2-18-13309/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-13309

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-18-13309

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.07.2020

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

X Xi ja X Xi hagi X Xi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I hagi puhul 6750 eurot ja hageja II hagi puhul

6750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: X X (isikukood x)

Hageja II: X X (isikukood xx)

Hagejate ühine seaduslik esindaja ema X X ja lepinguline

esindaja A N

Kostja: X X (isikukood xxx)

Viimase istungi aeg

15.06.2020

Istungil osalenud isikud

Hagejate seaduslik ja lepinguline esindaja, kostja isiklikult

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate poolt hagi tagasivõtmine igakuisest edasiulatuvast

elatisenõudest kostja vastu alates 06.09.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni

järgmises osas: perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 hageja I osas summas 311,50 eurot

ja hageja II osas 337,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 hageja I osas

summas 162 eurot ja hageja II osas 188 eurot ning perioodil alates 01.09.2020 kuni

laste täisealiseks saamiseni summas hageja I osas 144 eurot ja hageja II osas

170 eurot. Jätta hagid selles osas läbi vaatamata.

2. Rahuldada hagejate menetlusse jäänud hagi kostja vastu osaliselt.

3. Mõista kostjalt lisaks jõustunud osas Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusele

väljamõistetud elatisele (s.o 250 eurot igakuiselt alates 06.09.2018 kuni laste

täisealiseks saamiseni) hagejate kasuks välja igakuine elatis täiendavalt järgmistes

summades:

Tsiviilasi nr 2-18-13309

3.1.

hagejale I igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas

169,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 330,50 eurot ja

perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas

352,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusega

väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise miinimummäär.

3.2.

hagejale II igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas

134,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 295,50 eurot ja

perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas

326,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusega

väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise miinimummäär.

4. Jätta hagejate taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks või

alternatiivselt hagi tagamiseks rahuldamata.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Hagejad võivad soovi korral esitada enda lõpliku menetluskulude nimekirja kohtule

7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 06.09.2018. a hagiavalduse kostja vastu alammääras elatise saamiseks

alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva alammääras elatise saamiseks alates 01.11.2017. a.

Hagejad suurendasid 01.11.2018. a haginõuet ja soovivad saada elatist kummagi hageja kohta

750 eurot kuus ja tagasiulatuvat elatist kummagi hageja kohta 750 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt kostja osaleb hagejate kasvatamise ja ülalpidamisega mittereguraalselt.

Kostja tegeleb aeg ajalt küll laste meelelahutusega (käib lastega kinos, üritustel, vahepeal ilma

laste emaga kooskõlastamiseta), kuid ei tegele laste igapäevaste toimingutega/kulude

kandmisega. Kostja ei toeta lapsi nõuetekohaselt materiaalselt alates 2017. a novembrikuust.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta see rahuldamata osas, mis ületab

miinimummääras elatist. Kostja peamised vastuväited olid seotud tagasiulatuva elatisega ning

samuti leidis kostja, et elatis tuleks välja alates lahutamise kuupäevast 25.09.2018.

Tsiviilasi nr 2-18-13309

3. Harju Maakohus rahuldas 10.04.2019. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt

hagejate kasuks välja igakuise elatise 400 eurot alates 06.09.2018 kuni laste täisealiseks

saamiseni, määrates et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisega. Kohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja õigusabikuluna 325 eurot.

4. Kostja esitas 10.05.2019 Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes see

tühistada osas, milles elatis ületab 250 eurot lapse kohta kuus.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.07.2019. a otsusega Harju Maakohtu

10.04.2019. a otsuse osas, milles kostjalt mõisteti kummagi hageja kasuks välja nende

ülalpidamiseks alates 06.09.2018 kuni täisealisuseni üle 250 euro kuus ning ka menetluskulude

jaotuse osas.

6.

30.12.2019. a teatasid hagejad, et jäävad oma varasem esitatud seisukohtade ja nõude

juurde, esitades koondtabeli kuludest perioodil 22.10.2018 – 22.12.2019.

7.

08.01.2020. a istungil arutas kohus pooltega esitatud nõudeid ja väiteid ning andis

pooltele tähtajad.

8.

24.01.2020. a esitasid hagejad täiendavad tõendid ja arvutused kulude osas. Täiendavalt

märkisid hagejad järgmist. Kostja omandis on täna mitu korterit, üks neist, 4-toaline, sai ostetud

vahetult enne meie kohtukäimist ja asub x majas. Lisaks on kostjal olemas parkimiskohad, mitu

ettevõtet (x OÜ, x OÜ, x OÜ), mille ainuomanik ta on ja mis toovad talle hästi sisse. Kogu tema

valduses olev vara on soetatud ilma laenudeta. Kostja eksponeerib oma head elujärge ka läbi

sotsiaalmeedia jagades seal infot ja pilte oma luksuslikust ja pillavast eluviisist. Z Z OÜ-s

töötab hetkel vaid 2 inimest, kostja ja tema pensionärist ema. Ettevõtte spetsiifikat arvestades

ja teades tema ema oskusi ja võimekust pensionärist ema vaid suitsukate. Kontrollides erinevate

avalikke teatmikke on näha, et Z Z OÜ käivet ühe inimese kohta 2019. a. alguses oli ühe inimese

palk 1700 eur bruto. Suvel vähendati palka ühe inimese kohta 700 eur kuus ja pärast seda võttis

ettevõte tööle kostja pensionärist ema tööle rahvusvahelise ettevõtte sekretäriks ka 700 eur

bruto kuutasuga. Kogu tegevus oli teadlikult planeeritud, et mitte maksta ära laste raha. Lisaks

on teada, et ettevõttes tõstetakse pangakontolt raha kassasse, sularahas kasutamiseks. Selline

kord kehtis ka varem. Kuna hagejate seaduslikul esindajal jäi alles ligipääs Z Z OÜ maksu- ja

tolliameti kontole, siis olen teinud alates 2019. aasta algusest print screenid iga kuuisetest

erinevatest TSD-dest. Millelt on näha kostja teadlik ja ettekavatsetud plaanipärane tegutsemine

väiksemate ametlike sissetulekute esitamise soovist, ning erinevate osapoolte eksitamise soov.

Lisaks on teada läbi sotsiaalvõrgustike, et kostjal on plaanis osta peale kohtuotsust luksusauto.

Täiendavalt esitasid hagejad kohtule 07.02.2020. a seisukoha, mille kohaselt allkirjastatud Z Z

OÜ 2018. a majandusaasta aruande kohaselt moodustus tööjõukulu kokku (ettevõttes on 1

töötaja) 38 938 eurot ning palgakulu moodustab 29 224 eurot. Sellele lisandub ka 20 481 eurot

tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasu ja muude oluliste soodustusena arvestatud tasu.

Hagejad vaidlesid vastu kostja poolt kulude osas esitatud tõenditele, kuna pole selge kuidas

need tõendid on seotud ülalpidamise kohustuse täitmisega. Vastavad teenused/kaubad polnud

hagejate emaga kooskõlastatud.

9. Kostja teatas 30.01.2020. a et alates 01.04.2019 on kostja töötasu on 700 eurot kuus

brutopalgana ehk 648,80 eurot kuus netosumma kätte, seega kostjal puudub võimalus tasuda

elatise summas 750 eurot kuus alates 06.09.2018 vastavalt hagejate seadusliku esindaja

nõudele. Kostja palus määrata elatisena 250 eurot kuus kuni 31.12.2019 ning 292 eurot alates

01.01.2020 (miinimumelatis). Täiendavalt märkis kostja, et ajavahemikul 2018. a septembrist

2019. a augustini tasus kostja hagejatega seotud kulud summas 1654,51 eurot vastavalt lisatud

nimekirjale.

Tsiviilasi nr 2-18-13309

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb osaliselt

rahuldada.

11. Kostja ei olnud nõus kirjaliku menetlusega, mistõttu lahendas kohus asja istungil.

15.06.2020. a toimunud eelistungil lõpetati poolte nõusolekul eelmenetlus ning mindi üle asja

sisulisel arutamisele ning kohus teavitas lahendi kuulutamise aja.

12. Istungil arutatu tulemusel jäid hagejad järgmise nõude juurde: alates 06.09.2018 –

31.08.2019 vastavalt 438,50 eurot hagejale I ja 412,50 eurot hagejale II, perioodil 01.09.2019

– 31.08.2020 vastavalt 588 eurot hagejale I ja 562 eurot hagejale II ning alates 2020. a

septembrist 606 eurot hagejale I ja 580 eurot hagejale II. Nõuete erinevused on tingitud laste

minemisest erakooli ja selle maksumusest.

Kuivõrd kirjalikult on hagejad esitanud elatisenõude summas 750 eurot, palus kohus hagejatel

teatada, kas nad loobuvad enda nõudest või võtavad nõude tagasi osas, mis see ületab istungil

arutletud vajaduste suurusi.

Hagejad teatasid, et soovivad vähendatud osas hagid tagasi võtta osaliselt. Hageja võib hagi

kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1 esimene lause).

Kuivõrd hagejad avaldasid soovid haginõuet vähendada enne eelmenetluse lõppu, ei ole selleks

vaja kostja nõusolekut. Kohus jätab hagid osas, milles elatisenõuet vähendati, läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

13. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas, sh elatise

asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel

(TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). TsMS § 230 lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul

elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja

dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui

kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise

poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud

faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu

poolses viitest (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4).

14. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 99 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei

või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese

astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18

aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab

seda ebapiisavalt. Viimase eelduse all käsitleb kohus ka kostja vastuväiteid.

Tsiviilasi nr 2-18-13309

15. Käesolevas asjas on jõustunud Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud kostjalt

mõlema hageja kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus alates 06.09.2018. Samuti on Harju

Maakohtu 10.04.2019. a otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hagejate tagasiulatuva

elatise nõue. Seega käsitleb kohus käesoleval juhul, kas ja mis ulatuses tuleks täiendavalt

nimetatud summale elatis kummagi hageja kasuks välja mõista alates 06.09.2018.

