2-19-13573/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13573

Tsiviilasi

X Xi ja X Xi hagi Z Zi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2295 eurot hageja I osas ja 1800 eurot hageja II osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: X X (isikukood xxx)

Hageja II: X X (isikukood xxx)

Kostja: Z Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja Oksana

Smirnova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagid kostja vastu osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt Z Z (isikukood xxx) hageja I X X (isikukood xxx) kasuks

sissenõutavaks muutunud elatisena perioodi 04.09.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku

669,13 eurot. Ülejäänud osas jätta hageja I nõue elatise väljamõistmiseks

rahuldamata.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma

punktis 2 nimetatud elatis X X arveldusarvele nr XXXX selgitusega “elatis”.

4. Mõista välja kostjalt Z Z (isikukood xxx) hageja II X X (isikukood xxx) kasuks

sissenõutavaks muutunud elatisena perioodi 04.09.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku

972,29 eurot. Ülejäänud osas jätta hageja II nõue elatise väljamõistmiseks

rahuldamata.

5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma

punktis 4 nimetatud elatis X X arveldusarvele nr XXXX selgitusega “elatis”.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

2-19-13573

2 (9)

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja I ja hageja II esitasid kohtule nõuded kostja vastu elatise saamiseks seoses

täisealisena keskhariduse omandamisega x Gümnaasiumis perioodi 04.09.2019-30.06.2020

eest.

Hageja I tõi esile järgmised asjaolud:

-

Hageja I on kostja tütar.

-

Hageja I on täisealine, kuid omandab keskharidust X X Gümnaasiumi päevases

õppevormis.

-

Hageja I elab koos emaga – X X, kes kannab kõik hageja I ülalpidamiseks vajalikud

kulud. Hageja I ise vara ei oma ja seoses õpingutega puudub võimalus enda

ülalpidamiseks.

-

Kostja hagejat I ülal ei pea, kuid tasub varasemat elatisvõlga täitemenetluse raames

(tsiviilasi nr 2-16-105944). Hagejal I ja kostjal puudub omavaheline suhtlemine, kuna

kostja elab Xmaal.

-

Hageja I on esile toonud oma igakuised kulud:

1. Eluasemekulud

130,82 eurot

2. Kulutused toidule

200 eurot

3. Kulutused transpordile

48,25 eurot

4. Sidekulud

8 eurot

5. Kulutused tervishoiule

10 eurot

6. Kulutused riietele ja jalanõudele

52,08 eurot

7. Muud vältimatud püsikulutused

62,50 eurot

KOKKU

511,65 eurot

-

Hageja I on esitanud tõendid oma sissetuleku osas perioodil 01.09.2019-30.04.2020,

millest lähtuvalt on hageja I saanud brutotulu X X X Estonia OÜ-st summas 2351,22

eurot ning X Eesti OÜ-st summas 172,86 eurot (netotuluna vastavalt 2009,89 eurot ja

134,83 eurot).

2-19-13573

3 (9)

-

Hageja I kinnitab, et on teadlik, et kostjal on 12.07.2016. a sündinud poeg ning kinnitab

nõustumist sellega, et kohus arvestab kolmanda, alaealise lapse vajadustega hagejale I

elatissumma väljamõistmisel.

-

Hageja I palub välja mõista igakuise elatise perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest

summas 255 eurot kuus.

Hageja II tõi esile järgmised asjaolud:

-

Hageja II on kostja tütar.

-

Hageja II on täisealine, kuid omandab keskharidust X X Gümnaasiumi päevases

õppevormis.

-

Hageja II elab koos emaga – X X, kes kannab kõik hageja I ülalpidamiseks vajalikud

kulud. Hageja II ise vara ei oma ja kuid võimalusel töötab kord nädalas ettekandjana ja

teenib raha ema abistamiseks ning autokooli lõpetamiseks. Hageja II sissetulek kuus on

kuni 150 eurot.

-

Kostja hagejat II ülal ei pea, kuid tasub varasemat elatisvõlga täitemenetluse raames

(tsiviilasi nr 2-16-105944). Hagejal II ja kostjal puudub omavaheline suhtlemine, kuna

kostja elab Xmaal.

-

Hageja II on esile toonud oma igakuised kulud:

1. Eluasemekulud

130,82 eurot

2. Kulutused toidule

200 eurot

3. Kulutused transpordile

48,25 eurot

4. Sidekulud

8 eurot

5. Kulutused tervishoiule

10 eurot

6. Kulutused riietele ja jalanõudele

52,08 eurot

7. Muud vältimatud püsikulutused

62,50 eurot

KOKKU

511,65 eurot

-

Hageja II on esitanud tõendid oma sissetuleku osas perioodil 01.09.2019-30.04.2020,

millest lähtuvalt on hageja I saanud brutotulu X X OÜ-st summas 842,25 eurot

(netotuluna 821,50 eurot).

-

Hageja II kinnitab, et on teadlik, et kostjal on 12.07.2016.a sündinud poeg ning kinnitab

nõustumist sellega, et kohus arvestab kolmanda, alaealise lapse vajadustega hagejale II

elatissumma väljamõistmisel.

-

Hageja II palub välja mõista igakuise elatise perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest

summas 200 eurot kuus.

Vastusena kostja vastuväitele märkisid hagejad järgmist:

-

Hagejate tulud ja kulud on hagiavaldustes detailselt lahti kirjutatud.

-

Kostja ei täida hagejate ees osaliselt ülalpidamiskohustust, vaid tasub varasemat

elatisvõlga.

2-19-13573

4 (9)

-

Hageja I ei tööta alates 2019/2020 õppeaasta algusest, kuid töötas 2019. a suvel

ajavahemikus 10.06.2019-15.08.2019 X X X Estonia OÜ-s. Töötatud perioodi eest

hageja I kostjalt elatist ei nõua.

2. Kostja esitas 10.12.2019 hagivastuse, milles vaidles hagejate nõuetele vastu ja palus

jätta need rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

-

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on hagejate isa, kuid viitab, et on isaks ka 12.07.2016.a

sündinud M Zile.

-

Kostja tunnistab, et täidab oma majandusliku seisundi tõttu hagejate suhtes

ülalpidamiskohustust osaliselt – kostja tasub täitemenetluse nr 022/2016/4385 raames

elatisvõlgnevust hagejate ees.

-

Kostja töötab insenerina ja tema keskmine sissetulek on 30 000 rubla kuus (420 eurot

kuus).

-

Kostjal ei ole võimalik tasuda hagejatele elatist 270 eurot kuus, kostjal puudub täiendav

sissetulek ning vara, mille arvelt elatist tasuda hagejatele.

-

Kostja palub kohtul arvestada nii kostja majanduslikku olukorda, kui kolmanda lapse

huvisid.

-

Kostja hinnangul on hagejad täisealised isikud, kellel on pidev töökoht ja kes saavad

kostjale teadaolevalt regulaarset töötasu.

-

Kostja saab aru elatise tasumise vajadusest, kuid leiab, et selle suurus peab vastama

kostja sissetuleku tasemele ja laste vajadustele.

-

Kostja hinnangul võib liialt koormava elatise väljamõistmine mõjutada edaspidi ka

vanema ja lapse vahelisi suhteid.

25.05.2020 esitas kostja kohtule seisukoha, milles tõi välja järgmised asjaolud:

-

Kostja ei vaidle vastu hagejate poolt välja toodud igakuistele keskmistele kuludele

kummagi hageja kohta summas 511,65 eurot.

-

Kostja ei soovi tugineda asjaolule, et täidab hagejate suhtes ülalpidamiskohustust pärast

hagejate täisealiseks saamist ning täitemenetluse raames tasub varasemat elatisvõlga

hagejate ees.

-

Kostja esitas tõendi, millest lähtuvalt on kostja sissetulek olnud 2020. a keskmiselt

514,46 eurot kuus.

-

Kostjale kuulub koos abikaasaga 2015. a soetatud 1-toaline korter. Kostja osa korteri

soetamisega seotud eluasemelaenust on 168,80 eurot kuus.

-

Kostja esitas enda ja alaealise lapse igakuiste kulude nimekirja, millest lähtuvalt on

kostja igakuised kulud summas 378 eurot ning M Zi igakuised kulud summas 200 eurot,

millest 100 eurot on kostja kohustuseks.

-

Kostja viitas mastaabisäästu aspektile hagejate vajaduste hindamisel ja viitas

võimalikule asjade ristkasutusele kaksikutest hagejate puhul.

-

Hagejate poolt esitatud tõenditest lähtuvalt on hageja I igakuine keskmine sissetulek

olnud perioodil 01.09.2019-30.04.2020 315,51 eurot kuus ja hageja II sissetulek 105,30

eurot kuus, millest nähtub, et hagejad ei ole ainult oma ema ülalpidamisel ning

põhjendatud on elatisesumma vähendamine proportsionaalselt hagejate sissetulekule

ehk vastavalt määrale, milles täisealised hagejad ei ole suutelised ise ennast ülal pidama.

Eelpooltoodust ja asjaolust, et vanemad on laste ülalpidamiskohustust täites

2-19-13573

5 (9)

solidaarvõlgnikud, lähtuvalt tasub hagejate ema hagejate ülalpidamiseks igakuiselt

511,65/2= 255,82 eurot hageja kohta kuus.

-

Kuna hagejate ema maksab igakuiselt vähemalt 255,82 eurot kuus ja hageja I igakuine

keskmine tulu on 315,51 eurot, on hageja I suuteline end ise üleval pidama ning kostja

kolmanda lapse huvides on põhjendatud hagejale I kostja poolt makstava elatisesumma

vähendamine nullini.

-

Kuna hagejate ema maksab igakuiselt vähemalt 255,82 eurot kuus ja hageja II igakuine

keskmine tulu on 105,30 eurot, on kostja osa 150,53 eurot kuus.

-

Hagejad on käitunud menetluses pahauskselt, kuna ei teatanud kohtule oma isiklikke

sissetulekuid.

-

Kostja palub rahuldada X Xi nõue 100 euro ulatuses ja jätta X Xi nõue rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagid tuleb

rahuldada osaliselt.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

5. Arvestades, et hagejad on täisealised, võiks hagejate rahalisele sooritusele suunatud

ülalpidamise nõue kostja vastu kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja §

96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme

üleneja sugulane ehk laste vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hagejad omandavad põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes; 3) hagejad ei ole üle 21-aastased; 4)

tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejatele elatist või annab seda

ebapiisavalt.

6. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on väitnud, et

kostja on nende isa ja esitanud sünnitunnistused tõendamaks sama. Kostja on need asjaolud

omaks võtnud ning seda asjaolu pole seega ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2). Seega on

esimene eeldus täidetud.

7. Nõude teise eelduse osas on hagejad tuginenud asjaolule, et nad omandavad

keskharidust X X Gümnaasiumi 12c klassis ning on esitanud ka sellekohased tõendid. Hagejad

on palunud elatise välja mõista perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest ehk kuni keskhariduse

omandamiseni. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu

2-19-13573

6 (9)

on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on teine eeldus

täidetud.

8. Nõude kolmas eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad olid hagi esitamise ajal ja on

ka jätkuvalt alla 21-aasta vanused. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega

on ka kolmas eeldus täidetud.

9. Neljanda eelduse puhul on vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk

kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu väljaselgitamiseks

on mh vajalik tuvastada, mis on hagejate vajadused ning kui suures ulatuses on kostja hagejate

vajadusi katnud.

9.1. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 101 lg 1 miinimumelatis täisealisele lapsele ei

kehti.

Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on kummagi hageja kohta 511,65 eurot kuus.

Kohus on aru saanud, et kostja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et hagejatel sellised igakuised

keskmised vajadused on, vaid küsimus on üksnes selles, mis määral suudab kostja hagejatele

ülalpidamist enda varalisest seisust lähtuval anda. Olukorras, kus kostja iseenesest vajaduste

suurusele vastu ei vaidle, ei pea hagejad enda vajadusi tõendama.

Hagejad on välja toonud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust ning on täielikult oma ema X

Xi ülalpidamisel ning kostja tasub täitemenetluses elatisvõlga, mis tekkis tsiviilasja nr 2-16-

105944 täitmisel.

Kostja toob

oma vastuses

välja, et

täidab hagejate suhtes

ülalpidamiskohustust osaliselt viidates samuti asjaolule, et tasub täitemenetluse raames

varasemalt kujunenud elatisvõlga. Antud asjaolu ei oma käesoleva asja lahendamise kontekstis

iseseisvat tähendust, sest varasema tsiviilasja raames mõisteti kostjalt hagejatele välja elatis

kuni täisealiseks saamiseni (s.o kuni 24.04.2019), kuid käesolevas asjas menetletakse täisealiste

hagejate nõuet alates 04.09.2019 elatise väljamõistmiseks. Eelnevast lähtuvalt ei ole

täitemenetluses tasutud elatisvõlgnevuse osalise tasumise näol hagejate suhtes tegemist

ülalpidamiskohustuse täitmisega pärast hagejate täisealiseks saamist, vaid elatisevõla

täitmisega.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest lähtuvalt saab asuda kohus

seisukohale, et kostja on täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust ka pärast hagejate

täisealiseks saamist ja/või esitatud nõude perioodil. Kostja on ka kinnitanud, et ta ülalpidamist

täisealistele hagejatele pole andnud.

9.2. Kostja poolt kohustuse rikkumine eeldab ka täisealiste laste puhul selle tuvastamist, mis

ulatuses suudavad hagejad end ise ülal pidada. Eneseülalpidamise põhimõttest lähtuvalt peab

eelkõige iga isik pidama ülal end ise – töö või varaga ning igasuguse ülalpidamisnõude eeldus

on isiku abivajadus – ta ei suuda end ise töö või varaga ülal pidada. Kuni 21. a vanuse õppiva

lapse puhul lähtutakse abivajaduse eeldusest. Hagejad on kinnitanud, et nad on peamiselt oma

ema ülalpidamisel. Kostja on oma hagivastuses välja toonud, et hagejad töötavad ja peavad end

ise ülal. Hageja II tõi välja, et teenib ettekandjana töötades kuni 150 eurot kuus töötasuna.

Hageja I poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt teenis hageja I tulu perioodil

01.09.2019 - 30.04.2020 kokku 2144,72 eurot netotasuna (maha arvestatud nähtuv

töötuskindlustusmakse ja kinnipeetud tulumaks). Hageja I on tõendanud, et käis X X X Estonia

OÜ-s tööl üksnes perioodil 10.06.2019 – 15.08.2019 (26.05.2020. a esitatud tõend). Hageja II

2-19-13573

7 (9)

poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt teenis hageja II perioodil 01.09.2019 -

30.04.2020 tulu kokku 821,50 eurot netotasuna. Kostja on palunud nimetatud summadega

arvestada, seega ei vaidlusta kostja, et hagejad on sellisel määral tulu teeninud.

Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja poolt väljatoodud arvutuskäik, sest vanemad peavad

lapsi ülal pidama võrdses ulatustes. Asjaolusid, mille alusel saaks sellest kõrvale kalduda, pole

kostja esile toonud. Iga vanema kohustus selgub seega arvutades lapse vajadustest maha lapse

enda poolt teenitud ülalpidamise ja jagades selle kahega. Kostja ei ole oma arvutustes järginud

nimetatud tehete järjekorra põhimõtet ning kostja on ekslikult lähtunud arvutustes hagejate

teenitud brutotuludest.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus järeldada, et hagejad ei ole võimelised end ülal pidama

igakuiste vajaduste ulatuses ning vajalik on lähtuda abivajaduse eeldusest osas, milles hagejad

ei ole end võimelised ise üleval pidama.

9.3. Kostja toob oma hagivastuses välja, et tal ei ole võimalik tasuda hagejatele elatist summas

270 eurot kuus lähtuvalt oma majanduslikust seisundist. Kostja toob välja, et tema töötasu on

2020. a 514,46 eurot kuus, tal puuduvad teised sissetulekud, kostjal on abikaasaga soetatud

1-toaline korter, millelt kostja tasub igakuist eluasemelaenu summas 168,80 eurot, kostja

igakuised kulud kokku on 378 eurot ning kostjal on alaealine laps, kelle ülalpidamiseks kulub

kostjal 100 eurot kuus. Kostja on tõdenud, et suudaks ülal pidada 100 euro ulatuses igakuiselt

(kostja menetlusdokumendi lõpus toodud palvepunkt). Kostja on selgitanud, et muud vara,

mille arvelt saaks hagejaid ülal pidada, ilma et tema enda ülalpidamise saaks kahjustatud,

kostjal pole. Samas nähtub kostja poolt esitatud Xmaa Maksuameti tõendist, et kostja

sissetulekud on toodud 4 kuu osas (25.05.2020. a lisa 1 tõlge), mistõttu pole õige jagada tulusid

mitte viie kuuga vaid nelja kuuga. Seega on nelja kuu peale ühe kuu keskmine sissetulek kostjal

olnud 51 156,96 rubla (204 627,83 rubla ÷ 4 kuud), mis on 643,08 eurot (51 156,96 rubla ÷

79,55). Kohus tuvastab seega kostja igakuise keskmise sissetulekuna 643,08 eurot.

Muus osas pole hagejad kostja poolt toodud majandusliku seisundi osas esitatud asjaoludele

vastu vaielnud, mistõttu saab kohus lugeda, et need asjaolud on hagejate poolt omaks võetud

ega vaja tõendamist. Ka kostja esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mille kohaselt peaks

kohus leidma, et kostja majanduslik seisund on parem, kui kostja poolt märgitud. Kohus

kontrollis kinnistusraamatust, et hagejate poolt märgitud korter Lõime tänaval ei kuulu kostjale.

Seega saab kohus lähtuda kostja poolt toodud vajadustest ja alaealise lapse ülalpidamisest, kuid

arvestada kohtu poolt arvutatud keskmise kuu sissetulekuga, milleks on 643,08 eurot. Seega

jääb kostjal üle enda ja oma alaealise lapse ülalpidamisest 165,80 eurot, mida kostja saab anda

hagejate ülalpidamiseks.

Kohus juhib tähelepanu, et kuivõrd käesolevas menetluses on tegemist täisealiste hagejatega,

kellele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määr, ei ole kohane ka võimalik

väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik

vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Seega tuvastab kohus kostja enda poolt kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt,

et igakuiselt 165,80 euro tasumine hagejate ülalpidamiseks ei kahjusta kostja enese

ülalpidamist.

Kohus on varasemalt selgitanud, miks on põhjendamatu kostja arvutuskäik, millest lähtuvalt

kostja leiab, et kuivõrd hageja I ülalpidamiseks vajalikud kulud on võimalik kanda hageja I

eneseülalpidamispõhimõttest ja hagejate teise vanema ülalpidamiskohustusesest lähtuvalt,

puudub alus kostjalt hageja I kasuks elatise väljamõistmiseks.

2-19-13573

8 (9)

Kohus, toob välja et elatise väljamõistmisel ei ole alust kõrvale kalduda 50/50 osavõlgnike

proportsioonist ülalpidamist andma kohustatud isikute puhul. Käesoleval juhul ei ole kostja

toonud kohtu ette asjaolusid, miks peaks kohus leidma, et hagejate teisel vanemal on sedavõrd

oluliselt parem varaline seisund, et ta peaks kandma suuremas proportsioonis hagejate kulusid.

Vanemad on eelduslikult kohustatud pidama lapsi üleval võrdsetes osades, st nii lapse ema kui

ka isa peavad mõlemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt osas, milles lapsed ei suuda end

ise üleval pidada.

9.4. Kuivõrd hagejad on täisealised isikud, vabaneb kostja ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kohus lähtub elatise väljamõistmisel asjaolust, et hagejate nõuded on ajaliselt piiritletud kindla

perioodiga 04.09.2019-30.06.2020, mis on käesolevaks hetkeks lõppenud ning seega on selle

perioodi eest elatis sissenõutavaks muutunud, mistõttu mõistab kohus välja hagejatele elatise

ühekordselt tasutava kindlaksmääratud kogusummana.

Hagejad on enda vajadustena toonud välja 511,65 eurot kuus. Perioodi eest 04.09.2019-

30.06.2020 on eelpooltoodust lähtuvalt mõlema hageja kogu ülalpidamisvajadus 5065,34 eurot

(9 kuud × 511,65 eurot + (511,65 eurot ÷ 30 päeva × 27 päeva)). Sellest tuleb maha lahutada

hagejate poolt välja toodud võimekus ise endale elatist teenida. Hageja I puhul on selleks

summaks 2144,72 eurot ja hageja I puhul 821,50 eurot (vt põhjenduste p 9.2). Seega arvestades

hagejate võimeid endale ise ülalpidamist teenida, on hageja I ja hageja II vajadus vanemate

ülalpidamise järgi vastavalt 2920,62 eurot ja 4243,84 eurot, mis tuleb jagada kahega, et saada

ühe vanema kohta vajadus. Seega ühelt vanemalt perioodil 04.09.2019 – 30.06.2020 vajasid

hageja I ja hageja II ülalpidamist vastavalt 1460,31 eurot ja 2121,92 eurot. Seega on hagejate

vaheline vajaduste proportsioon 41% ja 59% vastavalt hagejal I ja hagejal II (iga hageja

vajaduste summa jagatud mõlema hagejate vajadustega).

Lähtuvalt asjaolust, et kostja võimalus tasuda elatist enese ja enda alaealise lapse ülalpidamist

kahjustamata on 165,80 eurot kuus, on perioodi 04.09.2019-30.06.2020 eest kostja võimalused

elatist tasuda kokku 1641,42 eurot (9 kuud × 165,80 eurot + (165,80 eurot ÷ 30 päeva ×

27 päeva)). Seega ületavad hagejate ülalpidamisvajadused kostjalt (kokku 3582,26 eurot) kostja

võimalusi üleval pidada rohkem kui kahekordselt. Seega isegi kui eelnevas lõigus arvestatud

proportsioon hagejate vajaduste vahel oleks erinev, ei muudaks see kostja ülalpidamisvõimalust

ega ka hagejate ema kontole kantavat summat.

Kohus lähtub elatise kindlaksmääramisel hagejate vajaduste proportsioonist ja kostja

maksevõimalusest, millest lähtuvalt kuulub perioodi 04.09.2019 - 30.06.2020 eest hagejale I

tasumisele elatis summas 669,13 eurot (1641,42 eurot × 41%) ja hagejale II 972,29 eurot

(1641,42 eurot × 59%).

9.5. Kuivõrd hagejad ei vaielnud vastu kostja poolt väljatoodud asjaoludele seoses kostja

majandusliku seisundiga, ei oma asjas tähendust mh kostja konto väljavõtted, tõendid eluaseme

laenu osas ja tõend vara kohta. Ka kohus ei tuvastanud, et nimetatud tõenditest tuleneks

asjaolusid, mis annaks muud infot kostja majandusliku seisu kohta, kui see, mille kostja on ise

välja toonud. Samuti ei arvesta kohus ka asjas esitatud sünnitõendit kostja alaealise lapse kohta,

kuivõrd selle üle puudub pooltel vaidlus, et kostjal on kolmas, alaealine laps. Kuivõrd kumbki

pool pole tuginenud asjaoludele, mis on vaidluse all ja omavad asjas tähendust seoses hagejate

pangakonto väljavõtetega, ei arvesta kohus nendega asja lahendamisel. Asjas oli küsimuse all

kui palju on hagejad teeninud ise enda ülalpidamiseks, mis nähtus ka esitatud Maksu- ja

Tolliameti väljavõtetest.

Menetluskulude jaotus

2-19-13573

9 (9)

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

11. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lähtuvalt asjaolust, et hagejad on õigustatud oma

vanematelt ülalpidamist saama osas, milles nad ise ei suuda endale ülalpidamist tagada ning

kostja pole ülalpidamist hagejatele tasunud ega hagejatele ka infot jaganud enda majandusliku

seisundi kohta, oli hagide esitamine põhjendatud. Kohus lähtus elatist välja mõistes kostja, kui

kohustatud isiku, võimest ülalpidamist hagejatele anda, kahjustamata enese ja oma alaealise

lapse tavalist ülalpidamist. Olukorras, kus hagejatel on õigus saada kostjalt ülalpidamist, kuid

kostja ei ole võimeline ülalpidamist vajalikus mahus andma lähtuvalt asjaoludest, mis selgusid

kohtumenetluse käigus, et kostja elab Xmaal ega suhtle sellises mahus hagejatega, et nad

võiksid olla teadlikud kostja ülalpidamisvõimalustest, on kohtu hinnangul õiglane jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Kostja viide hagejate pahausksusele on põhjendamatu,

arvestades et ka kostja ise tegi arvutuskäike, mis ei vastanud asjas esitatud tõenditele seoses

enda igakuise sissetulekuga. Kohus selgitab, et hagejad ka ei pruukinud kohtusse pöördudes

ilma esinduseta teada, et taskurahana teenitud töötasud tuleb arvesse võtta, mistõttu ei saa

eeldada pahausksust.

12. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude suurust.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)