1-07-10957/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-10957

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 2 p 2 ja KarS § 76 lg 3,4 alusel vabastada R.V talle

18.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 7 kuu 13 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 27.04.2010.a ja R.V vabaneb

vangistusest 27.04.2010.a, siis 1 aastat 1 kuud 4 päeva vangistust) ei pöörata R.V suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 1 kuu 4 päeva pikkuse katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve

all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-10957 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Natalia Tselikova 29.03.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 29.03.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu R.V tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu

R.V asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 3-l korral vangistuses viibib esmakordselt vangistuses alates 31.03.2003 Kaitsja määratud korras Anu Rannaveski

• ei tarvita alkoholi, ei tarvita narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele ja esitab kriminaalhooldusametnikule ametlikku töötamist kinnitavad tõendid või tõendid enda töötuna arvele võtmise kohta.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta 1 kuu 4 päeva. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja R.V vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo №rmann ja Partnerid (asukoht

Lossi 37, 71004 Viljandi) kasuks 1164.- krooni advokaat Anu Rannaveski süüdimõistetu R.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.V-lt

riigituludesse menetluskuluna 1164.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „R.V, 1-07-10957, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „R.V, 1-07-10957, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, kaitsjale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu R.V-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada

määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD R.V on kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

• 11.12.2000.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1380.- krooni;

• 02.04.2004.a Harju Maakohtu kohtuotsusega ja 24.05.2004.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 5,7, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 31.03.2003.a;

• 18.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 19.10.2007.a.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud 16.04.2010.a kohtuistungil ära R.V, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et esineb KarS § 76 lg 2 punktis 2 loetletud eeldus süüdimõistetu R.V vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on

põhjendatud anda vangistuses esmakordselt viibivale R.V-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks.

R.V on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast ja ta avaldas 16.04.2010.a kohtuistungil soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.V poolt toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Käesolevaks

ajaks on R.V valdava osa temale karistuseks mõistetud vanglakaristusest ära kandnud. R.V viibib vangistuses alates 31.03.2003.a. Käesolevaks ajaks on R.V

vangistuses viibinud veidi enam kui 7 aastat ning kanda on jäänud tal veidi enam kui 1 aasta vangistust. Vangistuses viibib R.V esmakordselt.

Kohtu hinnangul on ärakantud karistuse suurus, arvestades, et R.V 2009. ja

2010.aastal distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on vangistuses viibimise ajal üles näidanud püüdu, asuda seaduskuulekale teele (on osalenud taasühiskonnastavatel ja uute kuritegude toimepanemise riske maandavatel kursustel-programmides ning ta õpib 9.-s klassis, ta on vangistuse ajal abiellunud ja abikaasa ootab last, sünnitusajaks juuli 2010.a), proportsionaalne toimepandu raskusega.

2008.a septembris osales R.V Agressiivsuse Asendamise treeningprogrammis

ning ühe kuu vältel on vangistuse ajal osalenud MTÜ Convictuse programmis sõltlastele „12 sammu“. Käesoleval ajal õpib täiskasvanute gümnaasiumis 9.-s klassis. Vangistuse ajal R.V abiellus, abikaasa ootab last ja lapse eeldatav sünniaeg on juulis 2010.a.

Vabadusse naastes on R.V olemas garanteeritud töökoht puhastusteenindajana OÜ-s xxx ja lähedaste – ema, abikaasa ja õdede toetus ning garanteeritud elukoht oma ema juures emale kuuluvas korteris, aadressil xxx.

29.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Heli Sillaots) jäeti R.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Sellesse määrusesse märkis kohus muuhulgas järgnevat:

Käesolevaks ajaks on selgunud, et R.V

selle määruse järgselt

distsiplinaarrikkumisi toime ei ole pannud ning 2009.a ja 2010.a tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Eeltoodud asjaoludel kogumis peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt vangistuses viibivale R.V-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks.

16.04.2010.a kohtuistungil avaldas R.V , et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna R.V-le katseajaks eelmärgitud kohustused.

R.V vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks

eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval

juhul esimest vanglakaristust kandva ja pikaaegse karistuse kandmiselt vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

Heli Sillaots kohtunik