2-20-4055/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.juuli 2020.a., Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4055 Tsiviilasi

H. L. hagi Eero Värgi vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. L. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX Lepinguline esindaja: S. L. , isikukood XXX Kostja: E. V. , isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg 9.juuli 2020.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. V. H. L. kasuks igakuiselt elatis ükssada (100) eurot alates 5.märtsist 2020.a kuni H. L. omandab keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni XX.XX.XXXX.a.

3. Elatis tuleb tasuda järgneva kalendrikuu eest ette H. L. arveldusarvele XXX Swedbank, makse selgitusega „Elatistoetus“.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale ja kostjale.

Kaja esitamine

2 (3) Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale oli 8.juunil 2020.a. kätte toimetatud kutse osalemiseks 9.juulil 2020.a. toimuval kohtuistungil (tl.51). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Kohtuistungile ilmunud hageja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ning elatise väljamõistmist 100 eurot kuus. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 teeb kohus kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral hageja taotlusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

3 (3) Laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, on PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist saama õigustatud isikuks kuni 21- aastaseks saamiseni.

Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendiga on tõendatud, et E. V. on XX.XX.XXXX a. sündinud H. L. isa.

H. T. G. tõendist nähtub, et H. L. on XXX õppeaastal nimetatud kooli õpilane. Seega esinevad alused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks hageja poolt taotletud ulatuses, s.o 100 eurot kuus.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana ema. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu jätab kohus kohtuotsuses menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik