaautomaadis HAN00051 D D Gi pangakaarti, millega

vaadati esmalt kontojääki, püüti välja võtta sularaha 500 eurot (limiit ületatud), võeti sularaha

300 eurot, püüti välja võtta sularaha 300 eurot (limiit ületatud) ja vaadati konto väljavõtet (III

kd tl 194).

26.09.2015 eksamipäeval toimunu on fikseeritud 06.05.2015.a jälitustoimingu protokollis,

teostati LJUBOV GENRIHSONi varjatud jälgimist. Jälitustoimingut on alustatud kell 08.54

ajal mil LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olevat sõidukit xxxx märgati xxxx jaama lähedal.

Kell 09.14 parkis nimetatud sõiduk xxxx asuva xxxx baari juures, sõidukis viibisid LJUBOV

GENRIHSON, O T ja I S. Kohale saabusid ka S Z, J B ja A S Fikseeritud on kuidas J B kella

09.33 ajal sätib S Zi juukseid želeega soengusse, samal ajal hoiab LJUBOV GENRIHSON J B

ees avatud passi formaadis dokumenti. Kell 09.35 ajal ulatas LJUBOV GENRIHSON selle

sama dokumendi S Zile, kes pani selle tagataskusse. Samuti on fikseeritud, kuidas LJUBOV

GENRIHSON hoiab käes ID-kaardi suurust dokumenti ja võrdleb seda A Siga, annab

dokumendi seejärel S kätte. Hiljem sisenevad eksamit sooritama minevad I S, O T, A S ja S Z

Xxxx koolimajja (XXII kd tl 65-66).

Kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud see, et LJUBOV

GENRIHSONi organiseeris SA xxxx poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite ja Eesti

Vabariigi Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite sooritamist teise isiku

poolt. LJUBOV GENRIHSON organiseeris isikute tähtsa isikliku dokumendi üleandmist, kas

isiklikult või kellegi vahendusel neile isikutele, kes olid nõus teise isiku eest eksamit sooritama.

LJUBOV GENRIHSON kallutas eksami tegijaid teiste isikute eest eksameid sooritama, tähtsat

isiklikku dokumenti kuritarvitama ja eksamil allkirju võltsima, tasudes eksami tegijatele

kuritegelikul teel erinevatelt isikutelt saadud varalistest vahenditest või muu vastuteene

osutamisega. Sellisteks isikuteks, kes teiste eest eksameid sooritasid olid süüdistuse kohaselt I

S, O T, S Z, A K, A S, M T, J O, V K, V K, T Rn, R U, A M, S M ja ka teised, kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata isikud. Eksamite sooritamine teiste isikute eest, teisele isikule

kuuluva tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja dokumentide (eksamitööde) ja teiste isikute

allkirjade võltsimine nende poolt on eelpool refereeritud tõenditega tõendamist leidnud.

LJUBOV GENRIHSONi süüdistatakse kuriteost osavõtus, täpsemalt kuriteole kihutamises

KarS § 22 lg 2 mõttes. LJUBOV GENRIHSONi tegevuses seoses eksamite andmise

korraldamise ja isikute kallutamisega kuritegusid toime panema on läbivalt tuvastatav

ühetaoline käitumisviis. Otsitakse ja leitakse kliente, kes sooviksid sooritada eesti keele

tasemeeksamit või Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksamit, kuid ei ole ise, kas siis

vähese keeleoskuse tõttu või muudel põhjustel, võimelised eksamit sooritama, kuid on valmis

eksamite sooritamise eest tasu maksma. Kliendid jõuavad LJUBOV GENRIHSONini, kas

tuttavate kaudu, läbi kuritegeliku ühenduse liikmete kontaktide, samuti värbavad juba teenust

kasutanud inimesed uusi kliente jne. Klient kohtub LJUBOV GENRIHSONiga, keda enamus

temaga suhelnud inimesed teavad Mna. Lepitakse kokku millist teenust klient vajab (nt kas

ainult eesti keele kategooria eksam, elamisluba või kogu pakett EV kodakondsuse saamiseks),

lepitakse kokku hind, enamasti tasumisega pärast seda, kui soovitud tulemus on käes. Eksami

tegemiseks tuli LJUBOV GENRIHSONi kätte anda isikut tõendav dokument, võimalusel

erinevad dokumendid, sest pildid on erinevad ja et oleks parem valida sarnast isikut. Eksamite

tegemisel teiste isikute eest kasutas LJUBOV GENRIHSON oma kuritegeliku ühenduse

liikmeid, kellest mitmed käisid eksameid andmas korduvalt, S Z lausa neljateistkümnel korral.

Samuti leidis ta isikuid oma tutvusringkonnast, kellele tegi ettepaneku sooritada eksameid teiste

isikute eest. Motiivid, miks inimesed nõustusid minema teiste isikute eest eksameid andma, olid

erinevad, näiteks S Z oli LJUBOV GENRIHSONile suure summa võlgu, pidi seepärast tema

heaks töötama, Isikute välimust, kes teiste eest eksamile läksid, seati vastavalt

dokumendifotole, selleks kasutas LJUBOV GENRIHSON Xxxxi teenuseid. Eksamipäeval

koguneti kooli lähedal xxxxx tänaval, enne eksami algust andis LJUBOV GENRIHSON

eksamile minejatele kätte selle isiku isikut tõendava dokumendi, kelle eest konkreetne inimene

eksamit sooritama läks, xxxx liige I S käis vähemalt kahel varjatud jälgimisega fikseeritud

korral koolimajas sees ilmselt veendumaks, et isikud ikka eksamiruumi siseneksid ja pärast

eksami sooritamist tulid inimesed taas LJUBOV GENRIHSONi juurde, kes ootas neid

kokkulepitud kohas ja kelle kätte tuli kohe tagastada teise isiku isikut tõendav dokument.

LJUBOV GENRIHSON maksis eksamil käinud inimestele tasu. Nii näiteks on O T oma

ütlustes kinnitanud, et tema sai iga eksami tegemise eest 50€, LJUBOV GENRIHSON ise

otsustas, kui palju ta kellelegi maksis. S Z oma ütlustes kinnitas, et eksamite sooritamise eest

sai ta mõnikord 100€, üks kord ka 200€ jne. Raha maksmist eksamil käinud isikutele ja selle

võimalikku suurust kinnitab ka eelpool viidatud Swedpanga tõend, kust nähtus, et eksamipäeval

13.09.2015.a tahtis LJUBOV GENRIHSON oma tütre kontolt välja võtta 500€, kuid ei saanud,

kuna see summa ületas limiiti. Sel päeval käis tema korraldusel eksameid tegemas kokku

üheksa inimest.

Kuigi jälitustoimingutega koguti tõendeid vaid kuue kuu jooksul enne xxxx liikmete

kinnipidamist, on kohtul piisav alus arvata, et sama skeemi järgi toimus eksamite tegemine ka

enne 1.05.2015.a, seda on tegelikult möönnud pealtkuulatud kõnedes ja vestlustes ka LJUBOV

GENRIHSON ise (vt nt vestlus sõiduautos LJUBOV GENRIHSONi ja S V vahel 30.06.2015

(XII kd tl 145-159), kus LJUBOV GENRIHSON ütles S Vle: „Jah B2, B1, mul käivad palju

aastaid ühed ja samad 5 inimest. Nemad juba kõik sooritavad 100 palli peale…. Ma üritan

muidugi seal üks-ühele sobitada—soengud, salong“).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et LJUBOV GENRIHSON kallutas I St, O Tt, S Zi, A Kit, A

Si, M Ti, J Ot, V Kit, V Kit, T Rni, R Uit, A Mt, S Mit ja teisi, kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata isikud toime panema õigusvastaseid tegusid –dokumendi võltsimist ja teisele

isikule kuuluva tähtsa isikliku dokumendi kasutamist, tekitades neis tahtluse kuritegu toime

panna. Ilma LJUBOV GENRIHSONi panuseta ei oleks need isikud kuritegusid toime pannud.

Kohtu hinnangul tegutses LJUBOV GENRIHSON isikuid kuriteo toimepanemisele kallutades

kavatsetult, kuna tema tegevuse eesmärk oli, et tema „kliendi“ eest, kes maksis või pidi

tulevikus maksma talle raha selle eest, et saada vajalik dokument (kas eksamitunnistus EV pass

vm) saaksid eksamid sooritatud. Kuna ta ei saanud seda (eksameid teise isiku eest) teha ise, siis

pidi ta värbama inimesed, kes seda teevad ning kes on nõus sellega, et teise isiku eest eksameid

tehes peavad nad toime panema kuriteo. Olles need inimesed värvanud, tegi ta kõik endast

oleneva, et nende poolt toime pandav kuritegu saaks lõpule viidud, eksam sooritatud, selleks

kasutas ta professionaalide abi inimeste välimuse korrigeerimisel, dokumendifotoga

sarnasemaks muutmisel, eksamipäeval andis neile kätte teiste isikute dokumendid ning hiljem

korjas need taas enda kätte ning maksis kuriteo toime pannud isikutele selle eest tasu.

Sellise tegevusega pani LJUBOV GENRIHSON toime KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest.

Samuti pani LJUBOV GENRIHSON eelkirjeldatud tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimisele kallutamise.

IV KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu - kuritegeliku ühenduse loomine,

juhtimine ja sinna liikmete värbamine ja LJUBOV GENRIHSONi tegevuse lõplik

kvalifikatsioon

LJUBOV GENRIHSONile on esitatud süüdistus selles, et tema lõi ja juhtis kuritegelikku

ühendust ning värbas sinna liikmeid, selle KTÜ tegevus oli suunatud KarS §-s 296 lg 1; §-s

294 lg 2; §-s 298 lg 2; §-s 344 lg 1, §-s 347 lg 1, §-s 348 lg1, §-s 349, §-s 209 lg 1 sätestatud

esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. LJUBOV GENRIHSON ja kuritegeliku

ühenduse liikmed tegutsesid kuritegeliku ühenduse huvides kuni nende kinnipidamiseni 2015.

aasta 27.oktoobril.

Kahtlustatavana ülekuulamistel LJUBOV GENRIHSON end xxxx loomises, juhtimises ja

sinna liikmete värbamises süüdi ei tunnistanud, öeldes, et ainuüksi nimetus – kuritegelik

ühendus – on kõhedust tekitav. Tema aitas inimesi üksnes keeleeksami sooritamisel, ülejäänuga

tegeles Ü L. Suhtles Ü Le ja M Paga juba enne seda, kui xxxx ühendati politseiga, nad töötasid

siis veel xxxx majas. M P hakkas talle andmebaasist infot edastama, Ü L töötas tema heaks, tõi

talle pakkide kaupa kleepse elamislubadele, tal oli palju rohkem infot arvutis, kui Ml. Viimasel

ajal hakkas Ü valetama ja rohkem raha nõudma (XXXVI kd tl 6-9).

Harju Maakohtus 10.07.2017.a toimunud kohtuistungil keeldus Ü L tunnistajana ülekuulamisel

ütluste andmisest ning kohus võttis prokuratuuri taotlusel vastu ja avaldas tema poolt

eeluurimisel antud ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ü L ütlusi selles,

et ta tunneb LJUBOV GENRIHSONi alates 1997.a, esialgu rahalisel eesmärgil mingit teenust

talle ei osutanud. Abistas selliselt, et koostas tema jaoks kirju, väljastas andmeid politsei

infosüsteemist MIS. Ü L olid eraelus rasked ajad, jäi ilma kodust, elas üürikorterites. LJUBOV

GENRIHSON andis talle laenu 12 000 eurot, mis on tagasi makstud, kuid LJUBOV

GENRIHSON väidab, et laenuleping on kadunud ning ta pole tagasimakseid teinud. Kui mingit

informatsiooni oli vaja või kirja koostada, siis helistas talle LJUBOV GENRIHSON ja andis

teada, et keegi tuleb materjalidele järele. Tema juures on käinud Ž Na ja üks prillidega

meesterahvas. Teab, et LJUBOV GENRIHSON suhtles M Paga. Kes töötas LJUBOV

GENRIHSONi heaks Xxxx teeninduses, ta ei tea, kuid läbi V Mi sai teada, et keegi seal oli.

Teadis, et LJUBOV GENRIHSON aitas inimestel eksamite sooritamisega. LJUBOV

GENRIHSONi elektriarved tulid tema e-mailile, kuna ta vahendas LJUBOV GENRIHSONi ja

pankrotihalduri vahelist suhtlust (XXIV kd tl 117-124).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.12.2015.a andis Ü L ütlusi selles, et LJUBOV GENRIHSON

jättis oma klientidele mulje, et tema otsustab elamisloa andmise ja mitteandmise üle. Seetõttu

võisid tema poole pöörduda ka need isikud, kellel oli kõik korras ning kes ei vajanud kõrvalist

abi. Teab, et LJUBOV GENRIHSON küsis V Milt elamisloa eest 10000 eurot ja lisaks veel

1000€ tema – Ü Le jaoks, kuid ilma tema teadmata. Tema sellist raha ei küsinud ega saanud.

Kuritegeliku ühenduse osas andis Ü L ütlusi selles, et ta ei tea, kui kaua kuritegelik ühendus on

toiminud. Esialgu teadis vaid, et LJUBOV GENRIHSON aitas inimesi dokumentide

vormistamisel, kuid alates 2000.a on tal teadmine, et LJUBOV GENRIHSON teeb

seadusevastaseid toiminguid dokumentide taotlemisel. Alles siis, kui ta juba politseis töötas,

alates 2012.a, sai ta täpsemalt teada, et paljud xxxx saatkonna tõendid võivad olla võltsitud.

LJUBOV GENRIHSON aitas illegaale vormistada ja kiitles, et tal pole probleemi vajalikke

arstitõendeid organiseerida. LJUBOV GENRIHSON lubas klientidele, et Eesti kodakondsuse

taotlemisel on võimalik jätta alles ka Venemaa kodakondsus. Selleks võltsiti Venemaa

saatkonna tõendeid (XXIV kd tl 131-132).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.09.2016.a andis Ü L ütlusi selles, et töötles LJUBOV

GENRIHSONi palvel andmeid andmebaasidest, tõlkis erinevaid dokumente, valmistas ette

kirju. Milleks täpselt LJUBOV GENRIHSONil andmebaasidest pärit andmeid kasutas, ta ei tea.

Tunnistas oma süüd väljatrükkide tegemises ja nende edastamises LJUBOV GENRIHSONile

süüdistuses loetletud isikute osas. Eitab kuritegelikku ühendusse kuulumist, on andmeid

väljastanud ebaseaduslikult alates 2001.a. Ei teadnud, et LJUBOV GENRIHSON tegeleb

altkäemaksu andmisega. Teab, et LJUBOV GENRIHSONil oli veel tutvusi politseis, M P ja

xxxx teeninduses L M. Samuti olid tal käskjalad, üks mees ja üks naine, kes dokumente sisse

andsid. Mehe nimi oli S. Ka oli tal tutvusi xxxx teeninduses, keegi, kelle juures dokumente

sisse annab. Tunnistab, et ta on saanud lisaks 12 000 kroonile LJUBOV GENRIHSONilt veel

laenu, millest osad on tagasi maksmata, kuid laenulepingud on vormistatud teiste isikute (A S,

L S, T R) nimele, kuigi raha andjaks oli LJUBOV GENRIHSON.

Kohtuistungil 10.07.2017.a tunnistajana ülekuulatud M P andis ütlusi selles, et tal ei tulnud

pähegi, et see võiks mingi grupeering olla, tema lihtsalt aitas LJUBOV GENRIHSONi ja

viimane aitas teda.

Kohtuistungil 02.08.2017.a tunnistajana ülekuulatud A K ei andnud ütlusi kuritegelikku

ühendusse kuulumise kohta, mitte selle pärast, et ta oleks keeldunud ütluste andmisest, vaid

seetõttu, et temale ei esitatud riikliku süüdistaja poolt ühtegi sellekohast küsimust, küsitleti vaid

eksamitel osalemise kohta.

Kahtlustatavana üle kuulatud Ž R andis ütlusi selle kohta, et umber 2014.a tekkis tal arusaam,

et LJUBOV GENRIHSONi heaks töötab grupp inimesi, kuhu ka tema kuulub. LJUBOV

GENRIHSON kiitles kogu aeg, et tal on palju tuttavaid mõjukaid inimesi, ka xxxx (xxxx). See

võis olla M P. Samuti pidi olema üks uurija, aga kes, seda ta ei lenud. Tema jaoks töötas veel

terve hulk vahendajaid, ise puutus ta kokku I S, S Zi ja O Tga. Samal ajal kui ta sai aru, et

kuulub mingisse suuremasse gruppi, jõudis talle kohale, millesse ta ennast seganud on. Kuna

oli tolleks ajaks juba raha saanud, ei näinud ta võimalust, kuidas seda olukorda lahendada

(XXIV kd tl 92). Hilisemates ütlustes selgitas, et tunneb ühenduse liikmetest lisaks eelpool

nimetatutele veel J Lt ja J Bt, kuid ei teadnud, et viimane on LJUBOV GENRIHSONiga seotud.

M Pa, L Sni ja Ü Le ei tunne isiklikult.

Kahtlustatavana üle kuulatud L S ei tunnistanud kuritegelikku ühendusse kuulumist, ei saanud

aru, et ta oleks sinna kuulunud (XXIV kd tl 65).

Tunnistajana10.07.2017 istungil üle kuulatud I S andis ütlusi eksamite sooritamise ja

teenindustes käimise ning ankeetide täitmise koht, ütles, et LJUBOV GENRIHSON maksis

talle selle eest väikeseid summasid. Eksamite sooritamine oli kuritegu, selles on ta ennast süüdi

tunnistanud, kuid muu tegevus oli igati legaalne. Kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta

vastas I S LJUBOV GENRIHSONi küsimusele, et neid sunniti alla kirjutama kuritegelikule

ühendusele. Kohtu täpsustavatele küsimustele vastates ütles I S, et nad koos otsustasid, et mida

varem see lõpeb, seda kiiremini saab uut elu alustada.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a S Z oma süüd sisuliselt ei tunnistanud, rääkis, et

on suhelnud lisaks LJUBOV GENRIHSONile, kelle jooksupoiss ta oli ja O T ja I Sga,

teeninduses käis Ž R ja L Si juures, vahendas dokumente Li ja M ning Ü vahel. J Bt teab kui

LJUBOV GENRIHSONi juuksurit (XXIV kd tl 170). Hilisemas ülekuulamises tunnistas ennast

süüdi ka kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid arvas, et ta oli ühenduse liikmeks sunnitud,

kuna ta oli LJUBOV GENRIHSONile võlgu ja ei saanud talle ära öelda, kui ta neid ülesandeid

andis (XXIV kd tl 180).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 27.10.2015.a andis O T ütlusi selles, et ta on töötanud LJUBOV

GENRIHSONi heaks, kes rääkis, et inimesed ei tea seaduseid, aga läbi tema saab kõike teha. L

kutsus M või M, teab, et teda abistasid ka teised isikud, kellest oskab nimetada vaid eesnimesid

– S, A, V, A, teab ka Üt, kes töötas politseis (XXIV kd tl 184). 30.10.2015.a ülekuulamisel

kirjeldas O T skeemi, mile järgi L klientidega töötas ja kõikide isikute rolli selles (XXIV kd tl

192). Neid ütlusi on kohus juba varasemalt refereerinud. 28.09.2016 kahtlustatavana antud

ütlustes kirjeldab O T põhjalikult kõikide isikute rolli kuritegelikus ühenduses (XXIV kd tl

209-210).

Harju Maakohtus 27.10.2015.a istungil tunnistajana ülekuulamisel loobus J B ütluste andmisest

ning kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana

antud ütlused 21.09.2016.a Selle ülekuulamisel andis J B ütlusi, et tunnistab oma süüd osaliselt,

LJUBOV GENRIHSONi heaks töötab alates 2012.a, tõlgib erinevaid kirju, mis olid pärit PPA-

st. Hiljem hakkas dikteerima tekste mida saata. Alguses tõlkis kirju vabatahtlikult, 2012.a sai

aru, et L tegeleb mingi kuritegeliku tegevusega. Siis hakkas LJUBOV GENRIHSON temalt

rohkem nõudma, tema tahtis loobuda, kuid LJUBOV GENRIHSONernihson ähvardas, et tapab

ta ära. Seda tegi L Xxxxis, kus teisedki kuulsid. Aastatel 2011-2014 käis LJUBOV

GENRIHSON sageli ilusalongis, kasutas seda nagu enda oma ja see ei meeldinud omanikule.

Seal sai LJUBOV GENRIHSON tuttavaks ka J B emaga, O Tga. Tütar hoiatas ema, et ta ei

suhtleks Liga, sest too kasutab inimesi ära. Aitas Lil dokumente tõlkida, tegi ka ühe

järelepärimise karistusregistrisse. 2015.a kevadest suhtles vähem, kirjad, mida oli vaja tõlkida,

tulid postkasti. Salongis kasutas L telefoni, et teha kõnesid, samuti lasti inimestel juukseid

lõigata, värvida, välimust muuta, et inimesed näeksid võimalikult sarnased neile, kelle eest oli

vaja minna eksamile. Tunneb ka Ž Rt alates 2012 või 2013.a, teadis, et ta töötab politseis.

LJUBOV GENRIHSON kutsus Ž ilusalongi ja pakkus talle tasuta mingit protseduuri, makstes

selle tema eest kinni. Li eesmärk oli Ž enda jaoks tööle värvata. Pidi ühel korral Xxxx tegema

teise isiku eest eksami, oli nõus seda tegema, kuna oli LJUBOV GENRIHSONile võlgu. Kohale

sõites selgus, et see inimene, kelle eest pidi sooritama, ei olnudki nimekirjas (XXV kd tl 33-

43).

Harju Maakohtus 27.10.2015.a istungil tunnistajana ülekuulamisel loobus J L ütluste andmisest

ning kohus avaldas prokuratuuri taotlusel tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana

antud ütlused 21.09.2016.a. Sellel ülekuulamisel J L ei tunnista oma süüd kuritegelikku

ühendusse kuulumises, ta ei ole kuritegusid toime pannud. Möönab, et vahendas suhtlust

LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel, kuid ta ei teadnud, mida Ž R LJUBOV GENRIHSONi

heaks teeb. Ta ei süüvinud miks oli LJUBOV GENRIHSONernihsonil vaja, et tema sellist

informatsiooni vahendaks. Lõpuks hakkas L tema käes juba väga palju palveid paluma, see

muutus tüütuks. Ajapikku hakkas L ka tema tööd segama. (XXV kd tl 74-80).

Kõigi eelpool refereeritud ütluste xxxxlt saab teha järelduse, et sama skeemi järgi, nagu

käesolevas kriminaalasjas süüdistuses, toimetas LJUBOV GENRIHSON grupis koos Ü Lega

juba vähemalt alates 2001.a, M Paga vähemalt aastast 2009, samast aastast kuulus kuritegelikku

ühendusse ka A K. Hiljem, kui kliente tekkis rohkem, tekkis vajadus oma kuritegelikku gruppi

laiendada ja rohkem liikmeid värvata, et kasvavat klientide arvu ära teenindada. Samuti oli vaja

järjest rohkem isikuid, kes eksameid teeksid, kuna ühed ja samad viis isikut ei jõudnud kogu

tööd ära teha. 2011.a värbas LJUBOV GENRIHSON S Zi, 2012.a J B. O T oli xxxx-s tegev

alates 2013.a lõpust või 2014.a algusest, kui kohtus LJUBOV GENRIHSONiga Xxxxis ja

hakkas temaga algus ajaviiteks kaasa sõitma, hiljem juba ülesandeid täitma

2013.a värbas LJUBOV GENRIHSON Ž R. Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.12.2015 andis

LJUBOV GENRIHSON ütlusi, et tunneb Ž Rt kaks aastat, kuna ta käis maniküüris Xxxxis,

kuid nad ei olnud tuttavad. Ükskord läks ta J B vahetuse lõpus salongi, et Jga milleski kokku

leppida, Ž R tuli just välja ja ta viis Ž koju. Ta ei teadnud, kus Ž R töötab, ei teadnud seda, et Ž

käib J L juures (XXXVI tl 11).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 28.10.2015.a andis Ž R ütlusi selles, et LJUBOV GENRIHSON

tuli tema juurde väljatrükiga andmebaasist UUSIS, kuhu oli märgitud tema aadress. LJUBOV

GENRIHSON soovis, et ta hakkaks tema kliente vormistama, et ta teab temast kõike, kus ta

elab ja et Ž R ja tema lähedastega võib midagi juhtuda. Tasust ei räägitud, Ž R ei vastanud

midagi, kuid otseselt ei keeldunud ka. Lisaks ütles LJUBOV GENRIHSON, et ta võib minna

ilusalongi xxxx ja LJUBOV GENRIHSON maksab kõik kinni (XXIV kd tl 90).

Andmebaasi UUSIS väljatrükid 09.03.2012 ja 14.03.2012 Ž R kohta leiti läbiotsimisel

LJUBOV GENRIHSONi elukohast ning need on talle väljastanud M P.

Seega ei ole usaldusväärsed LJUBOV GENRIHSONi ütlused Ž R värbamist puudutavas osas,

et tema ei teadnud, kes Ž R on ja kus ta töötab, ning et ta sattus juhuslikult salongi sellal, kui ta

oli seal ja viis ta autoga koju. Ž R ei olnud selle ilusalongi klient enne LJUBOV

GENRIHSONiga tutvumist, vaid hakkas seal käima pärast tutvumist, kuna LJUBOV

GENRIHSON tasus tema iluteenuste eest vastutasuks Ž R poolt kuritegelikule ühendusele

osutatud teenuste eest, mida ta pani toime oma ametiülesannete täitmisel. Ž R kutsumisest

Xxxxi eesmärgiga teda värvata on kahtlustatavana ülekuulamisel rääkinud ka J B.

Kohtu veendumust selles, et Ž R värbamine ei olnud juhuslik, kinnitab esmalt see, et M P on

juba aastal 2012, sisuliselt aasta aega enne värbamist, teinud andmebaasi väljatrükid Ž R osas

ja edastanud need LJUBOV GENRIHSONile. Teiseks kinnitab kohtu veendumust selles, et

LJUBOV GENRIHSONi tegevus Ž R värbamisel kuritegeliku ühenduse liikmeks on tema poolt

äraproovitud ja korduvalt kasutatav taktika politseiametnike oma kontrolli alla saamiseks

2015.a suvel toimunud luhtunud värbamiskatse.

Jälitustoimingu protokollist 18.05.2016.a (koos tõlkega eesti keelde XIII kd tl 3-253) nähtub,

et teostatud on pealtkuulamist LJUBOV GENRIHSONi asukohas, tema kasutuses olevas

sõiduautos Xxxx registreerimismärgiga xxxx. 12.juuni 2015.a hommikul autos toimunud

vestluses küsib LJUBOV GENRIHSON M Palt M A telefoninumbrit, kes tegeleb vanematega,

Kitega, M P parandab, et perenimi on A (XIII kd tl 27).

12.06.2015.a vaatab M P andmebaasis UUSIS M A andmeid kaheksal korral ja saadab S Zile

SMS-i sisuga „arve nr xxxx“ (XVII kd tl 358), see tähendab M A mobiiltelefoninumbrit

tagurpidi kirjutatult. See selgub LJUBOV GENRIHSONi sõidukis isikute asukoha

pealtkuulamise käigus salvestatud vestluse xxxxlt, mis toimus LJUBOV GENRIHSONi ja M

Pa vahel 18.06.2015. LJUBOV GENRIHSON tuletab meelde, et tahtis M A telefoninumbrit,

M P ütleb, et saatis telefoninumbri kohe, kui LJUBOV GENRIHSON seda küsis, Si

telefoninumbrile SMS-iga, kordab numbri üle ka autos. LJUBOV GENRIHSON küsib, et kus

A elab, M P seletab, et Alavere lähedal xxxx, et üürib xxxx korterit. LJUBOV GENRIHSON

uurib, et kuidas ta välja näeb: „rikas, vaene, muserdatud? Autoga? Autota?“. Veel nähtub sellest

kõnest, et Ž R oli LJUBOV GENRIHSONile öelnud, et M A otsib interneti kaudu peigmehi

(XIII kd 30-31).

Ka 19.06.2015.a vestluses LJUBOV GENRIHSONi sõidukis räägivad M P ja LJUBOV

GENRIHSON M Ast, M P ütleb, et tal on sissekirjutus seal külas ja LJUBOV GENRIHSON

pakub, et: „võib-olla ma helistas talle ja ütlen: Sõidan sinna xxx sõbranna

juurde, tahad, viin su sinna? No ta käib ju seal! Kellega ta seal elab? Vaata!“ (XIII kd tl 36).

Seega on tõendamist leidnud, et M A töötas Xxxx tn politseijaoskonnas, tegeles tööalaselt

perekond Kite elamislubade teemaga, kes olid kriminaalasjas kogutud tõendite xxxxlt LJUBOV

GENRIHSONi kõige tähtsamad kliendid, kellega töötati mitu aastat ja lõpuks ilma tulemuseta.

Info M A kohta jõudis LJUBOV GENRIHSONini Ž R vahendusel ning LJUBOV

GENRIHSONil tekkis plaan teda värvata, ilmselt sooviga saada Kite asjas positiivne lahendus.

Selleks käskis ta M Pal uurida välja M A telefoninumber, et temaga kontakti võtta ning samuti

vaadata andmebaasidest täiendavat infot M A vanemate, tema suhete kohta, et inimesega

lihtsamalt kontakti saada, või et oma teadmisega teda hirmutada, nagu ta tegi Ž R puhul,

UUSISE väljatrükk käes tema juurde ilmudes ning teda ja ta vanemaid ähvardades.

Tunnistajana 21.08.2017 kohtuistungil üle kuulatud M A andis ütlusi selles, et ta on kohtusaalis

viibivat süüdistatavat (LJUBOV GENRIHSONi) ühel korra näinud, kuid tema nime ei tea.

Töötas Xxxx teeninduses, hiljem PPA välismaalaste talituses, tema tööülesandeks olid

kohanemisprogrammid. Enne seda tegeles elamislubadega, oli paar kuud abimenetleja. 2015.a

juulikuus helistati talle ühest ilusalongist ja öeldi, et keegi tema sõpradest olevat talle üllatuse

teinud, maniküüri ja pediküüri teenus. Kui tunnistaja küsis, kes, siis öeldi, et see on üllatus,

nime nad ei öelnud. See inimene, kes helistas, selgitas, kuidas ja kuhu tulla. Salongis tehti talle

maniküür ja seal kohtus ta süüdistatavaga. Tunnistaja istus peale maniküüri tegemist natukene

aega, kuivatas küüsi. Siis astus sisse see naisterahvas, sai aru, et ta on ilusalongi omanikuga

tuttav, sest nad rääkisid omavahel midagi. Ilusalongi töötaja küsis vanema naisterahva käest, et

kuhu ta läheb, too ütles, et xxxx. Kuna tunnistaja üüris korterit xxxx, siis ilusalongi töötaja

pakkus, et see naisterahvas võiks ka teda sinna viia. Alguses ta keeldus, öeldes, et saab ka ise

minna, aga vanem naisterahvas oli nii pealtükkiv, et tunnistaja oli lõpuks nõus. Nad läksid

autosse ja sõitsid xxxx. Naisterahvas rääkis väga palju, küsis, mis protseduure tehti ja kas ta

käib seal tihti. Tunnistaja vastas, et käis esimest korda, sest sõbrad tegid üllatuse. Seepeale ütles

naisterahvas, et järelikult on ta hea inimene, kui on sellised sõbrad, kes nii teevad. Siis küsis,

kust tunnistaja pärit on, et kus ta täpsemalt elab. Kui tunnistaja ütles, et on pärit xxxx lähedalt,

siis ütles naisterahvas, et ta teab seda kohta, käib seal tihti, keegi tuttavatest pidi seal elama.

Kui ta küsis, kus tunnistaja töötab, siis ütles ta, et xxxx maanteel, täpsemalt juttu ei olnud.

Tunnistajale tundus veider, et see naine rääkis nii, nagu ta tunneks teda juba mitu aastat. Pärast

tunnistaja sünnipäeva 20.08 helistas see naisterahvas uuesti võõralt numbrilt. Kui tunnistaja

ütles, et ta on vanemate juures, siis ütles naisterahvas, et miks sa ei öelnud, ma oleks su peale

võtnud. Siis hakkas rääkima, et sul oli ju sünnipäev, mispeale tunnistaja oli üllatunud, sest

kellelegi ta ei olnud sellest rääkinud. Naisterahvas ütles, et ta ise autos rääkis. Tunnistaja vastas,

et ei ole rääkinud. Siis naisterahvas ütles, et tunnistaja on nii kena ja hakkas talle meeldima, et

ta tahaks kokku saada ja midagi kinkida. M A ütles, et ei ole vaja, kuid see naisterahvas hakkas

peale käima, et ta helistab. Helistaski esmaspäeval või teisipäeval. Siis ta ütles, et kas tunnistaja

tuleks tema auto peale, et ta tuleb tema töö juurde, tunnistaja keeldus. Küsis miks, tunnistaja

ütles, et ta ei taha tulla, siis see naine vihastas ja ütles, et sellised inimesed talle ei meeldi ja

pani toru ära. Tunnistaja ei tea, kuidas sai see naine teada tema sünnipäevast, kust sai

telefoninumbri ja kes võis seda suhtlust vahendada. Talle tundus see ebanormaalne ja imelik

käitumine.

Seega on nende tõendite xxxxlt tuvastamist leidnud, et hoolimata varasemalt äraproovitud

taktika kasutamisest ei õnnestunud LJUBOV GENRIHSONil 2015.a augustis M At värvata,

kuigi eeltöö oli Ž R, M Pa ja Xxxxi töötajate poolt eeskujulikult tehtud.

Veel üks politseiametnik, kes kuulus kuritegelikku ühendusse, oli L S. Kahtlustatavana

ülekuulamisel andis LJUBOV GENRIHSON ütlusi selles, et Ü L tutvustas neile L Sit, ütles, et

kui ta ei saa ise millegagi tegeleda, oli näiteks koosolekul, siis mingu nad xxxx teeninduses

luugi nr 20 juurde ja öelgu, et on Ü poolt. Ü L võttis temalt 100€, et L Sile anda, kuid LJUBOV

GENRIHSON ei usu, et ta raha L Sile edasi andis, arvab, et pettis temalt raha välja. Seega

hakkas O T ise, ilma Ü Leta L Si juures käima, sest nii oli talle, LJUBOV GENRIHSONile,

odavam (XXXVI kd tl 6-9).

Kahtlustatavana üle kuulatud L S andis ütlusi selles, et Ü L käis tema juures oma tuttavatega

juba alates 2014.a. O T hakkas käima 2015.a, kelle poolt O T oli saadetud, seda ta ei tea ((XXIV

kd tl 74). Varasemal ülekuulamisel andis L S ütlusi, et tunneb Ü Le alates 2010.a, kui too käis

neile koolitusi andmas. O tuli esimest korda xxxx teenindusse tema juurde koos Ü Lega, see

võis olla 2015.a maikuus (XXIV kd tl 56).

Ka Ü Le ütlustest tuleb välja, et tema käis asju ajamas L Si juures ja LJUBOV GENRIHSON

oli ka sellest kontaktist huvitatud. Samas ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et L S

oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse enne 2015.aastat.

Seega kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse selle

likvideerimise seisuga 27.10.2015.a neli politseiametnikku –Ü L, M P, Ž R ja L S, kellest

viimase kolme täpsemad rollid ja ülesanded kuritegelikus ühenduses on põhjalikumalt avatud

altkäemaksuepisoodide analüüsis. Ü L oli üks pikemaajalisemaid kuritegeliku ühenduse

liikmeid, kuid viimase poole aasta jooksul, kui xxxx tegevuse kohta on tõendeid kogutud ka

jälitustoimingutega, on tema roll jäänud teisejärguliseks ja ta toimetas pigem omaette koos R

Uiga.

Selle põhjuseid, miks Ü L oli kõrvale jäetud, võis olla mitmeid, kuid kõige tõenäolisemalt oli

põhjus selles, et Ü Le teenused osutusid LJUBOV GENRIHSONi jaoks väga kulukaks. Seda

on LJUBOV GENRIHSON möönnud ka oma ütlustes osas, mis puudutas L Si juures käimist.

Ü L oli toimiku materjalide, aga ka tema enda ja LJUBOV GENRIHSONi ütluste kohaselt

sügavalt võlgades ning tema pidev rahavajadus oli suur. Sellest tõusetus kahtlus, et Ü L ei anna

LJUBOV GENRIHSONilt saadud ja ametnikule altkäemaksuks mõeldud raha L Sile edasi, vaid

jätab selle endale. Kuigi LJUBOV GENRIHSON on kohtueelse menetluse käigus kõigil

ülekuulamisel püüdnud väita, et kuritegeliku skeemi väljamõtlejaks ja tegelikuks elluviijaks oli

hoopis Ü L, mitte tema, ei toeta seda väidet mitte ükski tõend. Ü L oli tõepoolest aastaid olnud

kuritegeliku skeemi üks olulisi lülisid, kuid 2015.a kevadeks oli LJUBOV GENRIHSON

pannud xxxx toimima nii, et Ü Le teenuseid enam nii suures mahus ei vajatud. Varasematel

aastatel oli Ü L see, kes täitis taotlusi ja käis neid sisse andmas, kuid nüüd olid selleks

väljakoolitatud S Z ja O T ning vahepeal ka I S. Need isikud olid oluliselt vähem nõudlikud,

kui Ü L. S Z oli LJUBOV GENRIHSONile suure summa võlgu ning töötas võlga tasa teenides

sisuliselt ilma rahata, joostes LJUBOV GENRIHSONi esimese telefonikõne peale nagu tema

teenija (XXIV kd tl 209). Ka O Tle ei maksnud LJUBOV GENRIHSON tema panuse eest suuri

summasid, kuigi O T pea igapäevaselt temaga koos sõitis, asju ajas ja kuritegeliku ühenduse

klientidega toimetas. 2015.a augustis aga maksis O Tle lubatust vähem puhkuseraha, mille

peale O T oli väga nördinud ((XX kd tl 69-70 ja tl 84-85). I Sl ei olnud samuti suuri nõudmisi

tasu osas.

Eestikeelsete kirjade koostamiseks kasutas LJUBOV GENRIHSON nüüd M Pa, aga ka J Bt,

kes koostas LJUBOV GENRIHSONi ülesandel erinevaid ametlikke kirju ja päringuid nii

karistusregistrisse, perekonnaseisuametisse kui teistesse asutustesse. M P sai LJUBOV

GENRIHSONi käsul teha päringuid andmebaasidesse, karistusregistri andmeid nõudsid nad ise

kirjalikult välja, sellest on rääkinud ülekuulamisel ka S Z. Veel on kirjade koostamiseks

kasutatud L Si teeneid, sellest episoodist on samuti olnud juttu L Sile altkäemaksu andmise

episoodide tõendite analüüsis. Kuritegeliku ühenduse

Seda, et kuritegeliku ühenduse looja ja juht on LJUBOV GENRIHSON, mitte aga Ü L,

kinnitavad paljud tõendid.

Esmalt fakt, et kogu kuritegeliku ühenduse tegevusega seotud dokumentatsioon ja muud

esemed (pitsatid, blanketid jms) võeti ära LJUBOV GENRIHSONi valdusest – tema elukoha

ja auto läbiotsimisel. Teiste isikute valdusest leiti vaid mõned üksikud tõenduslikku tähtsust

omavad esemed, mis on seotud seda kriminaalasja läbivate isikutega, eelkõige xxxx

klientidega.

Nii näiteks leiti O T elukoha läbiotsimisel koopia S Vi isikutunnistusest, A-H J visiitkaart ja

märkmepaber nimedega L, P ja D oks. S Zi elukoha läbiotsimisel leiti koopia Aa I passist,

paberil märge S V. Sooritusteade A Kile. J B elukohast leiti koopiad A Mi sünnitunnistusest,

elamisloast ja tööloast ning UUSIS väljatrükk V Vi nimele. Ü Le töökoha läbiotsimise käigus

leiti LJUBOV GENRIHSONiga seotud dokumente (nt pankroti väljakuulutamise määrus, aga

ka kirjavahetus LJUBOV GENRIHSONi ja Xxxxe vahel), märkmepaber nimedega T T, D K ja

L auto registreerimisnumbriga, Xxxxi visiitkaart M S numbriga. Ü Le arvutist leiti ka

kirjavahetus seoses LJUBOV GENRIHSONi isiklike asjadega (elektriarved, suhtlus

pankrotihalduriga jm), mis näitab, et Ü L tegeles xxxx juhi LJUBOV GENRIHSONi eraeluliste

asjade ajamisega.

M Pa töökoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära koopia V Pi elamisloa kaardist, mille pöördel oli

LJUBOV GENRIHSONi poolt omakäeliselt kirjutatud töökäsk (Z I 50-49; P E 49-50 a; S L

49-50a, наити иx). Veel pabereid käsikirjaliste märgetega, mis puudutavad xxxx kliente S Vi,

G Mt, V Ai, A Ait, V L jt.

Neist tõenditest nähtub, et kogu xxxx nö igapäevatööd puudutav dokumentatsioon oli LJUBOV

GENRIHSONi valduses ja teistelt isikutelt leiti dokumente vaid vähesel määral, näiteks

paberilipikutele märgitud nimesid ja isikukoode, kelle andmeid oli vaja andmebaasist

kontrollida (Ü Le ja M Pa puhul), või siis mõned üksikud juhuslikku laadi dokumendid (S Zi ja

J B elukohast leitu). Mis puudutab M Palt ära võetud paberilehte kolme nimega ja käsikirjaliste

märgetega, siis nimetab kohus seda töökäsuks seetõttu, et sel samal hommikul, vaid mõni tund

enne, kui M P kahtlustatavana kinni peeti, kohtusid LJUBOV GENRIHSON ja M P sõidukis

ning LJUBOV GENRIHSON andis M Pale käsu üles otsida kolm isikut, nimetades nende

nimesid, mis kattuvad nimedega paberil, mis leiti läbiotsimisel M P kabinetis (XIII kd tl 124).

Seda, et LJUBOV GENRIHSON on see, kelle heaks kõik teised töötavad, on oma ütlustes

kinnitanud kõik xxxx liikmed, aga ka LJUBOV GENRIHSON ise oma ütlustes ja paljudes

pealtkuulatud kõnedes ja vestlustes. Juba varasemalt on kohus tsiteerinud O T ütlusi selles, et

ilma LJUBOV GENRIHSONita ei teinud ta ühtegi sammu ning S Ž vestlust O Bga, kus ta ütleb

LJUBOV GENRIHSONi kohta, et see tädi on meil siin peamine, ta on käinud läbi tulest ja

veest ning et tema juhib siin xxxx neid küsimusi (XIII kd tl 11).

Pealtkuulatud kõnes R Giga 15.10.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Ma tegelen sellega

juba 30 aastat!“ (XII kd tl 170) ja veel et; „Minu heaks töötab terve linn! Ma teen kõike,

absoluutselt kõike. Makske ja ma teen kõike!“ (XII kd tl 174).

Pealtkuulatud kõnes A Iiga 13.07.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Terve xxxx on minu

kliendid“ (XII kd tl 160) ja veel samas kõnes räägib oma töötajatest et; „Minu omad sooritavad

100 palli peale. Ma juba riidlen, vihastan ja ikka. Praegu sobitame käekirja. See on minu

töötajatele lisatöö ja kõikide riskide eest lisatasu“ (XII kd tl 163).

Pealtkuulatud kõnes S Vga 30.06.2015 ütleb LJUBOV GENRIHSON, et: „Ma teen passe...B1

ja pass, sealt edasi mööda sisse sõidetud rada, ma tegelen sellega palju aastaid.“ (XII kd tl 147).

Veelgi suurem paistab LJUBOV GENRIHSONi haare pealtkuulatud vestluses A Kiga

27.06.2015.a, mille käigus LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Aga jumala pärast – telli minult

pass ja maksa raha. Mul on isegi ükskõik, kellele see pass tehakse! Anna foto ja andmed – ja

ma töötan tervele maailmale!“ (XIII kd tl 46).

Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid siinkohal tsiteeritu ilmestab kohtu hinnates kõige

paremini LJUBOV GENRIHSONi tegevuse pikaajalist kestvust ja tema kuritegelikku haaret.

Ka oma ütlustes kahtlustatavana ülekuulamisel

10.12.2015.a tunnistab

LJUBOV

GENRIHSON, et tema on autoriteet. Tema ütluste kohaselt pöördusid inimesed keeleeksamite

ja taotluste täitmise küsimustega tema poole, kuna nad usaldasid ainult teda ja andsid oma

dokumendid ainult tema kätte. O T, S Zi ja I S kätte nad ei oleks andnud. Inimesed pöördusid

tema poole ja ütlesid, et nad said sõbra kaudu teada, et tema saab aidata ja ta aitas neid (XXXVI

kd tl 15).

Konspiratsiooni eesmärgil kasutasid LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku ühenduse liikmed

nimede asemel hüüdnimesid, LJUBOV GENRIHSON ise kutsus ennast Mks, kuna see nimi

meeldis talle, kõik sõbrannad ja tuttavad teadsid teda selle nimega. Kohtuliku uurimise ajal

ülekuulatud isikute ütlustest nähtus, et ka enamus kliente teadsid ainult seda nime. M Pa

hüüdnimeks oli „P“ ja Ü L V“. Ka Ž Rl ja L Sil olid hüüdnimed, millest on räägitud

altkäemaksuepisoodide all.

Kuigi LJUBOV GENRIHSON on nii kohtueelse uurimise kestel kahtlustatavana

ülekuulamistel, aga ka kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et tema aitas vaid eksamite

tegemisega ja muuga ta aidata ei saanud, siis on kohtu hinnangul kriminaalasjas kogutud ja

kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud tõenditega leidnud tõendamist, et LJUBOV

GENRIHSONi poolt juhitud kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli kuritegeliku ühenduse poole

pöördunud isikutele soovitud Eesti kodakondsuse, elamisloa vm dokumendi saamise

võimaldamine läbi kuritegeliku tegevuse, sh altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmise,

aga ka dokumentide võltsimise. Kõikidel konkreetsetel juhtudel on selge, millist teenust isik

saada soovis ning kuidas ta LJUBOV GENRIHSONini jõudis. Kui isik soovis saada EV

kodakondsust, tuli selleks sooritada eesti keele tasemeeksam, mille LJUBOV GENRIHSONi

xxxx isiku eest ära tegi ning samuti tuli sooritada PS ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksam,

millele soovitas LJUBOV GENRIHSON isikutel ise minna, lubades, et nad sooritavad selle,

kuna tal on abimaterjal ning tema inimene õpib koos isikuga pool tundi, kuidas seda teha. Pärast

eksamitulemuste selgumist mindi koos kliendi ja tema dokumentide paketiga avaldust sisse

viima kas Xxxx tn või xxxx tn PPA teenindusbüroosse, kus klienti saatis mõni xxxx liige, kes

aitas dokumente vormistada ning kliendi dokumendid võttis vastu xxxx liikmest

politseiametnik, kes sai iga vastuvõetud isiku dokumentide eest altkäemaksu, samuti võltsiti

mõnel juhul, kui klient ei olnud Eestis, ka kliendi allkirju ja pandi ka teise isiku eest sõrmejälg.

xxxx ebaseaduslik tegevus Eesti kodakondsuse ja pikaajalise elaniku elamisloa saamise

eelduseks olevate eesti keele tasemeeksamite võltsimisel seisnes selles, et eksam sooritati teise

isiku eest, eksamil kasutati isikusamasuse tuvastamiseks teise isiku tähtsat isikut tõendavat

dokumenti ja võltsiti mitmel korral allkirja, missugused teod vastavad KarS paragrahvidele 349

(tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine) ja KarS 344 (dokumendi võltsimine).

Kuritegeliku ühenduse poole pöördunud isikud tasusid kuritegelikule ühendusele peamiselt

rahaliste vahenditega, kuid ka teiste varaliste vahendite ja vastuteenetega. LJUBOV

GENRIHSONi ebaseaduslik tegevus oli samuti suunatud politsei infosüsteemidest, sh

kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna infosüsteemidest (n UUSIS) varaliste vahendite eest

isikute kohta informatsiooni saamisele (LJUBOV GENRIHSONi klientide või potentsiaalsete

klientide varasemad menetlused ja nende raames antud andmed – aadress, telefon,

lähisugulased, elulugu, töökohaandmed, varasema dokumendi väljastamise alus jm andmed) –

so informatsiooni, mis aitas LJUBOV GENRIHSONil otsustada, kas ta saab isikule hakata

taotlema tähtajalist elamisluba, pikaajalise elaniku elamisluba või Eesti kodakondsust. M Pa

rollist kuritegelikus ühenduses on kohus kirjutanud altkäemaksuga seotud episoode

analüüsides, samuti sellest, kelle andmeid ta on andmebaasides töödelnud, Ü Le rolli on kohus

analüüsinud käesolevas alapeatükis.

Ž R ja L Si roll LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikus ühenduses oli Eesti

kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste

menetlemine. Mõlemad ametnikud kasutasid oma ametiseisundit ja sellest tulenevaid teadmisi

kuritegeliku ühenduse huvides, eesmärgiga, et taotluse menetlemise tulemusel saab taotleja

Eesti Vabariigi kodakondsuse, elamisloa vm isikuttõendava dokumendi, mille eest mõlemad

ametnikud said LJUBOV GENRIHSONilt korduvalt varalist kasu. Nende poolt xxxx huvides

toime pandud kuritegusid on kohus analüüsinud altkäemaksu kajastavates episoodides.

Lisaks politseiametnikest xxxx liikmetele ning juba mainitud S Zi, O T ja I S panusele, mida

kohus on samuti varasemates episoodides analüüsinud, osalesid xxxx tegevuses veel isikud,

kelle teopanus on eelpool nimetatutega võrreldes väiksem.

J B koostas ja tõlkis LJUBOV GENRIHSONi ülesandel 05.11.2012 Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) kirja seoses A Ei Eesti kodakondsusega (põlvnemise küsimus), A B

pöördumise xxxx poole seoses nõudega parandada Rahvastikuregistris andmeid, J Ga avaldus

PPA-le seoses 29.11.2012 kirjaga, mille järgi ei võeta tema dokumente vastu, R R avaldus PPA-

le seoses tema 01.10.2012 pöördumisega ID-kaardi kättesaamise küsimuses, V M pöördumine

PPA poole seoses probleemidega piiriületusel, A Ei abikaasa E S pöördumine PPA poole seoses

elamisloaga, V M kiri PPA-le seoses vastuskirjaga 01.03.2013. Nimetatud kirjad on J B

kohtueelse uurimise käigus menetlejale vahatahtlikult välja andnud ning neid kirju on

vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 22.09.2016 ning tehtud väljatrükk (IV kd tl 54-68)

Samuti vahendas J B kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku Eesti elamislubade,

kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide taotlustega seonduvat informatsiooni LJUBOV

GENRIHSONi ja M Pa vahel, samuti teiste kuritegeliku ühenduse liikmete S Zi ja O T vahel.

Nii näiteks nähtub SMS-idest ja telefonikõnedest, mis peetakse 11.08.2015.a, O Ba tegevus V

Ki passi kättesaamisel. Nimelt küsib O T 11.08.2015 kell 10.16 saadetud SMS-is: „Kuidas minu

V“, mispeale M P vastab samuti SMSiga, et valmis, ootab xxxxsse sõitu (XX kd tl 62-63).

Seejärel helistab O T LJUBOV GENRIHSONile ja ütleb, et „Kuule, linnuke saba peal tõi,

ootab xxxx-sse sõitu… Linnuke vastas V kohta“. LJUBOV GENRIHSON ütleb et sai aru ja

lõpetab kõne. Järgmise kõne teeb LJUBOV GENRIHSON kell 10.51 S Zile ja seletab, et D isa

oma on valmis ja ootab ärasaatmist ja et kui kohe õnnestub ära võtta, siis D. Käsib Zil helistada

L, et küsida kuidas saaks Le juures V ära võtta. D lendab ära samal päeval kell kaks (XX kd tl

64-66). Kell 11.01 Saadab S Z M Pale SMS-i sisuga: „ Kas saab D isa Xxxxs kätte täna?“,

millele M P vastab: „Ei ole avaldust selle kohta.“ (XX kd tl 66). Edasi saadab S Z kell 13.33

kolm SMS-i J Ble, mille kokkuvõtlik sisu on selles, et J B peab kiiresti koostama avalduse M

Pale, et V Ki passi saaks välja võtta Eestis. Hiljem teeb S Z ka teise telefonikõne, öeldes et J B

peab avalduse saatma meiliga, et väljastamise aadressi muuta, et saaks kätte Xxxx teenindusest

(XX kd tl 67-68). O Ba koostab avalduse ja saadab selle ema meiliaadressile. Järgnevas

telefonikõnes O Tga ütleb ta, et kiri on vaja mingisuguselt aadressilt saata aadressile xxxx, ta

ei saa enda aadressilt saata, kuna kõik tema aadressid on juba teada. O T lubab kirja ära saata

(XX kd tl 69). Sellest teavitab O T kell 14.50 toimunud telefonikõnes LJUBOV GENRIHSONi,

et saatis K koostatud kirja kass V suhtes kuhu paluti, mispeale LJUBOV GENRIHSON tänab

teda ja ütleb, et ta praegu just riidleb S, et kolm tundi tagasi, kell pool üksteist andis talle

ülesande ja juba on pool kaks ja mitte midagi ei ole ta teinud (XX kd tl 71). Kuigi V Ki passi

taotlemine ja selle väljastamine ei ole süüdistuse sisuks, näitab see suhtlus kohtu arvates

ilmekalt xxxx käsuliini toimimist ning J B rolli selles.

J B poolne info vahetamine M Pa ja LJUBOV GENRIHSONi vahel ning suhtlus Kitega nähtub

näiteks telefonikõnedest 06.-07.08.2015.a. Esimese kõne teeb LJUBOV GENRIHSON J Ble

06.08.2015.a hommikul kell 08.09 ja tahab kirja ära tuua, et J oleks vaja kiri kiiremas korras

ära trükkida (XX kd tl 32), samal päeval hiljem helistab LJUBOV GENRIHSON taas J Ble ja

räägib, et kellelegi, kes elab Xxxx, anti elamisluba viieks aastaks ja talle oleks vaja toimetada

dokumendid xxxx osakonda. J B lubab selle kohe ära teha (XX kd tl 33). Kell 09.59 toimunud

kõnes ütleb J B, et seoses H (K?) ta saatis ära ja ka kiri, mida ta kirjutama pidi, on valmis. J B

kurdab, et käekirjast oli raske aru saada, aga kiri on ilus. Seepeale vastab LJUBOV

GENRIHSON, et see oli ema, tema käis seal (XX kd tl 34)

Selleks, et aru saada, mis kirjast on jutt, tuleb tagasi pöörduda L Si altkäemaksu episoodide

juurde, kus O T andis muuhulgas ütlusi selles, et 05.08.2015.a tõi LJUBOV GENRIHSON talle

xxxx teeninduse juurde T K kirja, tema läks selle kirjaga sisse ja palus L Sil koostada kirjale

vastus. Ta ei mäleta, kas seekord L S trükkis või ta ise kirjutas vastuskirja, sest nad tegid

mõlemat pidi. Kui vastuskiri valmis, siis viis ta selle LJUBOV GENRIHSONile, kes ootas oma

autos (XXIV kd tl 182-184). Seega oli vastuskiri 05.08.2015.a koostatud xxxx teeninduses

käsikirjaliselt O T poolt ning O Ba pidi selle ümber trükkima, kuid ema käekirja oli raske

lugeda.

Edasi jätkub suhtlus selle kirja teemadel 07.08.2015.a, kui LJUBOV GENRIHSON helistab S

Zile kella 13.24 ajal ja ütleb, et neil on viivitamata vaja P juurde minna, et kus ta võib S Zi

peale võtta, lepivad kohtumise xxxx juures. Järgmises kõnes käsib LJUBOV GENRIHSON

uurida, mis kellani P töötab ja öelda K (J Ble), et ta helistaks ja uuriks K käest, kas ta sai kirja

kätte või ei, selle tähitud (XX kd tl 43). Kell 13.38 toimub kõne LJUBOV

GENRIHSONerhisoni, J B vahel, taustal on kuulda S Zi häält. J B ütleb, et eile talle helistati ja

küsiti, kas on vaja (kirja kätte saada), mispeale tema oli vastanud jah. LJUBOV GENRIHSON

palub uurida välja kas M P on kohal, et nad sõidavad sinnapoole ja tahavad talle anda kirja

lugeda enne, kui nad selle ära annavad (XX kd tl 44). J B helistab kohe M Pale ja ütleb, et

LJUBOV GENRIHSON on tema poole teel ja tahab talle kirja näidata. M P ütleb, et ta on

olemas ja J B lubab edasi öelda. Kell 14.21 saadab LJUBOV GENRIHSON SMS-i M Pale

teatades, et ta on fuajees (XX kd tl 46).

Sellest tegevusest ja neist kõnedest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON ei suhelnud 2015.a

augustis enam otse Kitega, kellega varem olid kõned üsna sagedased, vaid telefonisuhtlus käib

läbi J B, kes samuti suhtleb telefonis M Paga, kui on vaja küsida infot telefoni teel või siis

leppida kokku kohtumisi, mis erinevad tavalisest hommikusest ajast. Samuti tõendavad need J

B rolli xxxx-s ning seda, et ta oli teadlik tegevuse ebaseaduslikkusest ning teistest isikutest, kes

xxxxsse kuulusid.

J L roll, kes tuvastatu kohaselt kuulus LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku

ühendusse 2014.aastast ja keda LJUBOV GENRIHSON kutsus hüüdnimega „R“, seisnes selles,

et tema, olles teadlik LJUBOV GENRIHSONi kuritegelikust tegevusest Ž Rle altkäemaksu

andmisest, vahendas kuritegeliku tegevuse toimimiseks vajalikku suhtlust tuvastatu kohaselt

ajavahemikul 03.06.2015 kuni 18.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja Ž R vahel. Selle

suhtluse korraldamise keerukusest on kohus pikemalt kirjutanud Ž Rle altkäemaksu andmise

episoodide juures. J L poolt vahendatud suhtlus hõlmas kohtumiste kokkuleppimist LJUBOV

GENRIHSONi ja Ž R vahel, informatsiooni sellest, millal Ž R on tööl Xxxx teeninduses, samuti

edastas ta SMS-iga Ž Rle kuritegeliku ühenduse kliendi A Ki isikukoodi, saates konspireerimise

mõttes isikukoodi tagurpidi (XXI kd tl 382). Tagurpidi numbrite saatmine on üldse tavapärane

konspiratsioonivõte LJUBOV GENRIHSONi xxxx-s, seda kasutavad kõik, nii on kohus juba

eespool analüüsinud M Pa ja LJUBOV GENRIHSONi suhtlust M A teemadel, kuid ka O T

saadab 13.08.2015.a S Zile SMS-i, mille sisuks on: xxxx m number (XX kd tl 105).

J L roll kuritegelikus ühenduses ei olnud väga suur, kuid suhtluse vahendajana oluline, sest

LJUBOV GENRIHSON püüdis igati vältida otsest telefonisuhtlust politseiametnikest ühenduse

liikmetega, kuna ta kartis pealtkuulamist ning nagu hiljem selgus, ka põhjendatult.

A Ki, hüüdnimega „B“, rolli LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud xxxxs on kirjeldatud

kohtuotsuses varasemalt, kui kohus analüüsis kuidas ta teiste isikute eest eesti keele

tasemeeksamite sooritamisega pani kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid.

LJUBOV

GENRIHSONi

kuritegelik

tegevus

oli

suunatud

erinevate

kuritegude

toimepanemisele, nii kihutas LJUBOV GENRIHSON 10.07.2015 klienti A Ki andma Xxxx

teeninduses Ž Rle 50 eurot, samuti oli LJUBOV GENRIHSONi kuritegelik tegevus suunatud

ka tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, hankimisele ja kasutamisele. LJUBOV

GENRIHSON hankis endale võltsitud isikut tõendavad dokumendid N Š (ik xxxx) ja A V (ik

xxxx) nimele ning S Z koos LJUBOV GENRIHSONiga võltsitud isikut tõendava dokumendi

D M (ik xxxx) nimele. Samuti taotles LJUBOV GENRIHSON A.Vle Eesti kodakondsuse, mida

A.V ei ole veel saanud. LJUBOV GENRIHSON sai võltsitud A.V elamisloakaardi alusel alates

2007. aastast kuni 2016 A.V pensioni. LJUBOV GENRIHSON kasutas N.Š nimele tehtud

võltsitud dokumenti N.Š nimele arvelduskonto avamisel ja lepingu allkirjastamisel. LJUBOV

GENRIHSON kihutas S Zi 06.07.2015, 15.07.2015, 18.09.2015, 26.10.2015 ja I St 21.08.2015

ja 14.04.2015 võltsima Xxxx teeninduses kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid ja võltsis

ise 16.07.2015 SA xxxxle koostatud avaldustes kuritegeliku ühenduse klientide allkirjasid,

samuti A Di, E-D Di ja V-A Gi Vene Föderatsiooni kodakondsusest vabastamise tõendeid.

Küiki neid kuritegusid on kohus kohtuotsuses varasemalt käsitlenud.

xxxx tõendite võltsimisega seoses märgib kohus, et 03.06.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis

on vaadeldud sadu võltsitud dokumente, mis on koostatud erinevate riikide saatkondade nimel

ja mis on leitud läbiotsimisel LJUBOV GENRIHSONi elukohast (VI kd tl 85-100). Kohtule jäi

arusaamatuks, miks otsustas riiklik süüdistus esitada võltsimise süüdistuse vaid nende kolme

tõendi osas, mis puudutasid A Dki, E-D Dki ja V-A Git. Põhjuseks ei saa olla II astme kuriteo

aegumistähtaja möödumine, sest mitmed tõendid olid aastatest 2013 ja 2014. Põhjuseks ei saa

olla ka tõendi kasutamise või esitamise fakt, sest kui Di laste tõendid olid xxxx-le esitatus, siis

Gi tõend kohtule teadaolevalt mitte. Tegemist on lihtsalt retoorilise mõttemõlgutusega, sest

sellist küsimust kohus riiklikule süüdistusele esitada ei saa.

LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku tegevuse huvides sooritasid eesti keele eksameid veel A

S, J O hüüdnimega „B“, T Rn, R U, O T poeg M T, V K, V K hüüdnimega „P“, A M ja S M,

kellele LJUBOV GENRIHSON tasus eksamite sooritamise eest vastavalt oma äranägemisele.

Eksameid sooritasid ka kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikud. Kõiki neid

kuriteoepisoode on kohus analüüsinud varasemalt. Kuritegeliku ühenduse toimimist aitasid

väiksema panusega veel paljud isikud, näiteks E L dokumentide tõlkimise ja kirjavahetusega,

samuti J S ilusalongis fotode järgi isikute muutmisega tehes neile külmi ja ripsmeid (vt ütlused

12.07.2017 kohtuistungi protokollis), sotsiaalkindlustusameti töötaja R-M E, kes tegi koopiad

tühjadest blankettidest ja vormistas tema ja ta tuttavate taotlusi, sai selle eest tasuks šokolaadi

ja kaks korda juuksuris käia (vt ütlused 21.08.2017 kohtuistungi protokollis. Veel on kasutatud

mitmete inimeste postiaadresse teatiste saamiseks, samuti näiteks naabri G Pa e-maili aadressi

xxxx. Sellele aadressile saadeti klientidele mõeldud kirju.

Samas on huvitav märkida, et mitte alati ei olnud LJUBOV GENRIHSON rahul tema heaks

töötanud inimeste panusega. 22.06.2015.a vestluses T Riga nähtub, et LJUBOV GENRIHSON

maksab T Rile raha eksamil käimise eest. Küsib, palju ta juba andis, T R ütleb, et kakssada.

Seejärel loeb raha 100, 200, 300 (XIII kd tl 37). Edasi nähtub samast vestlusest, et LJUBOV

GENRIHSON on T Ri peale kuri, kuna too on saavutanud eesti keele eksamil 99 punkti 100-

st. LJUBOV GENRIHSON ütleb: „Te raisk, olete segi läinud!“, mispeale T R vastab: „Ma

püüdsin nagu suutsin, ausõna! Olin kindel, et seal peab olema vähem. Ma tegin hästi ära

kirjaliku, testid…“, LJUBOV GENRIHSON: „Aga kirjuta seal, türa temaga, ligadi- logadi.“ T

R õigustab ennast: „Ma kirjutasin halvasti! Vot enda arvates ma paneksin endale maksimum

10, mitte 25!“. LJUBOV GENRIHSON on pahane ka kõikide teiste eksamil käinud isikute

peale: „No täitsa pekkis, 95! No te panete mu täitsa löögi alla… no minu teised samamoodi

annavad! Litad, raisk! Löön nad maha, lõugan, lõugan, lõugan! No ikka ta, no nagu I, no….vaat

selle Ska eest, selle õpetaja eest. Oi Kelle eest, raisk, õpetaja eest…. Ma püüdsin, ma püüdsin1

No ma ei tea, kuidas te, raisk, püüate, kui 99 kokku saate!“. Seepeale lubab T R: „Hakkan

halvasti kirjutama, ma luban“. LJUBOV GENRIHSON: „Hästi, trükitähtedega, ainult

trükitähtedega kirjutate!“ (XIII kd tl 38)

Varasemalt analüüsitud tõenditega on leidnud tõendamist, et T R sooritas 17.05.2015 kella

10.00 ajal xxxx aadressil Xxxx asuvas Xxxx S K eest B1 eesti keele tasemeeksami, saades

tulemuseks 99 punkti 100-st (XXXIII kd tl 291-292). Veel on tuvastatud, et eeluurimisel

tuvastamata isik sooritas samal päeval R Pi nimelt eesti keele B1-taseme eksami tulemusele 95

(XXXIV kd tl 123).

Kohtu hinnangul tõendab see kõne, et LJUBOV GENRIHSON ei olnud rahul T Riga, et too

sooritas S K eest eksami maksimumpunktidele, et oleks tulnud halvemini sooritada, et mitte

teda löögi alla panna, samuti seda, et korduvalt eksamil käivad isikud sooritavad eksameid

järjest paremini. Ka ühes sõidukis pealtkuulatud vestluses kliendi V Viga sarjab LJUBOV

GENRIHSON oma töötajaid, et nad sooritavad eksameid liiga hästi ja lubab hakata neid

„rublaga karistama“ (XIII kd tl 117).

Edasine vestlus 22.06.2015 T Riga tõendab aga seda, kuidas LJUBOV GENRIHSON oma

töötajaid endaga seotud ja lojaalsetena hoiab. T R tahab saada LJUBOV GENRIHSONilt laenu

700€, et 200€ on tal varasemalt, 300€ andis LJUBOV GENRIHSON talle sel päeval ja tal on

vaja 1200€ anda korteriomanikule käsirahaks. LJUBOV GENRIHSON on nõus, lubab selle

summa kokku korjata, ütleb, et tule õhtul, kui ta kodus on. Kui T R on tänulik ja ütleb, et: Te

lihtsalt päästate mind!“ ja küsib, kuidas ta tagasi annab, siis on LJUBOV GENRIHSONi sõnum

selge: „Teenid tasa“ ja T R saab aru: „Eksamitega? Ahah!“ ja LJUBOV GENRIHSON

täpsustab: „Hakkad teenetega tasa teenima.“ (XIII kd tl 41).

Selline värbamistaktika on LJUBOV GENRIHSONile KTÜ juhina omane. Peaaegu kõik xxxx

liikmed on talle võlgu – S Z 30 000 eurot, M P andis ta 2009.a pojaga seotud probleemidega

seoses laenu, S on kogu aeg miinuses, anuvad raha, Ü L on suur perekond, nad ei saa igapäevase

eluga hakkama, korteriüür on maksmata, võlgu võetakse isegi laste toidurahaks, I S on joodik,

kellele on vaja anda raha, et teda xxxx haiglas tsüklist välja tuua, Ž (Ž Na) on samuti alkohoolik,

joomatõbine. xxxx liikmetest politseiametnikud Ž R, M P ja Ü L ei teeks neid asju, mida

LJUBOV GENRIHSONil on vaja, et nad teeksid, ilma rahata, seega on neile kogu aeg vaja

„torgata“. Kõik viidatud terminid – joodik, alkohoolik, joomatõbine, torgata on võetud

LJUBOV GENRIHSONi pealtkuulatud kõnedest kasutatud terminoloogiast, mitte ei ole kohtu

hinnang neile isikutele. Kokkuvõtlikult võib väita, et LJUBOV GENRIHSONile on kasulik,

kui inimesed on temast sõltuvad.

LJUBOV

GENRIHSON

kasutas

oma

kuritegelikus

tegevuses

erinevaid

konsipiratsioonivõtteid: vahetas telefoninumbreid ja telefone, kasutas helistamiseks

ettejuhtuvate isikute telefone, enne eesti keele ja põhiseaduse eksameid viis LJUBOV

GENRIHSON isikud, kes pidid teise isiku eest eksamile minema, Xxxxi aadressile Xxxx, kus

muudeti isiku välimust sarnaseks kliendi dokumendil olevale fotole (värviti juukseid, kulme,

valiti sobiv riietus jm). Selles osas on varasemalt refereeritud kahtlustatavate LJUBOV

GENRIHSONi, O T A Ki jt ütlusi.

Tunnistajana kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud M A (endise nimega S) andis 23.08.2017.a

toimunud kohtuistungil ütlusi selles, et Xxxx kuulub temale, LJUBOV GENRIHSON tõi sinna

kliente, kuid ei tunnista, et oleks kedagi foto järgi ette valmistanud eksamiks, võis pea masinaga

paljaks ajada, selleks pole pilti vaja.

Samas on M A sellised ütlused vastuolus teiste isikute, sh A Ki ja S Mi ütlustega, aga ka

jälitustoiminguga kogutud tõendiga, mida kohus on varasemalt refereerinud eksamitega seotud

teema all, kus varjatud jälgimisega fikseeriti päev enne eksamit toimunud sündmused Xxxxis

12.09.2015, kus omavahel vestlesid J B, M S, Ž Na ja LJUBOV GENRIHSON, ning kella 11.10

fikseeriti, et ilusalongis viibivad A K ja V K, kellele M Š tegi juuksehooldust (XXII kd tl 60-

61). Kohtu hinnangul on tõendeid selles, et Xxxxi teenuseid kasutati isikute välimuse

muutmiseks, xxxx liikmete kokkusaamisteks ning isegi uute liikmete värbamiseks, kogutud

piisavalt väitmaks, et ajakirjanduses levitatud termini „passimaffia“ asemel võiks LJUBOV

GENRIHSONi poolt juhitud xxxx tinglik nimi olla „ilusalongimaffia“

Ajavahemikul 2012 kuni 2015 olid LJUBOV GENRIHSONi kuritegeliku ühenduse kliendid A

A, A B, A J, A K, A M, A P, Aa E, Aa I, A K, A I, A B, A K, A-G J, A A, A E, A T, A A, D

S, D T, D K, E V, G I, I D, I K, I N, I K, J T, J M, L B, L T, M A, M S, M Ž, M G, N F, N L,

O Deva, O T, O L, O F, O K, R M, Rosalya P, S Š, S R, S K, S V, T K, T S, T U, T T, V Z, V

L, V G, V K, V-A G, V S, V A, V K, V P, V F, V P, V T, V V, kelle eest LJUBOV GENRIHSON

korraldas eesti keele eksami tegemise ja kes taotlesid Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku

elamisluba või kellel keeleeksam oli vajalik sooritada seoses tööga.

Tuvastatu kohaselt ei sooritanud A A, V A, A B, I D, A J, I K, A K, R M, A M, J M, A P, V P,

V P, T S, D S, M S, S Š, V T, D T, J T, T T, O T, V V ise Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ja nende eksamite tegemise korraldas LJUBOV

GENRIHSON.

Eelpoolnimetatud LJUBOV GENRIHSONi klientidest maksid LJUBOV GENRIHSONile

alljärgnevalt:

• A A 3000€ (vt 12.07.2017.a istungi protokoll A Ai ja R G ülekuulamine, aga samuti

jälitustoimingu protokoll 14.01.2016 XII kd tl 173);

• A A 3000€ (vt O T kahtlustatavana antud ütlused XXIV kd tl 186; 14.01.2016

jälitusprotokolli XII kd tl 178).

• A A 1500€ (vt 06.01.2020.a istungi protokoll A Ai ülekuulamine);

• M A 1500€ (vt 12.07.2017.a istungi protokoll M A ülekuulamine);

• L B 200€ (lubas maksta 1000, kuid 200 maksis ära, ülejäänud raha valmis pandud, kuid

ei saanud maksta vt 02.08.2017.a istungi protokoll L B ülekuulamine);

• A B 10 000€ (vt 12.07.2017.a istungi protokoll A Bi ülekuulamine);

• A E vähemalt 500€ (vt 12.07.2017.a istungi protokoll A Ei ülekuulamine - leppisid

kokku 1000€, kuid tunnistaja kauples alla);

• V-A G 1900€ (vt 13.07.2017.a istungi protokoll V-A Gi ülekuulamine);

• M G 2000€ (V L ja S K eksamite eest, vt 23.08.2017.a istungi protokoll M G

ülekuulamine);

• A-G J 3000€ (vt 13.11.2017.a istungi protokoll A-G J ülekuulamine);

• O K 1000€ (vt 12.07.2017.a istungi protokoll O H ülekuulamine);

• I K 2500€ (vt 13.07.2017.a istungi protokoll I Ki ülekuulamine; Ki poolt sularaha

maksmine LJUBOV GENRIHSONile tema sõiduautos on fikseeritud ka jälitustoimingu

protokollis 28.06.2015 XII kd tl 143-144);

• R M 1500€ (vt 01.08.2017.a istungi protokoll R Mi ülekuulamine);

• A M 2000€ (vt 13.07.2017.a istungi protokoll A Mi ülekuulamine);

• R P 1000€ (vt 23.08.2017.a istungi protokoll R Pi ülekuulamine);

• A P vähemalt 2000€ (vt 22.01.2018.a istungi protokoll A Pi ülekuulamine);

• V P 1050€ (vt 02.08.2017.a istungi protokoll V Pi ülekuulamine);

• V S, 1000€ (vt 07.07.2017.a istungi protokoll V Si ülekuulamine ja 14.01.2016

jälitusprotokolli XII kd tl 177);

• S Š vähemalt 1950€ (vt 01.08.2017.a istungi protokoll S Š ülekuulamine, aga ka

kahtlustatava O T ütlused XXIV kd tl 192-193).

• M Z 1000€ (vt 14.07.2017.a istungi protokoll M Z ülekuulamine);

• O T 300€ (vt 14.07.2017.a istungi protokoll O T ülekuulamine);

• T U (maksis 4000€, vt 14.07.2017.a istungi protokoll, T U ülekuulamine),

• V V vähemalt 1300€ (vt 22.01.2018.a istungi protokoll V Vi ülekuulamine);

• D K vähemalt 1000€ (vt 14.01.2016 jälitusprotokolli XII kd tl 164-166 ja LJUBOV

GENRIHSONi kahtlustatavana antud ütlused XXXV kd tl 182).

Seega on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, et LJUBOV GENRIHSONile maksti

süüdistuses nimetatud isikute poolt kokku eksamite sooritamise eest vähemalt 48 200 eurot,

mitte aga 41450 eurot, nagu oli märgitud süüdistuses, kusjuures tõendamist ei leidnud kahe

süüdistuses maksjateks märgitud isiku – A T ja Aa Ei poolt makstud summa. A T möönis

tunnistajana ülekuulamisel raha maksmist, kuid ei nimetanud summasid, Aa Ei poolt makstud

summa ei ole samuti tõendatud.

Nagu juba varasemalt eksameid käsitlevas teemas on märgitud, on summad, mida LJUBOV

GENRIHSON inimestelt küsis erinevad ja sõltusid suuresti LJUBOV GENRIHSONi suvast.

LJUBOV GENRIHSON määras kuritegeliku ühenduse kliendile Eesti kodakondsuse, elamisloa

või eesti keele eksami hinna arvestades iga kliendi varalisi võimalusi, eesmärgiga, et klient igal

juhul temalt teenust ostaks. Nii näiteks xxxxi Mas töötanud üksikemalt O H küsis ja võttis ta

keeleeksami ja elamisloa pikendamise eest 1000€, aga xxxx töötanud ja selleks Eesti Vabariigi

kodakondsust vajanud A Bilt 10 000€.

Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et kuritegelik ühendus

tegutses LJUBOV GENRIHSONi juhtimisel alates 2009.a, kuid osa liikmetest, kes kuulusid

xxxxsse selle likvideerimise hetkel, kuulusid ühendusse lühemat aega.

KarS § 255 lg 1 toob ära kuritegeliku ühenduse legaaldefinitsiooni, mille kohaselt

kuritegelikuks ühenduseks on kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise

ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest

ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude

toimepanemisele. KarS § 256 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse sellise ühenduse loomise,

juhtimise ja sinna liikmete värbamise eest.

Kuna kehtiv KarS §-de 255 ja 256 redaktsioon jõustus 1.jaanuaril 2015, kuid tuvastamist on

leidnud, et kuritegelik ühendus eksisteeris juba alates 2009.a., siis tuleb kohtuotsuse tegemisel

arvestada ka varemkehtinud redaktsiooniga. Kuni 31.12.2014 defineeris karistusseadustik

kuritegelikku ühendust, kui kolmest või enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise

ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille

tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on

vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Erinevus kahe

redaktsiooni vahel seisneb selles, et varemkehtinud redaktsiooni kohaselt sai kuritegelikuks

ühenduseks olla vaid selline ühendus, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil.

Riigikohus oma lahendis 3-1-1-57-09 kirjeldanud kuritegelikule ühendusele iseloomulikke

tunnuseid ning jäänud nimetatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde ka otsuses kohtuasjas

nr 1-16-6452.

Riigikohus oma lahendis 3-1-1-57-09 punktis 13.1 on märkinud, et kuritegelikku ühendusse

kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa

ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse

poolt toimepandavatest kuritegudest. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud,

et LJUBOV GENRIHSONi poolt juhitud kuritegelikku ühendusse kuulusid selle likvideerimise

hetkeks lisaks juhile kümme isikut, kellel kõigil oli täpne roll, mida on kirjeldatud eelpool ning

kes oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. xxxx eesmärk oli läbi

ametialaste ja muude kuritegude saavutada oma klientide jaoks soovitud tulemus EV

kodakondsuse, alalise või ajutise elamisloa näol või lihtsalt ebaseaduslikult sooritada eesti keele

tasemeeksam, mida oli vaja töötamiseks ning saada selle eest varalist kasu. Tuvastatud on, et

kõik kuritegeliku ühenduse liikmed peale J Ba ja J L sooritasid xxxx huvides erinevaid I ja II

astme kuritegusid. Tuvastatud on, et kuritegeliku ühenduse liikmed, kellel oli olulisem roll (nt

Ž R, O T, S Z, Ü L, J B), teadvustasid endale, et nad on osa millestki suuremast, et on olemas

ring isikuid kes tegelevad LJUBOV GENRIHSONi juhtimisel nö „inimeste aitamisega“

võitluses riikliku bürokraatiaga, mis takistas eesti keelt mitteoskavatel inimestel EV

kodakondsuse saamist või koolis õpetajana töötamist.

Riigikohus oma lahendites 3-1-1-57-09 ja 1-16-6452 on leidnud, et kuritegelikku ühendust

iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui

organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab riigikohtu otsuste kohaselt omakorda

seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et

ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist.

Kohus leiab, et sellele Riigikohtu poolt otsustes korduvalt väljendatud kuritegelikule

ühendusele iseloomulikule tunnusele LJUBOV GENRIHSONi poolt loodud ja juhitud xxxx ei

vasta. Kuigi ühendus tegutses pikema aja vältel, selle liikmeskond oli püsiv, osad liikmed

osalesid selle tegevuses juba alates loomisest, osadel liikmetel nagu näiteks Ü L ole ka varasem

kogemus koostööst LJUBOV GENRIHSONiga, ei oleks see xxxx olnud võimeline jätkama

oma eesmärgipärast tegevust, kui xxxx juht oleks mingil põhjusel kõrvale astunud või

vahetunud. Selle xxxx toimimine oli võimalik ainult tänu selle juhi LJUBOV GENRIHSONi

autoriteedile, tema sidemetele ja teadmistele ning oskustele. LJUBOV GENRIHSON on olnud

kuritegelikult aktiivne dokumentide võltsimisel ja teiste isikute eest keeleeksamite sooritamisel

tema enda sõnade kohaselt vähemalt 30 aastat, selle aja jooksul on tal välja kujunenud võrgustik

isikutest, kes sellist teenust vajasid, aastate jooksul kasutasid ning kelle kaudu levis info

võimalusest ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi kodakondsust saada. Selline info liikumine

tagas pideva klientide juurdevoolu ning seeläbi ka pideva kriminaaltulu, millega rahastati

ühenduse toimimist. LJUBOV GENRIHSON oli vähemalt kuni oma kinnipidamiseni selles

sfääris (eesti keele tasemeeksamite ja PS ning kodakondsuse tundmise eksamite sooritamises,

EV kodakondsuse ja elamislubade vormistamises ebaseaduslikult) vaieldamatult autoriteet. Kui

ühel päeval ei oleks tema panust xxxx tegevusse enam olnud, siis ei oleks ühenduse teised

liikmed võimelised juhi kohta üle võtma ja seega xxxx eesmärgipärast tegevust jätkama.

Kohus leiab, et Riigikohtu lahendi valguses on võimalik rääkida ühenduse püsivusest juhi

vahetumisel ja eesmärgipärase tegevuse jätkamisest lihtsakoelisemaid kuritegusid toime

panevate

xxxx-de

puhul,

näiteks

juhul,

kui

spetsialiseerutakse

narkokuritegude

toimepanemisele. Kui sellise xxxx juht mingitel põhjustel enam jätkata ei saa, olgu selleks

põhjuseks kas kinnipidamine politsei poolt või siis veelgi proosalisem surm narkootilise aine

üledoosi läbi, ei ole temale lähedalseisnutel xxxx liikmetel eriti keeruline tarnijate ja

edasimüüjatega läbi rääkida ja tarneahelat jätkata, kuna kõik osapooled on huvitatud sellest, et

narkootiline aine ja raha liiguks ka pärast ühe isiku väljalangemist. Samuti on võimalik

kuritegeliku ühenduse juhi vahetus rahvuslikul printsiibil koondunud xxxx-de puhul, kus

kuritegeliku ühenduse juhi vahetuse korral võtab ühenduse juhtimise üle autoriteedilt kõrgeimal

positsioonil olev rahvuskaaslane, aga näiteks ka ühe perekonna baasil moodustatud kuritegeliku

ühenduse puhul, kus on võimalik juhi positsiooni ülekandumine näiteks isalt pojale või tütrele.

LJUBOV GENRIHSONi poolt loodud ja juhitud xxxx pani toime väga spetsiifilist laadi

kuritegusid, mille jätkamine autoriteedi äralangemisel oleks keeruline. Samas leiab kohus ja

seda kinnitavad ka eelpool analüüsitud tõendid, et kõiges muus osas vastas LJUBOV

GENRIHSONi xxxx kuritegeliku ühenduse tunnustele, sellele oli vähemalt kolm liiget,

tuvastatud on isikutevaheline ülesannete jaotus, ühendus oli loodud varalise kasu saamise

eesmärgil ning tema tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud

vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Tuvastamist on leidnud ka see, et LJUBOV GENRIHSONi xxxx liikmed olid allutatud

kindlatele reeglitele, neil oli hierarhiline struktuur, tööjaotus, millest on kohus eelpool

korduvalt rääkinud, oli ühiskassa, millest LJUBOV GENRIHSON maksis kõigile xxxx

liikmetele, aga ka xxxx eesmärkide nimel kuritegusid toime pannud isikutele (nt keeleeksami

sooritanud T.R, A.S jt, aga ka ilusalongi teenuste eest, mis võimaldasid isikutel konspireerida,

teise isikuna esineda jne), oli distsipliin (xxxx liikmed pidid olema pidevas valmiduses koheselt

reageerida, kui mõni kiire „teema“ sisse tuli, vt eespool kokkuvõtet V Ki passi teemadel). Oli

ka tagatud nö omade eest hoolitsemine, selleks tuleb pöörduda kriminaalasja materjalide poole

ja tutvuda jälitustoimikuga osas, mis puudutab M Tga seonduvat. M T oli kuritegeliku ühenduse

klient, kellele tuleb kohtukutse kriminaalasjas kohtuistungile teadmata kuupäevaks, kohtukutse

edastatakse telefoni teel. M T kontakteerub LJUBOV GENRIHSONiga ja teavitab teda sellest

11.08.2015.a õhtul kella 21.12 ajal, arutavad mida teha (XX kd tl 58-60), 12.08.2015 õhtul

saadav S Z M Tle SMSi M numbriga, kuid sellel numbril tehtud kõnet ei ole pealt kuulatud.

Järgmise hommikul helistab LJUBOV GENRIHSON M Tle O T telefoninumbrilt ja kõnes

räägivad kõik kolm. LJUBOV GENRIHSON ütleb, et ta rääkis advokaadiga, ta võtab ette, aga

lihtsalt homme ei saa, on vaja kiiresti tõendit, asuvad plaanima, kuidas istungit edasi lükata,

arstile helistada, haiguslehte võtta. O T ütleb M Tle, et tuleb helistada perearstile, et on kõht

lahti, avavad haiguslehe, LJUBOV GENRIHSON kurdab, et tema enda perearst, kes annab

ükskõik millise tõendi, on puhkusel. Kõned sellel teemal kestavad terve 13.08.2015.a

hommikupooliku (XX kd tl 90 – 93). Hilisemalt on sama teemaga seoses pealt kuulatud kõne

08.10.2015 LJUBOV GENRIHSONi ja M Tle palgatud advokaadi vahel kus LJUBOV

GENRIHSON ütleb advokaadile: „sina...anna kuhu, mida, kus vaja. Raha osas probleeme ei

tule. Absoluutselt. .. ütled, mida seal vaja, kellele, mida, mina annan sulle kõik ära“, mispeale

advokaat vastab, et „See ei ole nii lihtne. Nüüd on teised ajad“ (XX kd tl 367). Seega nähtub

neist pealtkuulatud kõnedest kohtu hinnangul see, et xxxx juht LJUBOV GENRIHSON ja selle

liige O T aitavad xxxx kliendil tekkinud õiguslikku probleemi lahendada ning üritavad selleks

kasutada üsna piiripealseid, või ehk isegi lausa kriminaalseid meetodeid.

Kõike tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et LJUBOV GENRIHSON on kavatsetult toime

pannud KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o loonud kuritegeliku ühenduse, seda

juhtinud ja sellese liikmeid värvanud.

Kohus on tuvastanud, et LJUBOV GENRIHSON on toime pannud järgmised kuriteod:

• KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik

omandada õigusi, võltsimise.

• KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimise

• KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud tähtsa isikliku

dokumendi kasutamise.

• KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud

tähtsa isikliku dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga vabaneda kohustusest.

• KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule jätkuva varalise kahju

tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu

saamise eesmärgil.

• KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu andmise vähemalt

teist korda ja grupi poolt.

• KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritegeliku ühenduse loomise,

juhtimise ja sinna liikmete värbamise.

LJUBOV GENRIHSONi süüd ja tema tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust

mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS

§ 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks

karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja näeb KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o dokumendi, pitsati või

plangi võltsimise eest, millise alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest

ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaasta pikkuse vangistuse.

Tähtsa isikliku dokumendi võltsimise s.o KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaasta pikkune vangistus.

Samasuguses sanktsiooni määras on ettenähtud karistus KarS § 348 lg 1 järgi toimepandud

kvalifitseeritud kuritegude toime panemise eest s.o võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimise, kasutamise ja kasutada andmise eest.

KarS § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest näeb seadusandja ette üksnes rahalise

karistuse.

Kelmuse s.t KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nähakse ette

rahaline karistus või kuni 4 aastat vangistust.

KarS § 298 lg 2 p.p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest s.o altkäemaksu

lubamise ja andmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt nähakse

karistusena ette üks kuni 10 aastat vangistust.

KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise s.t kuritegeliku ühenduse

organiseerimise eest s.o kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise

eest nähakse ette viis kuni 15 aastat vangistust.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja

üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda

vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt

RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Süüdistatav LJUBOV GENRIHSON on end süüdi tunnistanud osaliselt, selles, et aitas

inimestel eksameid teha, samuti on kohtueelsel uurimise tunnistanud oma süüd kelmuse

episoodis.

Kohus hinnangul on LJUBOV GENRIHSONile inkrimineeritud kuritegudest nelja (KarS § 334

lg 1; § 347 lg 1; § 348 lg 1; § 209 lg 1) puhul tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega,

mistõttu tuleb nende osas kujundada kohtul seisukoht, kas nendes episoodides on LJUBOV

GENRIHSON suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Kuigi LJUBOV GENRIHSON on varasemalt kriminaalkorras karistamata on kohus seisukohal,

et antud juhul ei ole rahaline karistus, isegi kui karistusseadustik seda konkreetse kuriteo

koosseisu puhul võimaldab, piisav täitmaks nii eri- kui ka üldpreventiivseid karistuse eesmärke

ning seda just arvestades LJUBOV GENRIHSONi isikut. Antud kriminaalasja kohtuliku

uurimise käigus on tuvastamist leidnud LJUBOV GENRIHSON on toime pannud nii avaliku

julgeoleku vastase süüteo, kui ka avaliku usalduse vastaseid süütegusid, samuti varavastase

süüteo, riivates selliselt väga erinevaid õigushüvesid. Kohus on eeltoodust tulenevalt

seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on LJUBOV GENRIHSONile vajalik

kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust. Lisaks võtab kohus

LJUBOV GENRIHSONile karistuse mõistmisel arvesse tema rolli kuritegude toimepanemisel

nimelt on LJUBOV GENRIHSON loonud ja juhtinud kuritegelikku ühendust, kallutanud teisi

isikuid toime panema nii esimese, kui ka teise astme kuritegusid, kuritegeliku ühenduse liikmed

on kuritegusid toime pannud LJUBOV GENRIHSONi algatusel, tema juhendamise ja kontrolli

all.

Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, raskendava asjaoluna esineb KarS §

58 p 1 kohaselt süüteo toimepanemine omakasu motiivil. Kohus peab vajalikuks selgitada, et

omakasu motiiv eeldab ainelise kasu saamist s.t omakasu, milline saab väljenduda nii süüdlase

vara suurenemises, kui ka tema varaliste kohustuste vähenemises. Käesolevas kriminaalasjas

on juba varasemalt välja toodud asjaolud, millises osas süüdistatav LJUBOV GENRIHSON

teenis kuritegude toimepanemisega kuritegelikku tulu.

Hinnates süü suurust KarS § 334 lg 1 järgi, leiab kohus, et süüd antud kuriteoepisoodis tuleb

pidada keskmiseks. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus

sanktsiooni keskmäära läheduses, karistades teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, milline on

kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 järgi, leiab kohus järgmist. LJUBOV GENRIHSON on

võltsinud tähtsat isiklikku dokumenti, kasutades selleks oma kuritegeliku ühenduse oskusteavet

ja sidemeid, millise tegevuse tulemusena Eesti riik läbi PPA väljastas välisriigist tulnud isikule

võõra isiku nimele tähtsa isikuttõendava dokumendi, leiab kohus, et tema süü on suur. Seega

tuleb selle kuriteo eest süüdistatavale mõista karistus, mitte sanktsiooni keskmises määras, vaid

selle läheduses s.t karistada LJUBOV GENRIHSONi KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on

kvalifitseeritud KarS § 348 lg 1 järgi, leiab kohus, et viimase süüd antud kuriteoepisoodides

tuleb pidada piisavalt suureks, et kohaldada tema suhtes karistusena samuti just reaalset

vangistust, mitte rahalist karistust. Analoogselt eelmise episoodiga peab kohus tema süüd selles

kuriteos suureks ning ka selle teo eest tuleb teda karistada üheaastase vangistusega.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on

kvalifitseeritud KarS § 349 - § 22 lg 2 järgi märgib kohus, et seadusandja näeb selle teo eest

ette üksnes rahalise karistuse. KarS § 44 lg 3 kohaselt rahalise karistuse suuruse määramisel

tuleb arvestada süüdistatava sissetulekut kuriteole eelnenud aastal ning KarS § 44 lg 2 kohaselt

päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Samuti võtab

kohus arvesse süüdistatavale KarS § 349 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemise eest rahalise karistuse mõistmisel arvesse seda, et LJUBOV GENRIHSON

käesoleval hetkel on invaliiduspensionär, kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav

töötaks ning omaks igakuist kindlat sissetulekut töötasu näol. Seetõttu peab kohus võimalikuks

LJUBOV GENRIHSONile karistus mõista mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 100

päevamäära ehk 1000 eurot.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on

kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 järgi märgib kohus esmalt, et teisele isikule tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine eeldab KarS § 209 kohaselt toimepanijalt vähemalt

otsest tahtlust. Antud kriminaalasjas kohus on asunud seisukohale, et süüdistatav kelmust toime

pannes tegutses kavatsetult, tema teo toimepanemise eesmärk on olnud suunatud saada endale

toimepandu kaudu otsest varalist kasu s.t kuritegeliku vara saamise tulemusel suurendada oma

igakuiseid sissetulekuid. Eesti riik sotsiaalkindlustusameti kaudu maksis LJUBOV

GENRIHSONile ebaõigetel alustel teise isiku nimelt pensioni 9 aasta vältel, seega hindab kohus

tema süüd selles episoodis keskmisest suureaks ja karistab teda vangistusega 2 aastat.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuritegudes, millised on

kvalifitseeritud KarS § 298 lg 2 p.p 1, 2 järgi märgib kohus, et nende kuritegude eest näeb

seadusandja ette karistusena üksnes vangistuse. Kohtu hinnangul on LJUBOV GENRIHSONi

süü neis kuritegudes suur. Ta on kuritegeliku ühenduse juhina mitmete aastate vältel maksnud

altkäemaksu kas ise või vahendlikult kolmele politseiametnikule, kes selle altkäemaksu eest

vastuteenena väljastasid infot politsei andmebaasidest või vormistasid ebaõigetel alustel

isikutele dokumente. Isikuid, kes sel viisil dokumendid said, oli kümneid. Kohus võtab arvesse

ka süüdistatava poolt toimepandud episoodide arvu, mõistab talle karistuseks vangistuse 4

aastat.

Hinnates LJUBOV GENRIHSONi süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on

kvalifitseeritud KarS § 256 lg 1 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb

seadusandja ette karistusena samuti üksnes vangistuse. KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemisega kahjustatakse ja rünnatakse avalikku rahu ja julgeolekut. Antud

kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist fakt, et just LJUBOV

GENRIHSON oli selleks isikuks, kes kuritegeliku ühenduse lõi, seda juhtis ja sinna isikuid

värbas, tema kuritegelik tegevus toimus mitmete aastate vältel, xxxx tegevuses osales erinevatel

astmetel 10 inimest, sellel oli kümneid kliente, samuti panid LJUBOV GENRIHSONi

juhtimisel kuritegusid toime ka mitmed isikud, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, seega

leiab kohus, et talle tuleb mõista karistuseks vangistus 6 aastat.

Arvestades LJUBOV GENRIHSON poolt toime pandud tegude raskust, nende toimepanemise

järjepidevust, toime pandud kuritegude eriliigilisust, kahjustatud õigushüvede rohkust, on

kohus seisukohal, et liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda üksikkaristustest raskema

suurendamise põhimõttest ja seega mõistab kohus LJUBOV GENRIHSONile kõikide

kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse 8 aastat. KarS § 64 lg 1 LJUBOV GENRIHSONile

KarS § 349 lg 1 - § 22 lg 2 järgi mõistetav rahaline karistus 100 trahviühikut s.o summas 1000

eurot viiakse täide iseseisvalt.

Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks

(vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi

vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust

põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et

süüdistatava varasem kriminaalkorras karistamatus ei ole selline asjaolu, mis igal juhul toob

kaasa karistusest tingimisi vabastamise. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on

määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et

karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud

kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud

kergendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega,

siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on varasemalt

kriminaalkorras karistamata või mitte. Arvestades LJUBOV GENRIHSONi poolt toime

pandud tegude suurt arvu, nende ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid, seda, et tuleb tagada,

et selleliigilisi kuritegusid toime ei pandaks, tuleb kohtu hinnangul LJUBOV GENRIHSONil

temale mõistetud karistus reaalselt ära kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et LJUBOV GENRIHSON on käesoleva kriminaalasja

menetluse raames viibinud vahi all 27.oktoobrist 2015.a kuni 29.novembrini 2016.a s.o 1 aasta,

1 kuu ja 2 päeva, siis juhindudes KarS § 68 lg 1 tuleb süüdistatavale mõistetud karistusest see

aeg maha arvata ja lugeda LJUBOV GENRIHSONi lõplikuks reaalselt ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 6 aastat, 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

KONFISKEERIMINE

LJUBOV GENRIHSON on toime pannud kuriteod (KarS § 256 lg 1 ja KarS § 298 lg 2 p 1, 2),

milles süüdimõistmisel võib kohaldada vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 alusel,

milline säte näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus Karistusseadustikus

sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise

seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud

vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata

varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.

KarS § 832 lg 2 sätestab, et erandina võib kohus § 832 lg 1 sätestatud alustel ja ulatuses

konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale

isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena

või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse

talle konfiskeerimise vältimiseks.

Isikute vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate

objektide, dokumentide vaatlusprotokolliga (XI kd tl 148-162) on tuvastatud LJUBOV

GENRIHSONi, A V, N Š kui ühe ja sama isiku (nende isikute nimel tegutses võltsitud

isikutunnustega L.GENRIHSON) ja kolmanda isiku D D Gi legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus ning varalise seisu muutus perioodil

01.01.2007 – 27.10.2015.a, samuti on tuvastatud L.GENRIHSONi ja D. D. Gi poolt sularahas

teostatud tehingute summad samal ajaperioodil.

Kinnisturegistri andmetel LJUBOV GENRIHSON vaadeldaval ajaperioodil kinnisvara ei

omanud, talle kuulus küll kolm sõidukit, millest kahele oli kohtutäituri ning ühele neist ka

pankrotihalduri poolt seatud käsutamise piirangud. L.GENRIHSON omas pangakontot nii SEB

Pangas, kui ka Swedpangas, kuid vaadeldud perioodil tehinguid kontodel ei toimunud. (XI kd

tl 149)

Samas leiti LJUBOV GENRIHSONi elukoha ja tema kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisel

sularaha Eesti kroonides, eurodes, USA dollarites ja Norra kroonides kokku summas

13 407,19€.

Tema ainsaks legaalseks sissetulekuks neil aastatel oli pension ja sotsiaaltoetused, mida kuni

28.02.2009a. toimetati postiasutuse poolt koju, seejärel teostati väljamakseid D D Gi

arveldusarvetele Swedpangas ja SEB pangas. Vaid lühikese perioodi jooksul – alates

01.02.2013 kuni 31.03.2013 maksti pension LJUBOV GENRIHSONi enda pangaarvele

Swedpangas (XI kd tl 150 pöördel).

Kohtueelsel uurimisel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 23.12.2015.a määrusega

kohtuasjas nr 1-15-9594 arestitud LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud, kuid

Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kolmandale isikule D D Gile kuuluv sõiduauto

Xxxx r/m xxxx (VIN kood XXXX). xxxx AS-lt saadud vastuse ja sellele lisatud dokumentide

kohaselt (XI kd tl 3-19) oli nimetatud sõiduki hinnaks 19 600,50€, millest L.GENRIHSON on

tasunud sularahas alljärgnevalt:

• xxxx AS 14.03.2013.a arve nr 1712609 alusel auto soetuse eest summas 5880,15€;

• xxxx AS 28.03.2013.a arve nr 1712812 alusel auto soetuse eest summas 5530,35€;

Kohtule esitatud tõenditest nähtub sedagi, et D D Gile kuulunud, kuid samuti LJUBOV

GENRIHSONi kasutuses olnud sõiduauto xxxx r/m xxxx on xxxx AS-i poolt 28.03.2013

ostetud ära 8190€, kuid kliendile nimetatud summat ei tagastatud, vaid see tasaarvestati arvega

nr xxxx. Seega on sõiduautot xxxx kasutatud sõiduauto Xxxx sissemaksena 8190€ suuruses

summas, ülejäänud osa sõiduki maksumusest on L.GENRIHSON tasunud arvete alusel

sularahas. Kogu suhtlus uue sõiduki soetamiseks xxxx OÜ-st on toimunud L.GENRIHSONiga,

tema nimele on esitatud sõiduki Xxxx ostupakkumine, soetusega seotud ning ka hilisemate

ostmise ja hilisema hooldusega seotud arved on esitatud L.GENRIHSONi nimele, samuti on

temale tehtud ka esialgse sõiduki hinnapakkumine ja tema on sõiduki ka vastu võtnud.

Veel on sõidukiga seotud kuludega seoses LJUBOV GENRIHSON tasunud xxxx OÜle

sularahas:

• xxxx AS 20.03.2014.a arve nr xxxx alusel auto hoolduse eest summas 349€;

• xxxx AS 30.12.2014.a arve nr xxxx alusel auto hoolduse eest summas 480,41€.

Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et LJUBOV GENRIHSON tegeles sõiduki Xxxx

r/m xxxx soetusega 2013.a märtsis tegutsedes kolmanda isiku D D Gi volituse alusel. Ka xxxx

r/m xxxx, mida L.GENRIHSON kasutas sõiduauto Xxxx sissemaksena oli vaatlusprotokollis

kajastatud andmete kohaselt soetatud D. D. Gi poolt 30.03.2010, keda esindas volikirja alusel

ostu-müügitehingus L.GENRIHSON. Sõiduki eest tasuti D. D. Gi pangakontolt, mida kasutas

L.GENRIHSON.

D D G on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud kolmanda isikuna (XXVII kd tl 166-172).

Isik selgitas kohtus, et sõiduki ostis tema ema ja teda sõiduki ostmise juures ei viibinud. Samuti

selgitas ta kohus, et on sõiduk soetatud isa poolt temale antud rahaliste vahendite eest, mida aga

ei pea kohus usaldusväärseks. Kolmanda isiku ütluste kohaselt jättis isa rahalised vahendid

emale juba 2004. aastal, rahalised vahendid olid mõeldud temale, samas isik ei oska nimetada

mingit summat. Prokuröri küsimusele, kuidas ta teab, et sõiduki ostmiseks kasutati tema isa

poolt jäetud rahalisi vahendeid, vastab kolmas isik: „Aga kust tal veel võis see raha olla?“

Kolmas isik on selgitanud kohtule, et elab juba alates 2004.aastast xxxx ja emaga on suhted

keerulised, ema ei ole teda tema asjadesse pühendanud ning rahast nad ei räägi. Puudus

igasugune mõistlik põhjus jätta isa poolt D. D. Gi tarbeks mõeldud rahalised vahendid Eestisse,

seejuures veel isikule, kellega kolmandal isikul olid väga rasked suhted ja kellega ta suhtles

väga harva, seega peab kohus kolmanda isiku ütlusi sõiduki ostmiseks rahaliste vahendiste

päritolu puutuvalt paljasõnalisteks ja tõendamatuteks.

Sõiduki igapäevane kasutamine LJUBOV GENRIHSONi poolt on tõendamist leidnud

kohtuotsuses analüüsitud jälitusprotokollidega, tunnistajate ja kahtlustatavate ütlustega selles,

et nad kohtusid LJUBOV GENRIHSONiga sõidukis, samast leiti läbiotsimisel ka oluline osa

xxxx igapäevategevuse dokumentatsioonist ning sularaha, et L.GENRIHSON kasutas

nimetatud sõidukit sisuliselt oma kontorina klientidega ja kaasosalistega kohtumisel. Sõiduki

läbiotsimise protokollist nähtub, et sõidukist leiti suur hulk erinevate isikute nimele välja antud

isikutunnistusi, juhilube, elamislube jm dokumente. Samuti on L.GENRIHSON kohtus

avaldatud 15.12.2015 kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et kogu tema elu oli autos.

01.06.2016 vaatlusprotokolli kohaselt esineb LJUBOV GENRIHSONil (sh A Vl ja N Šl, kelle

identiteete L.GENRIHSON omas) elatustaseme erinevus perioodil 2007-2015 (kuni

27.10.2015, so isiku kahtlustatavana kinnipidamiseni) summas 85 835,80€ (XI kd tl 162

pöördel). Elatustaseme erinevuse on tinginud sularahatehingud, isiku valdusest leitud ja ära

võetud sularaha, samuti A.Vle välja makstud ebaseaduslik pension ja sotsiaaltoetused.

Arvestades, et L.GENRIHSONi poolt kuritegude toimepanemine oli suunatud varalise kasu

saamisele ja eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et L.GENRIHSON sai varalist kasu

sularahas, siis on põhjendatult alust arvata, et elatustaseme erinevuse tinginud sularaha pärineb

just isiku ebaseaduslikust tegevusest. 14.01.2016 jälitustoimingu protokollis kajastatud

L.GENRIHSONi ja S V vahelisest vestluses 30.06.2015 nähtub, et L.GENRIHSON on

ebaseaduslike keeleeksamitega seotud juba vähemalt kaheksa aastat.

Elatustase vaatlusprotokollist nähtub seegi, et LJUBOV GENRIHSON enda pangakontosid ei

kasutanud, vaid ta kasutas A V, N Š ja D D Gi pangakontosid. A.V Swedbank AS-s

arvelduskonto nr XXXX juurde väljastatud deebetkaart leiti L.GENRIHSONi elukoha xxxx

läbiotsimisel ja N.Š Swedbank AS-is arvelduskonto nr XXXX juurde väljastatud deebetkaart

leiti L.GENRIHSONi kasutuses olnud sõiduauto Xxxx läbiotsimisel. Samuti ei kuulu

L.GENRIHSONile registrijärgselt mingit vara. Tema elukoht xxxx kuulub kinnistusregistri

andmetel A.Vle. Samas nähtub L.GENRIHSONi 15.12.2015 ütlustest, et ta on antud korteris

elanud juba alates 1985. aastast, samuti on tema osalenud korteriga seotud tehingutes (sh

vormistanud korteri A.V nimele). Eelnev näitab, et L.GENRIHSONi puhul ongi tavapärane

mitte näidata ennast vara tegeliku omanikuna.

LJUBOV GENRIHSONi kasutuses olnud A V ja N Š nimele Swedbank AS-s avatud

arvelduskontod on kohtueelses menetluses arestitud (vastavalt 23.12.2015 Harju Maakohtu

määrusega nr 1-15-9615 ja 07.03.206 Harju Maakohtu määrusega nr 1-16-552). A.V Swedbank

AS-is oleval arvelduskontol nr XXXX oli seisuga 17.12.2019 50 211,44€, arvelduskonto

sissetulekud moodustavad enamus osas ebaseaduslikult saadud pension ja erinevad

sotsiaaltoetused. N.Š Swedbank AS-is oleval arvelduskontol nr XXXX oli seisuga 17.12.2019

99 963,46 €, arvelduskontol olevad rahalised vahendid pärinevad D D Gile kuulunud korteri

asukohaga xxxx ja kinnistu asukohaga xxxx müügist. Notariaalse volikirjaga nr xxxx D. D. G

volitas ennast kõigis toimingutes esindama L.GENRIHSONi ning viimane osales nimetatud D.

D. Gile kuulunud kinnistute ostu-müügitehingutes. Kuivõrd L.GENRIHSON valdas nii A.V

kui N.Š kõnealuseid arvelduskontosid, siis on L.GENRIHSON nende kontode tegelik omanik.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-89-11 p 19.1 asunud seisukohale: Panga arvelduskontol olev

raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu

arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsus

asjas nr 3-1-1-83-07, p 14). Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto

avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle

korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid

tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel

viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad

seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Seega kuulub

A.V ja N.Š arvelduskontodel olev raha ehk nõudeõigus panga vastu kontodel oleva summa

ulatuses L.GENRIHSONile.

KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 255 lg 2 p 2 kohaselt kohaldab kohus nendes §-des sätestatud

kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832. KarS § 832 lg 1

kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel

konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või

elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo

toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara).

Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga

saadud varaga. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja

11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on

omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast

oluliselt soodsamalt.

KarS § 832 kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara

eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832

silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat

kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40).

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale

kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised

asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava

kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste

asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on

piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja

arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse

(KarS § 832 lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42).

KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud

tõendamiskoormis, mistõttu pidanuks süüdistatav kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta

teenis eelnevalt viidatud ajavahemikul legaalset tulu. Samuti arvestades, et vara legaalse

päritolu tõendamiskoormis lasub isikul endal, siis ei ole antud juhul tõendatud ka mitte ükski

KarS § 832 lg-st 3 tulenev vara arestimise piirang.

19.09.2016 vaatlusprotokollist (XI kd tl 144-145) nähtub, et LJUBOV GENRIHSONi poolt

juhitud kuritegelik ühenduse teenuseid kasutasid perioodil 2011 kuni 27.10.2015 64 isikut Eesti

kodakondsuse, elamislubade, isikut tõendavate dokumentidega seonduvate jm taotluste

menetlemisel; politsei infosüsteemist isikute kohta informatsiooni väljastamisel; Eesti

kodakondsuse saamiseks vajaliku eesti keele eksami ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ning

kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamisek. Keskmine summa, mida isikud tasusid

kuritegelikule ühendusele eelnimetatud teenuste osutamise eest või mida kuritegeliku ühenduse

liikmed küsisid, oli 1500€. Kuritegeliku ühenduse tulu perioodil 2011-27.10.2015 oli 96 000 €.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Harju Maakohtu 06.02.2017 otsusega nr 1-17-

967 on L.GENRIHSONi kuritegelikku ühendusse kuulunud isikud M P, Ž R, L S, Ü L, S Z, I

S, O T, J B, J L, A K süüdi mõistetud muuhulgas KarS § 255 lg 1 järgi ning isikutelt on

kohtuotsusega KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel mõistetud välja kokku 9 207 €. Seega kuulub

ülejäänud kuritegeliku ühenduse poolt teenitud kuritegelik tulu summas 86 793 €

väljamõistmisele L.GENRIHSONilt. Kuivõrd L.GENRIHSON on kuriteoga saadud vara ära

tarvitanud ja selle konfiskeerimine ei ole võimalik, siis kohus leiab, et L.GENRIHSONi puhul

tuleb samuti rakendada konfiskeerimise asendamist (KarS § 84). Konfiskeerimise asendamise

peamine eesmärk on takistada toimepanija rikastumist kuriteoga. KarS § 84 kohaselt saab

asenduskonfiskeerimist, kohaldada nii süüteoga saadud vara (KarS § 831) kui ka kuriteoga

saadud vara (KarS § 832) puhul. Tuvastatud on, et L.GENRIHSON on saanud ebaseaduslikku

pensioni ja sotsiaaltoetusi juba alates 2007. aastast, millega on Sotsiaalkindlustusametile

tekitatud materiaalne kahju summas 30 000,05 €. Kuivõrd osa valeandmete alusel välja makstud

pensioni ja sotsiaaltoetusi ei ole hõlmatud L.GENRIHSONi süüdistusega, jäädes süüteo

etteheitest varasemasse perioodi, on tegemist varaga KarS § 832 mõttes. Seega kuulub see

ülejäänud summa (30 000,05 - 15 897,06 = 14 102,99) L.GENRIHSONilt väljamõistmisele

KarS § 832 lg 1 ja KarS § 84 alusel.

KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes

erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle

äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga

omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise

kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on

vara äravõtmine osutunud võimatuks - kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase

tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud.

Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid

isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast

väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka RKKKm 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib

rahaline nõue, mille täidab isik vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses.

Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa

sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui

prokuratuur

tõendab

faktilised

asjaolud,

millest

tulenevalt

ei

vasta

laiendatud

konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või

elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara

kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud

konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20. veebruari 2012.

a otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise

asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel.

Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek

osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832

toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega

kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis

peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on

võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise

asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt

süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa

peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Arvestades kõike eelnevat kogumis, on kohus seisukohal, et prokuröri taotlused süüdistatava

LJUBOV GENRIHSONi ja kolmanda isiku D D Gi varade konfiskeerimiseks on põhjendatud

ja kuuluvad rahuldamisele. Nagu kohus eelnevalt märkis, lasub KarS § 832 lg 1 kohaselt

legaalse päritolu tõendamiskoormis süüdistataval ning LJUBOV GENRIHSON ei ole vara

legaalse päritolu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu on kohus veendumusel, et

tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga ning seetõttu kuuluvad need

konfiskeerimisele järgnevalt:

KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse nr 1-15-9594

alusel arestitud kolmandale isikule D D Gile kuuluv mootorsõiduk Xxxx registreerimismärgiga

xxxx (VIN kood XXXX).

Mõista LJUBOV GENRIHSONilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 86 793 (kaheksakümmend kuus tuhat

seitsesada üheksakümmend kolm) eurot.

Mõista LJUBOV GENRIHSONilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 alusel kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 14 102 (neliteist tuhat ükssada kaks) eurot.

N Š (isikukood xxxx) nimel olev Swedbank AS arvelduskonto nr XXXX, koos sellel olevate

LJUBOV GENRIHSONile kuuluvate rahaliste vahenditega summas 99 940,46 eurot (milline

konto oli arestitud Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552), jätta arestituks kuni

asenduskonfiskeerimisnõuete täitmiseni (summa väheneb Sotsiaalkindlustusameti poolt

esitatud tsiviilhagi täitmise arvelt).

Harju Maakohtu 07.03.2016 määruse nr 1-16-552 alusel arestitud A V nimel olev ja LJUBOV

GENRIHSONile kuuluv korteriomand aadressil xxxx vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti

alt.

TSIVIILHAGI

Käesolevas kriminaalasjas on Sotsiaalkindlustusamet esitanud tsiviilhagi LJUBOV

GENRIHSONi vastu, milles paluvad temalt Sotsiaalkindlustusameti kasuks välja mõista

alusetult A Vle perioodi 01.10.2012 kuni 31.08.2016 eest makstud töövõimetuspension ja

puudega tööealise inimese toetus kokku summas 15 897,06 eurot.

Kohtule esitatud hagist nähtub, et 21.03.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V

nimele väljaantud dokumente, A V nimel taotluse ekspertiisitaotluse. RPKS § 14 lg kohaselt

on õigus töövõimetuspensionile isikul, kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani, kes

on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40—100 protsenti ja kellel on olemas

RPKS §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning sama §

14 lg 2 kohaselt määratakse töövõimetuspension püsiva töövõimetuse ajaks.

Sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr xxxx töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja

kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu" § 3 kohaselt esitab

isik taotluse koos vajalike dokumentide ja andmetega, s.h nimetab perearsti või teda põhiliselt

raviva eriarsti, kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed ning kelle

vastuvõtul ta on käinud viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist. Püsiva

töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet isiku ja tema poolt nimetatud arsti esitatud

andmete alusel, kaasates töövõime kaotuse protsendi ja puude astme tuvastamisel ekspertarste.

Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2007 otsusega nr 334709 tuvastati A Vl perioodiks 21.03.2007

kuni 30.09.2007 töövõime kaotus 40% põhjusega üldhaigestumine.

24.04.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V

nimel

töövõimetuspensioni

määramiseks

avalduse

ilma

pensionistaaži

tõendavate

dokumentideta. RPKS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle

töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või

tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne

pensioni taotlemist, kuid kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav

pensionistaaž, õigus rahvapensionile. 02.05.2007 otsusega nr xxxx määrati A Vle alates

21.03.2007 rahvapension püsiva töövõimetuse korral.

10.10.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V

nimel taotluse korduvekspertiisiks. 22.10.2007 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl töövõime

kaotus 80% perioodiks 01.10.2007 kuni 31.10.2008. A Vle määrati 25.10.2007 otsusega nr

xxxx rahvapension töövõimetuse korral alates 01.10.2007 kuni 31.10.2008.

06.11.2007 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente, A V

nimel avalduse ja nõutavat pensionistaaži tõendavad dokumendid töövõimetuspensioni

määramiseks. 12.11.2007 otsusega nr xxxx määrati A Vle töövõimetuspension alates

06.11.2007 kuni 31.10.2008.

Pärast töövõimetuspensioni määramist esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele

väljaantud dokumente, V nimel 30.09.08 ja 24.08.2010 avaldused korduvekspertiisiks.

28.10.2008 ja 11.10.2010 otsustega tuvastati A Vl töövõime kaotus vastavalt 80% ja 100% ning

puue. Eelnimetatud otsuste alusel määrati A Vle töövõimetuspension ja puudega tööealise

inimese toetus perioodiks kuni 30.09.2012.

05.09.2012 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente A V

nimel taotluse korduvekspertiisiks. Tulenevalt RPKS § 32 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 jätkatakse

korduvekspertiisi puhul pensioni maksmist ekspertiisiotsuse alusel. 08.01 2013 otsusega nr

xxxx tuvastati A Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2012 kuni 30.09.2014 ja otsusega

nr xxxx määrati A Vle töövõimetuspension perioodiks 01.10.2012 kuni 30.09.2014 ning

10.01.2013 otsusega nr xxxx tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2012 kuni 30.09.2014

ja otsusega nr xxxx määrati A Vle puudega tööealise inimese toetus perioodiks 30.09.2012 kuni

30.09.2014.

18.08.2014 esitas LJUBOV GENRIHSON, kasutades A V nimele väljaantud dokumente

(kahtlustuse kohaselt võltsitud dokumente), A V nimel taotluse korduvekspertiisiks. 10.09.2014

otsusega nr xxxx tuvastati A Vl töövõime kaotus 100% perioodiks 30.09.2014 kuni 20.03.2017

(vanaduspensioniea saabumiseni) ja 11.09.2014 otsusega nr xxxx määrati A Vle

töövõimetuspension perioodiks 01.10.2014 kuni 20.03.2017 ning 10.09.2014 otsusega nr xxxx

tuvastati A Vl sügav puue perioodiks 30.09.2014 kuni 20.03.2017 ja otsusega nr xxxx määrati

A Vle puudega tööealise inimese toetus perioodiks 01.10.2014 kuni 20.03.2017.

LJUBOV GENRIHSON esitas perioodil alates 21.03.2007 kuni 18.08.2014 korduvalt,

kasutades A V nimele väljaantud dokumente (kahtlustuse kohaselt võltsitud dokumente),

Sotsiaalkindlustusametile taotlusi A V töövõimetuse tuvastamiseks ning töövõimetuspensioni

ja sotsiaaltoetuste määramiseks tekitades sellega Sotsiaalkindlustusametile perioodil

21.03.2007 kuni 31.08.2016 materiaalse kahju kokku 30 000,05 eurot.

Arvestades asjaolu, et KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu aegub 5 aasta jooksul toime

panemisest, esitas Sotsiaalkindlustusamet LJUBOV GENRIHSONi vastu kahjunõude

LJUBOV GENRIHSONi poolt perioodil 18.08.2014 kuni 31.08.2016 esitatud valeandmete

alusel A Vle makstud töövõimetuspensioni ja puudega tööealise inimese toetuse osas summas

15 897,06 eurot.

Kohtueelse uurimise käigus on LJUBOV GENRIHSON oma süüd KarS § 209 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos tunnistanud, selles, et tema võltsitud isikuttõendavat dokumenti

kasutades vormistas oma Eestis mitteelavale õele A Vle töövõimetuspensioni ja puude,

eesmärgiga saada tema pensioni.

Kohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et LJUBOV GENRIHSON on toime pannud KarS §

209 lg 1 ettenähtud kuriteo, ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi, tema süü on tõendatud

prokuratuuri poolt esitatud tõenditega ning oma tegevusega on ta põhjustanud kannatanule

Sotsiaalkindlustusametile kahju summas 15 897,06 eurot.

Kohus märgib, et tsiviilhagi nõude aluseks saab olla Võlaõigusseaduse § 1043, mille

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo

ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne

õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

Sellise asjaolu esinemist LJUBOV GENRIHSON tõendanud ei ole.

Seega leiab kohus, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada, LJUBOV GENRIHSONilt

Sotsiaalkindlustusameti kasuks tuleb välja mõista kahju summas 15 897,06 eurot. Tsiviilhagi

rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 1043.

Kohtuotsus tsiviilhagi osas kuulub täitmisele Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega nr 1-15-

9615 arestitud LJUBOV GENRIHSONile kuuluvate A V (isikukood xxxx) nimel oleva

Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXX olevate rahaliste vahendite (seisuga 17.12.2019

5211,84 eurot) ning Harju Maakohtu 07.03.2016 määrusega nr 1-16-552 arestitud LJUBOV

GENRIHSONile kuuluvate N Š (isikukood xxxx) nimel oleva Swedbank AS-i arvelduskontol

nr XXXX olevate rahaliste vahendite (seisuga 17.12.2019 99 963,46 eurot) arvelt.

ASITÕENDID

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes võetavad meetmed. Käesolevas kriminaalasjas on riigiprokurör Eleliis Rattam teinud

kohtulike vaidluste käigus ettepaneku asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas, millele

süüdistatava kaitsja vastu ei vaielnud.

Kohus märgib, et prokuratuuri ettepanek asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas ei

ole kohtule siduv, kuid käesolevas kriminaalasjas kohus ei näe mingit takistust tehtud

ettepanekuga osaliselt nõustumiseks.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid, millised asuvad

Politsei – ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroos, kohtuotsuse jõustumisel tagastada

L.GENRIHSONile:

31.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud märkmik, mille peale on kirjutatud D ja

arve nr xxxx 3-l lehel;

17.06.2010 L.GENRIHSONi nimele adresseeritud Xxxxe ehitus- ja planeerimisteenistuse kiri

koos DVD-R plaadiga ja aiamaja ümberehitamine üksikelamuks arhitektuur-ehituslik

eelprojekt koos DVD-R plaadiga.

Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroos olevad järgmised asitõendid/esemed edastada

Politsei- ja Piirivalveametile edasiste otsuste vastuvõtmiseks:

• 05.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis 2 D M dokumenti.

• 09.03.2016 aadressil xxxx asuva garaažiboksi nr xxxx läbiotsimisel äravõetud

itaallastega C F (sünd xxxx) ja P D C D (sünd xxxx) seotud kehtetud dokumendid.

• 29.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud xxxx isikuga seotud dokumendid.

• 26.05.2016, 30.05.2016, 03.06.2016, 09.06.2016, 13.06.2016, 17.08.2016 asitõendite

vaatlusprotokollides kirjeldatud isikutega seotud erinevad dokumendid/materjalid.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid (L.GENRIHSONi

kehtetu EV pass, võltsitud üks kehtiv ja kaks kehtetut VF passi A.V nimele, võltsitud

üks kehtiv ja kaks kehtetut välismaalase pass N.Š nimele, kehtiv VF juhiluba A.V

nimele, kaks CCCP passi A.V nimele, erinevad dokumendifotod L.GENRIHSONist).

• 31.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevate, suures osas tuvastamata

isikute dokumendifotod jm, välja arvatud märkmik, mille peale on kirjutatud D, ja arve

nr xxxx 3-l lehel.

• 29.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 517 dokumendifotot.

• 02.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevad tühjad blanketid.

• 03.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud erinevate saatkondade tõendid.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid/esemed

hävitada:

• kriminaalasja materjalide juures olevad CD ja DVD plaadid ning väline kõvaketas

pruunis ümbrikus märkega „Auto xxxx“.

• S Zilt äravõetud D M fotod.

• 10.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 8 parukat.

• 08.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud võlakirjad.

• 30.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed (O Tlt äravõetud esemed).

• 20.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed (J Blt äravõetud esemed).

• 06.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed (S Zilt äravõetud esemed).

• 07.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed, välja arvatud 17.06.2010

L.GENRIHSONi nimele adresseeritud Xxxxe ehitus- ja planeerimisteenistuse kiri koos

DVD-R plaadiga ja aiamaja ümberehitamine üksikelamuks arhitektuur-ehituslik

eelprojekt koos DVD-R plaadiga (Ü Lt äravõetud esemed).

• 19.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed (M. Palt äravõetud esemed).

• 13.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud esemed (L.GENRIHSONilt

äravõetud esemed).

• 09.05.2016 ja 29.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollides vaadeldud esemed

(L.GENRIHSONilt äravõetud esemed – andmebaaside väljatrükid).

MENETLUSKULUD

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p.p 2-4, 9 kohaselt ekspertiiside

teostamisega seotud kulud, tunnistajale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad

summad, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse esimese astme kuriteos süüdimõistmise

korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on

584 eurot ning alates 01.01.2020.a on esimese astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 1460

eurot.

See summa tuleb LJUBOV GENRIHSONilt riigi kasuks välja mõista.

Kohus märgib, et arvestades LJUBOV GENRIHSONi varalist ja tervislikku seisu, seda, et ta

on xxxx eas, kohtule teadaolevalt on käesoleval ajal tema ainsaks sissetulekuks pension, seega

käib talle menetluskulude tasumine täies mahus üle jõu. Seega kohaldab kohus KRMS § 180 lg

3 sätteid ja jätab menetluskulud suuremas osas riigi kanda.

Määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud õigusabi kulud on kokku 14 722,34€ ( XXV kd tl

119-121, XXVII kd tl 65-69, XXVII kd tl 70-73, XXVII kd tl 111-114, XXVIII kd tl 169-184,

XXIX kd tl 85-88, XXX kd tl 141-143, XXX kd tl 144-146, XXXVII kd tl 98-99).

Õigusabi kuludest moodustavad sõidukulud 6193.94€.

Kohus leiab, et kaitsjatasudest kaitsja sõidukulud tuleb jätta täies mahus riigi kanda ning

õigusabikuludest tuleb LJUBOV GENRIHSONil riigile hüvitada 2000€, kaitsjatasud ülejäänud

osas jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Käesoleva kriminaalasjas on tunnistaja V A kohtule esitanud taotlused seoses 23.10.2017.a ja

22.01.2018 kohtusse ilmumisega ning koju tagasisõiduga tekkinud sõidukulude hüvitamisega

ning saamata jäänud töötasu osas. Kohus on 19.01.2018 ja 02.08.2018 (XXVIII kd tl 1-4, 201-

203) kohtumäärustega leidnud, et on põhjendatud taotletud summades sõidukulude ning

saamata jäänud töötasu hüvitamine.

Tunnistajale V A hüvitatud sõidukulud ja saamata jäänud töötasu kogusummades 376,12€

(XXVIII kd tl 1-4) ja 842,79€ (XXVIII kd tl 201-203) jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi

kanda.

Mill Tõlkebüroole ekspertiisiaktide kirjaliku tõlketeenuse eest 749,09€ (XXVIII kd tl 59-60) ja

230,98€ (XXIX kd tl 163) jäävad riigi kanda.

Ekspertiisitasud:

23.05.2016 kujutiseekspertiisi tasu summas 761€ kuulub süüdimõistetult välja mõistmisele (III

kd tl 67).

15.01.2018 isiku kohtuarstlikule komisjoniekspertiisile ei olnud õiendit ekspertiisi maksumuse

kohta lisatud, seetõttu ei saa kohus seda ka välja mõista ja antud tasu jääb riigi kanda (XXVIII

kd tl 2-27).

18.04.2019 isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi tasu summas 271.00€ kuulub

süüdimõistetult välja mõistmisele (XXIX kd tl 102-103).

Kohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja menetluse käigus menetleja poolt määratud

ekspertiisid on olnud vajalikud ning ekspertiise on määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt.

Märgitust tulenevalt loeb kohus teostatud ekspertiiside kulud eelpool välja toodud ulatuses

põhjendatuks.

Kohus võimaldab KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda LJUBOV GENRIHSONilt väljamõistetud

menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Rahvakohtunik

Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)

Maren Urb (allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunik

Krista Ragel (allkirjastatud digitaalselt)

muudetud Rkk 18.01.2021 otsusega