16. Kuivõrd asi on teistkordsel lahendamisel Harju Maakohtus, mh on osaliselt vaidlus

lahendatud jõustunud lahendiga, palus kohus 08.01.2020. a istungil esitada pooltel enda

tervikseisukohad, millest kohus saab lähtuda, mis on positsioonid, millel pooled on jätkuvalt

uues menetluses. Seega lähtub kohus poolte poolt kohtu määratud tähtaegadel esitatud

menetlusdokumentides olevatest väidetest ja viidetest tõenditele, mille alusel pooled soovivad,

et kohus asja lahendaks. Varasemates menetlustes esitatud väiteid ja viiteid tõenditele kohus ei

arvesta. Kui pooled pole viidanud 08.01.2020. a antud tähtaegade jooksul esitatud

menetlusdokumentides tõendile, ei arvesta kohus sellega asja lahendamisel, kuivõrd eeldab, et

see ei oma enam asja lahendamisel tähtsust.

17. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on väitnud, et

kostja on nende isa. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et

asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on esimene

eeldus täidetud.

18. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad oli hagi esitamise ajal ja on ka

jätkuvalt alla 18-aasta vana. Elatist on nõutud üksnes laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole

antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda

pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on ka teine eeldus täidetud.

19. Kolmanda eelduse puhul on vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Selleks on vaja kindlaks

teha hagejate vajadused ning kostja poolt kohustuste täitmine.

20. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummäära (PKS § 101 lg 1) ületavas osas, tuleb

hagejatel ka tõendada, mis on nende vajadused nende tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus on

pooltega põhjalikult hagejate vajadusi lähtuvalt nende tavaliselt elulaadist arutanud asjas

toimunud istungitel 08.01.2020 ja 15.06.2020, mille tulemusel on kohus tuvastanud, et pooltel

puudub vaidlus enamuses osas laste vajaduste üle ning vaidlus on üksnes üksikute

kuluobjektide põhjendatuse osas, mida kohus käsitleb allpool.

Istungil arutatu kohaselt puudub pooltel vaidlus lapse vajaduste osas järgmises osas:

Hageja I

Hageja II

Eluasemekulud

Toit

Transport, sh kütus

Sidekulud

Tervishoid

Eriarstid

Hügieenitarbed

Koolitarbed enne erakooli*

Riided ja jalanõud

Juuksur

Laste sünnipäevad, peod ja üritused

Laste enda sünnipäevad

Trennid, hobid

Meelelahutus, reisid, reisikindlustus

Tsiviilasi nr 2-18-13309

Kodukindlustus

Erakool 2019/2020 õppeaasta

Erakool alates 2020 september

Lastelaagrid

Ekskursioonid ja projektid ja koolifond

(tavakoolis)*

Ekskursioonid ja projektid ja koolifond

(erakoolis)/

Raamatud ja mänguasjad

Sisustus

* arvestatud üksnes perioodile 06.09.2018 – 31.08.2019

arvestatud üksnes perioodile 01.09.2019 – 31.08.2020

arvestatud üksnes perioodile alates 01.09.2020

Vajaduste erinev suurus on tingitud erakoolis käimisest ja selle tasust. Seega puudub pooltel

vaidlus selle üle, et: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 –

31.08.2019) olid 857 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 805 eurot; 2) hageja I vajadused

alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) on 1146

eurot ja hagejal II 1094 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni

(perioodil alates 01.09.2020) 1182 eurot ja 1130 eurot.

Istungil jäi vaidlus üles järgmiste kuluobjektide osas: 1) koolitarbed erakoolis 10 eurot;

2) raamatud ja mänguasjad täiendavalt tabelis märgitule 15 eurot (kokku hagejate hinnangul

vajadused 25 eurot); 3) sisustus täiendavalt tabelis märgitule 5 eurot (kokku hagejate hinnangul

20 eurot). Muus osas poolte positsioonid hagejate vajaduste osas ei erine.

Kohus hindab järgnevalt nimetatud vaidlusaluste kulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt

hagejate poolte esitatud tõenditele nimetatud kuluobjektide osas, tehes kindlaks, mis on

hagejate vajadused nende tavalisest elulaadist lähtudes.

Koolitarvete kulu osas erakoolis ei esitanud hagejad tõendeid, kuivõrd pole selles osas kogunud

kulutšekke. Pooled arutlesid, et kuigi erakooli poolt on tagatud peamised kooliõppevahendid,

kaotavad lapsed nimetatud õppevahendeid või lähevad need õppevahendid katki, mistõttu on

vajalik teha täiendavaid kulutusi õppevahenditele umbes 10 euro eest kuus. Hagejate esindaja

põhjendas kulu istungil järgmiselt: „Iga kuu ostan ca 10 pliiatsit, pastakat“. Kohtu hinnangul

tundub lisaks erakooli poolt antud õppevahenditele 10 pliiatsi või pastaka ostmine lastele iga

kuu ülemäärane. Usutav on, et lapsed võivad aeg-ajalt pliiatseid, pastakaid vm kaotada ja

lõhkuda, kuid kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid kulude kohta, on kohtu hinnangul

eluliselt usutav u 10 pliiatsi või pastaka vm taolise ostmine korra kvartalis ehk kuluna

ümardatult u 3 eurot kuus iga lapse kohta (s.o 36 eurot aastas).

Raamatute ja mänguasjade osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.2020. a menetlusdokumendi

lisana „KULUD X &X“, mille lehekülgedel 147-153 peaks olema tõendid vastavate

kuluobjektide osas, kuigi on märgitud, et nimetatud kulude loetelu pole ammendav.

Kuludokumentidelt nähtuvad kulud mänguasjadele ja raamatutele, mh on toodud nt ühe

raamatu kuluna u 15 eurot (lk 150 Rahva Raamat kuludokument venekeelsetele raamatutele) ja

mänguasjale, sh droon, voolimine, lima, nukud, sõidukid, lauamäng „5 sekundit“, osavusmäng

Kendama keskmiselt u 30 eurot (ülejäänud tšekid lehekülgedel 150 – 153). Hagejad on

selgitanud enda vajadusena u 25 eurot, mis on u üks keskmise maksumusega mänguasi või

raamat kuus. Kohtu hinnangul ei ole see ülemäärane, arvestades et mänguasjade ja raamatute

ostmine lastele on nende arengu jaoks oluline.

Sisustuse osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.2020. a menetlusdokumendi lisana „KULUD

X &X“, mille lehekülgedel 154 - 163 peaks olema tõendid vastavate kuluobjektide osas.

Tsiviilasi nr 2-18-13309

Istungil arutleti, et nimetatu alla läheb mh mööbliesemed ja voodipesu jne. Hagejad on esitanud

kulutšekke sisustuse osas kokku summas 1074,33 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks u 90 eurot

ning mis kahe lapse peale jagatuna on 45 eurot kuus. Tšekkidest nähtuvad kulud korvile

(10.02.2019. a Stockmanni tšekk) 47 eurot, voodiriietele ja toalõhnastile 323,60 eurot

(04.05.2019. a ja 24.10.2019. a Stockmanni tšekk ja 12.05.2019. a Jyski tšekk), käterätikutele

75,70 eurot (20.05.2019. a ja 18.06.2019. a Ülemiste keskuse tšekk ja 03.06.2019. a

Home&You tšekk), kattemadratsitele 70 eurot (18.06.2019. a ja 25.07.2018. a Jyski tšekk),

padjad 82,50 eurot (07.09.2019. a Jyski tšekk, 22.11.2019. a Prisma tšekk, 12.2019. a

Home&You tšekk, 15.12.2019. a Jyski tšekk), voodikattele 20 eurot (24.08.2019. a Zara Home

tšekk), kott-tool 59 eurot (05.10.2019. a Aatriumi sisustuskaubamaja tšekk), lambid,

küünlajalad jm 58,75 eurot (22.11.2019. a Apelsini tšekk, 05.12.2019. a Home&You tšekk).

Kokku on nimetatud kulud u 736,55 eurot ehk u 60 eurot kuus ehk 30 eurot lapse kohta. Kohtu

hinnangul on tegemist näitlikustavate tõenditega erinevatest kuludest, mis võivad sisustuse osas

tekkida, kuid selles pole arvestatud mh suuremaid mööbliesemeid. Hagejad aga ei nõua

elatisena nii suurt kulu, vaid on selle toonud näitlikustavana, mis kulud võivad tekkida. Kohus

leiab, et kulu sisustusele 240 eurot aastas, arvestades et sinna alla lähevad nii väikesed

sisustuselemendid

nagu

küünlajalad,

küünlad,

lambid,

taoalõhn,

padjad,

tekid,

organiseerimisvahenditele (nt korvid, karbid), voodiriided kui ka suuremad mööbliesemed

(toolid, mingil ajahetkel ka voodi, laud jm), pole liigselt ülemäärane, arvestades et ka lapsed

kasvavad ja vajavad teatud ajaperioodide tagant sisustuse väljavahetamist. Arvestades et

vanemate poolt on lastele selliseid asju ka varasemalt lubatud, on see ka osa laste elustandardist.

On usutav, et iga lapse peale kulub u 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas, s.o 5 eurot rohkem kui

kostja poolt aktsepteeritud vajadus, et tagada nende sisustusvajadusi. Kostja on ka ise

kujundanud hagejate elustandardit tavapärasest kõrgemaks, mh ostes kalleid mobiile,

tahvelarvuteid ja ümbrised ning viies hagejad Eestis reisides kõrgema taseme hotellidesse

(01.11.2018. a istungi protokoll).

Seega on põhjendatud kohtu hinnangul hagejate vajadused (mis on kantud hagejate ema poolt)

järgmistes summades: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 –

31.08.2019) summas 877 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 825 eurot; 2) hageja I vajadused

alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) summas

1169 eurot ja hagejal II 1117 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni

(perioodil alates 01.09.2020) summas 1205 eurot ja 1153 eurot.

Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt hüvitamisele

pool nimetatud vajadustest ehk: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas

438,50 eurot (s.o 877 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 412,50 eurot (s.o 825 eurot ÷ 2);

2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 584,50 eurot (s.o 1169 eurot ÷ 2) ja

hagejale II summas 558,50 eurot (s.o 1117 eurot ÷ 2); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020

kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (s.o 1205 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas

576,50 eurot (s.o 1153 eurot ÷ 2).

21. Kohus andis 08.01.2020. a istungil tähtaja kostjale tuua välja kõik asjaolud ja tõendid,

mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja kannab vahetult ülalpidamiskulusid. Kostja on

esitanud väite, et ta on kandnud perioodil 2018. a septembrist 2019. a augustini hagejatega

seotud kulud summas 1654,51 eurot, sh kulusid sideteenustele ja elektroonilistele vahenditele

(telefon, tahvelarvuti). Hageja selgitas istungil, et mobiilside osas kulude kandmise osas

vastuväited puuduvad. 30.01.2020. a esitatud tabelist nähtub, et kostja on kandnud mobiilsidele

kulusid perioodil 01.09.2018 – 01.09.2019 kokku summas 725,14 eurot, mis on u 60 eurot kuus

ehk 30 eurot lapse kohta kuus. Kohus saab nimetatud kulu jagada pooleks (mõlemad vanemad

peavad kandma võrdselt kulusid) ehk 15 eurot lapse kohta kuus iga vanema osas ja arvestada

selle 06.09.2018. a – 31.08.2019. a kostja poolt tasumisele kuuluvast elatisest maha.

Tsiviilasi nr 2-18-13309

Hagejad vaidlesid kulule mobiiltelefonile osaliselt vastu, leides et põhjendatud kulu oleks

maksimaalselt 200 eurot ühe lapse kohta. Pooled nõustusid, et telefon ja tahvelarvuti võivad

kuuluda välja vahetamisele u iga kahe aasta tagant, sest telefonid lähevad katki, lapsed kaotavad

neid ja tehnika aegub. Kostja on selgitanud, et ostis hagejale 06.05.2019 II telefoni 429,99 euro

eest. Kohtu hinnangul ei ole kulu telefonile 429,99 eurot ülemäärane, arvestades tavalist

elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Vanematel võib olla küll erimeelsusi selles osas,

millele tuleks rohkem või vähem kulutada, kuid arvestades, et hageja on toonud välja hagejate

vajadustena vastavalt elustiilile ühes kuus u 1200 eurot, ei ole kohtu hinnangul telefoni kulu,

mis vastab u ühe kuu kolmandikule kulule korra kahe aasta jooksul põhjendamatult suur. Seega

arvestab kohus kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu

telefonile (u 18 eurot kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada vahemate

vahel võrdselt ehk kohus arvestab maha pool telefoni kulust, s.o 215 eurot telefon ehk u 9 eurot

kuus kahe aasta peale. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 – 31.08.2020. a (s.o

kaheaastane periood) kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest.

Täiendavalt on hageja esitanud kulu tahvelarvutile 392,40 eurot. Hagejate esindaja on küll

vaielnud sellele kulule vastu, märkides et lastel on tahvelarvutid, mis osteti u 5 või 6 aastat

tagasi. Samuti märkis hagejate esindaja, et lapsed mängivad sellega ning pigem oleks vaja

raamatuid lugeda. Samas nõustus hagejate esindaja, et iga paari aasta tagant kuulub tehnika

väljavahetamisele. Kohtu hinnangul ei ole seega uue tahvelarvuti ostmine ülemäärane kulu,

kuivõrd varasemate tahvelarvutite ostust on möödunud vähemalt 5 või 6 aastat, arvestades

tavalist elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Seega arvestab kohus kostja poolt

hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu tahvelarvutile (kokku u 16,35 eurot

kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada laste vahel ja vahemate vahel

võrdselt (s.o neljaga) ehk kohus arvestab mõlema lapse puhul tasumisele kuuluvast elatisest

maha veerand tahvelarvuti kulust, s.o 98,1 eurot kogukuluna ehk u 4 eurot kuus iga lapse kohta

kahe aasta peale kummagi vanema osas. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 –

31.08.2020. a (s.o kaheaastane periood) kostja poolt hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest.

Kulu tahvelarvuti ümbrise peale summas 107 eurot on kohtu hinnangul ülemääraselt suur ega

kuulu põhjendatud kuluna arvestamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluna tahvelarvuti

katteks u 20-30 eurot, mis moodustab kahe aasta peale ühe lapse ja ühe vanema peale

arvestatuna nii väikese kulu (paarkümmend senti), et see ei mõjuta oluliselt

ülalpidamiskohustust.

Muid asjaolusid, mille alusel sooviks kostja, et kohus arvestaks kostja osa laste vahetult

ülalpidamisel, kostja kohtu ette ei toonud.

Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasumiseks

elatisena pool nimetatud vajadustest (põhjenduste punktis 19 tuvastatu), arvestades ka kostja

poolt kantud kulusid (käesolevas põhjenduste punktis tuvastatu), s.o järgmiselt: 1) hagejale I

perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (s.o 438,50 eurot – 15 eurot – 4 eurot)

ja hagejale II summas 384,50 eurot (s.o 412,50 eurot – 15 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 2) hagejale

I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (s.o 584,50 eurot – 4 eurot) ja

hagejale II summas 545,50 eurot (s.o 558,50 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 3) hagejale I perioodil

alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (ei muutunud võrreldes

põhjenduste punktis 20 tuvastatuga) ja hagejale II summas 576,50 eurot (ei muutunud võrreldes

põhjenduste p-s 20 tuvastatuga).

22. Kohus selgitab selguse huvides, et kajastab otsuse resolutsioonis lisaks jõustunud osas

Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusele väljamõistetud elatisele (s.o 250 eurot igakuiselt alates

06.09.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni), mis tähendab, et resolutsioonis mõistab kohus

lisaks juba jõustunud otsusele summas 250 eurot kuus välja täiendavalt lisaks ka järgmised

summad:

Tsiviilasi nr 2-18-13309

-

hagejale I igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 169,50 eurot,

perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 330,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020

kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 352,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu

10.04.2019. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte

vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär;

-

hagejale II igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 134,50 eurot,

perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 295,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020

kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 326,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu

10.04.2019. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte

vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär.

Seega kokku koos varasemalt jõustunud otsusega kuulub kostja poolt tasumisele elatis

järgmiselt: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (169,50 eurot

+ 250 eurot) ja hagejale II summas 384,50 eurot (134,50 eurot + 250 eurot); 2) hagejale I

perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (330,50 eurot + 250 eurot) ja

hagejale II summas 545,50 eurot (295,50 eurot + 250 eurot); 3) hagejale I perioodil alates

01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (352,50 eurot + 250 eurot) ja

hagejale II summas 576,50 eurot (326,50 eurot + 250 eurot) ehk sama, mis põhjenduste p 21

lõpus tuvastatu.

Kuivõrd hagejad palusid väljamõistetud elatise siduda miinimummääraga, seob kohus selle

otsuse resolutsioonis, kuid arvestades, et miinimummäär on 2020. a 292 eurot ning kõige

väiksem väljamõistetud elatis alates 2020. a on 576,50 eurot, ei ületa eeldatavasti

miinimummäär väljamõistetud elatist kuni laste täisealiseks saamiseni.

23. Kostja on samuti esitanud vastuväite, et tema majanduslik seisund ei võimalda

hagejatele tasuda elatist vastavalt nende vajadustele. Seaduse kohaselt ei vabane vanemad enda

varalisest seisundist tulenevalt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest (PKS § 102 lg 2

esimene lause). Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (samas, teine lause).

Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus lugeda tõendatuks,

et kostja majanduslik seis ei võimalda hagejatele tasuda elatist väljamõistetud ulatuses. Kostja

on kirjalikult esitanud enda majandusliku seisundi osas üksnes väite, et tema töötasu on Z Z

OÜ-st on 700 eurot bruto. Hagejad on sellele vastu vaielnud, tuues mh välja et kostjale kuulub

täiendavat vara (sh kinnisasjad, sõidukid). Samuti on hagejad välja toonud, et töötasu

vähenemine pärast elatisehagi esitamist ei ole usutav ning on kunstlikult tekitatud. Kohus palus

kostjal esitada konkreetsed asjaolud ja tõendid, miks peaks kohus leidma, et kostja majanduslik

seis ei võimalda tal hagejate eest ülalpidamiskohustust täita. Kostja konkreetseid asjaolusid ega

tõendeid, mis muudaks kostja halba majanduslikku olukorda tõendatuks või usutavaks, pole

esitanud. 15.06.2020. a istungil ei vaielnud kostja vastu sellele, et kuni 2019. a maini oli kostjal

võimalik tasuda hagejatele nõutud määras elatist, kuid selgitas, et pärast seda langes kostja

sissetulek. Kostja esitas seega 08.01.2020. a istungil ka kohtule valeinfot, kuivõrd märkis, et

sai perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 sissetulekut u 800 eurot kuus, kuid 15.06.2020. a istungil

märkis, et sai sissetulekut kuni 2019. a maini kuni 1300 eurot, mistõttu on kohtul alust arvata,

et kostja varjab enda sissetulekuid ja majanduslikke võimalusi.

08.01.2020. a istungil kohus selgitas kostjale, et tal tuleb kohtu ette selgelt tuua asjaolud ja

tõendid, miks peaks kohus leidma, et kostja majanduslik seis ei võimalda hagejatele elatist

tasuda soovitud ulatuses, mh miks on kostja ühingu ainuosaniku ja juhatajana määranud, et ta

maksab alates 2019. a maist endale poole vähem juhatuse tasu kui varasemalt. Kostja märkis

üksnes üldsõnaliselt, et töötasu suuruse otsustab ta ise vastavalt tegevuse resultaatidele,

ettevõtte võimalustele ja enda vajadustele. Kohus ka palus selgitada ettevõtte näitajaid või

Tsiviilasi nr 2-18-13309

esitada muud infot ja tõendeid, et kohus saaks jõuda järeldusele, et kostjal pole võimalik tasuda

suuremat juhatuse liikme töötasu, kui kostja endale tasub. Vastupidisel juhul saaks kostja, olles

äriühingu ainuosanik, ise määrata endale töötasu, mis välistaks elatise kohustuse. Kostja seda

ei teinud. Täiendavalt on ka kohus uurinud, kas dividende ei oleks kostjal võimalik maksta

endale kui ainuosanikule, mille osas on kostja selgitanud, et kahel viimasel aastal pole maksnud,

kuid teoreetiliselt oleks see võimalik. Arvestades, et kostja on nimetatud ühingus ainuosanik ja

juhataja, on kostja enda otsustada, mis ulatuses endale tasu makstakse nii juhatuse liikme

töötasuna kui ka dividendidena. Kostja ei ole esitanud tähtaegselt konkreetsemaid asjaolusid

või tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et töötasu ja dividendide tasumine suuremas

ulatuses või ulatuses, mis võimaldaks hagejatele maksta nõutud osas elatist, ei ole võimalik.

Vastupidi nähtub 2018. a majandusaasta aruandest, et ettevõttel oli 2018. a lõpu seisuga raha

618 852 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 656 842 eurot (hageja poolt

07.07.2020. a esitatud Z Z OÜ 2018. a majandusaasta aruanne). 2020. a istungil märkis kostja

küll üldsõnaliselt, et praegu on vähem tööd, transpordialal on madalseis ning viitas ka

eriolukorrale. Kohus andis kostjale samas kostjale eelmisel istungil tähtaja selgitamaks, miks

kostja sissetulekud nii väikesed on. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Kostjal oleks olnud

võimalik hiljemalt 15.06.2020. a istungiks ette valmistada asjaolud ja tõendid, millega

tõendada, et tal pole võimalik tasuda endale dividende või suuremat töötasu, kuid kostja ei

teinud seda. Seega oli kostjal võimalus aasta aega kestnud menetluse jooksul ja kohtu antud

tähtaegade jooksul esitada asjaolusid ja tõendeid, kuid kostja ei teinud seda ning on üksnes

tuginenud üldsõnalistele väidetele. Seega ei saa kostja väiteid võimatuse kohta mitte maksta

endale suuremat töötasu või dividende usutavaks.

Täiendavalt on kostja ka võtnud omaks hagejate väited, et talle kuulub kolm korterit, millest

ühes elab ta ise, ühes elavad vanemad ja üks seisab tühjalt (08.01.2020. a istungi protokoll al

02:23:49). Kostja on samuti kinnitanud, et ta ei soovi vaba korterit välja üürida, kuigi oleks

võimalik, sest see on tühi. Samuti on kostja kinnitanud 08.01.2020. a istungil, et kostja

olenemata sissetulekust piisaks kostjale kuuluva vara müümisest hagejate ülalpidamiseks

(08.01.2020. a istungi protokoll 02:20:15). 15.06.2020. a istungil on kostja kinnitanud, et

temale kuuluvatel korteril puuduvad hüpoteegid ehk tegemist on laenuvabade korteritega, mille

müügist laekuv tulu laekuks seega täies ulatuses kostjale, sh on üks korter (x uus korter) vaba,

mida kostja ka ei üüri välja, mistõttu ei kahjustaks selle müük kostja enese tavapärast

ülalpidamist. Kostja ei vaielnud ka vastu, et soetas korteri 2018. a sügisel ehk käesoleva

menetluse ajal. Alternatiivselt oleks kostjal võimalik korter välja üürida, et sellega igakuist

täiendavat sissetulekut teenida. Samuti on kostja kinnitanud, et talle kuulub ka kaks sõiduautot,

millest üks on firma kasutuses, kuid selgitas, et soovib need maha müüa ning nende väärtus on

10 000 eurot kummalgi. Kostja ka kinnitas, et saaks autode müügist saadud summasid kasutada

ka elatise tasumiseks (15.06.2020. a istungi protokoll al 02:50:57). Samuti, andes sõiduauto

äriühingu kasutusse, saaks kostja nõuda selle eest kasutustasu. Kostja on samuti selgitanud, et

tal on peale Z Z OÜ (tegutsev ettevõte, kust kostja saab ka juhatuse liikme töötasu) veel kaks

ühingut, kuid tegemist on passiivsete ühingutega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kostja majanduslik seisund on selline, mis

võimaldab hagejatele elatist tasuda nõutud summades. Kohtule tundub, et kostja on kohtu jaoks

üritanud näidata enda majanduslikku seisundit halvemana kui see tegelikult on ja varjab enda

tegelikke majanduslikke võimalusi, tuginedes üksnes üldsõnalistele väidetele ning vähendades

enda sissetulekuid ning mitte kasutades enda vara täiendavate sissetulekute teenimiseks. Kohtul

oleks võimalik koguda tõenditena ka kostja pangakonto väljavõtted, kuid kohtu hinnangul

tuleneb juba esitatud asjaoludest ja ka kostja kinnitatud asjaoludest, et kostja majanduslik seis

võimaldab enda alaealistele lastele ülalpidamist anda vastavalt nende elustandardile. Kohus ei

arvesta ka 25.01.2020. a esitatud tõendeid, mis hagejate väitel tõendab kostja luksuslikku

Tsiviilasi nr 2-18-13309

elustandardit, kuivõrd tegemist on kaudsete tõenditega ning kohtu hinnangul muud asjaolud ja

tõendid tõendavad kostja majanduslikku seisundit piisavalt.

Seega kohtu hinnangul ei kuulu kostja vastuväite alusel hagid väiksemas ulatuses

rahuldamisele.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid kuuluvad osaliselt rahuldamisele otsuse

resolutsioonis märgitud ulatuses.

25. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata 24.01.2020 ja 25.01.2020

esitatud kuludokumendid, millele kohus ei ole käesolevas lahendi põhjendustes viidanud,

kuivõrd tõendeid on esitatud erinevate kuluobjektide osas, mille üle pooltel vaidlus puudus,

millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid

asjaolusid. 30.12.2019. a esitatud tõendite vastuvõtmisest keeldus kohus juba 08.01.2020. a

istungil. Tõendid täitemenetluse kohta ei oma samuti tähendust käesoleva asja lahendamisel

mistõttu jätab kohus need arvestamata.

26. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks

hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Üldjuhul ei ole otsused viivitamata

täidetavad ning selleks tuleks hagejal selgitada ja tõendada, mis osas on vajalik otsuse

viivitamatu täitmine. Hagejad ei ole selgitanud ega põhistanud, miks on otsuse viivitamata

täitmine märgitud osas hädavajalik. Elatise osas on täitedokumendina olemas 10.04.2019. a

otsus 250 euro ulatuses, mis katab u poole kostja poolt tasumisele kuuluvast osast ning mis

katab ka suurema osa koolitasust. Kohus palus hagejatel 15.06.2020. a istungil põhjendada,

miks on sellest täiendavas ulatuses elatise viivitamata täitmine hädavajalik, kuid hagejad

selliseid põhjendusi välja ei toonud, mis annaks kohtul alust sellele järeldusele jõuda, et kostja

poolt viivitamata selle summa väljamõistmata jätmine jätaks hagejad hädavajaliku

ülalpidamiseta – st et hagejate ema ei suuda kuni otsuse jõustumiseni kanda kulusid ise. Üksnes

pikk menetlus, kostja käitumine, kostja majanduslikud võimalused selleks alust ei anna. Kohus

rõhutab, et vaidlus ei lõppe maakohtu otsuse allkirjastamisega vaid otsuse jõustumisega. Otsus

jõustub alles siis, kui otsuse peale edasi ei kaevata või jääb edasikaebus rahuldamata. Kostjalt

korraga 15 000 euro viivitamata väljamõistmine enne otsuse jõustumist ei ole põhjendatud, sest

isegi heal järjel inimesele tekitab nimetatud summa ühekorraga tasumine eeldatavasti raskusi,

mistõttu on põhjendatud oodata otsuse jõustumist nimetatud osas täitmiseks.

Kui hagejatel on kahtlus, et otsus ei pruugi olla täidetav otsuse jõustumise hetkeks, on selleks

hagi tagamise abinõud, mis haginõudeid tagavad. Kohus ka selgitas, et hagejatel on võimalik

taotleda hagi tagamise määruses väljamõistetud elatise suurendamist hagi tagamise korras,

mille kohta hagejate esindaja üldsõnaliselt istungil märkis, et sooviksid seda alternatiivselt.

Kuivõrd hagi tagamise avaldus peab sisu mõttes vastama TsMS § 381 lg 1 nõuetele, andis kohus

istungil tähtaja hagejatele kirjaliku hagi tagamise avalduse esitamiseks, kuid hagejad seda pole

senimaani esitanud.

TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaselt võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus

menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas

kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. TsMS § 378 lg 4

kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat

üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. TsMS § 381 lg-st 2 tuleneb, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise

aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (RKTKm 2-16-15386/57,

p 14). Seega tuleb hinnata, kas hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul

põhjusel, nt hagejate toimetulekuks. Riigikohus on selgitanud, et hagejad peavad TsMS § 377

Tsiviilasi nr 2-18-13309

lg 2 mõttes põhistama, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju (RKTKm 2-18-6491/38, p

15), st iga elatisehagi ei kuulu tagamisele, olenemata sellest, et hagi ise võib olla õiguslikult

perspektiivikas.

Kuivõrd hagejad nõuetekohast hagi tagamise avaldust ei esitanud, jätab kohus ka istungil

esitatud alternatiivse üldsõnalise hagi tagamise avalduse rahuldamata. Soovi korral on hagejatel

võimalik esitada nõuetekohane hagi tagamise avaldus, kus on arvestatud eeltoodud selgitusi.

Menetluskulude kindlaksmääramine

27. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagejad tegid

kostjale 08.01.2020. a istungil ettepaneku tasuda kummalegi lapsele 500 eurot kuus. Kohus on

hagi rahuldanud edasiulatuvalt suuremas ulatuses (hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni

täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot ja hagejale II summas 576,50 eurot), mistõttu

on kohus rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses nagu hageja pakkus. Kohus pidas pooltega

pikalt kompromissläbirääkimisi, selgitades pooltele ka selle mõistlikkust, et kõikide kulude

läbikäimine on aeganõudev. Samuti selgitas kohus kostjale tema majandusliku seisundi osas, et

need asjaolud ja tõendid tuleb kostjal kohtu ette tuua, kuid kostja on esitanud kohtule valeinfot

ja keeldunud täpsema info andmisest. Seega on kostja enda vastuväidetega venitanud menetlust

ning tekitanud hagejatele vajaduse kanda suuremas ulatuses menetluskulusid, kuigi kostjal

oleks võimalik olnud asi lõpetada kompromissiga. Samuti on kostja ka varjanud andmeid enda

majandusliku seisundi kohta (TsMS § 164 lg 3, vt otsuse põhjenduste p 23). Seetõttu on kohtu

hinnangul kostja põhjustanud menetluskulude suurenemise ja menetluse venimise

ebavajalikult, mistõttu on asjaoludest tulenevalt õiglane, et menetluskulud tuleb kanda kostjal.

28. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hagejatel on võimalik 7 päeva jooksul otsuse

jõustumisest esitada enda lõplik menetluskulude nimekiri, sh maakohtu otsust mitte edasi

kaevates ka otsusega tutvumiseks kulunud aeg ning samuti ka 07.07.2020. a esitatud

menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg. Kohus ei saa kulusid kindlaks määrata mh

põhjusel, et kohus peab enne kindlaksmääramist saama lõpliku nimekirja, mille kohus toimetab

kostjale kätte ja võimaldab kostjal esitada selles osas seisukoht. Kuivõrd pole välistatud ka

otsuse edasikaebamine, ei näe kohus ka menetlusökonoomiast lähtudes mõtet menetluskulud

enne otsuse jõustumist kindlaks määrata.

29. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik